@ RESTART // 2014.09.20
kuku_restart_0350.mp3
KUUPÄEV
2014-09-20
PIKKUS
39m 46s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas 3D Control Systemsi asutaja Taavi Kikas, kes räägib 3D-printimise tarkvara arendamisest ja globaalsest mastaabist. Arutletakse 3D-printimise lihtsustamise, ettevõtte Silicon Valley kiirendisse jõudmise ja sektori tuleviku väljakutsete üle.
KÜLALISED
TEEMAD
Tere
Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja eetris on IT-ärisaade Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka ning meie saate sponsoriks on arengufond. Tänane saade räägib 3D printimisest ja 3D maailmast üldse, neil on külas 3D Control Systems OÜ asutaja Taavi Kikas, tere. Tere. Lahkame seda start-up'i, kes siis hiljuti sai jutule ühe investoriga, kes andis talle märgata, märgata summa raha, millest ma loodan, et võib-olla saame mingi indikatsiooniga selle saate jooksul.
Aga no ikka, iga uue start-upiga esimeses plokis püüame aru saada, millega üldse tegemist on, kuidas see lugu üldse alguse sai ja, ja kuhu praeguseks, praeguseks hetkeks on välja jõutud?
Tere, Taavi ja Hendrik, ka minu poolt on väga hea uuesti siin olla peale, pea kahte aastat ja rääkida, kuhu me vahepeal jõudnud oleme ja mis fookuse me nüüd oleme võtnud, siinkohal märgin, et tegemist ei ole OÜ-ga, et tegemist on Ameerika firmaga, asutatud Delaware's siis umbes kuus kuud tagasi ja selle kuue kuu jooksul oleme teinud läbi kindlasti väga märgatava muutuse, võrreldes oma algse ideega, on võetud suund rohkem kodukasutajate abistamiseks, meie põhifookus on hetkel kõikide 3D printerite ühendamine maailmas ja samas ka väga, ja samas selle 3D printeri kasutamine väga lihtsamaks, lihtsaks teha. Hetkel on selline... Seis siis turul, et kui te soovite midagi ideaalset 3D printida, nagu disainer seda mõelnud on, siis teil on vaja vähemalt viite programmi, millega töödelda seda mudelit ja kindlasti on vaja programmiga siis 3D printeri juhtimiseks, aga meie fookus praegult on olnud... siis tööprotsessi lihtsustamisel, mille abil saavad 3D printida põhimõtteliselt kõik inimesed maailmas ja saavad teha seda mõnes mõttes ühe klikiga, see on meie põhivisioon, et 3D printida ühe klikiga ja perfektse kvaliteediga iga kord.
Minu
jaoks on kogu aeg 3D printimine ja 3D printerid olnud umbes nagu Bitcoin, et nagu tehnoloogia on, aga toodet ei ole, et...
Hirmud on nagu Bitcoini puhul, ütleme ala, nagu saab relva printida ja mis siin on kõik need jutud, eks, et kas korra ei seisu majja, et, et kus me praegu oleme siis, keskmine kodukolne printer maksab kaks tuhat eurot?
Isegi tuhandega saab juba väga korraliku masina.
Aga mis te selle masinaga teha saad?
Selle masinaga saabki põhimõtteliselt printida ABS-i ja PLA-d, nii-öelda me, meile meeldib öelda, et Sky is the limit nende toodete valikul, aga hetkel ikkagi kasutavad kondeprintimist eelkõige arhitektid, disainerid ja väga kiired prototüüpiad, et, et võimalikult kiirelt saad...
Plastikus detailteha.
Täpselt, jah. Aga nüüd, kui me räägime siis natuke kõvematest masinatest, siis juba saab printida kulda, viimased kakskümmend aastat saab alumiiniumit, hõbedat ja väga, niisugused väga...
Ma mõtlen, et plastikust detaile praegu printimiseks on ikkagi jätkuvalt Kus ma ütlen siis, see ongi nagu ütlesid, arhitekti või disaineri nagu mängumaa, eks, et see ei ole nagu ja ütleme, seesama arhitekti või disainer, tema on ka ütleme keskmiselt ikkagi, kus ma ütlen siis, pädev on nende programmidega, on ju, et kust ikka tuleb siis välja see teie, see nii-öelda see ühe kliki äri eelis on ju, kus ütleme noh, noh, ma ei tea, ma ei kujuta ette, iseennast kodus printimas praegu midagi, tundub nagu, ei oleks nagu vajadust, et Ma alati olen mõelnud, et, et see printimine pigem peaks minema umbes nagu vanasti, et mäletad paljundusaparaadid. Teksid poodidesse, raamatukogudesse, kus inimesed käisid ja noh, oli vaja paljundada, siis paljundasid, no sul ei olnud kodus oma paljundusaparaate, eks. Ja noh, sama asi on ka printeritega, no ta oled läheb poodi ja noh, muuhulgas siis prindid endale. Ma ei tea, moroniidukile välja uue selle tera sinna, mis sinna alla käib, sellepärast et sa just sõitsid vastu kivisele umbes. Ma,
ma, ma selle koha peale muidugi katkestaks, et juba vist kaks aastat on Balti jaamas võtmeküpi, parandus kioskis, on ka 3D printer, et sa saad minna ja teha seda
kõik. Mõtlengi, et noh, aga see on sinnapoole, mitte nagu, mitte see, et sa noh, kodus, kodust plastikutäit lased, on ju.
Jah, siiamaani on olnud kõige suurem mure 3D printimises see, et ei ole seda sisu või seda content'i, seda, seda kvaliteetset content'i, mida me näeme näiteks GrabCAD-is ja erinevatel teistel nii-öelda 3D turgudel, aga meie siis viimane 3D printer OS, mis ühendab kõik 3D printerid pilvega ja võimaldab kaugi juhtida neid, Omab veel niisugust funktsiooni nagu workflow, mille abil saavad tegelikult kõik inimesed valida internetist ükskõik millise CAD faili ja automaatselt konverteeritakse ja parandatakse see, see CAD fail siis juba pilves ära ja saadetakse printerisse, kui on ta valmis. Hetkel peale meie maailmas ei tee keegi teine sellist tarkvara ja just sellega me näeme, kuna internetis on... miljardeid CAD faile, siis selle tarkvara abil me just näeme, et me suudame tuua rohkem inimesi konde printimisse ja me suudame pakkuda paremat kvaliteeti või nii-öelda võrreldes sellega, mis praegult on kindlasti parimat.
Oota, ma sain ikka vahele, te saite hiljuti suure investeeringu, väga suure investeeringu. Mõistlik. Ja selge on see, et investorid teie puhul näevad üks mõte noh, ikkagi mingit kindlat nišši või sellist nagu, nagu arengut, mis panid uskuma, et, et, et noh, siin on suur häpeidus. Aga mul on praegu ikkagi nagu mingil määral, ma, mulle ikka jääb segaseks, et, et kust kohast see täpselt, see lisandväärtus nüüd tuleb, on ju, et te ühendate erinevat printerit, mis te siis teete, võtate Eestist nagu põhimõtteliselt kõik saateolevad printerid, poolite nad kokku, vaadate, mis materjali, kuhu on vaja printida, siis suunate sinna printimisse, ühesõnaga, kust tuleb täpselt see lisandväärtus selle series?
Ja sa ütlesid või niisuguse asja nagu OS, et kas, mida, mida see OS tähendab, operating system? Jah. No räägi.
OS siis tähendab seda, et me, me lõime tarkvara, mille abil on võimalik toetada kõiki 3D printereid. Me juhime 3D printerite mootoreid otse pilvest, läbi interneti. Hetkel on umbes käte peal, võib-olla ühe käe peal võimalik lugeda kokku need 3D printerid, mis on interneti nii-öelda, on interneti ühendatud ja sa saad neid kaugi juhtida, aga Aga ikkagi kõige suurem väärtus tuleb sellest CAD faili automaatsest konverteerimisest, mina näen just seda, et internetis on väga palju funktsionaalseid tooteid, mida on võimalik meil igapäevaelus kasutada, see ei pea olema ainult disainitoode, see võib olla ka näiteks Riide-Nagi. See võib olla näiteks sidrunipress, see võib olla näiteks mingi üleminek mingi olemasolevale süsteemile, neid variante on lihtsalt nii palju ja me tekitame sinna turule veel juurde neid.
Okei, sellest ma saan aru, et suur väärtus on selles, kui sa nagu poolid kokku kõikvõimalikud noh, printimisressursid, noh et ala, et, et see tõesti nagu ei. Ei jookse ise mööda linna, vaid, vaid sa noh, pöördubki oma CAD failiga sellesama pilve poole ja. Ja pild vaatab, et näed, et selle detailiosa ma saan sellest printerist, siis see ei oska sellist materjali printida ja. Ja selle jupi ma saan tollest printerist, siis see üleskab too, too, toda materjali nagu printida, eks. See tundub mulle kõik nagu arusaadav, aga räägi sellest. CAD faili puhastamist, see ei ole ju, seda nüüd nagu päris roboti ikkagi teha ei suuda, et sa pead ikkagi inimesega mängus olema, seda asja üle vaatama?
Hetkel on jah, see niimoodi, et kahjuks, et viimases etapis peab inimene selle üle kontrollima, aga see on veel kuskil kolmkümmend päeva, et kolmekümne päeva jooksul me reliisime oma tarkvara maailmale niimoodi, et kõik saavad kasutada... ja ma siinkohal märgiks veel tasuta meie operatsioonisüsteemi, mille abil siis on võimalik enamus CAD faile nii-öelda ära puhastada ja teha 3D printerile söödavaks.
Ühesõnaga, kolmekümne päeva pärast on olemas kodulehekülg, kuhu mina saan upload'ida oma AutoCAD faili, muretsemata, et kas ta on 3D printimiseks sobiv või mitte, teie hoolitsete selle eest, et ta noh, kokkuvõttes nüüd oleks sobiv, ja siis ma saan aru, et teie kodune lehekülg nii-öelda toimetab selle mulle koju kätte ka, selle valmis teete detaili.
kättetoimetamisega ei tegele, me lihtsalt ühendame erinevad 3D printeri omanikud ja me anname ka võimaluse inimestele, kellel ei ole praegu 3D printerit, kasutada meie platvormi ja siis viimases etapis leida endale sobiv 3D printer, kas see on siis sinu naaber linnas, kas see on su naabertänavas või on ta sinust näiteks isegi naaberriigis. Me anname lihtsalt valiku, inimes, me anname inimestele suurema valiku.
Okei, okei, aga, aga selles mõttes see teenus tasuma maksa on selle puhastamise eest?
Meil tulevad ka premium nii-öelda aplikatsioonid enda platvormile, aga hetkel me ikkagi üritame jätta kõik nii-öelda premium ärimudeliks, et kõik on tasuta ja tulevikus, kui hakkab meie platvormile tulema juurde rohkem nii-öelda kolmandaid osapooli, siis me hakkame premium teenuste eest väikest hinda küsima.
Okei, aga mõtlengi, et need samad, kui sa ütled, et sa oled nii-öelda 3D printerite oss, siis see põhimõtteliselt ikkagi peab väga kursis olema kõikide nende trendidega, kuhu need printerid üldse täna teel on, ehk siis olla nagu valmis noh, jällegi noh, nii-öelda oma operatsioonisüsteemi pidevalt nagu täiendama, et kuidas see informatsioon teil üldse liigub, kus te saatusele teadmise, et, et noh, et a la kui tuleb see mingi nüüd toetate uus, uus, uus toodang välja, et, et, et teha nagu oma see Oss noh, piisavalt kiire ajaga nagu sellega suhtes nii-öelda koosvõimeliseks.
Kindlasti me, mängib siin väga suurt rolli meie olemasolevad suhted maailma siis suurimate 3D printerite tootjatega, meile antakse informatsiooni õnneks väga kiirelt ja me oleme alati valmis isegi kahekümne nelja tunniga uusi printereid toetama.
Nojah, et mul oma kontoris on veel odavam kui see tuhat eurot, mul on viiesaja eurone printer ja ma tahaks küll, et keegi selle, paneks ta pilvest selja pealt kujundeid trükkima. Aga et need suured tootjad, et need on ju hästi erinevad, et ja printerid on erinevad, et prinditakse tänapäeval tüvirakke ja maju, et, et teil on ikka, siis te püsite ikka mingisuguses vertikaalis, et plastikud või võtate seda kulda ka?
fookus on kaheksakümmend protsenti olnud siis FDM printimise, mis on siis nii-öelda kõrgtehnoloogiline liimipüstol mõnes mõttes, kuid juba viimased kuus kuud oleme me väga tõsiselt uurinud erinevaid tehnoloogiaid, tegelikult juba kaksteist kuud tagasi me katsetasime SLA tehnoloogia, mis siis on laseritega printimine ja... Laseritega siis mõnes mõttes läks väga hästi, et juba esimestel päevadel me saime kuskil kaheksakümmend protsenti funktsionaalsusest toetatud ja praegult me just koostöös tootjatega lihvime seda viimast, viimast poolt.
Kuidas te testite üldse oma tarkvara, palju Eestis üldse on selliseid kohti nagu, palju üldse Eestikas või, või üldse Eesti, Eesti olulise teemaks, et pigem nagu teisi, testitegi nende ressurssidega, mis üle maailma teil nagu kindlasti on kättesaadavad?
Täpselt ja meil on tekkinud väga suur hulk jälgijaid, kes nii-öelda tasuta testivad meie tarkvara, just eesmärgil saada ise kasu sellest ja Me oleme saanud väga palju kvaliteetset tagasisidet just üle maailma inimestelt, kes, kes reaalajas testivad siis meie lahendust.
Aga lähme siit oma esimesele paustile.
Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart ja saadet juhivad Henrik Aavikund, Taavi Kotka ja täna on meil külas Taavi Kikas, kes on QMD Control Systemsist, mis on tõenäoliselt limited liability company Delaware'i osariigist.
Esimeses plokis läks meil, päris meil terve esimene plokk läks selle peale, et aru saada, et millegagi täpselt tegemist on, et kuna valdkond on keeruline ja, ja, ja oli raske, päris raske oli aru saada, et, et kustule see lisandaks või kasu. Aga noh, kuna jälle üks Eesti startup on, on, on tõstnud märkimisväärse summa raha, Siis ja arvestades seda, et, et Eesti sellistest, sellist tüüpi start-upidel, kes juba selliseid raunde teevad, enamus jäävad ellu ja teevad väga korralikke exit'eid, siis noh, on, ongi hea neid teemasid käsitleda. Aga tulles tagasi selle 3D piltimise juurde ja üldse 3D teemade juurde, Taavi, sinu jaoks üldse ei ole uus see valdkond, et räägi natuke seda tausta ka, et, et kuidas üldse selle teema juurde jõudsid, sa oled katsetanud kätt ka mingite teiste nagu, nagu teemadega seal samas vallas, et, et natuke seletas seda maailmameile lahti.
Jah, esimest korda ma siis nägin 3D printerit kaks tuhat kümme aastal, kui meil tekkis ühe tootearenduse käigus probleem kiirelt ja kuluefektiivselt siis ühele masinale osasid printida või siis toota ja me leidsime, et 3D printimine on kõige kindlasti kiirem ja kõige kuluefektiivsem lahendus ja selle näol siis me leidsime ka väga palju probleeme, mis oli 3D printeritel, me alustasime kindlasti võib-olla liiga suure nii-öelda tükiga, mis oli turvalisus, et on alati siis lähtefailid, disaini lähtefailid 3D printeril kõigile kättesaadavad või siis, kui nad kas või e-mailiga internetis rändavad või on kuskile mälupulga peale paletatud. Mõnes mõttes oli selle turvalisuse lahendamine meie jaoks väga suur õppetund, kuna me nägime, mis tegelikult konde printimise maailmas toimub, kuidas suured firmad kasutavad konde printereid, kuidas just tagatakse see turvalisus ja kuidas optimeeritakse seda tööprotsessi. Tulles siis tagasi selle alguse juurde, Siis me peale aastat nii-öelda sellest turvalisuse vallas tegeledes nägime me, et turvalisus tegelikult ei olegi kõige suurem probleem, vaid kõige suurem probleem on nii-öelda ühenduvus ja just see, et saad kaugjuhtid oma printerit. Kuna keegi teine sellega väga tõsiselt ei tegelenud, ei tegelenud just niisuguse ampluaa, nagu meie tahtsime seda teha, siis nüüd kuus kuud tagasi me tegime strateegilise otsuse ja lõime selle operatsioonisüsteemi tegelikult ümber, ümber üldse teiste probleemide, mida me alguses nägime.
Kui lihtne seda esimest investorit leida oli?
Ma ütlen ausalt, esimest investorit oli lihtne leida, sellepärast et me olime ise alguses enda ingelinvestoreid, me olime investeerinud mõnes mõttes kõik, mis meil on ja selle abil kirjutanud kuskil viiskümmend tuhat tundi koodi ja me saime väga hea, väga hea algusmaterjali nii-öelda enda peadesse, kuidas üldse sellel turul opereerida.
Aga ikkagi kuus kuud olete nüüd meil olnud, uus strateegia, Ja üli suur noh, no ütleme, tunnustatud investor paadis, et siin peab olema nagu ikkagi, oli see juhus või on sihilik töö, kellelgi olid väga head kontaktid, mis nagu viis, viis selleni, et, et, et niivõrd ruttu nagu, nagu niivõrd hea raundõnnestus tõsta?
Kindlasti meie visioon, meie tiim ja veel kord tiim ja nii-öelda see, mõnes mõttes ka see track record, mis me juba teinud olime, mis me niivõrd väikse aja ja enda rahaga suutsime teha, aga kindlasti ma peaks väga suurt Au andma siinkohas Silicon Valley's asuvale ärikiirendile nimega Alchemist Accelerator ja me kindlasti südamest täname Mektory innovatsioonikeskus, kes on meid aidanud viimase aasta jooksul märgatavalt, ta on aidanud, nad on aidanud meid kontaktidega, nad on toonud meie juurde selliseid investoreid, kellest me poleks osanud unistadagi ja nad on ai, nad on andnud meile selle nii-öelda... kvaliteeditempli, et me oleme õiged inimesed ja me tegeleme õige asjaga.
Selle saate üks eesmärkidest on alati olnud see, et me nagu, kuidas ma ütlen, räägime uutele tegijatele ja uutele tulijatele noh, mingit õpetussõnu. Ja teie puhul ikkagi on noh, märkimisväärne see, et te olete jõudnud pool hallanini. Et räägi see lugu ära, kuidas jõuab üks, üks noh, küll USA-s asustatud, aga, aga, aga peamiselt ikkagi nii-öelda Eesti meestest koosne start-up sellise investorini?
See on kindlasti väga huvitav lugu, tegelikult me oleks peaaegu sellest investeeringust ilma jäänud, me pidime isegi enda lennuki piletid ümber muutma ja kõik see mõnes mõttes juhtus kahekümne nelja tunni jooksul. Kui me otsustasime, et me ei lahku Silicon Valleyst enne, kui me oleme close'inud vähemalt ühe ingelinvestori, siis teatud X summe eest ja see lisanädal, mille me võtsime endale, tõi kaasa märgatava muutuse meie, meie äris siis, kui... Kui siis alkeemiku kiirendi demopäeval me näitasime maailmale mõnes mõttes oma olemasolevat platvormi ja pitchisime enda visiooni, mis siis on... teha 3D printimine lihtsaks kõigile ja et kõigil oleks võimalus 3D printida näiteks kümne minuti jooksul või leida isegi printer minutite jooksul ja eelkõige kõik oli kinni meie tiimivisioonis, meie entusiasmis, meie nii-öelda bootstrapingu või siis selles, olles, enda ingelinvestoritena olles, Et me näitasime lihtsalt oma investoritele, me oleme õiged inimesed, me teeme oma rahaga neid asju, mida me õigeks peame ja me jäime kogu aeg enda nii-öelda tõekspidamistele õigeks.
Aga pool ennast ometi publiku seas ei olnud?
Pauli kahjuks ise ei olnud, aga olid Pauli esindajad, kes tulid meiega kohe juttu rääkima ja kes soovisid kohe uusi kohtumisi.
Aga tänaseks olete isiklikult ka kohtunud?
Kahjuks veel ei ole, me väga lootsime, et ta tuleb meie reliisi ajaks Eestisse, kuid kahjuks see lükkus järgmisesse aastasse.
Aga räägime 3D printimisest nüüd laiemalt, ühesõnaga te teete selle printimise väga lihtsaks, väga hea, iseenesest on see loogiline, et kuna vajadus selle järgi kasvab, inimesed rohkem tahavad või saavad ise hakkama selle printeri taga tänu teie tarkvarale, siis kuhu see maailm üldse suundumas on, et ma tuleks ikkagi tagasi selle kuulsa küsimuse juurde, et kas siis relva saab hakata printima või ei saa hakata printima?
Relva sai juba umbes kaks aastat tagasi printida, aga ainuke küsimus oli, mitu lasku sa selle relvaga teha saad. Ma kindlasti ei soovita kellelgi ühtegi relva printida või üldse sellele mõelda, kuna väga lihtsalt võib enda näppudest ilma ajada, et on juba päris mitu case'i, kus inimesed on printinud, printinud neid relvi ja lihtsalt enda näppudest ilma jäänud, kuna see plastik ikkagi pole veel mõeldud niisuguse jõu käsitlemiseks nagu... Sa
ütlesid, et kulda
saab tänapäeval
printima. Ja isegi metalli võib võtta nagu kampa tänu sellele, et ma ütlen, sa ju põenud tervast pilvest, nagu ma ütlen, et kolme printimise ressursi võtad kõik kasutusele, et küll jääb see ka sellise printeri, mis seda õiget metalli nüüd prindib.
Jah, aga siis on selle prinditud relva hind umbes viisteist tuhat eurot.
Okei, aga ma ütlengi, et seda noh, mis mu muret teeb, ongi see, et, et noh, okei, katsetame, katsetame, mõned näpud jäävad ilma, eks, aga kokkuvõttes leitakse mingi valem või mudel ja see levib nagu noh, tänu internetile kulu tulene üle maailma, ehk siis ma saan aru, et, et, et mingi tsentraalne regulatsioon, mingi printeri tootjate omavahelised mingid, ma ei tea, seda kuidagi ei ole võimalik, sellist arengut ei olegi võimalik kuidagi kontrollida või piirata või ikkagi on võimalik kuidagi kontrollida, piirata.
Mõnes mõttes on kõike võimalik kontrollida, piirata, aga 3D printerite maailma just on niivõrd kiire kasvuga, et... Seda mõnes mõttes ei saa samas kontrollida, kuna valitsused lihtsalt ei jõua nii kiirelt reageerida, kui need printerid või see printerite siis maailm areneb. Kindlasti saab nii-öelda serveri tasandil analüüsida, mis kontent sealt läbi läheb ja kui tuleb mõni ohtlik objekt, siis saab seda, kindlasti selle peale reageerida.
Põhimõtteliselt samamoodi, nagu YouTube kontrollib, et noh, keegi ei paneks nagu, nagu, nagu ma ütlen, ikka käib äkki sisekontroll.
No jaa, aga noh, ma mõtlen, et kui sul on korralik printer, mis on väga kallis ja suudab trükkida hea relva ja Kaitseliit selle endale ostab, siis tal on väga suur risk ju, kui kuskil on pilves keegi Taavi Kikas, kes võib otsustada mõne teise riigi palvel, et ärge nüüd rohkem trükkige relvasid.
Või seda drooni näiteks.
Jah, kindlasti.
Aga ma ütlen, et suuremas pildis ma saan ikka aru, et teie eesmärk on see, et, et vahet pole, mida ma tahan printida tänu teie operatsioonisüsteemile ja tänu sellele, teil on olemas noh, väga lai kolm printerit ja võrgustik, eks, et põhimõtteliselt nagu noh, eesmärk on saada kõik need liigutused läbi teie? Jah. Okei, kaugem me maja printimisest oleme?
Maja printimine... Eestis on praegult ideetasandil juba arenduses, kuid kuskil pool aastat tagasi juba prinditi Singapuris üks täiesti mõistliku suurusega maja, mille hind oli kümme tuhat dollarit.
Kas see, mis Eestis on arenduses see printer, kas see on...
See ei ole, see on niisugune rohkem, see on rohkem niisugune kontseptsioon kui rohkem tootearendus.
Noh, aga ikkagi tänapäeval ollakse veel kinni selles, et see vajab printerisse ära mahtuma või juba tehakse neid printeripäid, mis oskavad ise GPS-i järgi võtama asukoha ja ringi käia?
Jah, täpselt, et enam ei ole vaja niisugust siis suurt, suurt masinat, mis on statsionaalne, vaid on pigem niisugused väiksed robotid, kuhu läheb materjal sisse ja saab täpselt masinkoodidest aru, kuhu ta peab seda siis betooni või raua ja betoonisegu panema.
Põhiline praegu materjal, millest maju tehakse, on jätkuvalt betoon.
Jah, kiirelt kivistav betoon. Et kõige suurem limitatsioon ongi materjal hetkel.
Kas selles valdkonnas noh, ütleme niimoodi, et noh, selge on see, et hiinlased on ja, ja tõenäoliselt ka jäävad mingiks perioodiks maailma kõige paremaid, parema hinnakvaliteedliku suhtega printerit tegema? Et me selles vallas nendega ei konkureeri, et kas mingid valdkonnad, lisaks nüüd sellele teie enda operatsioonisüsteemile, on veel sellised, kus me teame, et, et, et me ütleme just, et noh, Eestis on olemas mingi eriline 3D teadmine, mis on nagu, ma ütlen, kaugemale arenenud, kui, kui, kui seda nagu teised riigid siiamaani teinud on?
Kindlasti tuleb see Anne tarkvaraarenduse näol ja see tuleb... See tuleb just läbi kõikide uute tehnoloogiate ja kõige suurem innovatsioon tegelikult tekib siis, kui me kombineerime erinevaid tehnoloogiaid, näiteks nagu computer vision, data mining ja kondiprintimine. Et ongi võimalik ehitada automaat, autonoomseid roboteid, mis suudavad genereerida valmis isegi majadisaini ja täiesti inimkontaktita luua siis väga unikaalne maja.
Aga see on sinu vaate turgast järgi ka, nagu Eesti riik peaks jätkuvalt toetama pigem lihtsalt computer science või ütleme, tarkvaraarendajate loomist ühiskonna jaoks, et kui nad leiavad selle oma niši, et kas nad lähevad siis kolm printerite valdkonda või mõni mõnda muud valdkonda?
See ei pea kindlasti 3D printimise valdkond olema, kuid Kuid me kõik tahame mõnes mõttes luua ja 3D printimine annabki meile vabad käed ja me saame luua mõnes mõttes ükskõik, mida me tahame. Me saame printida näiteks endale uue hamba, kui meil juhtub mõni ennetus, me saame endale printida uue kõrva, me saame printida endale uue koljuluu näiteks, juba on... siis ühel naisel vahetatud ära terve peapealne, mis oli põhjustatud koljukasvaja poolt ja see naine kahjuks juba ei näinud ja ei saanud rääkida ja selle operatsiooni tulemusel sada protsenti taastus kõik, kõik need funktsioonid.
Ma nägin kusjuures praegu, kui sa mainisid hammast, mis moodi Henrik keelega katsus nagu, et sul on, et ma arvan, et sa tahaksid kuhukümne kaasa üle panna.
Ei, ma tegelikult hoopis tahaksin
küsida. Mul oli, mul oli ka vaja, kusjuures sellist koljutani kasvab peal, kas oleks rohkem juukseid.
Ma tahtsin küsida tegelikult nende patenditeemade kohta, et ma olen kuulnud, et plastiku patendid aegusid ja sellest hoopis algas see tohutu kiire plastiku 3D printerite taskukohaseks muutumine ja populaarsus maailmas, et kas on nüüd, mis, mis selles patendimaailmas on, et kas seda 3D maailma hoiab tagasi mingisugune patettide pakett, et ei, ei anna leiutada asju või ei anna toote?
Jah, kindlasti on see olnud üks suurimaid probleeme sellel turul, kuna siis selle tehnoloogia, tehnoloogia leiutajate poolt oli see patentide portfoolio niimoodi defineeritud, et ainult nemad saavad seda kasutada, kuid nüüd Umbes kümme aastat tagasi toimus siis FDM maailmas väga suur muutus, kui esimesed patendid tulid avalikuks ja kindlasti on väga märkimisväärne ka see aasta kaks tuhat neliteist kui jaanuaris aegusid siis SLA ehk laseritega printimise patendid ja kindlasti, nagu Taavi enne mainis, siis hakkavad Hiinast tulema väga konkurentsivõimelised printerid. Ma ju, ja ma juba ootan aega, kui tuleb printer, mis suudab printida alumiiniumi, plastikut sama printimispeaga, mis kindlasti on juba tulekul ja väga palju inimesi töötab selle kallal.
Räägi kahe sõnaga sellest laseri printimise tehnoloogiast, et tavakuulaja karu saaks, et millega täpselt tegemist on?
Tegemist on siis... Tegelikult mõnes mõttes väga lihtsa tehnoloogiaga, kus siis laseri abil kivistatakse kiht mingit materjali ja seda protseduuri korratakse siis nii kaua, kuni see objekt on valmis.
See on sama, nagu hambaarsti juures diplomi panemas?
Kaudselt, jah.
Aga lähme siit oma teisele pausile.
Jätkame siit IT-ärisaatega Restart, meie saates on täna külas Taavi Kikas, kes on niisugusest firmast nagu 3D Control Systems, see on Ameerika firma, kuhu on investeerinud paljud tuntud maailma investorid hiljuti ja tegeleb 3D tehnoloogiatega, saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka.
Räägi meeskonnast, sul on täna peamiselt eestlased kõik pundis?
Jah, hetkel on veel suure enamus eestlastel.
Ja kõik on Tallinna Tehnikaülikooli taustaga või?
Jah, täpselt, et siinkohal on väga suure kasu meile toonud NATO küberturvalisuse programm, mis toimub siis TTÜ-s ja väga palju tõsiseid päid on seal koos, kes on meid väga palju aidanud.
Seleta palun uuesti, mis moodi NATO küberturvalisuse programm ja 3D printimine omavahel seotud on?
Sellest programmist on just tulnud väga palju know-how'd, mida me oleme saanud siis ümber mõnes mõttes konvertida 3D printimise maailma, me oleme saanud väga palju abi, nõu ja siis jõuga mõnes mõttes.
Ikka keeruline, aga hea küll.
Me kahjuks sellest väga... Aga,
aga räägime sellest, mis sa tohid rääkida, et räägime tulevikuplaanidest, et nüüd, kus on vähemalt noh, ma ei tea, paariaastane Ranovi, ma loodan, et on kindel, et, et, et mis siis tulemas on, mis on plaanid, mis hetkel ka Eesti nii-öelda investoritel on võimalik peale, rongi peale hüpata või kas üldse enam on võimalik peale hüpata, arvestadesse, et GrabCAD on just teinud nagu väga suure korraliku... Exiti või, või raundinu?
Ja millal, ja millal te peakorteri siis kodumaale viite, ehk siis kodumaale?
Praegult on meil ainult arenduse peakontor kodumaal, meie siis põhiline peakontor on Silicon Valley's, aga ma ei oska öelda, millal me selle toome, aga me kindlasti tahame selle tuua Eestisse, kuna Eestis on nii palju helgeid päid, kes kindlasti saaks meid aidata ja kindlasti teine Teine põhjus oleks kuluefektiivsus.
No ühesõnaga, ega tegelikult ei peagi see peakontor siin olema, peaasi, et ikkagi arenduskeskus vähemalt, vähemalt arenduskeskuski on ka. Aga räägi, räägi ikkagi tulekuplaanidest, et hetkel lihvite oma, oma sedasama operatsioonisüsteemi, lihvite seda, mismoodi neid CAD-faile automaatselt söödavaks teha, mis seal plaanis on?
Minu niisugune personaalne visioon on tuua suuremaid firmasid kondo printimisse, näiteks nagu Disney ja sellised brändid, kes tegelikult saaksid enda premium sisuga siis kondo printimise turgu või maailma palju kirevamaks teha, saaks sinna luua palju uusi harusid, just näiteks mänguasjade ja selliste meenete näol, mis kindlasti ei oleks väga suure probleemilahendusega, kuid see paneks jälle inimeste mõtted mõnes mõttes liikuma, kuhu kohta on võimalik sellel turul areneda, mida üldse on võimalik teha ja tegelikult see, et 3D printimises ei ole ühtegi limitatsiooni, on väga väiksed limitatsioonid sinu nii-öelda... Loodavale objektile.
No ühesõnaga, põhimõtteliselt osta poest või tegid intervjuud siis endale, Frozen nuku riided ja juuksed, aga selle keha, selle prindid välja ja siis kleibid ise kokku.
No minu arust võiks need juuksed ka printida, aga hea küll, et.
Keha ei pea kindlasti kokku teipima, vaid selle saab nagu pusle kokku panna.
Ja siis mul olid, kunagi ma väike olin, siis mul olid mingid pürginimesed, pruunid, need teeks küll minu viiesaja eurone printer ka ja suudaks praegu juba enam-vähem välja trükkida. No
isegi tina sõdurid mäletad
nagu
kõik olemaski.
Nende, nende kvaliteet ei olnud ka suurem asi.
Jah, neid on juba kolmkümmend aastat prinditud.
Räägi tagasilöökidest, kas praegu on kõik, tulevik on helge ja, ja plaan selge, et või on, on, näed kuskil ka mingeid kitsaskohti, et kus teeb nagu puudu ja, või mis nagu piira, piiravad täna sellist kiire, keeramat, keeramat edas
Alguses oli kõige suurem siis probleem meie jaoks see, et me oleme noored ettevõtjad Ida-Euroopast, kahjuks Eestil mõnes mõttes on selline mitte halb, vaid niisugune imelik maine Ameerikas, kus just viimase siis häkkerite jõugu pärast on see veel hullemaks läinud, Aga jah, kõige suurem probleem oli meil see, et me oleme noored inimesed, keegi ei võta meid tõsiselt ja kui me räägime väga suurtest visioonidest, siis vahest, vahel lihtsalt ei usuta neid. Aga nüüd, kui me saime just härra Halleniga väga hea kokkulepe, siis peale seda on hakanud tulema väga huvitavad inimesed meie jutule ja meid on kutsutud kohtadesse, kuhu me arvasime alguses, et meid kunagi ei kutsuta.
Aga kas sellistest käikudest, ma arvan, et kevadel oli, vist oli mais, oli president, eks, ja nüüd detsembris tõenäoliselt läheb peaminister, et kas sellistest käikudest ütleme, sellisele Eesti start-upile kasu on, kui noh, ütleme noh, nii tähtis poliitik läheb, käib Silicon Valleyst läbi, on ju, kas see nagu päriselt ka loeb sinu arvates või, või see on tegelikult noh, pigem nagu huvireis?
Kindlasti on sellest kasu, kindlasti oli ka sellest kasu, et Obama käis Eestis Aga nagu Google'i trendidest võib näha, siis Eestit on hakanud, hakatud väga palju rohkem guugeldama pärast seda, aga kindlasti saab, saavad meie poliitikud väga head lobitööd teha, käies nendel visiitidel ja aidata noori ettevõtjaid just nende visiooni suurematele inimestele ette kanda.
Aga et selles investeeringu poole pealt, et mis te nüüd kasv on, ütleme järgmise aasta jooksul, et kas te täna teete juba kasumit, et, et vaevalt, et ei ole veel loss väljas, eks, aga millal te jõuate nagu selle tulemuseni?
Plaanides on kuskil kahekümne nelja kuni kolme kuue, kolmekümne kuue kuue seda teha, kuid Kuid ikkagi põhirõhk on hetkel kasutajatel, mida meid on, mida meil on umbes paar tuhat, jaanuariks peaks olema neid kümme tuhat ja järgmise aasta lõpuks siis on juba noh, numbrid lähevad väga suureks ja ma ei hakka neid praegu siin eetris ütlema, aga ütleme nii, et meil on väga suured plaanid, meil on nende plaanide realiseerimiseks olemas kõik vahendid ja me hakkame enda visiooni väga, väga kõvasti maailmale näitama.
Kui palju teil töötajaid on selle aasta lõpuks?
Hetkel on meid kokku koos kaasasutajatega kakskümmend üheksa inimest, siis Ameerika ja Eesti, aga järgmise aasta keskpaigaks peaks see number olema juba topelt.
Aga selline kasv nagu, nagu eeldab väga korralikku kogemust, Ja mitte ainult organisatsiooni ehitamise koha pealt, vaikselt siin neid müüginumbreid siin ka müügikoha pealt ja, ja olgem ausad, seda know-how'd meil ikka kipub vajaka ajama, et, et kuidas, noh kuidas leida äärmine miljon kasutajate hulgast või, või kuidas tõsta... Oma ettevõtte suurus no ühe aastaga korda kolm või neli isegi, et, et palju teil on nagu nii-öelda selles meeskonnas täna selliseid professionaalseid, kuidas ma ütlen siis juhte või ütleme, kes on sellist teerada juba läbi teinud ja, ja, ja kuidas ma ütlen, nagu, nagu noh, tunnetavad seda turgu?
Need inimesed on meie nõukogus, meil on inimesi, näiteks Mitsubishi üks kaasasutaja, meil on Alar Kolk, Innar Liiv, väga huvitavad inimesed, Ameerikas on meil veel patentide siis kirjutajaid, meil on alkeemikukiirendist väga huvitavad partnerid, näiteks alkeemikukiirendi juht Ravi on meie nõukogus, kes on väga suure kogemusega ja...
Aga päris palgatööl?
Palgatööl, ma ütlen ausalt, on ainult programmeerijad, kes saavad tehtud töö eest tasu, aga me oleme võtnud niisuguse strateegia, et Palka saavad need, kes selle välja teenivad ja mõnes mõttes meile meeldivad niisugused inimesed, kes tulevad ja tahavad ennast ise tõestada, et eelkõige Ameerikas me näeme sellist asja, et inimesed tulevad näiteks TechCrunch Distranti ajal ja ütlevad, et me tahame teiega koos töötada, et meil ei ole isegi vaja palka, et me tahame lihtsalt saada optsiooni Ja me töötame kakskümmend neli seitse, et tõestada ennast teile, et saada osa sellest tiimist, et siinkohal ka siis eestlastele väikene näpunäide, et kui te tahate saada mitte rikkaks, vaid kui te tahate olla edukad, siis kindlasti tuleb investeerida mitte oma raha, vaid tuleb investeerida enda aega.
Aga just müügikoha pealt, et agressiivsed müüginumbrid tahavad müü, müü, suurt müügioskust, et kust sul need tulevad?
Müük on mõnes mõttes selline, selline ala, mida ei saa õppida, et see tuleb kaasa sinul siis sündides, kuid Jälle, jällegi niisugune ütlus, et müüki saab ka õppida, et selline vastuoluline lause, aga kui sa tahad midagi väga, siis sa saad selle ja kui sa mõtled õigete asjade peale ja tarbid õiget informatsiooni, siis sa kindlasti saad selle lõpptulemuse nii, nagu sa soovid.
Mina küll ei nõustu jah, sellega, et, et kaasasündinud müük, et müük on ikka puhas õpitud protsess,
Nõus, aga, aga, aga ütleme, ta ei ole eestlastele omane, kuna me nagu... Me
lihtsalt keegi ei õpeta seda, aga muidu...
Mina näiteks õppisin kõike ise välismaal olles.
Aga ise tunnetan ennast hästi selles rollis, kus sa praegu oled, arvad, et seda tööd võist rahulikult teha veel üks kümme aastat?
Ma tunnen ennast väga hästi praegult, kuid ma arvan kümne aasta pärast lahendame me juba väga suuremaid probleeme, mis on siis seotud peokonde printimisega, kui me hakkame juba printima funktsionaalseid südameid, funktsionaalseid neere, makse, siis see know-how ja see tarkvara, mida sellised masinad vajavad, on kindlasti väga huvitav meie jaoks ja me juba praegult alustasime tegelikult peokonde printerite uurimist, Käisime Londonis kaks nädalat tagasi, kus me saime kokku väga huvitavate inimestega, kes arendavad siis printereid, mille abil on võimalik printida tüvirakke enda DNA järgi, mis tähendab, et su keha võtab selle siis objekti, näiteks võib-olla kas nahk, näpp või nagu ma enne ütlesin, neer, selle sada protsenti omaks.
Aga see, mõtlengi, kuna see on meditsiiniline, siis nende asjade testimine võtab ikkagi kümned aastad?
Täpselt, et need juba on, nendega on algust tehtud juba kümme aastat tagasi, isegi varem, ja praegult ongi käimas need viimased ettevalmistused, et tuua turule korralik bioloogiline printer, millega sa saad endale näiteks uue kõrvaprintida.
No tõenäoliselt vist kõrvaprinterid ei tule nagu kodukasutusse... Seda kindlasti, seda
kindlasti, ma loodan, et ei tule.
Aga see oli väga huvitav saade sinuga, et aitäh meile külla tulemast ja... Kuulajatele aitäh kuulamast ning kohtume taas kuulajatega vähemalt nädala pärast.
Aitäh. Ja loodame, et tuleb sellest uus GrabCAD või vähemalt, vähemalt GrabCAD.
No väga loodame, et exiteid tuleb Eestis palju.