Jah, tere ka minu poolt, et tõesti, see infoühiskonna teenuste arendamise osakond loodi noh, varsti juba peaaegu et kolm aastat tagasi ja põhieesmärk oligi tegelikult väga lihtne, et standardiseerida siis Eestis pakutavad e-teenused ja tegelikult arendada nad niiviisi, et nad oleks siis kasutaja vaatest, kasutajakõlblikud. Et iseenesest väga hea ja niisugune... lilleline eesmärk, aga nagu alati, asjal on teine pool, et hakates selle asjaga tegelema, tekkisidki need probleemid, et mis need teenused üldse on, kui palju neid on, kuidas neid arendada siis selles paremas suunas, et, et mis see hea teenus kui selline on, et tegelikult kahjuks täna meil puudubki niisugune... laias laastus välja töötatud ühtne niisugune noh, meetrika riigis. Et iga asutus küll oskab väga hästi ühel või teisel põhjusel välja tuua selle kõige parema teenuse ja siis põhimõtteliselt sellega ka niiviisi ei silma paista, aga terviklikult, kui me räägime standardiseeritustest teenustest üle meie vabariigi, siis tegelikult on veel pikk tee astuda.
Absoluutselt, et tulebki võtta see noh, suur ambitsioon, et, et see, see loogika oli lihtne tegelikult, et kellegi jaoks pole saladus, et tavainimesed riigiga suhtlevad noh, kaks-kolm korda aastas ja tegelikult vahete olemisasutusega ma suhtlen, minu jaoks on ikka see üks riik. Aga see meie probleem ongi täna, et, et võtke kas või ükskõik mis kodulehekülg lahte ametite osas, et meil näkku nii-öelda paistab niisugune, no kuidas ma nimetan seda, kirb, kirbuturg, et igaüks müüb asju täpselt nii, kuidas õigeks peab ja nimetab neid ühtseid ja sama toiminguid täpselt nii, kuidas heaks arvab. Ja tundub ahel, et tegelikult need ametid võistlevadki selles suunas, kes parema, niisuguse keerulisema nimetuse välja mõtleb, et, et see jumalapärast see kasutaja tegelikult läbi ka ja hammustaks, mida ta seal tegema peab.
Aga no ütleme, noh täna on ikkagi üle kolme tuhande teenuse riigile, eks selge on see, et, et üks osakond siin nagu ise midagi ära ei tee, et see eesmärk on ikkagi nagu Eesti alati olnud üks, kuna meil on ajus arhitektuur, mis tähendab seda, et iga asutus, iga institutsioon noh, ise vastutab oma teenuste ja, ja, ja lahenduste eest, et, et siis kokkuvõttes on kuskil mingi nõuande nagu organ, kes koondab seda teadmust, kuidas üldse üks nagu noh, nii-öelda teenus peaks tüüsi ainutada olema ja kes jagab neid noh, paremaid praktikaid või noh, ma ei tea, viib erinevaid osapooli kokku, jagab infot selle kohta, et kes võiks üldse olla see nii-öelda väline partner, kes tööd teeb ja nii edasi, on ju, et et see on seesama olnud nii-öelda nagu, nagu selle nii-öelda ITAO mõte või, või, või rebu selle, selle aja jooksul.
Ei, absoluutselt mitte, et see pigem oli, ma ütlen nende erinevate projektide nihukene. mitte viimane jätke, aga üks viimaseid jätke, et, et just näidatagi siis ütleme, selle sisupoole omanikele, mitte nüüd IT poolele, aga sisupoolele, kes vastutab siis selle seadusandluse eest, kes vastutab selle eest, et kuidas see protsess riigi poolt peaks olema juhitud, et põhimõtteliselt igaüks suudab välja mõelda ja kirja panna selle vajaduse nii-öelda IT poolele, et see teenus saaks olema tehtud kasutajasõbralik. Et, et see oli selle projekti niisugune fookus, et ei pea olema ilmtingimata IT-haridusega, et teha IT-teenused. Et selle põhimõte ongi selles ja me oleme ise ka seda kogu aeg rääkinud, et IT ei alga sellega, et mul on IT-paberid ja ma oskan progreda. IT hakkab sellest, et ma saan aru, mida mul vaja on. Ja kõige parem IT-lahendus on, nagu me räägime, see, mida ei ole olemas. Et see süsteem toimib kuskil taustal ja toetab mind minu toimingutes. Nagu ka näitas seesama projekt, et siin lausa mõni teenus nii-öelda koliski infosüsteemi kõhtu, et, et me ei arendanud mingit, ma ei tea, paberi jooksutamist ühest kohast teise, ei viinud selle paberi jooksutamise elektrooniliseks, vaid kaotasime selle paberi näiteks üldse ära, et informatsioon hakkakski liikuma automaatselt.
Ühesõnaga, et kui sa nagu selle asemel, et minema esinädalatele, eks, sa põhimõtteliselt hakkad viitma kuu aega selleks, et sa vahetad kõik oma dokumendid ära, käid majast majja, on ju, ja me räägime mingist e-riigist, on ju. Ja kuigi meil on teada kuu aega ette, et abiellub. Et põhimõtteliselt noh, sellel samal hetkel, kui nagu ütleme tint nagu paberil. Nii-öelda on, on, on, on kuivanud või ma ei tea, sõrmused on sõrmes, on ju, võiks sahtest võtta ka üle, dokumentide paketi ja anda nagu üle, noh, sinu uus, uus juhiluba, sinu uus ID-kaart, sinu uus pass, noh, kõik on juba olemas olema, kõik vist taustas ära olla tehtud, on ju. Noh, muidugi selle peale ütlevad tarikpead, et, et no ei, ei, aga vaata, nüüd ikka on võimalused, nad äkki ei abiellu. Ja siin tulebki nüüd selle teenuste disaini juures nagu nii-öelda niisugune Eesti omapära nagu, nagu, nagu, nagu välja, et mis näitabki seda, et me oleme alles oma nii-öelda Airigi ehitamisel noh, suht algusjärgus, muidugi ma väga toonitan, Enamus riiki ütlevad, et oleksid meil teie probleemid, on ju, aga me ütleme, et noh, näed, aga mis siis, kui nad ei abiellu, et äkki jääb katki, et siis me oleme tootnud sahtlisse noh, mingi uued dokumendid, mis lähevad nagu äraviskamisele, aga vaatame statistikat. Tuleb välja, et noh, üks ajast on paarist, ei abiellu. Ehk siis see, et, et üks ajast juht on meil negatiivne, me teeme nagu ülejäänud üheksakümne üheksale ka negatiivse situatsiooni, et me disainime oma protsessi mitte nagu saja protsendi järgi, me disainime oma protsessi, protse, protsessi selle, selle ühe järgi, et äkki juhtuvad, äkki ta siis nagu ei noh, et hüppavad alt ära või midagi iganes, on ju, ja sellest sellega noh, vaene tütarlas tõesti pärast mesinädalaid, veedab no ühe kuukese veel noh, kolistades mööda nagu, nagu, nagu, nagu, nagu neid erinevaid asutusi, on ju. Et, et see on see probleem, mida nagu täna nagu Janek oma inimestega püüab lahendada. Saada, anda see idee, anda see arusaam, et kus see nagu, nagu, nagu, nagu probleemaatika on ja kuidas seda siis nii-öelda nagu kuidas ma ütlen siis, lõhkuda, parendada ja, ja, ja paremaks teha.
Tere tagasi kuulama saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja saadet juhib ka MKM-ist Taavi Kotka. Meil on täna saates teemaks, kuidas muuta riigi teenused paremaks ja, ja saatekülaliseks on Janek Rozov, kes on Idao ehk MKM-i infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja. Enn, eelmises plokis rääkisime lühidalt sellest, mis asi on teenuse disain ja kuidas, kuidas riigi teenust disainida ja heaks näiteks oli see, et kui meil seal aina abielluvad, siis on teada, isegi minu teada vist rohkem kui kuu aega on teada ette see, et niisugune abiellumise sündmus hakkab vist isegi kolm kuud, peavad abielud ette ütlema, Ja on teada see, et ainult, vaid üks protsent jookseb alterjast minema ja otsustab mitte abielluda, kuid selle riski pärast, et äkki nad lähevad minema, kuni senini ei, ei valmistata inimestele, kelle nimi muutub nende uusi dokumente ette ja siis vast abiellunud peavad hakkama. toimetama, oma mesinädalate rahu, rahus veetmise asemel mõtlema selle peale, et kuidas nad pikemalt pulmareisid üldse tagasi saavad, kui enam dokumendid ei kehti.
Siin on jah, Janek toob väga õige pointi välja, et täna selline noh, nii ma ei tea, Halvasti, kui see ka ei kõla, on ju, et, et see, et, et kodanikul läheks muidugi paremaks noh, suures pildis läbi poliitikute suude ja nii edasi, on see kindlasti eesmärk, on ju. Aga kui sa paned ennast tavaametniku nagu võtmesse ja mõtled selle peale, et noh, tuleb kuskilt mingi vend, ütleb, et teeme nüüd midagi nagu kodanikul paremaks, teeme midagi efektiivsemaks, siis mis see nagu üldjuhul tähendab? See tähendab ametnikule mingit teatavat sorti hassle'it, jälle ma pean midagi korraldama hakkama siin, mu käest nõutaks veel mingit efektiivsuse saavutamist, mis tähendab seda, et tõenäoliselt ma pean oma tiimist kedagi siis nii-öelda lahti laskma pärast, on ju, et noh, et, et persona nagu kokku tõmmata, mis see omakorda tähendab, ahah, minu vasakut või paremat käelt kaob mingi inimene ära, ma ei ole päris kindel, kas mul pärast on ikka nagu tööd vähem kui võrreldes praegusega, mina sellest mingit kasu ei lõika, on ju, mina omale palka juurde ei saa, on ju Nüüd kui ütleme, äriettevõtjat alati nagu kannustab noh, mingi, noh mingi rahaline point või kasum, on ju, et aa, et me teeme midagi kliendile paremaks, et saada rohkem kliente, et saada rohkem raha kliendi käest, nii edasi. Siis riigis sellise motivatsiooni leidmine on, on üldjuhul nagu väärus ja keerukas. Ja, ja, ja seetõttu, kuna see motivatsioon ei ole...
Raha võitmine on ju ilmselge ka riigi puhul.
Jaa, aga ma ütlengi, et kui see nagu kuidagi, kuidagi nagu mingi, mingi motivatsioonimudeliga kaudu sulle tagasi ei tule, siis see nagu põhimõtteliselt ei olegi nagu huvitatud. Ja see ongi nagu peamine põhjus, miks meil need asjad seisavad. Miks on nagu mingites valdkonnas väga hästi, noh, teenused arenevad, ja miks mingites valdkonnas asjad ei arene, sellepärast et noh, motivatsiooni ei ole. Ja ma toongi näite, et noh, et ütleme, kust näiteks väga automaatselt, mida on tulud, deklareerimise peale või sellest, mismoodi ettevõtete jaoks luuakse nagu erinevaid lahendusi ja nii edasi, see kõik tuleneb sellest, et neil on motivatsioon paigas. Et vähesed teavad seda numbrit, et viimase kaheteist aastaga Maksu- ja Tolliamet on vähendanud oma personali kolmelt tuhandelt tuhande viiesajale. Mida see tähendab? See tähendab üle saja inimese aastas. Ma tean, kui palju meil eraettevõtteid, kes noh, päriselt ka on koondanud või lahtunud, astunud lahti, üle saja inimese keskmisel taastus. See on nagu raiu number. Ja üksnes on seda suutnud teha, nad on suutnud saavutada nagu sellise olukorra, kus noh, sellisest nagu efektiivsusvõidust on võitjad ka nende enda töötajad. Eks nad on saavutanud ise nagu, nagu, nagu kokkulepe Rahandusministeeriumiga, et, et noh, et mingi osa sellest võidust, sellest säästust kokkuvõttes maandub neile nagu tulemuspalgal. Ja hops, meil on kohe motivatsioon ja me Noh, täpselt samamoodi on väga e-väga kvaliteediga mingi ettevõtte portaal, äriregister ja nii edasi, seal on tasulised teenused taga, inimesed teenivad iseendale nagu ütleme, noh, mis ma ütlen iseendale, oma asutusel nii-öelda nagu tulu, on ju, ja jällegi, meil on hoopis teine kvaliteet. Ehk siis noh, see, et täna nagu riigis baasmotivatsioonid on paigast ära, on suur põhjus, miks meil e-riik nii-öelda teenuste koha pealt on niisugune ligad ja logad.
Ja siis ongi, et, et võib-olla noh, HARGI puhul on noh, väga palju häid näiteid, nad osalesid ka selles projektis, et, et kui siin rääkida motivatsioonist, et ma tooks niisuguse mõtte siia juurde, et noh, niinimetatud teeninduskultuuri mõiste, jah, me võime kogu aeg vaielda, et, et kas järelevalveamet saab teenuseid osutada, noh, jälle võtame Maksu- ja Toreameti, kuidagi saavad. Samamoodi Maanteeamet, et, et see ongi niisuguse noh, teeninduskultuuri mõte, et, et kas see teenuse kvaliteet on iseenesest noh... mõõdik asutuses, et kas selle järgi ka kuidagimoodi väärtustatakse siis neid töötajaid, kas, kas kuidagi sellega on ka seotud noh, nende siis noh, tõesti motivatsioonipakett, et see on veel üks noh, võimalus, kuidas hakata noh, natukene noh, survestama siis noh, ameteid terviklikuna, et, et kas on see nii-öelda teenindamise kultuur juurutatud või ei ole. Ja siis selle sama näite puhul on ju see, et noh, Võtame konkreetse näite, et Maanteeamet nüüd ju nii-öelda disainis küll iseseisvalt ka teenuse, et, et, et nüüd ei pea, kui lube minna vahetama, pilti tegema nende büroodes. Et nad võtavad nüüd otse automaatselt pildi, ütleme siis, Siseministeeriumist või Politsei- ja Piirivalveametist, nii-öelda see pilt, mis mul ID-kaardil on, selles on ilusti kasutada ka lubada. Et noh, iseenesest lihtne asi, aga kui me mõtleme, et kui, kui suur aja ja tegelikult ka nende igasuguste pildistamisaparaatide kokkuhoid seal on, mida saaks nagu reinvesteerida, suurepärane aga neid, kuidas ma ütlen, neid mõtteid kahjuks ei noh, Ma ütlen, neid inimesi, kes viitsiks välja mõelda neid noh, innovatsioone, on natukene vähe ja seetõttu võib-olla ongi noh, hea, et, et on meie laadne osakond veel kellegi laadne, aga muidugi optimaalis, mina võin julgelt öelda, et, et kui see meie noh, riigivärk hakkaks töötama, siis noh, meie osakonda poleks vaja. See oleks, see oleks võit, ma arvan, et kui, kui ükskord on teenused niisugusel tasemel ja, ja igaüks oskab ise seda teha, siis üks saavutus tegelikult peakski olema noh, ütleme meie vaatevinklist, et itta, hoogab ära, noh, selliste funktsioonidega. Ja, ja, ja nii peabki mõtlema, et...
Ja siin võib-olla täiendakski see, et, et siin on veel noh, ma korra üritasin sellest rääkida, et, et noh, see, see probleem on ka noh, meie mõtlemises, noh, ka meil ka tihtipeale, et, et me oleme, kuidas ma ütlen niiviisi, pabermaailma mõtlejad, et, et me ei suuda ennast välja mõelda sellest noh, mingisugusest konkreetsest vormist, et, et see informatsioon on võimalik noh, teistmoodi liikuma panna, mis just annabki meile selle eelise, et, et tehagi neid proaktiivseid teenuseid, et, et justkui kõik asjad juhtuks ära juba enne, kui ma oskaks mõ No see on klassikaline niisugune eelteavitamine, et kui noh, ütleme seda ka kasutatakse, mingisugune asi mulle hakkab aeguma riigis. Et täna ju kuidas toimetakse, kui midagi ära juhtub, vot siis hakatakse jooksma, eks ju, tulge, ja kui ma ei tule, siis veel saan trahvi ka. Aga just see ümbermõtlemine, et, et äkki aitaks varem. Et, et, et see nii-öelda järelevalve on kindlasti kallim kui nii-öelda ette teenindamine.
Vahetevahel on teenuse tarbimise paremaks muutumine seotud ka selle teenuse tegelikult osutamise eelarve tõstmisega, et me küll kogu aeg räägime sellest, kuidas me läheme IT suunas ja IT-päraseks, aga, aga kas te vaatate ka teenuseid sellest kohast, no näiteks no ma ei tea, Riigiteller? Et noh, et, et, et on olemas kuskil daam teeninduslaua taga, kus saad kõiki riigiteenuseid, noh, just mõeld, mõeldes neile, kes võib-olla ei, nii IT-kasutajad ei ole, et kas te, kas te vaatate ka selle pilguga riigiteenuseid, et, et äkki oleks kuhugi võimalik tuua kokku mingisugused asjad ja vanal moel ära lahendada pabermeetoditel?
Selge, aga väga hea, lähme siit teisele pausile. Tere tagasi, oleme jätkamas ITR-i saatega Restart, meil on Henrik Aavik ja saadet juhib ka Taavi Kotka, kes on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantsler. Me räägime täna riigiteenustest, kuidas nüüd paremaks teha ja riigiteenuseid teeb hetkel paremaks niisugune osakaalne kui Ida-Ao, mida juhib Janek Rozov, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Siin peab küll täpne olema, et, et, et ta rohkem nagu tegeleb e-teenustega, et noh, politseinik tänapäeval on ka tegelikult teenuseks, on ju, samas need noh, vidinemiste küljes on, on ju, autos olev, olev kompuuter, noh, läheb juba jälle nagu e-teenuseks, et selles mõttes seda piiri on väga raske tõmmata, et, et, et millega siis täpselt see ei tao tegelema peaks ja millega ei peaks. Aga ma tahtsin sisse tuua nagu rahvusvahelise dimensiooni ja just selle koha pealt, et täna päris mitmed riigid, noh just nagu Taani, ka Soome liigub sinnapoole, on defineerinud endale ära nagu sellise pikema, see poliitika nagu digital only või digital first, ehk siis nagu ükskõik mis teenust tehakse, kõigepealt tehakse see e-teenusena. Ja siis hakatakse vaatama, kuidas see rahvastus kasutama hakkab, kuidas sel teenusel läheb, on ju, ja kui on vajadus seda siis muuta, on ju, et, et siis noh, minnakse kas noh, tuuks telefoni juurde või, või, või, või, või, või, või, või, või nii-öelda näost-näkku, näost-näkku teenus. Et ma ei tea, Janek, sa oskad nagu kommenteerida, et, et kuidas meil sellega on, et meie täna nagu ikkagi nagu noh, digital first ei ole, et meil on nagu paper first ja teen vaat, siis vaatame, kuidas nagu pärast paberi pealt saame nagu, nagu e-kanalisse
Nende kohta me saame ütelda, et nende osas meil on ülevaade, et ja vastavalt siis nende nõuetele, mis me oleme ise kehtestanud, küll aga noh, on niisugused noh, üldisemad näitajad, näiteks küll rahulolu uuringud ja asutuste enda uuringud, mis nagu teenuseid vaatavad, aga me tahakski rõhutada seda, et meil nagu tervikpiltidena ei ole ja see on probleem ja See on meie jaoks nagu niisugune väljakutse, et, et kas me suudame siis nii-öelda, olles e-riigina selle õige pildi ette manada, et, et oleks kindlad, et me päriselt ka oleme...
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]