@ RESTART // 2014.10.18
KUUPÄEV
2014-10-18
PIKKUS
49m 01s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti startup-ökosüsteemi hetkeseisu, rahastamisvõimaluste ning regulatiivsete väljakutsete üle, sh optsioonide maksustamine ja ettevõtlusvormide paindlikkus. Külalised Jevgeni Kabanov ja Erti Tammo jagavad Start-Up Leaders Clubi kogemusi ja visiooni Eesti majanduskeskkonna parendamiseks.
KÜLALISED
TEEMAD
Ma arvan ka ja noh, eriti ma mõtlen, et kui, kui mina näiteks oleks IT-juht, kes, kelle, kelle võrgus on nagu täna või noh, hiljemalt homme, see küsimus, et inimesed tulevad sinna oma seadmetega, panevad, tahavad meili lugeda oma mobiiltelefonist, unustavad neid jumal teab kuhu, Sa ei tea, mis, mis turvalisus nendel seadmetel on, osad IT-juhid on väga hästi välja koolitatud sel teemal, aga ma olen kindel, et on terve suur hulk selliseid, kes tegelikult ju ei ole, et kes on sellest natukene kuulnud, neil mingi ettekujutus on, aga aga kui sa peaksid homme hakkama linnukesi panema kuhugi, et, et kogu see office'i keskkond näiteks oleks turvaline, ükskõik mis seadmes ja ükskõik mis maailma riigis, ma arvan, väga paljud jääksid natukene hätta või vähemasti mõtlema.
See audit ju ei läbi, aga noh, sa saad auditi märkust, meil on ka kunagi auditi märkust saanud, sest nagu ja see negatiivne ka oma, ja meil oli teine, meil oli veel lihtsam, see negatiivne omakapital on väga niisugune noh, ebameeldiv asi, sest meil oli veel lihtsam, meil oli see, et nagu, et raamatupidamise reeglite järgi Nagu me pidime koguma seda tulu lükkada tulevikku, aga no kulud oli, tulud olid nagu praegu ja siis nagu ja siis meil kogu aeg oli suur, suures miinuses, nagu selles balanss oli miinuses, kuid samas meil oli hästi palju tulevikku tululik selle balansi peale. Ja see tähendas, et meil oli negatiivne oma kapital ja noh, et, et, et idee järgi, et ta võt on pankrotis, kuid tegelikult meil oli nagu no ma ei tea, kolm miljonit pankakontole, et noh, et see on täiesti, täiesti naljaviisav. Et üldiselt nagu ei, seesama Saksa mudelis on see, et ikkagi need aktsionäärid on nagu kõvasti kaitstud just nagu riigi poolt, kuid nagu. See kamarlamuudel on ikkagi, et aktsionäärid võtavadki riskid ja ise otsustavad, kas nad tahavad nagu noh, et, et negatiivne oma kapital on lihtsalt lubatud, see. Juhtkond nõukogus on lihtsalt lubatud ja kui aktsionäärid seda ei taha, siis nad ei valinud. Noh, siis nad tegutsevad ise, et noh, et meil nagu riik nagu ikkagi üritab nagu minu meelest liiga palju kaitsta. Selgus kaitset ei ole vaja.
õnneks mul see idee pole ka lõpuni mõeldud, et me võime seda arutada, aga, aga, aga kui me räägime optsioonide teema, mis oli siin viimane, siis, siis SU On ju täiesti niisugune, võiks olla niisugune eksperimentaalne start-upi ettevõtte formaat, mis võiks olla ajaliselt piiratud, näiteks et kolme kuni viie aasta jooksul sa pead ennast konvertima kas AS-iks või OÜ-ks ja muutuma selleks vana stiili ettevõtteks ja kuni sinnamaani, võiks nüüd seal kehtida niisugused ameerikalikud optsiooni reeglid ja siis, kui riigil on hirmud, et, et, et ka vanad firmad hakkavad mingil hetkel tegema mingeid koerustükke nende optsiooni maksmistega ja vältima makse, et siis see, see võtab nagu selle riski maha, et kui sa asudad endale SU, siis sa oledki nagu viis aastat näiteks, kuni viis aastat vahvas vabas vees, saad käia ja siis viie aasta pärast alles ennast teha kas suureks ettevõtteks või kolida Delaware.
Siin on nagu kusjuures, noh, võtame mõtet edasi, et ma olen tükk aega otsinud, et mis võiks olla Eesti riigi jaoks nii-öelda krüptoraha vaatenurgast selline noh, võimalus, mis tõesti omaks nagu mingit väärtust. No see, et saama riigi lõivu maksat krüptorahas, on mõttetu, see on, Aga kui me võtamegi selle, et meil on SU, kui me hakkame sinna peale panema ka seda, et noh, et, et toetuseks või ütleme, mingiteks tegevusteks me loome aga neile mingi nii-öelda kusagilises mõttes mingi EstCoini nii-öelda raha ruumi, mille sees nad tegutsevad, on ju, siis see annaks ka selle ruumi, noh, ma ei tea, optsioone saab maksta näiteks EstCoinis, on ju, mis iganes, on ju. Et, et, et siit võiks küll tekkida nagu nii-öelda selline noh, päris huvitav nagu mõttekäik.
Jah, ja EstCoini peab seal kirjas olema, sest ma jätan selle mõtte meelde, nimelt lähiajal on asutamisel ka Eesti krüptorahaliit, et ma siis Viin selle kindlasti ka seal lauale või palun neil Start-Up leaders klaviga ühendust võtta. Aga, et kas te oma selles klubis vahetas kogemusi, vahetate ka seda kogemust, kuidas Eesti, näiteks EAS-ilt ja Eesti riigilt raha paremini kätte saada?
Ma küsin seda ka selle tagamõttega, et, et Eestis on üks pobi, blogi dot EE Bubble, kes leiab, et start-uplused on, start-uplad on, start-upid on väga haplad. Riigi raha peale, et kõik käib ainult sellega, et kang, kanditakse sinna maksumaksja raha.
Mina vastaks sellele küsimusega, et noh, kui need nagu toetusprogrammid on nagu riigi poolt välja töötatud, kas see oleks siis nagu mõistlik, mitte seda raha kasutada, kui seda nagu pakutakse, on ju. Siis konkurent kasutab seda ja ta on selle vaja nagu tugevama, et, et seda nagu ette heita, mina küll ei arva, et nagu peale.
No see blogi heitab seda ka ikka riigile, et, et noh, niisugused seadused on üsse teinud, et mitte nii väga start-upidele.
Ei no me vaatame ikka suuremat pilti vaatama, et kui me vaatame ka seda, et kui palju meil tekib start-upide äramüümisel uut kapitalituru peale, kui me vaatame seda nagu Et täna minu arvutuste järgi top sajas kõige väärtuslikuma ettevõtte hulgas on meil kaheksa start-upi, kelle vanus ei ole vanem kui seitse aastat või kuus aastat, on ju, et see on ikkagi oluline majanduse strukturaalne muudatus. Et sellest tuleb nagu aru saada, et, et noh, et, et see on, see on, see on uut tüüpi riik, see on uut tüüpi, uut tüüpi sisuriigile, et, et, et ma ei pööraks tähelepanu mingitele mullikestele ja kuskile nagu nurgas, eks.
Sa lihtsalt oled inseneri taustaga, sa oled liiga palju matemaatikat, mu elust usinud. Aga ma tooks ühe mure ikkagi lauda veel, et me rääkisime korra haridusest ja, ja, ja oleme ikka olnud selles ka, et meil on ikka tugevad, tugevad insenerid vaieldamatult siin Eestis, et aga viimane nüüd vastuvõtt oli minu jaoks lohumärk, ehk siis me oleme aastate jooksul suutnud suurendada oluliselt eelkõige tarkvarainseneride vastuvõttu nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui Tartu Ülikoolis. Ja sind loonud igasugust tugiprogramma, nagu IT-akadeemia ja, ja, ja, ja euroraha suunanud kõvasti sellesse hariduse toetamisse. Aga sellel aastal meil ei tulnud esimesel kursilastujate number, ei tulnud täis. Eks meil oli riigi koht või ütleme, riigi tellimus oli suurem, kui reaalselt oli neid, kes oleks tahtnud õppima tulla nagu, nagu inseneriks. Ja sealsamas me teistpidi vaatame statistikat, et kõik, kes kooli lõpetavad, kõigile on tagatud vähemalt tuhande kahesaja eurone palk, kui nad asuvad tööle ja kui nad vähegi on nagu, nagu ütlen upukad ja edukad, siis noh, ütleme nii-öelda pooleteist aasta pärast on need noh, teenivad nad vähemalt kaks tuhat eurot, eks, et mis on nagu väga selline noh, nagu kindel ja, ja tugev karjääri nii-öelda noh, võimaluseks ja, ja ära elamisvõimaluseks, et mis ikkagi on siin ühiskonnas probleeme, et, et, et, et et ei taheta valida nagu noh, niivõrd kindlat, kindlat teekonda?