AI_pealkiri: Krüptoraha Eestis: regulatsioonid, maksud ja Bitcoini tulevik finantssektoris

Mis võiks olla mõnusam, kui istuda kamina ees aurav teetass ühes käes ja hea raamat teises käes. Vist ainult see, kui selle hea raamatu saamiseks ei peaks tugitoolist tõusma. Krisostoomuse internetipoest on raamatute tellimine lihtne ja mugav. Valikus on terve maailm. Eriala- ja teaduskirjandus, reisija ilukirjandust ning loomulikult e-raamatud ja lugerid. Vaata kriso.ee. Suurima valikuga raamatupood Eestis.

Tere Kuku raadio kuulaja, on taas laupäev, eetris on IT-äri saade Restart. Mina olen Henrik Aavik ja teine saatejuht on Andrei Korobeinik vahelduseks jälle ning tänane saade räägib üle pika aja krüptorahast. Meie viimane saade, mis rääkis krüptorahast, oli kaheksandal juunil kaks tuhat kolmteist ja sellest ajast peale on maailmas mõndagi muutunud, kui palju või vähe, siis püüame sellesse... saates Laata, keda aga huvitab meie eelmine saade kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta suvest, siis see on leitav internetist aadressil raadio1.ee. Tänane saade läheb ka kordusesse, kuid ka samamoodi podcastina kuulatav ja, ja samamoodi raadio üks.ee aadressil ja Kuku podcasti leheküljel ka.

Ja nüüd on paras aeg tutvustada ka meie külalistest.

Ma ütleks vahele veel, et meie saadet toetame arengufond, aga lähme muidugi nüüd saatekülaliste juurde. Selleski saates ei saanud mööda, et saates võiks olla keegi, kes rahanduse ja maksunduse juriidilist poolt, taipab selleks, on meil Priit Raudsepp advokaadibüroost, büroost Clickman, Alvin ja Partnerid, on ühest Londoni start-upist, mille nimi on Transferwise, sealne tootejuht Martin Sokk. Tere, tere. Ja sel nädalal asutatud Eesti krüptoraha liidu juhatuse selle liige Asse Sauga, kes väljaspool oma mittetulundusühingu tegevust on ka LHV panga krüptorahade spetsialist ja nagu ma aru saan vist, ainus niisuguse töökoha olev inimene Euroopas, et teistes pankades krüptorahaspetsialiste vist palgal ei olegi?

No vähemalt suvise seisuga ja hetkeseisu ei tea, võib-olla juba on.

Aga alustaks võib-olla sellest, mis on Eesti krüptorahaliidu eesmärk, et kas see eesmärk on Eesti pangale konkurentsi pakkuda?

Ei, kindlasti mitte. Eesmärke on meil mitmeid ja noh, üks põhilisi on võib-olla see, et. saada, tekitada mingisugune selgus regulatsioonides, et oleks, tekiks nagu soodne pinnas loomulikuks tehnoloogia arenguks, et praegu seda soodsat pinnast nagu regulatsioonide tõlgendamine siis piirab.

Ja mis on tänane olukord Eestis, kuhu siis krüptoraha jääb, et kas tegemist on rahaga, kas tegemist on teenusega? Et kuidas, kuidas need regulatsioonid võiksid muutuda?

Võib-olla jah, Priit, sa kommenteerid? Ja

see on väga hea küsimus, et kas tegemist on teenusega, kas on tegemist rahaga, e-rahaga, väärtpaberiga, ega ausalt öeldes hetkel selget vastust ei olegi, me teame küll erinevate ametkondade tõlgendust, Kaudu, et seda hetkel Eestis ei peeta e-rahaks, seda ei peeta väärtpaberiks. Kuid me teame, kuidas seda ühtlasi ka käsitletakse, mis toovad sellele ette omad ütleme siis raskused selle kasutuselevõtuks?

Ja kuhu ta siis siiski jääb, et kas tegemist on sellise illegaalse asjaga, et ja kui on, siis mida siis Eesti Krüptoraha Liit reguleerib?

Mina küll ei julgeks kuidagi öelda, et Bitcoin Eestis ei oleks illegaalne, et minul teadaolevalt Venemaa keelustas Bitcoini, kus ta tõe, tõepoolest selgelt on illegaalne. Eestis võin ise julgelt öelda, oma on Bitcoine ja ma ei peaks ennast illegaaliks seetõttu. Ehk siis minu teada selle omamine on igati seaduslik, küsimus on lihtsalt, mida sellega teha saab ja kas sellega tegemine on nii seaduslikult kui ka tehnoloogiliselt lihtne ja võimalik.

Et aga noh, on näiteks selline olukord, et mõnest riikidest saab põhimõtteliselt endale osta, aga edasi me ei saa, kas Bitcoinidega on sama lugu või?

See on hea küsimus ja isegi päris põnev paralleel, et meenub ka üks hea lause Pulp Fictioni filmist, mida kanepiga kõike teha või see, mida ei võinud teha teatud, teatud riikides. Eestis üks peamine probleem hetkel näib olevat see, et kui keegi soovib osta endale Bitcoini, siis see, kes Bitcoini müüb. Mis maksu ta peab maksma, ehk siis põhiküsimus, et kas Bitcoini müügile kohaldub käibemaks või mitte? Seni võib öelda, et tõlgendusseadustest, just nimelt tõlgendusseadustest, viitab sellele, et justkui Bitcoini müügi peale peaks lisaks panema veel käibemaksu juurde.

See, see, see on nüüd nendele, kelle, kes on käibemaksukohuslased, et ütleme, ma saan aru, et eraisikutel on igasugune mürgeldamine Bitcoinidega täiesti okei, nad ei ole käibemaksukohuslased, nad võivad üks naabert, naabrilt naabrile müüa piiramatus koguses Bitcoine nagu kartuleid.

No kust sa tulumaksad selle piiralt pärast maksad, eks?

No kust saad tulu, aga kui sa vahetad kartulite vastu, see on okei.

Sest täitsa, täitsa õige arusaam, võib-olla Vähekene ettevaatlikumaks, soovitan muuta seisukoht selle, seeläbi, et kui üks füüsiline isik väga aktiivselt kaupleb Bitcoinide ostmise müümisega, siis võib öelda, et tegemist on tema ettevõtlusega. Ja kui ta juba muutub tema ettevõtlustuluks, see on tema ettevõtlus, siis ei ole välistatud, et ta muutub füüsilisest isikust ettevõtjaks ehk FIE-ks, Ja kui ta juba on FIE ja tegeleb ettevõtlusega, et tal saab kunagi Bitcoinide müügi pealt täis kuusteist tuhat eurot piir, siis ta peaks registreerima ennast käibemaksukohustuseks ja, ja kohaldub seesama regulatsioon.

Kas sul on see piir juba käes?

Mina ei tegele aktiivselt Bitcoinide müügiga kui sellisega ja, ja, ja minul kindlasti seda piiri täis.

Aga kas sa neid ostad, eks, et kas noh, sa varem või hiljem pead juunest lahti saama kuidagi?

Ma võin öelda, et jah, ma oman Bitcoini, aga mina olen selles osas siiski üsna algaja. Ma tegin endale Bitcoini wallet-i, suuresti lihtsalt huvi pärast, äärmiselt põnev oli see ja, ja olen kasutanud Eestis juba kahes kohas võimalust Bitcoiniga maksta ja olen kasutanud ka Eestis pakutavat Bitcoini ATM-i teenust, ehk siis ATM-i kaudu ATM-i panna sularaha sisse ja, ja varsti oma Bitcoini rahakotis näha Bitcoini.

Aga nüüd, mis juhtub, kui sa Venemaale reisid kogemata? Kas sa, piiril leitakse su rahakotist QR-kood, mis juhtub?

Et kui mõni Vene saatkonna töötaja praegu kuulab meie saadet?

See on äärmiselt põnev küsimus, ma kohe niimoodi lennult ei oskakski vastata, tundub, et ma vist peaksin lähitulevikus vältima Venemaale reisimist, et, et olla päris kindel, et, et mind seal vangi ei

panda. Aga noh, ma tegelikult tahtsin küsida, et oled sa kursis, et kuidas Venemaal või noh, riigis, kus on Bitcoin keelatud, jõustatakse seda asja, et kas see, kas noh, kas sellega paratamatult kaasneb ka internetiga ära keelamine?

Kas, kas Venemaal on päris omamine keelatud? Seal kauplemine on kindlasti ja ost-müük on keelatud, aga ma tean, et Venemaal on väga võimas kaevandajate turg.

Tundub, et me keegi ei ole Vene turu spetsialistid, et lähme... Kindlasti keegi

julge, ei, ei julge ennast tituleerida Vene turu spetsialistiks, ega ausalt ka, teiste riikide praktikaga tutvumine noh, siin Eestist vaadates on nii ja naa, alati peaks pöörduma lõpuks selle spetsialisti poole, aga nii palju, kui saab erinevatest allikatest lugeda, siis Venemaa... Minule teadaolevalt on kõige negatiivsemalt häälestat Bitcoini suhtes ja, ja, ja olen aru saanud, et seal see on üldiselt keele, keelustatud, kui asja saadet täpsemalt, et, et seal omamine võib-olla ei olegi keelatud, siis võib-olla ma võin isegi Venemaale minna.

Ma tean jah, et seal on, kaevandajate turg on päris, päris kõva ja noh, ilmselt siis omamine ei ole nagu keelatud ja võib-olla ka sellepärast, et seda ei saa, õigemini seda on nagu äärmiselt keeruline kontrollida, kes omab ja kui palju omab

seda. Martin, aga sina oled päris rahaspetsialist, eks, et kuidas sulle tundub, et kas kriptovaluutal on üldse tulevik?

Ma arvan, et krüptoraha on täna väga, väga põnevas olukorras, sest see, et, et nii-öelda päris rahamaailm ei ole ka kõige lihtsamini kasutatav. Et kui sa, Eestis me oleme veel võrdlemisi heas olukorras, Eesti pangad on just sündinud, just loonud oma infosüsteemid ja suudavad siin raha liigutada, siis kui sa astud natuke sammu kõrvale, siis Lõuna-Euroopa, USA, need maksesüsteemid ei toimi väga hästi. Siis noh, lihtne näide võib-olla see, et sa saadad Eestist raha kellegi pangakontole, siis ta on seal pangakontol, kui sa oled kaupmees, siis sa tead, et sa said selle raha kätte, USA-s enamus süsteemid toimivad niimoodi, et kui klient on raha ära kandnud, siis tal on alati võimakse tagasi küsida. Ühel või teisel või kolmandal põhjusel, et krüptoraha annab seal kindlasti võimaluse kaupmeestel tunda ennast kindlamalt.

Et sulle tundub, et krüptoraha on pigem selline päris raha edasiarendus, et, et noh, edasiarendus nagu õiges suunas.

Ma võib-olla nimetaks seda mitte nagu päris raha edasiarenduseks, vaid raha on sisuliselt infovahetus tänapäeval, et kuidas sa suudad informatsiooni edastada ühest punktist teise. Ja tänapäeva süsteemid on võrdlemisi aeglased ja keerulised selles, selles valdkonnas, et krüptorahaga. Liiguta raha väga kiiresti, sul on võimalik seda raha koheselt kasutada, et siin on omad probleemid veel, kuna me oleme täiesti alguses, aga seal on potentsiaali kiirendada ja luua täiesti uusi finantsvaldkondasid selle peal.

Aga noh, see ei ole ju nii väga krüptoraha. Nii-öelda eripäras kinni, vaid see on lihtsalt noh, sedasama saab ju päris raha ka teostada ilmselt, et et küsimus on suhtumises pigem, et...

Aga küsimus ongi suhtumises, kogu maailma rahandusvaldkond, et kuidas sa, kuidas sa vahetad oma raha, et näiteks maailma kõige populaarsem rahavahetuskanal on täna Swift, SWIFT leiutati aastal kuskil tuhat üheksasada seitsekümmend ja siis ta oli täitsa tore, sa said igale poole maailmas raha kanda. Tänapäeval SWIFT-iga läheb esiteks päevi aega, enne kui raha kohale jõuab, teiseks ta on võrdlemisi kallis, Eestis sa maksad selle eest siin. Küm, mõned kümned dollarid USA-s maksad seda võib-olla seal kuskil viiskümmend dollarit selle eest. Ja lisaks on, sul ei ole kunagi kindlustatud, kui palju sinna raha kohale jõuab, sest siis läheb läbi väga palju erinevaid panka, enne kui sinu arvele jõuab iga pankrotti väikse teenuse tasuta, et noh, et sa ei saa võib-olla lõpniku summat. Ja kaupmehe mõistes on see väga, väga raske olukord, et kui sa ostad enne iPodi poest ja selle jõuab tegelikult viis dollarit vähem, siis kuidas sa müüd seda iPodi?

Et sulle tundub, et see päris rahaturg võib võtta sellest virtuaalrahaturust või, või, või, või sa, või sa ei usu, et see jõuab nii kiiresti muutuda?

Ma arvan, et finantsmaailm on hästi traditsioonidest kinni, kuna finantsmaailm ei ole riskialdist tavaliselt finantsvahenditega kauplemine või see kauplemissüsteemide ehitamine, nad on ehitatud selliselt, et süsteemid alati toimiksid, nad oleksid kindlad ja ettevõtted pigem ootavad stabiilset kasvu või stabiilset kasumit selle pealt. Et nad ei ole valmis võtma vastu uusi võib-olla mitte nii standardiseeritud tooteid, nagu täna Bitcoin või teised krüptorahad on.

Aga et kas rahade ülekandmine maailmas täna ju põhineb siis kõikidel ju ainult pankadel, et tegelikult see on pankade monopol ja, ja kas see krüptoraha tundub siis nagu oht olemasoleval rahandussüsteemil või pole ta ikkagi midagi nii olulist, et seda peaks nagu juba ohuks nimetama?

Mina ütleks, et rahade ülekandmine otseselt ei sõltu pankadest, vaid see sõltub panga, mitte panga, vaid rahanduskanalitest, et SWIFT iseenesest ei ole pank, vaid ta on vahend, kuidas sa saad edastada sõnumit. Ka samamoodi ka meie SEPA, mis meil siin nüüd Eestis on laialt levinud. See on sisuliselt sõnumi edastus, edastusvahend ja ka Bitcoin on midagi sarnast selles suhtes. Et, et pangad võiksid tegelikult samamoodi seda asja kasutama hakata, lihtsalt sellepärast, et kui mul on vaja pang, pangast raha kanda Eestist ja Austraaliasse, siis ma ei pea kasutama SWIFT-i kanalit, ma võiksin kasutada tegelikult mingit krüptoraha kanalit või mingit sarnast alternatiivi.

Ma, ma tooks siia veel natuke suurema pildi isegi kõrvale, et tegelikult on suurem osa täna maailma elanikkonnast, puudub igasugune ligipääs üldse panga infosüsteemidele, elektroonilisele rahale. Et nemad kasutavad igapäevased kas partneritehinguid või, või sularaha. Ja, ja krüptoraha selline suurem potentsiaal on eelkõige just nendes kohtades, arengumaades, kus täna internetilevik on väga kiiresti kasvav ja, ja tehingute tegemiseks on kõigest mobiiliäppi vaja.

Ma arvan, et see on väga hea näide sellest, sa ütles, et meil on head uued finantstuuled puhumas vist näiteks Aafrika suunas, kus on nüüd Pesa. Mis sisuliselt on loonud võimaluse inimestel kanda raha nii ettevõtetele kui eraisikutele läbi mobiilivahetuse. Ja sul ei ole vaja selleks smart-mobiili, vaid sa saad seda kasutada täiesti tavalist vana Nokiat, mis suurt sulle raha ära saab.

Restart. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ja saates on külas Priit Raudsepp, advokaadibüroost Klikman, Alvin ja partnerid, Asse Sauga LHV pangast, Martin Sokk Transferwise'st ja saate teemaks on krüptorahanduse seis Eestis ja seoses sellega, et sel nädalal asutati Eesti krüptoraha liit. Eelmises osas rääkisime lühidalt erinevaid aspekte krüptorahandusest ja tõdesime, et, et segadust on endiselt palju, asi pole aastatega selgemaks muutunud oluliselt, aga, aga vaikselt on saamas asjast toode Euroopa Liitu riikidest, väga paljud on, on võtnud selles osas seisukoha ja Eestis kuigi Nõutakse, on täpselt seaduslikult reguleerimata, mis asi on krüptoraha, on siis lootuste ettepanega hakkab asi paremaks minema.

Ja noh, eelmine saade sel teemal oli siis üle aasta tagasi ja aastaga ei ole tegelikult suurt midagi juhtunud Eestis, et. Tegelikult nagu võiks ju eeldada, et Eesti jaoks on see võimalus, et meil on e-riik ja see on see noh, head pangad, eks ole, kes on paremas olukorras, kus, kui enamus teiste Euroopa riikide pankadest, aga suured arengud ei ole toimunud, et kas, mille taga see on, et Eesti inimesed ei maksa Bitcoinides, serverites ja... Ja kuidagi nagu meedias ka ei ole sellest väga palju juttu, et kas Eesti on oma võimaluse maha maganud?

Ei, ma ei ütleks, et maha maganud, et lihtsalt hetkel praegu natukene rohkem rongist maas, aga kuna me oleme väiksed dünaamilised, meil on nagu võimalus kiiresti muutuda ja, ja kiiresti järgi jõuda. Aga seda on nagu huvitav jälgida just grüperaha puhul, kus see tuli noh, konkreetselt viis aastat tagasi välja, Ja, ja kõikidel riikidel oli võimalus nagu nullist alustada sellega, adoteerimise ja tehnoloogia arendamisega ja sellega. Ja täna on, täna on näha, kuidas pooled Bitcoini tehnoloogiaga tegelevad start-upid maailmas on USA-s ja nendest USA-s olevatest omakorda pooled on Silicon Valley's. Ehk et jällegi on USA nagu ülejäänud maailmast ette jõudnud ja samas on neil seal finantsregulatsioonid palju karmimad kui Euroopa Liidus näiteks. Aga nad on ilmselt selgemad ja, ja ettevõtted teavad, millistes piirides ja kuidas nagu orienteeruda.

USA-st on saanud alguse nii start-upid, mis tegelevad Bitcoinidega kui ka erinevad kuritegelikud organisatsioonid, kes kasutavad anonüümseid maksevahendeid oma veidra kauba vahendamiseks. Ma saan aru, et sellega on nüüd ka nagu parem, et tegelikult on see legend anonüümsest Bitcoinist hajumas, Silk Roadid, Silk Road kahed ja muud aga järjest paneb FBI neid kinni, see on ju hea asi, eks?

Jah, loomulikult, et kui, mida rohkem neid kuritegelikke gruppe nagu elimineerida sellest Bitcoini võrgustikust, seda, seda paremini mõjub see nagu tootele endale.

Nad, nad ilmselt kasutavad seda Bitcoini teadmatusest, sellepärast et nad arvavad, et see on anonüümne nagu sularaha, aga tegelikult on ju ka tehing kirjas.

Jah, Bitcoin ei ole jah, anonüümne, et tema kohta võib öelda pseudonüümne, et kõik tehingud on nagu avalikud ja neid on võimalik track'ida, küll on seal võimalik erinevaid selliseid hajutamise või peitmise mustreid kasutada, aga need mustlid on ka väga kiiresti eratuntavad.

Okei, maailmas on USA nagu alati tehnoloogias kaugel ees, aga kes teisel kohal on, kas Euroopa Liidus oleme samuti Eestiga väga kehvas seisus või on Euroopa Liidus mingeid riike, mis on, Eestile näitavad koha kätte?

Euroopa Liidus on Holland ja Amsterdam väga heas olukorras, et neil on seal oma Bitcoini start-upi kultuur juba välja arenenud, neil on vist ka esimene terve tänav poode ja asutusi, mis aktsepteerivad Bitcoini. Ja just ma nägin uudist, et see ei ole küll Amsterdamis, see oli nüüd Prahas, Prahas on esimene, maailma esimene kohvik, mis aktsepteerib ainult Bitcoini ja midagi muud.

Oli seal palju rahvast?

Seda ma pildi pealt ei näinud.

Ma, ma olen kuulnud, et, et UK on kõige liberaalsemate seadusandlustega, kuid ometi on seal neid suhteliselt vähe start-upe, mis arendavad Bitcoini tehnoloogiaid, et Martin, oskad seda kommenteerida?

Jah, ma arvan, et see baseerub kõik sellel, et pangad ei ole valmis võtma seda riski, et meil võib-olla. Seadused ei ole veel väga selgelt formuleeritud, need on olemas, neid saab kasutada. UK-s on ka start-up'id, kes tegelevad. Ja nende startupide peamine idee on see, et nad suudaksid, et nad oleksid võimeline väga hästi kirjeldada, kirjeldama kontroll organisatsioonidele, et kust ja kuhu see raha tuleb. Ühesõnaga kõik baseerub sellele, et mis on pankas kõige olulisem, kuidas sa tunned oma klienti ja kuidas sa tegeled rahapesuseadustega. Ja nende startup idee on minna ja teha need. Nendes valdkendes oma ärikorda, et nad ei lähe sinna nii-öelda kauboi äri ajama, kus nad lihtsalt panevad mingi poe püsti ja hakkavad müüma Bitcoini, vaid nad tegelevad väga tõsise seadustega. Mis on väga lahe, aga pangad, pankadel on veel aega järgi tulla sinna, et neid toetada.

Ühesõnaga, pangad ei paku neile tuge selles, et nad saaksid oma tehnoloogiaid arendada.

Jah, tihtipeale on see kahjuks tõsi.

Aga meie käisime koos rahandusministeeriumis päris ammu, et see oli ka aastakese tagasi, ehk et, et väga suurt entusiasmist seal justkui nagu väga ei paistnud, et need peamised argumendid olid stiilis, et pangad on investeerinud väga palju oma infosüsteemidesse ja see tähendab seda, et nad on palju turvalisemat ja milleks seda kõike vaja, või siis seda, seda, et rahandussüsteem, kus ei ole inflatsioon sisse heidetud, on hukkale määratud. Et kas sulle tundub, et, et see suhtumine võib olla õigustatud, et tegemist on järjekordse muldiga, millega Eesti ei peagi kaasa minema või see on siiski meie jaoks mingisugune võimalus?

Noh, tundes seda tehnoloogiat ja neid võimalusi, mis seal taga on, ehk et seesama, et Bitcoin ei ole ainult toode ja raha, vaid seal on terve, terve nagu uus idee ja meetod, kuidas informatsiooni ja väärtusi liigutada. Ja, ja, ja juba puhtalt sellepärast, nagu meil tasuks kindlasti võimalikult kiiresti selle rongi peale astuda ja, ja selle tehnoloogiaga kaasa minna, et, et jah, et see ei ole ainult nagu, ainult Bitcoin, vaid see laieneb ka väga paljudeks erinevateks altcoinideks ja veel hiljem nagu blockchain'i tehnoloogiateks.

Nojaa, aga Bitcoin leiutati viis aastat tagasi, juhtunud ei ole tegelikult mitte midagi, tehnoloogia on sama, arenenud kuhugi ei ole, inimesed ei ole seda asja kasutama hakanud, inimesed, kellel isegi mõnel võib-olla on Bitcoin ja väga paljud ei tea, kuidas seda on mugav kasutada, kuidas seda saab telefonist saata ühte või teise kohta, kas...

Kas see on mingisugune vandenõu, et pangud blokeerivadki sellise toreda tehnoloogia arenguid?

Ja teine asi, et kas ta ei ole lõpuks nagu faksiaparaat, et võib-olla me ei peaks hüppama selle rongi peale?

Ma, ma arvan, et see, see vastus on ajaloos läbi käinud korduvalt ja korduvalt, et kui me vaatame interneti arengut, siis kui internet aastati, siis. Inimesed vaatasid ka, et noh, mida ma siis teen seal, et mul ei ole ju sellise nii tühi koht, mis ma seal nagu, mis mul võimalik teha on. Täna on mul võimalik võtta mobiilist ja teha põhimõtteliselt kõike, et mul on võimalik osta asju, mul on võimalik maksta raha inimestele, mul on võimalik suhelda inimestega, mul on tasuta võimalik helistada USA-sse, et. Bitcoin ei ole, mina ütleks, et Bitcoin ei ole asi, mis tuleb, päästab kõik maailma mured, vaid me räägime pigem krüptorahast kui sellest nõukogu süsteemist, mis. Avardab võimalusi, et selleks, et sinna peale ehitada asju, mida me täna ei oska täna isegi ette kujutada.

Ja kui vaadata seda küsimuse punkti, et, et keegi ei oska oma Bitcoiniga midagi teha, ei oska kellelegi saata, siis tegelikult ma arvan, see on hästi lihtne, et iga kord, kui osta endale uus telefon, uus operatsioonisüsteem, uus äpp, siis alati on väike sisseelamisaeg ära harjuda, kuidas see äpp toimib, mida ma siin kuidas tegema pean. Et jällegi täpselt omast kogemusest. Algusest tõmbasin Bitcoini wallet'i äpi alla, tõesti vaatasin, mis siin teha saab, aga, aga juba varsti oli kõik väga lihtne ja loogiline.

Kus sa enda esimest Bitcoini said, kas mõnest vanklast?

See ei olnud üldse väga keeruline, ei võtnud palju aega, et tegin seda alles hiljuti, võib öelda, et sain minutite jooksul hakkama, valisin peale guugeldamist ühe, ütleme siis, Bitcoini rahakoti ehk wallet'i teenust pakkuva keskkonna välja, tegin seal kasutajakonto, Jah, seal pidi väheke vaeva nägema, muuhulgas ma pidin laskma veebikaameral teha pilti ka oma ID-kaardist, võis kasutada ka passi, peale seda pilti see keskkond seda protsessis kuskil minuti, ma eeldan, et ta siis kontrollis kõik andmed üle, ja, ja peale seda, kui oli minu isik sealtpoolt tuvastatud, oli veel selle rahakoti ütleme siis aktiveerimiseks vajalik. Et omakorda mina oma isiklikult pangakontolt teeksin sinna teenusepakkujale ülekande. Ehk siis võiks öelda, et lausa kahekordne isiku tuvastamine on siin olnud selle keskkonna poolt ja, ja eelnevalt ka panga poolt, kus minu isiklik konto oli. Ja lõppkokkuvõttes, kui ülekanne oli tehtud, üsna lühikese aja jooksul peale seda oli minu Bitcoini rahakotis minu esimene Bitcoin olemas.

See

on suurepärane kirjeldus, sest umbes aasta tagasi ma proovisin sama asja teha ja see sisaldas erinevaid noh, ühesõnaga ma ei saanudki tehtud, aga ma, ma pidin saatma faksiga mingisuguseid arveid kuhugi, jumal teab kuhu.

Tavaline inimene ei saa ka täna sellega hakkama, eks, et see kõlas natuke nagu rakenditeaduse moodi, et, et siin oli väga hea analoogia ja interneti. Meie

saadet ei kuula tavalised inimesed, kui,

kui loomulikult kuulavad.

Ei kuule, meie saadet kuulavad IT-st, kes on meie saadet kuulanud, see ei ole enam tavaline inimene.

Peale seda saadet muidugi aga see ikkagi kõlab suhteliselt keeruliselt, et see kõlas nagu väga hea analoogia internetiga, et see vigiteeris seal aastaid ja siis tuli pornotööstus, mis tegi revolutsiooni, et kas mingi sarnane katorisaator on tulemas ka virtuaalraha maailma, et et kas teile üldiselt tundub, et sellest saab kunagi mainstream, et ma täiesti usun seda, et esimesed katsed ei Ei pea ja ilmselt ei saagi olla edukad, et aga nad näitavad suunda, et kas nad näidavad seda õiget suunda?

Ma arvan, et nad näitavad, et minu esimene kogemus osta, ostes Bitcoine ATM-ist oli üks noh, kasutaja, kui mina olen tooteinimises, kasutaja kogemuse mõistes väga kohutav, sest ma läksingi ainult ATM-i, siis ma avastasin, et mul ei ole naelu, ma olin inglismaalsel hetkel, mul ei olnud naelu, sest ma võtsin pangast välja naelu, läksin ATM-i juurde, tegin selle, Tehingu ära ja ma sain mingi koodi, mis oli lihtsalt mingi kood ja kui ma ei teaks sest asjast midagi, siis mul pole sellega mitte midagi peale teha. Siis ma läksin, guugeldasin, siis ma sain aru, et okei, ma pean selle kuskile saatnud, tegin pilti, sellest saatsin ja siis lõpuks sain selle raha kuskile ja see võttis aega tunde ja tunde ja tunde. Et tänapäeval me ei ole selles kohas. Kuidas me jõuaksime sinna kohta, on küsimus. Küsimus on minu arust võrdlemisi lihtne. Alati asjad hakkavad arenema siis, kui sa soodustad inimestel sellele mõtlemist. Kuidas sa soodustad seda, see on ka Krüptoraha Liidu peamine eesmärk, et meil on hea keskkond, kus inimesed saaksid hakata mõtlema, nad saaksid tunda ennast kindlalt, nendel oleks olemas ees mingi raamistik, et olgu ausad, finantsteenused ei ole liht, kõige lihtsamad teenused, seal on võrdlemisi palju regulatsiooni, Mis ei ole niisama sinna pandud, vaid see on mõtestatult, et rahaga on võimalik ka nii-öelda palju kurja teha, et kui sa, kui sul on koht, kus sa saad võtta endale nii-öelda blanketi, nii, sa pead toimima nendes. Rahandusvaldkondades selliste regulatsioonide järgi, sul on soodsad seadused selle vastu ja soodate keskkond, siis. Siis me ei oska öelda, kes tuleb siia ja kes selle asja lõpuks ära teeb. Internetil oli samamoodi, et kui inimesed said, hakkasid sellest aru saama, tulid nutikad inimesed ja tegid selle, kus me täna oleme.

Jätkame siit IT-ärisaatega Restart, mina olen Henrik Aavik, saadet juhib ka Andrei Korobeinik ja tänase saate teemaks on krüptoraha, kuivõrd on meil stuudios ka Asse Sauga, kes on Eesti krüptoraha liidu juhatuse liige. Peale tema on meil külas advokaat, Klikman Alvin ja partneritest Priit Raudsepp ja Transferwise'ist, mis on üks Londoni start-up, Martin Sokk.

Ma ei tea, muidugi, ka see Transferwise, ka seda tohib start-upiks nimetada, aga kui me räägime nagu tulevikust, siis kui me saame aasta pärast kokku, et mis te arvate, et mida Eesti peaks tegema või ei peaks tegema ja milline see ideaalne olukord oleks aastal kaks tuhat viisteist?

No esimesed kaks asja, mis meil on ka liidu eesmärkides seatud, et koostöös valitsusega peaks jõudma seaduse mõttes paremate nii-öelda tõlgendusteni või paremate regulatsioonideni ja täpsemalt siis seesama käibemaksu kohaldamine Bitcoini ostule-müügile ja teine on Rahapesuseadusest tulenev alternatiivseks maksevahendiks liigitamine.

Et praegu siis käibemaks on peal, et kas sinu arvates ei pea seda olema?

Jah, see on, see on umbes sama, nagu Dollarile panna käibemaks peale.

On see hea mõte või?

Ei, kindlasti mitte.

Nojaa, aga see ei ole tegelikult vist meie otsustada, et noh, et ega maksustamine ei pealegi olema nagu aus ega eetiline, vaid maksustamine on riigi meetod raha koguda, et, et pigem mina julgeks võib-olla väita, kuivõrd ma siin saatejuhina võin väita, et, et kas tundub, et, et võib-olla oleks riigil rohkem võimalik teenida Kui ta laseks tehnoloogia arenduse vabaks ja ei maksustaks seda nii karmisti.

Jah, kindlasti, et kui nagu jah, luua nagu sooduspinnas selle tehnoloogia arenguks, on potentsiaalselt võimalik siia palju ettevõtteid ja investorid meelitada ja, ja ma arvan, et peaks jääma tulumaks Bitcoinide, Bitcoinide tehnoloogia nagu kasumi pealt, et selle, see on võib-olla üks võimalus riigile, kuidas, kuidas sealt teenida.

Et et või, või siis, et kui ma müün näiteks mingisugust varebitcoini eest, täin selle pealt tulu, et ma tulumaksu, siis ei maksa või?

Ei, siis just, maksan. Siis maksan.

Ma arvan, mis mina siin näen, on see, et kui Eesti on eesrindlik e-riik ka bitcoini valdkonnas, siis see jääb silme väljas ja see toob siia täiendavaid töökohti, täiendavaid investeeringuid, noh, Me räägime Silicon Valleyst, miks me ei võiks rääkida Eestist kui Bitcoin Valleyst? Et see lisab siin ja ta, see lisaks tahes-tahtmata siia täienda, täiendavat väärtust ja muutuks Eesti, muudaks Eesti atraktiiv, atraktiivsemaks igas mõttes ja, ja lõppkokkuvõttes. Küsimus ei olegi võib-olla selles, kas kohe Bitcoini müüki kui sellist käibemaksuga maksustada, vaid vaadates pilti suuremana. Ja lihtsalt vahemärkusena ma tahaksin siin ära öelda, et, et tihtipeale see on segamini aetud, et Bitcoini müük kui selline Eesti tõlgenduse järgi peaks olema käibemaksu all, aga kui mina, lihtne füüsiline isik, peaks minema kauplusesse Bitcoini eest midagi ostma. Siis see Bitcoini eest maksmine ei, ei mõju käibemaksule kuidagi eriskummaliselt, kaupleja ikka tavapäraselt paneb oma kaubale käibemaksu juurde, maksab selle ära, see, kas mina maksan selle kauba eest eurodes või Bitcoinides, see, selles etapis käibemaksu. Maksmist ei mõju.

Kindlasti, aga mida sa arvad, see kaapmees nende Bitcoinidega pärast teeb siis? Et kuidas ta sellest raha saab niimoodi ilma käibemaksuta? Kas tast peab neid äkki maha müüma ja kas siin ei ole nagu sellist väikset nagu käibemaksu mängus?

Miks, miks ma seda enne täpsustasin ja selgitasin, oli see, et, et hetkel on tegelikult üsna lihtne maksta poes Bitcoinide eest, kui kaupmees on selle võimaluse loonud. Ja samas on igati õigustatud küsimus, et aga mida Bitcoinidega see kaupleja peale hakkab? Et võib-olla Asse oskab seda ka täiendavalt kommenteerida,

aga... See oli väga hea spin nagu poolt,

aga

mis sa arvad nagu?

Neid Bitcoine võib see kaupleja edasi omada, võib-olla loota nende Bitcoinide väärtuse tõusu peale ja, ja ka seal ei teki temal mingit käibemaksu...

Kindlasti, aga see väärtuse tõus peab olema üle kahekümne protsendi, sellepärast et vastasele juurde kaotab kakskümmend protsenti käibemaksu peal.

Ta võib oodata seda tõusu ja võib-olla näiteks aasta kahe, kolme pärast on olukord hoopis Soodsa ettevõtjate jaoks, näiteks. Käsitleta seda ka kui investeeringuna. Ja teistpidi, kui seesama kaupleja vahetab need eurode vastu,

Siis,

siis võib tekkida probleem, sõltub

saate, saatekuulajatele selgituseks vist tuleks ikka öelda, et täna minu teada ei ole Eestis kauplejad, kes võtab Bitcoini vastu, et nad vist ikka kasutavad mingisuguseid Ameerikas baseeruvaid Bitcoini vahendusteenuseid, et tegelikult kaupleja ju või Sushikätt, ma arvan, ei puutu kokku Bitcoiniga, vaid inimene tuleb Bitcoiniga maksma, siis toimub niisugune kiire transaktsioon USA-sse ja tagasi, kus tegelikult kaupmees võtab vastu Eurosid, on ju nii?

Just, et no kui kaupmees soovib hakata Bitcoine... Aktsepteerima, siis on tal jah, kaks võimalust, kas ta noh, loomulikult ta maksab müüdud teenuse ja kauba eest käibemaksu eraldi eurodes, aga Bitcoinide käitlemisel on siis kaks võimalust, kas ta hoiab neid seal selle teenusepaku juures, on, on spetsiaalsed teenusepakkujad, teenusepakkujad, kes loovad sellise võimaluse, et kaupmees saab läbi nende keskkonna Bitcoini vastu võtta. Ja, ja siis hoiab neid teenusepakkuja kontol ja, ja siis saab seal valida, kas ta saab samal päeval või järgmisel päeval kümme kuni, kuni üheksakümmend protsenti Bitcoinidest Euroteks oma pangakontole või siis hoiab oma vara seal Bitcoinides.

Aga no kokkuvõttes, kui ta aktsepteerib Bitcoine, siis praegu ta peab nende müügist maksma käibemaksu, et see olukord on sama juba aastaid ja Mis on see põhjus teie arvates, et miks siis ametnikud ei suhtu sellesse noh, positiivsemalt, et noh, siin kõlas, et. Võiks olla tegelikult soodsam seda tehnoloogia arengut kiirendada sellega, et käibemaksu maha võtta, aga miks siis riigiastust nii ei mõtle?

Võib-olla üks põhjuseid võib see äkki olla, et, et ei ole veel tajutud nagu valitsuse poolel, et tegemist on piisavalt tähtsa teemaga, et kui ma UK-s tean nii palju rääkida, et, et Inglismaal on see käibemaksuvabastus Bitcoinidel, Ja, ja neil, nemad jõudsid nii kaugele sellega, et neil oli, Bitcoini kommuun lõi selle liidu siis sellel talvel ja, ja tegi, hakkas koostööd tegema riigiga selle UK maksuametiga ja kuskil kaks-kolm kuud käisid koos ja mõtlesid, kuidas võiks olla ja kuidas parem ja ja, ja tulemus oli see siis, et, et UK ütles konkreetselt välja, et Bitcoin on

Ühesõnaga, Andrei küsimus oli, et miks ametnikud ei ole positiivselt meelestatud ja vastus oli, et valitsus ei ole positiivselt meelestatud, meelestatud, sina oled Reformierakonna liige.

Ja vastus oli ka see, et keegi lihtsalt ei ole valitseda, valitsus ei ole teadlik sellest.

Ehk siis praegu on just see õige hea koht, et Eesti krüptoraha liit sai loodud, meie oleme valmis igalt poolt olema head vestlus, mõtlemispartnerid riigiasutustele, et luua Eestisse hea keskkond ka Bitcoini arenguks, et ka selles osas olla hea e-riik ja, ja ma pean siin, olen sunnitud ära ütlema, et kui muidu ja võib jääda mulje, et Eesti on hästi paha, paha, tegelikkuses ei ole, et noh, võib näite tuua, et Eesti on vähemalt niivõrd posi, palju positiivne, ta on öelnud oma seisukoha tõlgenduse välja. Et huvitav näide on Hispaaniast, Hispaaniast soovisid ka ettevõtjad teada saada, et kuidas siis Bitcoinis see riik suhtub, vastav päring esitati asutustele juba kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta suvel, selle aasta suve seisuga polnud veel vastust saadud.

Et aga Eesti seisukoht seisnes ju lühidalt selles, et noh, niimoodi väga lühidalt seda ümber jutustades, et me ei tea, mis asi on Bitcoin ja sellepärast me maksustame sellele käibemaksuga. Kas sa nagu leiad, et see on positiivne, selline mõttekäik ametnike

poolt? Ja mis puudutab käibemaksu, siis tõepoolest, ma usun, et, et see praegune tõlgendus on mõneti tingitud väikesest teadmatusest, kindlasti ettevaatlikkusest, see iseenesest on positiivne. Ja, ja maksustamise mõttes, miks Bitcoini maksustatakse käibemaksuga, on see, et seda ei peeta Ütleme siis, Bitcoini müüki ei käsitleta finantsteenuse osutamisena, aga, aga noh, me teame, et vastupidisele seisukohale on jõudnud just nimelt juba räägitud UK ja, ja lõppkokkuvõttes nii Eesti käibemaksuseadus kui ka UK vastav seadus, mõlemad tuginevad Euroopa Liidu direktiivile, kus tegelikkuses on see finantsteenuste loeteru ära toodud ja see omakorda tähendab, et Ka Eestil on ruumi tõlgenduseks, et öelda, et Bitcoini müük peaks olema käimaksuvaba.

Aga no ikkagi, et sa praegu vätsid, et Hispaania ei ole nagu jõudnud arusaamale, mis asi, mis asi on Bitcoin ja Hispaania on paha, Eesti ei ole jõudnud arusaamale, et mis asi on Bitcoin ja Eesti on hea, et, et ega ma ei vaidle vastu, et Eesti on hea, aga ma nagu päris loogikast aru ei saanud, antud juhul.

See minu näide seotus sellega, et Eesti on niivõrd palju positiivne, et ta julgeb midagi välja öelda.

Et ta ei saa aru, aga Hispaania lihtsalt ei saa aru ja ei ütle selle ka välja.

Ärme, ärme lähe sinna vaidlusesse edasi, ma küsiks parem niimoodi, et küsiks Martini käest lõppsõna, et sa oled külastanud, Londonit suhelnud finantskeskuses erinevate finantsinimestega, ma püüan täiesti sinu isiklikku sisetunnet aru saada, sest kus on Bitcoin viie aasta pärast või krüptorahandus? Euroopas.

Viie aasta

pärast.

See on väga raske küsimus, ma arvan, et ma arvan, et kui on Kui tekib natukene rohkem selgust selles, mis asi see Bitcoin on. Ja natuke rohkem selgust selles, et mida sellega, niisuguse, milleks, mida sellega üldse teha on võimalik. Siis, siis tekivad keskkonnad, tekivad hubid, mis hakkavad looma teenuseid. Ja ma võiks öelda selle peale, et ma ei, ma ei julgustaks inimesi minema ja tegema. lahedaid Bitcoini-laadseid tänapäeva teenuseid, mida me täna kõiksin kasutama, vaid võiks, inimesed võiks mõelda natukene laiemalt seda asja ja natukene suuremalt. Keegi kunagi rääkis sellest, ühest lihtsast ideest, et minust võiks e-meil, iga e-meiliga saata kaasa ühe Bitcoini ja selle taga on üks, ma ei mõtle nagu täis Bitcoini, vaid ühte nagu väikest muudat osa sellest, mis seal võiks juhtuda, on see, et sa saadad... mina saadan sulle Bitcoini või e-maili, siis seal see väikene fraktsioon Bitcoinist ei ole minule suur raha, see ei, ei pujuta mind üldse, isegi kui ma saada sada või tuhat või miljoni, ei maksa mitte midagi. Aga kui sa oled spämmler, spämmereid saadavad miljardeid e-maili iga päev, siis nende jaoks on see suur raha, see tähendab, et see

Ja see, see, see idee on veel eelmises sajandis pärit, veel enne nagu Bitcoine, aga noh, tõepoolest, Bitcoin ilmselt võimaldab seda teha palju mugavamalt kui tavara.

Minu tahann öelda on see, et, et Bitcoin kui rahavahetusvahend on ilus ja tore, aga meil on võimalik palju rohkem lahedaid asju teha ja nagu sa ütlesid, on see, ma ei teagi kuidas see eesti keeles, nüüd on see ledger süsteem seal taga, mis, mis tegelikult kontrollib, et kelle käes on kas mingi õigus või kelle käes on mingi väärtus, selle peale on võimalik ehitada mitte ainult rahavahetussüsteemi, vaid ükskõik mis väärtussüsteem.

Ka infovahetussüsteeme? Täpselt,

jah. Asse, on sinul ka veel midagi lisada sellele nägemusele viie aasta pärast?

Viis aastat on tehnoloogias on päris pikk aeg ja aga noh, visionääri ja Bitcoini ja tehnoloogiate entusiastin, entusiastina Ma näen, et viie aasta pärast, ma, ma ei ole küll kindel, kas Bitcoin kui toode on, on sellisel kujul, aga kindlasti mingi teine altcoin, mingisugune krüptoraha on kindlasti domineeriv ja ma arvan, et ta võiks olla väärtustatud siis valitsuse poolt reguleeritavate rahadega kaupmeeste juures, et sa saad eurodollari asemel ka Bitcoiniga alati.

Viie aasta pärast.

See võiks juba järgmine aasta jälle

äkki. Järgmine aasta natuke vara veel.

Selge, andme veel aega ja meie saame teiega kokku siis juba järgmisel nädalal Kuku raadio eetris, kuulake meid jälle, aga see oli meie täna saade, ilusad nädalavahetused!