@ RESTART // 2014.11.08
KUUPÄEV
2014-11-08
PIKKUS
43m 42s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse krüptoraha staatuse üle Eestis, analüüsides regulatsioonide puudulikkust, maksustamisega seotud küsimusi ning tehnoloogia potentsiaali finantssektoris. Külalised jagavad oma kogemusi Bitcoini kasutamisel ning võrdlevad Eesti olukorda teiste riikidega.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardi teema initseeris sel nädalal loodud Eesti Krüptoraha Liit. Kuhu on jõudnud virtuaalsed krüptorahad, mis nende eest osta saab ja kas üldse tohib? Saates arutavad neil teemadel LHV panga krüptoraha spetsialist Asse Sauga, Glikman Alvin & Partnerid advokaat Priit Raudsepp ja Martin Sokk Londoni finantsidufirmast Transferwise. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik. (Henrik Aavik, Andrei Korobeinik.)
Ja noh, eelmine saade sel teemal oli siis üle aasta tagasi ja aastaga ei ole tegelikult suurt midagi juhtunud Eestis, et. Tegelikult nagu võiks ju eeldada, et Eesti jaoks on see võimalus, et meil on e-riik ja see on see noh, head pangad, eks ole, kes on paremas olukorras, kus, kui enamus teiste Euroopa riikide pankadest, aga suured arengud ei ole toimunud, et kas, mille taga see on, et Eesti inimesed ei maksa Bitcoinides, serverites ja... Ja kuidagi nagu meedias ka ei ole sellest väga palju juttu, et kas Eesti on oma võimaluse maha maganud?
Ma arvan, mis mina siin näen, on see, et kui Eesti on eesrindlik e-riik ka bitcoini valdkonnas, siis see jääb silme väljas ja see toob siia täiendavaid töökohti, täiendavaid investeeringuid, noh, Me räägime Silicon Valleyst, miks me ei võiks rääkida Eestist kui Bitcoin Valleyst? Et see lisab siin ja ta, see lisaks tahes-tahtmata siia täienda, täiendavat väärtust ja muutuks Eesti, muudaks Eesti atraktiiv, atraktiivsemaks igas mõttes ja, ja lõppkokkuvõttes. Küsimus ei olegi võib-olla selles, kas kohe Bitcoini müüki kui sellist käibemaksuga maksustada, vaid vaadates pilti suuremana. Ja lihtsalt vahemärkusena ma tahaksin siin ära öelda, et, et tihtipeale see on segamini aetud, et Bitcoini müük kui selline Eesti tõlgenduse järgi peaks olema käibemaksu all, aga kui mina, lihtne füüsiline isik, peaks minema kauplusesse Bitcoini eest midagi ostma. Siis see Bitcoini eest maksmine ei, ei mõju käibemaksule kuidagi eriskummaliselt, kaupleja ikka tavapäraselt paneb oma kaubale käibemaksu juurde, maksab selle ära, see, kas mina maksan selle kauba eest eurodes või Bitcoinides, see, selles etapis käibemaksu. Maksmist ei mõju.
Ehk siis praegu on just see õige hea koht, et Eesti krüptoraha liit sai loodud, meie oleme valmis igalt poolt olema head vestlus, mõtlemispartnerid riigiasutustele, et luua Eestisse hea keskkond ka Bitcoini arenguks, et ka selles osas olla hea e-riik ja, ja ma pean siin, olen sunnitud ära ütlema, et kui muidu ja võib jääda mulje, et Eesti on hästi paha, paha, tegelikkuses ei ole, et noh, võib näite tuua, et Eesti on vähemalt niivõrd posi, palju positiivne, ta on öelnud oma seisukoha tõlgenduse välja. Et huvitav näide on Hispaaniast, Hispaaniast soovisid ka ettevõtjad teada saada, et kuidas siis Bitcoinis see riik suhtub, vastav päring esitati asutustele juba kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta suvel, selle aasta suve seisuga polnud veel vastust saadud.