@ RESTART // 2014.11.08
KUUPÄEV
2014-11-08
PIKKUS
43m 42s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse krüptoraha staatuse üle Eestis, analüüsides regulatsioonide puudulikkust, maksustamisega seotud küsimusi ning tehnoloogia potentsiaali finantssektoris. Külalised jagavad oma kogemusi Bitcoini kasutamisel ning võrdlevad Eesti olukorda teiste riikidega.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardi teema initseeris sel nädalal loodud Eesti Krüptoraha Liit. Kuhu on jõudnud virtuaalsed krüptorahad, mis nende eest osta saab ja kas üldse tohib? Saates arutavad neil teemadel LHV panga krüptoraha spetsialist Asse Sauga, Glikman Alvin & Partnerid advokaat Priit Raudsepp ja Martin Sokk Londoni finantsidufirmast Transferwise. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik. (Henrik Aavik, Andrei Korobeinik.)
Ma arvan, et krüptoraha on täna väga, väga põnevas olukorras, sest see, et, et nii-öelda päris rahamaailm ei ole ka kõige lihtsamini kasutatav. Et kui sa, Eestis me oleme veel võrdlemisi heas olukorras, Eesti pangad on just sündinud, just loonud oma infosüsteemid ja suudavad siin raha liigutada, siis kui sa astud natuke sammu kõrvale, siis Lõuna-Euroopa, USA, need maksesüsteemid ei toimi väga hästi. Siis noh, lihtne näide võib-olla see, et sa saadad Eestist raha kellegi pangakontole, siis ta on seal pangakontol, kui sa oled kaupmees, siis sa tead, et sa said selle raha kätte, USA-s enamus süsteemid toimivad niimoodi, et kui klient on raha ära kandnud, siis tal on alati võimakse tagasi küsida. Ühel või teisel või kolmandal põhjusel, et krüptoraha annab seal kindlasti võimaluse kaupmeestel tunda ennast kindlamalt.
Ma, ma tooks siia veel natuke suurema pildi isegi kõrvale, et tegelikult on suurem osa täna maailma elanikkonnast, puudub igasugune ligipääs üldse panga infosüsteemidele, elektroonilisele rahale. Et nemad kasutavad igapäevased kas partneritehinguid või, või sularaha. Ja, ja krüptoraha selline suurem potentsiaal on eelkõige just nendes kohtades, arengumaades, kus täna internetilevik on väga kiiresti kasvav ja, ja tehingute tegemiseks on kõigest mobiiliäppi vaja.
Aga meie käisime koos rahandusministeeriumis päris ammu, et see oli ka aastakese tagasi, ehk et, et väga suurt entusiasmist seal justkui nagu väga ei paistnud, et need peamised argumendid olid stiilis, et pangad on investeerinud väga palju oma infosüsteemidesse ja see tähendab seda, et nad on palju turvalisemat ja milleks seda kõike vaja, või siis seda, seda, et rahandussüsteem, kus ei ole inflatsioon sisse heidetud, on hukkale määratud. Et kas sulle tundub, et, et see suhtumine võib olla õigustatud, et tegemist on järjekordse muldiga, millega Eesti ei peagi kaasa minema või see on siiski meie jaoks mingisugune võimalus?