AI_pealkiri: Kaspar Korjus e-residentsuse käivitamisest ja Eesti digiriigi tulevikust

Ja, ja väga tugev ja tähtis argument siin on ka see, et et see arendamine ei tähenda ju seda, et riik hakkab nüüd arendama kõiki teenust välja, et me peame olema suutelised siis kaasama, nii nagu enne rääkisime Eesti eraettevõtlust ja miks mitte maailmas eraettevõtlust, kes näevad seda... kui platvormina, kuidas nad saavad oma klientidele anda internetist nagu oma näo, need saavad anda kasutajat, kasutajatele digitaalne identiteet ja usaldada neid, et need, kes nad väidavad, on, nad päriselt on. Ja sinna peale hakata iseteenuseid looma, et kui mõnda näidet tuua, siis näiteks logistikaettevõtted on päris huvitud olnud sellest, et rahvusvaheliselt, kui nad... saadavad näiteks pakke ja saatekirju ja kõiki dokumente, et siis oleks üks platvorm, kuhu saaks kõik töötajad ennast autentida ja siis digiallkirjastada seda, et mis pakid kuhu on jõudnud ja see on rahvusvaheliselt tunnustatud ja seal ka pabermajandust kaotada. Mis jällegi vaadake, ei ole kuidagi, eks ju, Eestiga seotud, aga see on lihtsalt Eesti platvormi kasutamine e-residendina.

Ei, mulle õudselt meeldib see mõte, et, et kui passijärgine sakslane ütleb kõlavale ka välja, et jah, füüsilises maailmas ma olen sakslane, aga virtuaalmaailmas ma olen eestlane, et see oleks üks ilus lause. Aga see on täitsa õigus, ütleme, et kus on kaks sakslast, mõlemal on olemas Eesti digitaalne identiteet, lepivad omavahel kohe kokku, et näed, siin on leping, allkirjastavad lepingu digitaalselt, määratlevad lepingus ära, et näed, probleemide korra me läheme sinna või täna lahendama neid küsimusi, on ju, Et miks mitte, et see oli sel juhul tõesti, Eesti oli ainult nagu selle, selle teenuse pakkuja, et jah, tõesti üks nagu oli, oli, oli Tim ja teine oli Tom, on ju, et noh, et, et, et see jääbki nii-öelda meie, no ainukeseks kokkupuuteks, et see on jah, kõik võimalik.