@ RESTART // 2014.11.29
kuku_restart_0360.mp3
KUUPÄEV
2014-11-29
PIKKUS
44m 47s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse 1. detsembril 2014 käivitunud Eesti e-residentsuse projekti üle. Külaline Kaspar Korjus ja saatejuhid analüüsivad e-residentsuse olemust, sellega kaasnevaid võimalusi ettevõtjatele, väljakutseid teenuste arendamisel ja riigi edasisi eesmärke.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
1. detsembril saavad meie e-riigi liikmeteks esimesed e-residendid. Kas me oleme valmis või ilmutame e-resistentsust? Kas meid saab ühel päeval 10 miljonit? Mis sellest ettevõtjatele kasu on? Loodame vastata kõik olulised küsimused. (Henrik Aavik, Taavi Kotka.)
Eelmises plokis jäi pooleli vestlus selle koha pealt, et kuidas siis nii-öelda ettevõtja, kes täna tahaks hakata e-residentidele noh, teenuseid pakkuma, kust ta infot saab ja, ja mida, miks, mida siin riik üldse teeb ja miks riik seda teeb, et enne kui ma Kasparile sõna annan, ma lihtsalt kommenteerin seda poolt, et mida riik teeb ja miks riik seda teeb, et et see põhjus on väga lihtne, et kui me vaatame tänast nagu majandusruumi, Siis ikkagi klientide arv meil pigem nagu kahaneb, kellele me oma teenuseid saame pakkuda või kes meiega seotud on, mitte ei kasva. Eks noh, inimesi mitte küll massiliselt, aga ikkagi lahkub, on ju, noh, Venemaa turg kukkus ära ja nii edasi, on ju, et, et siin on nagu palju põhjuseid, mida noh, miks see nii-öelda sellised nagu ütleme, baaspositsioon vajab nagu parandamist. Ja, ja see on nagu üks nendest ideedest nagu, millega oleks võimalik nagu nii-öelda klientide arvu tõsta, neid, kes nagu Eesti, Eesti riigi teenuseid või Eesti ette Ja selle kaudu nüüd on lisandväärtust looksid. Ja, ja see on nagu see põhisõnum, eks, et kui sa vaatad täna kas või ütleme, mingi panka, see Eesti pangandussektor on noh, äärmiselt ära jaotatud ja vaevalt see, et noh, mingi null koma null null protsendi pärast keegi viitsib hakata oma laenudega kolima nagu ühest pangast teise, et ja see on suhteliselt nagu suletud konnatiik. Ja ainuke variant nüüd panku nüüd rikkamaks teha ja selle läbi ka võib-olla mingi maksutulu juurde saada, on ikkagi see, et nende klientide arv peab suurenema. Ja selge on see, et noh, et meie nagu Rootsi või Soome kapitalil olevad pangad, noh, neil ei ole nagu mitte mingit võimalust nagu minna, nagu konkureerima noh, nendele turgudele, kus juba nende enda emapank oma mingi täitsa tütarettevõttega ees on, on ju, et, et, et tuleb neid ikka mingeid paindlikumaid lahendusi. Ja, ja mul on nagu väga hea meel näiteks, et nagu meie enda nagu Eesti LHV on, on nagu väga teiselt võtnud selle teema ette ja ta näeb sealt nagu väga suurt potentsiaali, et et noh, miks mitte nagu töötada välja tooteid, mis noh, võiksid, võiksid toimida nagu mitte nagu ainult üle Euroopa, vaid lausa üle maailma.
Jah, ja see on väga tugev point, et ligipääs Euroopa turule ja seal kergemalt tegutsemine, aga ütleme ausalt, et pe, väga peamine põhjus, miks ettevõtlusel see abiks on, on meie samune digitaalallkirjastamine. See, et see digitaalallkiri on Euroopa Liidus aktsepteeritud ja selle läbi sa saad teha partnerlepinguid, töötajatega lepinguid, capi, kapitali reisimisi veel, et sa ei, sa ei pea füüsiliselt kohasidma, ei pea pabereid saatma, sa ei pea notarist käima ja see on väga tugev argument, millest me ei tohi nagu unustada.