AI_pealkiri: Kaspar Korjus e-residentsuse käivitamisest ja Eesti digiriigi tulevikust

Veel lubada ei tahaks, aga jah, kindlasti järgmise aasta teise, esimesel poolel muudaksime protsessi niimoodi, et mitte ainult ei oleks siis ühekordne käimine, vaid liidaksime juurde ka välisesindused, mille kaudu on, oleks välismaal seal kergem omas riigis seda taotlust sisse anda, ja lisaks paneksime sinna võib-olla juurde ka siis Mobiil-ID pakkumisi juba, et oleks ka võimalik mugavam seda kasutama hakata. See

Et tõesti, et meil on olemas eestonia.ee, kalkkriips, e-residents, et soovitame seda siis ka ise sõprade ja tuttavatega levitada ja seal lehel on siis täna saanud eel, eelregistreerida on või ütleme, infolisti endast ise saada ja seal tõesti on meil neid kaksteist tuhat täna ja kui meil oli kaheksa tuhat, siis me saatisime küsitluse välja, et miks sa tahad tulla e-residendiks, et olime väga otses, küsisime välja. Ja, ja kui meil oli, me Taaviga ennegi arutasime, et miks nagu võiks tahte, siis meil oli, mõtlesime pigem lihtsalt, et niisugune tore ja cool asi, et tegelikult ise, kui meie ei saa aru, miks sa tahad, nagu et kuidas sina veel aru saada, miks seda, aga tuli välja, et tegelikult päris hästi oldi nagu kursis isegi Eestiga ja Eesti ütleme maksupoliitikaga ja kuuskümmend protsenti vastanutest tahabki tulla sellepärast, et kas täna või lähitulevikus uut ettevõtet või olemasolevat väikest ettevõtet üle tuua Eestisse ja siit seda juhtima hakata. Ja see ettevõtte profiil on pigem niisugune väikene, kui mitte päris start-up, kes on tehnoloogiateenustega orienteeritud, aga kellel on kohe rahvusvaheline turg, ehk ta noh, riigipiirid, kui niisugused on temal alati olnud takistuseks. Ja, ja just välismaal Euroopal ja just ka väljas, et Euroopasse saada sisse, Euroopas äri teha, on olnud päris suur argument, miks need kuuskümmend protsenti on, on eile registreerinud.

Eelmises plokis jäi pooleli vestlus selle koha pealt, et kuidas siis nii-öelda ettevõtja, kes täna tahaks hakata e-residentidele noh, teenuseid pakkuma, kust ta infot saab ja, ja mida, miks, mida siin riik üldse teeb ja miks riik seda teeb, et enne kui ma Kasparile sõna annan, ma lihtsalt kommenteerin seda poolt, et mida riik teeb ja miks riik seda teeb, et et see põhjus on väga lihtne, et kui me vaatame tänast nagu majandusruumi, Siis ikkagi klientide arv meil pigem nagu kahaneb, kellele me oma teenuseid saame pakkuda või kes meiega seotud on, mitte ei kasva. Eks noh, inimesi mitte küll massiliselt, aga ikkagi lahkub, on ju, noh, Venemaa turg kukkus ära ja nii edasi, on ju, et, et siin on nagu palju põhjuseid, mida noh, miks see nii-öelda sellised nagu ütleme, baaspositsioon vajab nagu parandamist. Ja, ja see on nagu üks nendest ideedest nagu, millega oleks võimalik nagu nii-öelda klientide arvu tõsta, neid, kes nagu Eesti, Eesti riigi teenuseid või Eesti ette Ja selle kaudu nüüd on lisandväärtust looksid. Ja, ja see on nagu see põhisõnum, eks, et kui sa vaatad täna kas või ütleme, mingi panka, see Eesti pangandussektor on noh, äärmiselt ära jaotatud ja vaevalt see, et noh, mingi null koma null null protsendi pärast keegi viitsib hakata oma laenudega kolima nagu ühest pangast teise, et ja see on suhteliselt nagu suletud konnatiik. Ja ainuke variant nüüd panku nüüd rikkamaks teha ja selle läbi ka võib-olla mingi maksutulu juurde saada, on ikkagi see, et nende klientide arv peab suurenema. Ja selge on see, et noh, et meie nagu Rootsi või Soome kapitalil olevad pangad, noh, neil ei ole nagu mitte mingit võimalust nagu minna, nagu konkureerima noh, nendele turgudele, kus juba nende enda emapank oma mingi täitsa tütarettevõttega ees on, on ju, et, et, et tuleb neid ikka mingeid paindlikumaid lahendusi. Ja, ja mul on nagu väga hea meel näiteks, et nagu meie enda nagu Eesti LHV on, on nagu väga teiselt võtnud selle teema ette ja ta näeb sealt nagu väga suurt potentsiaali, et et noh, miks mitte nagu töötada välja tooteid, mis noh, võiksid, võiksid toimida nagu mitte nagu ainult üle Euroopa, vaid lausa üle maailma.

Aga siin ongi nüüd see nüanss, on ju, et meil on täna küll olemas nagu võti ja uks, on ju, kui maja on puudu, ehk siis mis tähendab seda, et et noh, võiksid nad valmis siuke tootega välja tulema, aga enne seda peaks nagu ära noh, likvideerima mingid noh, mingid näitajad, noh ala, on ju, et pangakontot saab täna üle neti teha, ilma pankakohada tulemata, aga sellisel juhul selle pangakonto nii-öelda kontole igas kuus võib maksimaalselt laekuda kaks tuhat eurot ja sealt kontot võib välja minna maksimaalselt kaks tuhat eurot. Ja sama, samas nagu, mis on seda kohe, et, et ütleme mingile inimesele Euroopas, kelle palk on rohkem kui kaks tuhat eurot, on ju, noh, täiesti mõttetu teenus, sa ei saa sellepärast mitte midagi teha, on ju. Et ja, ja selle koha pealt on nagu LHV teinud väga noh, mõistliku ettepaneku riigile, et noh, et mis moodi nendesse piirangutesse suhtuda, suhtuda ja noh, väga praegu vaatame küll läbi, aga väga, väga mõistlikud nagu ettepanekud.

Ja ma ütlen, et noh, kuna ongi tegemist maailmas nagu ainulaadse, kuidas ma ütlen siis, nähtusega, siis ega meil on, meil on tõsiseid probleeme, just seesama, et võtame sellesama ettevõtte registreerimise, on ju, et täna on vaja, sa peadki panema Eesti aadress, see peab olema Eestis aadress. Ja sealsamas me ei taha ju, ütleme, me tahaks, see sama e-resident ta ei ole ju füüsiliselt siin, tal ei saagi olla mingit aadressi siin, on ju, et ja idee ongi selles, et ta on meiega seotud ainult läbi selle digitaalse identiteedi, on ju. Ja nüüd selle sama punkti mahavõtmiseks noh, kuna tegemist on Riigiga, siis ei lähe niimoodi, et noh, nips ja joomiseks on tehtud, on ju, et noh, et, et see on ikkagi jälle nagu mitmekuuline protsess, on ju, eeldusel, et noh, et, et üldse on olemas piisavalt motivatsiooni selle tegemiseks. Et selliseid takistusi, nüansse on ikkagi meil nagu meeletult ja seetõttu tulebki vaadata seda protsessi praegu kui beetat ja, ja mõelda selle peale, et, et, et noh, kokkuvõttes on tõelised numbrid hakatakse noh, näitama ikkagi noh, paari aasta pärast, sellepärast et noh, keskkond peab ka nüüd järgi jõudma. Hetkel me oleme saanud nagu, muna on olemas, et noh, et me saame nagu teenust ka nii-öelda kasutada ja, ja on olemas registreerimise võimaluse, on ju. Aga, aga ütleme nii, et see teenuste hulk, kuidas ma kasutan, miks ma kasutan ja nii edasi, on ju, see vajab kõik arendamist.

Aga kas mõni riik ei ole juba varakult hakanud vaenulikult suhtuma, et tavaliselt kui tulevad uued innovaatilised ideed, siis mõned riigid leiavad nagu noh, kas laiskusest või muudel põhjusel konservatiivsusest, et, et see ei ole hea mõte ja lihtsalt keelame ära, noh, nagu Bitcoin on paljudes riikides keelatud, et kas ei ole näiteks kas mõni StanRiik või siis Hiina näiteks ütleb, et vot meie kodanikele need, mis seal eestlased planeerivad, seda planeedi ülevõtmist, et see on keelatud?

Ja siin, ja siin võib-olla tahaks ka öelda seda ka, et meile kõigile eestlastele, et Et eestlased osad on ka minu juurde pöördunud, et soovivad e-residendiks saada, aga et siin ongi kolm levelit, ütleme õigus, et kodakondsus, residentsus ja e-residentsus. Et kõik, mis õigused ja võimalused on e-residentil, on, on nii residentidel kui kodanikel ka olemas. Ja kõik, mis on olemas residentidel, on ka kodanikel olemas, et kodanikel on õigus veel Riigikogu valimistel, Kui resident on omavalitsuse vali, valimistel ja reisimisel, siis e-residentil ei ole ei reisimisi, ei valimisõigusi, ei füüsiliselt ei saa poest alkoholi selle dokumendiga osta, see on ainult ligivest digitaalsesse maailma.

ja selle üldisega muidugi, et, et, et see oli mitte ainult nagu avaliku sektori maailma, vaid ka erasektori maailma. Aga kas siin on valmis küsimus, et noh, et, et mida nüüd see ettevõtja, kes tegemist tahaks nagu teenuseid pakkuda? Ei oligi midagi muud, kui lihtsalt pihta hakata, sellepärast et iseenesest ju noh, business case peab sul endal olemas olema niikuinii, on ju, ja mida nagu noh, riigid täna teeb, on lihtsalt see, et ta püüab nagu võimalikult palju nagu saada selle nii-öelda noh, kus ma ütlen, nii-öelda e-residentideks, on ju, ja, ja, ja noh, arengufond jagab infot, e-showroom jagab infot, majandusministeerium jagab infot, eks ju, et, et tuleb just nagu kohale tulla, rääkida ja mõelda.

Kindlasti kõikvõimalike niisuguste asjade tegemisel on alati konsultatsioonifirmad ajavad hästi raha kokku, et kas olete juba näinud ka mingeid vahendajaid, kes pakuvad ennast, et me hakkame nüüd juurutama mõnes riigis, noh, ma tean, et on ehkki väga ütleme, neljaklassilise haridusega pärast ka Greencardist jagu saama, on USA-s ju tohutu äri, Greencardi loteriid või noh, Greencard ongi loterii, aga aga nende paberite vormistamise a, abistamine.

Jah, aga samas ikkagi tuleb rõhutada, et, et sul võib hea sisu olla, aga ikka turundusse tuleks ka panustada, et kui te ikka riigi, riigieelarvet teete, siis ma ikka kuulen, kõik start-upperid tweetivad, et meil on väga IT peaminister ja väga IT president. Aga meil ei ole just väga seda reklaamieelarvet, mis me IT-le võiks nüüd ikka selle...

Tõsi, ja, ja see on täna nii, aga mina olen isiklikult optimistlik, et Euroopa Liidus on hetkel vastu võetud Eidase jurisdiktsioon, kus nüüd direktiivid veel pannakse paika täpsemalt, aga kaks tuhat seitseteist Euroopa Liidul riik, liikmesriigid peavad hakkama aktsepteerima Eesti tugevuse määral autentimisviise ja kaks tuhat kaheksateist siis digitaalallkirjastamisi. Ja nii, nagu meie peame ka teiste allkirju autentimisi hakkama aktsepteerima, ja minul on usku, et see, see paneb Euroopa Liidu sisemisele koostööle täitsa teise osasisse.

Ja, ja kuigi me räägime limiteeritud teenustest, siis minu, minu arust me, me peaksime ikka päris uhked olema ka meie tänase ettevõtte portaal, et, et riigiga suhelda, et äriregistriga suheta, suhelda elektroonilisel viisil on päris tubli samm tehtud. Ja siin see tähendab ettevõtte asutamisest jah, aga see tähendab ka kõik Juhatuse vahetuse liikmed, põhikirja muutmised, kõik, kõik need tegevused saavad tegelikult elektrooniliselt toimetada, sa võid vajada küll eestikeelse abi, fine, võta endale konsultant, aga sa oled ise peremees ja sa tahad ise hallata seda.

Sellega läheb meil isegi paremaks, ma loodan, et, et siin on isegi ambitsioonikam idee, et täna ikkagi koostöös Maksuametiga me mõtleme selles võtmes, et kui sul on ikkagi ühetaoline äri, et siis sa ei peagi tegema maksuraporteid. Ja kui sa usaldad oma panka, siis pank vahetab informatsiooni otsena nagu Maksu-Teljuhi Ametiga, niimoodi, et, et sina oma igapäevast või igakugust raamatupidamist ei, nüüd nüüd raamatupidist ikka teed, aga ütleme, seda maksuraportit sa ei pea tegema. Eks seal ei ole vajadust nagu palgata eraldi tööjõudu selleks, et, et suhelda riigiga.

määra. Kas üks teema võiks olla, et kui võiks olla näiteks selle ettevõtja portaali kliendid, võiks olla ka teised riigid, et nad kasutavad ütleme, Eesti e-residentide infrastruktuuri, aga, aga nad saavad ka oma firmasid lubada asutada läbi selle süsteemi? Ja siis et, et, et ka nende, ütleme, et ka Saksamaa kodanikest võiks saada digitaalsed normaalid, kes elavad Austraalias või USA-s ja oma Saksa äriasju ajavad läbi Saksa riigi, identifitseerides ennast läbi Eesti ja kasutades näiteks Eesti pangakontot.

No riigis raamatupidajad ilmselt löövad ka kokku, et kui meil nüüd asutatakse juurde viis tuhat firmat, eks ole, kes tegelikult tegutsevad kuskil välismaal, kasutavad sellised pangakontod ja numbrid, et me peame, Maksuamet peab neid kõiki üle lugema, kogu aeg pisteliselt kontrollima, aga, aga sisse tuleb vähem, kui nagu kulu on inimeste peal, ma olen näiteks niisugust hirmu kuulnud.

Aga kuidas siis ikkagi lohutada neid, et e-residendid tulevad ja ikkagi mingi raha see jätavad, mitte ainult riigilõivu, vaid ehk siis veel midagi? Või tuleme kasumisse juba riigilõivuga piisavalt?

Riigilõiv on kulupõhine meil, mis katab ära siis peamiselt inimtööjõukulud nende väljastamiseks, IT-süsteemide ülalpidamiseks ja kontra, tagatousta töö tegemiseks, et see on küll lohutus, et ükskõik, kui palju me neid saame, e-residente, siis otse kulu nad juurde ei too, sest see on riigilõivis meil sees.