AI_pealkiri: BuildIt riistvarakiirendi ja HuntLoc — Aleksander Tõnnisson ja Herko Sunts startupide mentorlusest

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on eetris IT-ärisaade Restart, kuna on laupäev ja kell on neli. Meie saadet toetab Arengufond, mina olen Henrik Aavik, saatejuht ja täna on üllatlus, üllatuslikult meil asendussaatejuht Joonas Trussman, kes on firmast Uplaud tegevjuht, firma tegeleb mobiiliäppidega ja ma olengi Joonase palunud siia endale tuge tegema, kuivõrd tänase saate teema on riistvara kiirendi ja see on piisavalt keerukas, et väiksest tehnilisest teadmusest on saatejuhtimisele abi, on külas meil Tartu stuudio kaudu, Tartus resisteeruv kiirendi, mis kiirendab start-upe nimega Bildit. Ja sealne tegevjuht Aleksander Tõnisson ning üks sealne kiirendatav firma, keda esindab Herko Sunts, on HuntLoc, mis tegeleb tehnoloogiatega, mis on suunatud jahimeestele. Nii et kui meie kuulajate seas on jahimehi, siis on täna huvitav saade kahtlemata. Aleksander, räägi, miks sa asutasid just niisuguse kiirendi, millest just see vertikaal, et... raudvara on oluline ja, ja miks, mi, miks just Eestisse, miks just Tartusse?

Jaa, jaa, et me tõepoolest asume Tartus kuigi, kuigi tegemist on nii-öelda globaalse ärikiirendiga, et, et, et meil on siin, avaldusi on tulnud ligi neljakümnest riigist ja investeerinud tänaseks, me oleme ühteteistkümnesse erineva riigi riistvara start-upi, et ehk siis, et miks just Tartusse, ma ise olen Tartu inimene ja, ja kuna me ise usume sellesse eelkõige, et, et sellise Nii-öelda globaalsete ettevõtete ehitamiseks ei ole väga oluline asukoht, et hea küll, on sellised kohad, nagu on Silicon Valley ja, ja Berliin ja, ja, ja London, kus tõepoolest raha liigub palju rohkem, kui seda liigub Eestis, aga iseenesest ütleme, sellise arendustegevuse jaoks ei olegi nagu väga oluline, et, et kas sa oled Eestis, kas sa oled Tallinnas või Tartus, et ehitada globaalset firmat, kus sul kliendid on üle maailma laiali, siis see, kus arendus toimub, olulist nii-öelda tähtsust ei oma. Ja kuidas me selle ideeni jõudsime, oli, oli see, et, et ma ise olen pikka aega töötanud, töötanud Saksamaal lennusimulaatorite nii-öelda ehitajana ja arendusinsenerina. Ja mingi hetk otsustasin Eestist tagasi tulla ja, ja mõtlesin, et, et mida võiks teha, Ja ka mida võiks sellist teha, et äkki ka ühiskonnal natukene laiemalt oleks sellest kasu ja mind huvitas samal ajal ka investeerimisteema, et sai nagu natukene raha kõrvale pandud ja siis tekkiski idee asutada siis nii-öelda siis sellistele nii-öelda start-upi, start-upidesse investeerimise fond. Ja, ja me teeme seda läbi, läbi Ärikiirendi, ehk siis nüüd Ärikiirendi tegelikult on lihtsalt investeerimise keha, mis siis lisaks rahale annab väärtust läbi, läbi mentorprogrammi, eks meie mentorprogrammis on tänaseks juba pisut üle saja maailmanimega riistvara taustaga inimesi, kes on ise ettevõtjad, investorid näiteks ja Ärikiirendi siis nii-öelda see lisandväärtus tekib tegelikult läbi selle mentorprogrammi, ehk see raha, mida investeeritakse, on pigem selleks, et nüüd alustaval ettevõtjal oleks võimalik keskenduda oma, oma projekti või siis oma idee elluviimisele ilma mõtlemata, et kust tuleb raha söögi jaoks, kust tuleb raha eluaseme jaoks.

No võib-olla kui, kui, kui mõelda, et mida, võib-olla mis meid eristaks teistest kiirenditest, siis ongi see, et üks eristumis muidugi iseenesest on see, et me tegeleme riistvaraettevõtetega, et, et, et hästi palju raha investeeritakse just tarkvaraettevõtetesse ja, ja, ja üks põhjus on see, et, et lihtsalt tarkvaraettevõttedest on lihtsam aru saada, et riistvara siiski on küllaltki keeruline. Aga kui nüüd võtta see nii-öelda alamhulk, ehk siis riistvara kiirendid iseenesest, siis ka seal on omajagu eristumist, et on, ongi kiirendid maailmas, kes tegelevad ainult kantavate tehnoloogiatega, on kiirendid, mis investeerivad, ma ei teagi, kuidas see nüüd eesti keeles on, aga internet of things. vidinatesse või, või siis tehnoloogiatesse ja, ja siis oleme meie, kes me ei ole nagu sellist väga kitsast fookust endale võtnud, ehk siis kui vaadata meie portfelli viiteistkümmend ettevõtet, siis nende hulgas on nii kantava tehnoloogiate arendaja, et kui ka selliseid, kes arendavad näiteks mõõteriistu, mis on juba väga keerulise tehnoloogiaga, et meil ei ole sellist väga spetsiifilist fookust ja, ja üks põhjus selleks on ka see, et, et Euroopas siiski enamus meie, meie portfelliettevõtteid tuleb Euroopast, et meil on ka siin Lähis-Idast ja on ka Aasiast mõned, aga siin see valikubaas ei ole nii suur, et, et, et et oleks mõistlik endale panna nii-öelda selliseid kunstlikke kitsendusi, Ja, ja selle tõttu nii-öelda meie, meil ei olegi sellist väga kindlat fookust rohkem kui see, et, et me tahame tegeleda siis riistvaraettevõtetega.

Ja riistvara on ju tegelikult kõik füüsiline, et tuleb inimene, kes ütleb, et ta soovib, ma ei tea, turismiõhupalli leiutada või printeri, mis trükib maju või lihtsalt ühe suure mäe, millega saab midagi huvitavat teha akna taga, et nad kõik on konkurentsis või peab olema peene elektrooniline asi?

No ütleme esimeses lähenduses jah, me ise riistvara all ikkagi mõistame midagi, mis on siis ühte või teistpidi elektroonikaga seotud, küll aga ei, ei ole see nii-öelda valiku kriteeriumiks, et, et meil on ka selliseid riistvara ettevõtteid, mis on portfellis, kes, kes toodavad näiteks lisaseadmeid olemasolevatele, näiteks nutiseadmetele, et, et, et otseselt seal nagu elektroonikat seadme enda sees ei ole, küll aga on see kombinatsioonis siis nii-öelda lõppkasutuses, et kindlasti nii-öelda mäehitajatesse me nagu noh, selles mõttes, et kelle ainukene idee ongi ehitada üks kelgumägi, Et, et, et sellistesse me nagu ei investeeri, et seda meie riistvaraks justkui ei, ei pea, et, et, et ütleme see eestikeelne sõna riistvara on ingliskeelse sõna hardware vastand, et hardware ingliskeelses keelekasutusruumis on palju kitsama tähendusega kui riistvara eestikeelses kasutusruumis, ehk siis samas ei ole ka me paremat vastet nagu tänaseks leidnud, et... võib-olla elektroonika oleks see, mis nagu paremini kirjeldaks sõna Harvard inglise keeles, et, et, et küll, aga jah, et paraku, kui nüüd kellelgi on mööbliehitamise idee, siis suure tõenäosusega me ei, me ei investeeri, et, et, et meil ei ole ka selles valdkonnas piisavalt teadmisi, et, et omale noh, nii-öelda jah, in, investeeringule anda mingit lisandväärtust läbi siis juhendamise ja läbi mentorprogrammi.

Okei, no mulle tegelikult tundub, et, et natukene olete ise te ka kindlasti ka tarku, tarkvara kiirendi, arvestades seda, et tegelikult igasugune riistvara, mida täna ehitatakse, tegelikult ju vajab ka ja tarkvara kõrvale ja võimalik isegi, et klient selle, selle asjaga käibki läbi mingisuguse tarkvara ja see riistvara on nagu niisugune lisajunn sealjuures, aga ülioluline lisajunn. Et, et selles mõttes niisugune huvitav, huvitav kooslus.

Aga läheme siit väikesele pausile ja jätkame natukese aja pärast saatega. Tere tagasi kuulama IT-ääri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja saadet juhib ka Joonas Trussmann ning külas on meil Tartu riistvara kiirendist selle tegevjuht Aleksander Tõnisson ja sealse kiirendi üks kiirendatav start-up HuntLoc ja selle tegevjuht Herko Sunts. Herko, kuidas sina sattusid... Selle otsuse peale minna kiirendisse, kas pigem oli kutse kiirendist ja sul oli idee või, või sa ise otsisid kiirendid ja pilt käib pidama Tartul?

Aga räägi veel igaks juhuks lahti ka oma see ärimudel ja mis, mida, mida siis te täpselt teete ja mis on see rauu, riistvara, mida te toodate?

Jah, et, et HuntLoc on ise, iseenesest mõeldud platvorm jahimeestele, et siin laupäeval enamus jahimehi on tõenäoliselt jahis ja, ja need mehed, kes just täna looma pole kätte saanud, kuulavad, aga Aga põhimõtteliselt lahendus on selline, et et meil on nutitelefonidele tehtud äpp, kus jahimees paneb äpi käima ja siis ta näeb, kus teine jahimees on, et nad jagavad nagu äpi teel oma asukohtasid ja lisaks siis muid jahiga seonduvaid asju. Kus on nulluk maha lastud, kus on laskepositsioonid ja nii edasi, ja riistvara pool selle juures on see, et kui jahimeestel on taskus nutitelefon, kus ta näeb teist jahimeest ja jagavad selle koht, kaudu asukohtasid, siis kui tahta ühte tähtsat jahis osalejat nagu koera näha, siis selleks on vaja spetsiaalset seadet ja, ja kiirendis me tegelemegi sellega, et, et see koera jälgimisseade valmis saada ja põhimõtteliselt meil on ta täna suures pildis olemas, et loodame järgmise aasta alguses hakata ka tootma.

Käime jälle taas väiksel pausil. Tere tagasi pausilt, eetris on IT-ääri saade Restart, mis täna räägib Tartus asuvast riistvara kiirendist Bildit, stuudios on selle firma tegevjuht Aleksander Tõnisson ja ka üks kiirendatav ettevõtte nimega HuntLoc ja seda esindab stuudios Herko Sunts. Mina olen Henrik Aavik, saadet juhib ka Joonas Trussman, palun.

Et noh, see on, see, see on üks aspekt, kus me oleme ise kõikide nende start-upidega sarnane, nii nagu on need, kes on siis meie programmis, et, et me Suhteliselt väikese marketingi eelarvega ikkagi üritame nii-öelda ajada globaalset äri ja, ja kui nüüd nii-öelda minna sinna praktilisema poole peale, et mida see siis reaalselt tähendab, et üks viis nii-öelda oma sõnumit levitada on leida siis, nii nagu meie seda teeme, on leida kohaliku ökosüsteemi siis olulised punktid ülesse, nii nagu näiteks Eestis on, oleme selleks meie, nii nagu Eestis on selleks ettevõtlussihtarve, siht, EAS ühesõnaga, vabandust, ja, ja nii nagu on selleks Tehnopol, nii nagu on selleks Tartu teaduspark, et me otsime ülesse need olulised ökosüsteemi osalised igal pool mujal maailmas, et täna on meil seal nimekirjas viissada, viissada kontakti, kes siis esindavad ühte või teist organisatsiooni või ühte või teist sellist nii-öelda klubi, nimetame, kuidas me nüüd nüüd tahame või, või on nad nii-öelda kohalikud blogijad, ja, ja siis me nii-öelda palume neil levitada, kui see ka on nagu neile kasulik ja vajalik, nii-öelda seda infot, et meil, me võtame nüüd avaldusi vastu, Ja, ja mis on siis see, mida me pakume start-upidele ja, ja teine asi on see, et me käime kõikvõimalikel üritustel ennast tutvustamas, esiteks, aga me üritame ka noh, alati mingisugust lisandväärtust pakkuda, siis et kui me nüüd mõtleme, et kus me oleme nüüd sellel, selle nagu teise või ütleme, kolmanda batchi reklaami jaoks käinud, tegemas siis sellist nii-öelda meet-up stiilis üritusi, siis me oleme seda teinud nii, nii Soomes kui, kui Sloveenias kui Kiievis kui Varssavis, Belgradis, Indrek Trebane, kes on meie, meie tehnoloogiajuht, käis Gruusias, me oleme Serbias käinud, lähinaabrite juures. Vot Venemaale veel ei ole jõudnud, aga, aga sinna meil on ka plaanis minna, et ehk siis me ise korraldame üritusi võimalikult paljudes kohtades ja reklaamime välja selle kui siis noh, nii-öelda riistvara start-upidele suunatud noh, kohtumise lihtsalt. Ja reeglina alati sellistele üritustele me siis üritame saada ka kohalikust ökosüsteemist kedagi rääkima, noh, üks näiteks hea näide ongi võib-olla üritus, mis me tegime Horvaatias siin umbes poolteist kuud tagasi, kus Kus me suutsime tuua kohale ka sellise inimese nagu Matte Rimac, on selline firma nagu Rimac Automobiili, mis on Horvaatia ainuke ja esimene autotootja, nad toodavad nii-öelda maailma mõistes ühte kõige kallimat elektriautot, aga samas ka maailma kõige kiiremat elektriautot üldse ja tema käis siis nagu rääkimas, et kuidas on sellise nii-öelda globaalse haardega ettevõtte ülesehitamine sellises väikses kohas nagu Horvaatia. Ehk siis see, see on siis see, kuidas me nagu jõuame, jõuame nende inimesteni.

Ennist sa mainisid, et noh, HuntLoc on tegelikult juba varem ka tegutsenud, aga, aga samal ajal, et enamus keha tasutatakse siiski Eestisse, et, et kuidas see suhe on ja, ja, ja kas peaks nagu eelkõige tulema niisugused päris uued asjad või tegelikult just niisugused HuntLoki sarnased asjad, kellel näiteks on tarkvaraplatvorm olemas, aga tahavad hakata ütleme, riistvarasse laienema, et, et kust see suhe on, kust need piirid lähevad?

Aga millal alustab järgmine batch riistvaraga Tartus?

Järgmine batch nüüd alustab järgmise aasta märtsis, et praegult ma kasutakski võimalust teha ka natukene reklaami, et meil on siis nii-öelda avaldused avatud, me pikendasime tähtaega. aasta lõpuni, et, et vaadates meile täna juba laekunud avaldusi, siis me usume, et Eestis on ERK-suguseid rohkem veel ja me ikkagi, meie soov oleks üles leida ka kõik need Eesti riistvara valdkonnas tegelevad nagu start-upid, kes, kes otsivad investeeringuid, et, et meil on väga palju avaldusi, on tulnud kõikvõimalikest teistest riikidest, Aga ikkagi soov oleks teha ka rohkem investeeringuid Eestisse, puhtalt sellepärast, et, et ehitada seda ökosüsteemi edasi. Nii et avalduste tähtaeg täna on kolmekümne esimene detsember, aasta lõpp.