AI_pealkiri: Ester Vaitmaa ja Karl Anton televisiooni tulevikust voogedastuse ja personaliseeritud sisu ajastul

Kuku Raadio kuulaja, on taas laupäev ja eetris on IT-äärisaade Restart. Mina olen saatejuht Hendrik Aavik ning tänase saate teemaks on televisiooni olukord ja tulevik siin planeedil. Ja meie saadet toetab Arengufond, saates on külas Karl Anton, kes on Elioni televisiooni ja multimeedia valdkonna juhataja ning Ester Vaitmaa, Delfi ja Eesti Päevalehe loovjuht ja seal Delfi TV looja, kuidas siis on täna maailma jõudnud sinna, kus inimesed enam ei taha telekavast midagi eriti kuulda?

Jah, tere ka minu poolt ja, ja tegelikult enne, kui sellele küsimusele nii-öelda nagu sisulist vastust vaadata, siis Ma ütleks, et, et kui me vaatame just Elioni poole pealt oma, oma nii-öelda nagu kasutajate või klientide käitumist, siis ma ütleks, et, et reaalsus nii ei ole, et kuigi niisugune kaasaegsem ja, ja, ja tehnoloogia sõbralikum inimene võib-olla kasutab seda järelvaatamise funktsiooni rohkem, siis laias laastus ikkagi tegelikult üheksakümmend viis protsenti tänases televaatamises toimub lineaarselt ehk telekavapõhiselt.

Aga sellest, et seda juba ära lõppevist räägitakse juba, juba VHS pidi selle kõik ära muutma, aga siis ei ole ka täna trendi, et see muutuma hakkaks või?

Selles suhtes, et trend on kindlasti olemas ja, ja noh, VHS ka on ka juba lõpet või võib-olla kuskil kellelgi neid on veel natuke alles, aga aga, aga trend jah, järjest rohkem ja rohkem sinnapoole liigub, et see, et see muutub, vaatamine muutub järjest rohkem sellise järelvaadetava kontseptsiooni peale. Kuid siiski täna veel ei saaks öelda seda, et, et see lineaarne või, või tavaline televaatamine kuhugi kadunud on.

On, on sul numbrid ka pärast, et on see üks protsent, kolmandik?

No nagu ma enne ütlesin, et üheksakümmend viis protsenti umbes toimub lineaarset vaatamist ja, ja, ja see järelvaatamine võtab niisugune viis protsenti. Et see on siis nii-öelda tundides need protsendid.

Ja kasv on umbes kaks korda, et, et...

Jah, ma seda, seda nii täpselt siin välja öelda ei oskaks, aga, aga, aga jah, see, see nii-öelda nagu valdkond on, kasvab, tugevalt kasvab.

Ester, kas selline olukord on ka tootmist muutnud, et kuidas mõeldakse saadet luues, et...

Kindlasti on, et no näiteks internetti tehes, sa mõtled alati sellele saatele veel kolm muud kasutus moodust ka välja, et see põhimõtteliselt tegelikult on meil muutunud ju inimeste tarbimisharjumused, et sellist lineaarset pikka valmis tehtud saadet, millel on algus ja lõpp, ega tänapäeval väga. Ei tahata ka vaadata, et pigem, pigem nii-öelda niisuguse operatiivinfo saab inimene kätte erinevatest lugudest, juppidest läbi erinevate multimeedialahenduste päeva jooksul, et noh, näiteks selliste õhtuste uudise saate roll on ütleme, täna alla kahekümne viie aastaste inimeste jaoks kindlasti nagu muutunud. Ja saadet tehes kindlasti mõeldakse seda, et mis on, kuidas on see ka nagu presenteeritav siis nii-öelda sihtgruppidena. Aga kuidas sa maailmas, küsisid, kuidas maailm on jõudnud siin nii kaugele, et et, et me oleme nagu telekat kõiki vaata, siis no tegelikult üks lihtne põhjus on see, et et noortel, kes peale kasvavad, ega neil ei olegi enam telekat. Nad kasutavad ja vaatavad läbi erinevate tahvelarvutite ja mobiilide, sedasama sisu, mida siis nende vanemad vaatasid telekast.

Jah, et kui sellesama mõte veel jätkuks veel, et, et jah, see teleka vaatamine standardformaadis võib-olla tõesti on niisugune vähenev trend, aga üldse selle meelelahutuse tarbimine ekraanilt, see kindlasti on suurenev trend, et neid ekraane tekib järjest juurde ja juurde ja, ja need inimesed veedavad järjest rohkem ja rohkem aega nende ekraani taga, et selles suhtes seda sisu ikka vaadatakse rohkem kui, kui varem.

Vanasti oli trend, et need ekraanid muutusid aina väiksemaks, et kas on märgata muutumist, et need ekraanid jälle natuke suuremaks muutuvad, et minu arust niisugust ühist vaatamist teha oleks mõnus, aga seda saab teha ikkagi teleka taga, et tahvelarvutist kahekesi filmi ei vaata, et kuidas seal trendid on?

Noh, ekraanid lähevad suuremaks, hea näide on siin iPhone pluss, on ju. Et, et veel, veel natuke aega tagasi seda seadet ei olnud ja, ja nüüd on ta olemas, nüüd on ta suure ekraan. Aga, aga ma, ma järjekordselt ei, ei, ei alatähtsustaks selle teleka olemasolu või et ütleme, niisugune perekonna vaates on ta nagu minu enda peas vähemalt niisugune asendanud selle kamina, kus kunagi aegselt, aega tagasi koos istuti, et, et nüüd lihtsalt istutakse koos ja vaadatakse seda telekat, et, et tal on ikka funktsioon olemas.

Aga teisalt, minu arust tarbimise arjumusest järjest rohkem ja rohkem see on individuaalne, sa ei tahagi sa vaadata sama sarja, mida tahab vaadata su, su ema või su elukaaslane või su laps, sa tahad, sa tahad vaadata seda asja, mis sind huvitab. Et ma arvan, et tänapäeva inimene valib oluliselt rohkem, mida ta vaatab, kust ta vaatab ja, ja teeb ka oma plaanid, noh... Selle järgi, et ta ei taha sõltuda kellaajast, et ma pean olema mingi kell kodus, et ta vaadata mingit asja, ta tahab seda vaadata siis, kui talle sobib ja, ja täpselt moel, nagu talle meeldib. Et tegelikult see huvitav mõte nagu võib-olla otseselt see tele, tele ja sellise internetiklipimajandusega, nagu võib-olla kokku ei lähe, on, on see, et et selline trend pidi olema välismaal, et raamatu lugemist asendab sarjade selline massiivne vaatamine, et see kogu, kogu hooaeg laetakse ära korraga ja siis vaadatakse järjest. Et see on nagu mingisugune selline uus vaatamisfoorum, mis näiteks on asendanud nooremale põlvkonnale raamatu lugemise.

Jah, et me näeme ka ise tegelikult, et sarjad on niisugune nii-öelda tuleviku teema. Ja, ja, ja kui vanasti tundus, et, et need näitlejad ja, ja need sarjad olid niisugune natukene B-klassi värk, siis, siis täna on see kindlasti muutunud, et igal niisugusel korralikul Hollywoodi tähel on juba enda sari, mõned head näited siin tuua, näiteks house of cards ja nii edasi, et, et nendes on juba täiesti niisugused A-klassi A-kategooria näitlejad ja see on täiesti arusaadav ka. Et iseenesest sa tegelikult saad oma karakterit välja mängida pikemalt, sa oled ekraanil pikemalt ja noh, mis siin salata, ilmselt ka see palgatšekk on stabiilsem mingisuguse perioodi peale, et, et, et need sarjad tunduvad jah, tõesti nii, nii tootmise kui ka, kui ka vaatamise nurgast niisugune kasvav trend.

No Kevin Spacey on nimetanud House of cards'i kolmeteisttunniseks filmiks, aga Eestis või ütleme, meie piirkonnas vist ei ole veel tootmine kaasa tulnud selleks, et oleks mõnus mobiilse seadme pealt sarju vaadata, ma olen kuulnud, Jaapanis metroos vaadatakse just metroopeatuse pikkuseid kümneminutiliseid sit-komme. Mobiilide pealt, et Ester, kas teil Delfis ka juba plaanite midagi?

Tegelikult, tegelikult me ju vaikselt mõtleme juba aastaid, et peaks olema mingi oma selline sari, mis mis oleks tõesti ka kvaliteetselt toodetud, aga kohe, kui asjale lisendub, see on kulukas. Meil on väga väike turg tegelikult seda sarja nagu teha ja see on, me oleme paar aastat täitsa nagu otsinud, et mis see olla võiks, et, et, et pakkuda ka mingit omas, oma sisu ja sarja, aga seda lihtsalt on on väga kulukas toota ja samas on nagu etteaimamatu veel ka selle nagu vaatajaskond. Et noh, olgem ausad, et eks, halb ütlus, ärge nüüd kohe siin tsiteerige siin üle paga, et vahel on küll niisugune tunne, et mida halvem video, seda rohkem vaadatakse internetis, et, et eks ta nii on.

Aga teie turg Delfil on ju Baltikum, eks ole, te ei saa ainult Eestit

võtta? See on tõsi, aga noh, need Läti naljad näiteks eestlasele väga naljakad võib-olla ei ole, et selles mõttes on jällegi võib-olla... Nagu, et mine, mine sa tea, et noh, et kas, kas see, mis ütleme, kui me ise kohalikult toodaks, et kas see kontekst või need näitlejad on ju, kas Eestis on võib-olla armastatud, võib-olla see on Baltikumisi kui natuke kedagi. Aga see on kindlasti üks asi, mis nagu peagi tuleb, et, et ega tulemata jääb, täna on meil siis põhiline selline igapäevane uudis, uudis flow tuleb siis foto- ja videooperaatoritelt, kes siis lisaks siis piltidele ja sellisele uudis, uudishisul teevad ka siis videoklipi, väga palju on meil striime tulnud, et kui striimindus sai kaks tuhat kümme sellise õrna alguse, see mõne esi, esimese niisuguse ebaleva striimiga kuskilt, tõrvaliselt juhtme otsas, siis noh, täna me teeme nii kiireid uudis, uudistriime, et kohe, kui midagi juhtub, on põhimõtteliselt kotkad valmis välja lendama ja, ja kaamera kaasas. Ja see on muidugi selle ala aastal juhtunud ja teine on siis tõesti need sellised pikemaajaliselt suuremad hiigelprojektid, et näiteks korvpalli ülekanded. mida siis Delfi on nüüd aastaid üle kandnud ja, ja mis tegelikult on just sellist vaatajat internetti meelitanud, niimoodi et sul tekib nüüd harjumus, et sa, sa tead, et sa saadki näiteks, kui sa oled koorpalli või spordisõber, sa saadki selle oma asja kätte, mida televisioon üle ei kanna, sa näed seda internetist, sa saad tegelikult juba järgmine kord vaatad seda julgemalt, et see on väga hästi käima läinud.

Kas Delfi julgeb ennast juba telekanaliks nimetada varsti?

Noh, Delfi TV selline esimene bränd tuli välja aastal kaks tuhat kaheksa. Et siis oli seal, no mis on telekanal üldse?

Noh, selles mõttes,

et mis on mis, et selles mõttes ei pea nagu ennast nagu noh, mis Delfi eelis on alati olnud see või, või ka noh, endal tööl on alati tore, et et sa ei pea nagu kuskile sobituma juba olemasolevatesse mingitesse formaatidesse või nagu väljundutes, kindlasti Delfi TV ei ole traditsiooniline telekanal ja võib-olla mitte mingisugust kavatsust noh, selleks ka saada, sest et pakkuda sellist võib-olla noh, pikki saateformaat ja seda, mida tänapäeval telekanali nagu selline põe, peamine eesmärk on, ma arvan, see ei olegi meie eesmärk. Et pigem on teha seda sisu ikkagi veebisõbralikult, nutiseadmisesõbralikult moel, et seda saab välja mängida vaja, vajadusel, kas siis, no ma toon sulle jõulusaate näite, et kahekümne kolmandal on meil siis aastavahetuse saade, me just sel nädalal siin mässame sellega, nii et on kohe rääkinud, Ja see koosneb siis, ongi erinevatest klippidest, intervjuudest, seal vahejuppidest, see saab kõik olema näidatud ühe pika versioonina, nii nagu ta on klassikalises saateformaadis, aga kõik see on tehtud juba moel, et see on osadeks jaotatav. Seal on tehnika imede klipp, on ju, seal läheb Forte keskkond eraldi üles, seal on, seal on, tuleb... Eesti uudiste analüüs, näiteks humoorikas Andrus Kivirähult on ju, selle paneme Eesti uudistesse, et sa saad selle kohe nagu osadeks jagada, niimoodi, et jah, kui sa tõid selle metroojaama näite, siis, siis seal Jaapani metroos, kui kogu saadet ei jõua, siis jõuab täpselt selle osa, mis sind ennast huvitab ära vaadata.

Okei, Delfil ilmselt ei lähe Ringhäälingu luba vaja, aga, aga Elionil, et ka teie ju olete sisuliselt tene, telekanal või kuidas muidu nimetada, filmiriiuli teenust Elioni keskkonnas, Lastenurk on asi, mis, kanal, mille vaadatavus meie kodus on ETV-s kindlasti kõrgem?

Jah, et, et selge on see, et ka meie järjest rohkem ja rohkem fokusseerime just selle sisu pakkumisele. Et kui, kui, kui Elion on algselt saanud alguse telefoni, telefoniteenusest, siis me oleme täna sealt liikunud tegelikult väga kaugele. Ja, ja lisaks internetiühendusele pakume ka, ka seda sisuteenust. Et filmiriiulid, videolaenutused ja, ja kõik need muud asjad on, ongi need, mis tegelikult mingis mõttes jah, võib ka öelda, et moodustavad ka täiesti oma järelvaadatava niisuguse nii-öelda telekanali või tele, telekomplekti.

Aga originaalsisu hakkate tootma ka ikka meilgi?

Tuleb tõdeda, et me oleme selle peale mõelnud ja, ja, ja tuleb tõdeda, et, et need probleemid on täpselt samamoodi nagu, nagu samad, mis Ester mainis. Et see asi on kulukas ja turg on väike, et selle tagasiteenimiseks on, on, on meil erinevad mõtted, et ma ühesõnaga praegu rohkem sellest midagi konkreetset ei räägi.

Aga,

aga see mõte ei ole väga, väga võõras ja väga kauge. Tere

tagasi väikselt pausilt kuulama IT-äri saadet Restart, saadet juhib Henrik Aavik. Ning külas on Karl Anton Elionist ja Ester Vaitmaa Delfist ja Eesti Päevalehest. Tänase saate teemaks on televisiooni tähtsus ja olemus tulevikus ja eelmises osas rääkisime lühidalt sellest, et kõik on natukene muutumises, kes on teie konkurent maailmas number üks, et Eestist võib tunduda, et on telekanalid, kuna nende käes on veel üheksakümmend viis protsenti sellest silmapaaride ajast vähemalt Elioni andmetel, Delfi võib teisiti arvata, aga kas pigem TV3 või YouTube on Delfi konkurent näiteks?

No küsid nii keeruliselt, et kas TV3-ga on läbi ajaga erinevaid koostööd tehtud? Et tegelikult eks see Delfi peamine konkurent on ikka see Postimees, aga sest et pakutakse analoogset noh, tervikut vaadates, et kui me ei räägi nagu ainult Delfi TV-st, vaid me räägime nagu onlain-portaalist kui sellisest, siis on Delfil olnud rõõm olnud juhtival kohal kõik need aastad, aga tegelikult seda, et et olla alati esimene ja selle nimel peab väga palju tööd tegema. Ja see töö, see töö ei lõppe, et see oleks noh, eks, eks ta meil on ja mis puudutab nüüd video sisu, siis eks nemadki on ju tegema hakanud striime ja ja ka samamoodi ka siis nüüd koolitavad usinalt Erik Prožese käel fotograafe, ka video, videokunstnik, eks. Mis on omaette päris suur tegemine, et, et ka noh, meil läks tegelikult aastaid, et nii-öelda fotograafi professioon selliseks foto- ja videoreporteriks ümber teha, sest et videosisu tootmisel on neid aspekte tohutult palju rohkem kui, kui pildid, noh, see on teine maailm tegelikult, et maksa nagu, see ei ole niimoodi, ma lähen täiesti vihaseks, kui keegi ütleb, et mina tee siis mingi video ka, et või noh, filmi mobiiltelefoniga, näitab seal kuidas, see, see ei ole sisutootmine.

Aga seal on ju see... Aga kui suur see teie tiim

on? Delfil on tegelikult praegu selline tiim, mis osutab siis nagu teenust ka siis teistele Ekspress Grupi väljaannetele, Eesti Ekspressile ja Eesti Päevalehele. Seal on vist kümmekond inimest, see on niisugune tuumikmeeskond, igapäevased foto- ja videograafid. kellele siis tegelikult lisandub see, et me ostame päris palju väljast, me ostame üle Eesti kaastöötajatelt, sellist igapäevast sisu, ja mis puudutab nagu tele- või videoprojekte, siis samamoodi tegelikult selliste saateformaatide ja, ja juba iga... ja muu lisasisuks, mida nagu ei jõua seal teha, kus on juba rohkem kaameramehi kui üks kohale, et seda me teeme, ostame ikka väljast projekti põhiselt, et see on praegu nagu tänases maailmas kõige mõistlikum tootmismudel, mis ka sellist igapäevast uudissisu ei toetaks. Aga võib-olla, et Henrik, üks huvitav tähelepanek või selline... Üks asi on tänaseks küll juba juhtunud, mul on nagu hea meel ja, ja rõõmustavad ka kolleegid Postimehe saripäevas ja ja Õhtulehes ja mujalgi, ma loodan, on see, et et kui väga pikka aega sellist ajakirjanduslikku videot vaadati kui sellist suvalist klippi, mis on uudise juures lisaväärtusena, siis noh, tänaseks oleme nagu nii kaugele jõudnud, et kõik selline videosisu on ka omaette hinnatud nagu ajakirjanduslik sisuteos. Et tänavu see aasta esimest korda valitakse siis ka Eesti aastapressi video, mis on siis just selline ajakirjanduslikud uudis ja olemaslugu ühe autori töö. Ja see on, ja samamoodi on lisandus ka multimeediapreemia, niisuguse klassikalise, klassikaliste selliste ajakirjanduslugude kõrvale, mis muidu olid nagu hästi niisugused ajalehepõhised, et on tekst ja on, keegi saab tekstipreemia ja keegi saab pildipreemia ja that's it, et nüüd on meil uued. Aga

mis see, see reglement siis on sellel autasu saamiseks, et kas sa pead olema, kas see peab olema mõnelt suurelt meediakontsernilt või on õigel hetkel kaasas olnud mobiiltelefoniga tehtud uudisklipp ka võimeline konkureerima

sellel? See aasta on selline, vaata nagu olümpial on esimene aasta, et veel medalit ei anta, kui on uus ala, siis, siis vaatame saagi ära, ma ei välista kumbagi. Videokriteeriumiks on see, et on siis Eesti Ajalehtede Liidu sellises liikmes, lehes digiväljaandes või siis suuremates online portaalides avaldatud. Ja kui sinu mobiiliga tehtud video võib olla väga hea, mida. Et hea meelega, ma arvan, et kui, kui seal on tõesti sellist ka narratiivi juttu ja, ja see on tõesti muutnud ka midagi siin Eesti elus, siis saada ka konkursil, aga. Aga see peab ilmunud ka olema muidugi.

Aga Delfis vist ja ka mujal kanalitel vist on päris levinud see, et saada meile oma video niisugused üleskutsed, et et kui siis keegi saadab, et kas see on võimalik, et see jõuab sinna kunagi niisugusele konkursile?

Oleneb sisust, mis, mis see see, mis see see on, mis

saadab. Uudis, sisu olema?

Uudis, olemas või siis ka intervjuu, et seal on nii ja naa, et sa saad vaadata, et et selles mõttes, et ma kujutan ette, et kui sul on nagu laste jõulupidu või? No ma ei tea,

kas seal nüüd uudisväärtus,

no jah, kui seal näiteks on laste jõulupidu, kui tuleb näiteks see mingi, mingi suurem jama seal tekib või, või mina ei tea, võib-olla seda nii hea video, et see on lihtsalt niivõrd tore ja olemuslik, noh.

Aga kui, kui neid videosid tehakse, siis kui suur tiim tuleb koha peale, et tavaliselt kui ma olen näinud, kuidas filmitakse siin mingit Kanal2 saadet või, või ETV Kapitali, siis ikkagi uksest asub siis operaator, operaatori assistent, valgustaja, Režissöör, saatejuht, vahel üks inimene, aga noh, see on üks neli-vii

inimest. See, selles mõttes, et ka erakalalid alati vaatavad seda ETV võttegrupi ja kohati kadestavad, aga noh, ma nätan seda nagu rohkem inimesi, siis peab rohkem rohkem kogu või ka olema. Tegelikult on tänapäeval tehnika teinud ka siin välisti suure arengu, et ütleme niimoodi, et kümme aastat tagasi selleks, et see pilt kuskilt kätte saada, sul oligi niisugust tiimi vaja ja et see video oleks ka kvaliteetne. Tänapäeval ma arvan, et sulle tuleb üks andekas mees, kellel on endal lamp kaasas.

Jaa, kahtlemata, sest Wall Street Journal, kui ta käib Eestis vahel lugusid tegema, see on Ben Rooney, siis ta alati võtab välja iPhone'i, ühendab sinna küll mikrofoni ja statiivi.

Ja iPhone'il on ju ka tehtud väga palju neid just statiive, tegelikult erinevaid neid no üldse, et, et, et see telefon, noh, ütleme, et kui viis aastat tagasi kümme aastat, oleks niisugune kaameral nagu praegu telefonis, küll, küll siis, küll siis oleks juubeldanud. Et oleneb keskkonnast muidugi, et mobiil või noh, ta sobibki võib-olla sinuga intervjuu tegemiseks, üks tubases keskkonnas noh, sporti või kihutavaid autosid, seda ma ka siiski filmida ei saa.

Kindlasti sobib mobiil selle sisu tarbimiseks, et Elionil vist on nagu just hiljuti tulnud välja

äpp? Jah, et võib-olla ka, et kui sa alustasid oma küsimust sellega, et kes meil konkurendid on, et et tegelikult televisiooni vaates on, on, on nad täna tavapärased TV-pakkujad kõik, aga, aga, aga mida edasi see maailm liigub ja mida rohkem neid ekraane juurde tekib? Et, et sellest tulenevast ongi see nii-öelda silmapaari tähelepanu võitmise mäng meie jaoks oluline ja, ja, ja tegelikult on YouTube meie konkurent, on Netflix meie konkurent, mis siin salata, on ka Delfi TV meie jaoks mingis mõttes konkurent. Ja, ja, ja, ja me pigem nagu näeme seda tulevikku mitte niivõrd nagu sellele asjale vastu võideldes, vaid, vaid pigem niisugustes nii-öelda mõistlikes koostööprojektides ja plaanides. Aga, aga jah, et nii-öelda mobiilselt, mobiilsest teletarbimisest rääkides, siis oleme tulnud just jah, siin kuu aega tagasi välja Minu TV teenusega, mis võimaldab siis vaadata kakskümmend kanalit reaalajas ja, ja, ja salvestada neid kuni kaheks nädalaks, seal on lisaks eraldi veel filmid, sarjad hooaegade kaupa ja laste sisu. Ja, ja, ja tegelikult ei olegi äpp, nagu ma enne mainisin ka, et, et ta on nii-öelda kasutatav kõikidel seadmetel. Nii arvutis, nii tahvlitel, nii, nii, nii mobiiltelefonides, et, et ei ole otseselt seadmepiirangut, lihtsalt ta peab olema natukene kaasaegsem ja, ja operatsioonisüsteemis siis vastavatele kriteeriumitele. Ja, ja, ja, ja nii ongi, et tulenevalt sellest sul on ainult tegelikult vaja seadet ja internetiühendust, et ei ole vahet, mis võrgus sa oled, teed endale selle kasutajakonto ära ja, ja hakkadki vaatama.

Aga miks ta mulle tundus unikaalne just ja miks ta mulle tundub, äpp ja telekanal on just see, et ma saan aru, et vaja ei ole üldse olla Elioni muute teenuste klient, sul ei ole vaja kodus telekat, ega piisab, kui sul on kas tahvelarvuti või mobiil, ja, ja see lihtsalt juhtub, et sul ongi see teenus olemas või on ikka vaja

midagi? Ei ole, on vaja ainult seadet ja, ja internetiühendust. Selleks nüüd, et seda teenust tarbima hakata, tuleb küll sõlmida Elioni kliendileping, aga see on nii-öelda teenuse sign-out protsessis üks klikk ja, ja sisuliselt jah, on täiesti võrgu ja, ja asukoha vaba. Üks piirang küll on ja, ja see on see, et, et meil teenus täna töötab ainult Eesti territooriumil. Et see tuleneb kanali ja, ja, ja sisutuhatajate õigustest, mis meil, mis meil täna on.

Okei, aga kui ma nüüd Elioni, olles EMT klient näiteks, lähen Soome, siis ta hakkab töötamast, et ma...

Geoblokeering on selle asja nimi ja, ja, ja, ja kahjuks jah, Soomest ta tunneb, et sa oled Eesti piirilt lahkunud ja, ja, ja seda pilti sulle kahjuks ei näidata.

Aga kui ma olen Tele2 klient ja tarbin seda sisu või seda äppi, et kas siis, kas ta läheb mul Tele2 telefoniarve peale, see rida, või ta tuleb eraldi arvena?

Ta tuleb ikkagi, ütleme, et kui sa tarbid Tele2 kliendina seda, siis sul tekib tegelikult kaks arvet. Üks arve on sul see, mis sa maksad Elionile teenuse eest ja teine on see, mis sa maksad Tele2-le selle andmemahu eest, mille eest sa seda TV-pilti vaatad.

No seda küll jaa, aga ma mõtlen, et parkimisega, parkimise korraldajad on saavutanud selle, et Tele2 paneb neid oma arve peale, aga teie pole Tele2-ga seda läbirääkimist?

Ei, jah, selles suhtes, et ta on ikkagi, selles suhtes Elioni teenus täiesti eraldiseisev.

Ei noh, ma saan aru, aga raha nad ka ei ole nõus teile korra, ma, ma nüüd

telekahti...

Vabalikult,

et varsti saab elektrit ka võib-olla mobiiliga maksta, aga siis vaadatavasti ka Elioni teenuste eest. Mis, kuhu see maailm kõik edasi liigub, et mis on need trendid selles maailmas, et oma, oma lapsele mul on vahel harva, kui me vaatame, lineaarset televisiooni kodus, on väga raske seletada, et ma ei saa korraks seisma panna ETV kahte.

Et noh, selge on see, et, et järelevaatamise osakaal on suurenev. Ja, ja, ja on suurenev ka mobiilse vaatamise osakaal. Ehk, ehk sinnapoole ta järjest liigubki ja, ja sellest tulenevalt need teenused ja, ja, ja tooted kujundatakse. Minu jaoks on veel enda, enda jaoks on niisugune natukene küsimärk, et, et mis saab olema see nii-öelda sisuformaat, mida, mida tulevikus tarvitakse. Ehk kui me vaatame näiteks täna seda, et, et sul on võimalik vaadata täispika kahetunnist filmi mobiiltelefonist, siis mu jaoks tegelikult on väga suur küsimärk, kas keegi tahab seda teha. Ehk, ehk milline peab olema see toodang või milline peab olema see programm, mida inimesed näiteks viie või kümne aasta pärast tahavad vaadata. Et sa tõid siin enne selle Jaapani metroo näite samamoodi, et see seriaal ongi tehtud spetsiaalselt kümne minutiteks, kuna see on ilmselt see aeg, millal inimene ühest kohast teise liigub või kui palju ta tähelepanu tänapäeval üldse püsib, on ju. Et, et selles suhtes see on veel niisugune minu, vähemalt minu enda jaoks niisugune natukene, natukene lahtine küsimus.

Kas see Elion ei ole mõelnud selle peale, et nagu mitte liikuvat siis ju ka pakkuda, et ma ütleks, kui ma tahaksin kodus lugeda ekonomisti, vaadata mõningaid videosid ja noh, nagu ma, ma teen seda praegu äpist, aga ei ole mõnus oleks seda suurelt ekraalilt jälgida.

Iseenesest meil on olemas täiesti e-raamatute pood ja keskkond, digikogu.ee, aga, aga...

Pärset kraam, mida tahab.

Jaa,

see on kindlasti üks osa niisugusest pikemast multimeediastrateegiast.

Ekonomist ja Delfi on varsti tulemas. Ekonomist ja Delfi jah, ma

konkreetselt niimoodi.

Tegelikult kas, aga see on hästi noh, keerukas, et see ei ole veel noh, nii kuidagi lihtne ja nii loogiline.

Aga, aga te astute ise neid samme ju sinnapoole, et see muutuks lihtsaks ja loogiliseks?

No ega siis oma lugejat ja vaatajat peavad ikka armastama ja siis ikka minema, minema sinna, kust, kust tema vaadata tahab, ega siin ei ole varianti, et...

Üldiselt jah, eks neid teenuseid tuleb ikkagi arendada ja, ja välja töötada sellest aspektist, kuidas, kuidas nii-öelda tarbija ja harjumused on, et...

Teie see minu TV teenus on nüüd kuu aega tarbimises olnud, ka, kas seal ka jälgitakse põhiliselt lineaarset või on selle tarbija nüüd rohkem osa, osakaal suurem nendes, kes vaatavad kas järelevaatamist või valitavad sisu?

Et sellel platvormil konkreetselt on see, on see vaatamiste osakaal umbes niisugune viiskümmend, viiskümmend. Ehk, ehk pooled inimesed vaatavad neid otse, telekanaleid ja, ja teine pool siis vaatab kas salvestusi, filme või, või, või sarju. Et mulle endale tundub, et see on väga palju seotud nii-öelda sellest, mida, mida inimene seal vaadata tahab, et üldiselt kui me näiteks räägime spordisündmustest, siis, siis see on midagi sellist, mida, mida sa ilmselt tahad vaadata kohe reaalajas, aga kui me räägime mängufilmidest ja, ja, ja, ja laste seisust näiteks, siis, siis see on ka midagi sellist, mida sa võid olevat järele vaadata.

Ma vastaks kas, et vaata, sa küsisid siin täie, juurde siin kogu sellele teemale ka, et sa küsisid seda, et kas, kas televisioon ei hakka siis pakkuma siis seda muud sisu ka, et tegelikult hakkab ja on juba pakkumas, et eks ka ETV ju tasapisi arendab oma seda veebilehte. Aga võib-olla üks näide, selline noh, kõige niisugune ilmekam on võib-olla BBC näide, mis on niisugune taga pikkade traditsioonidega väga tugev telekanal. Ja praegu bri, Britimaal on, oldakse ju väga mures just sellega, et noored vaatajad kukuvad ära, et et vist mingi kakskümmend protsenti umbes viimase kolme aasta jooksul on siis alla kahekümne viie aastaste telekavaatamine vähenenud. Ja selle nimel siis praegu tehakse väga suuri investeeringuid just veebi sisu loomiseks ja Ja kuna näiteks uuringute järgi tegelikult noored kõige rohkem käivad sotsiaalvõrgustikes, siis see on ka nagu üks koht, kus seda nii-öelda siis seda tulevast vaatajat ja lugejat niimoodi püüdma ja kalastama minna, et, et ka BBC teeb nagu ekstra täiesti lahendusi, et läbi Facebooki ja, ja, ja muude võrgustike see, see vaataja siis enda, enda juurde tuua, kes, kes enam teleka ees ei istu.

Jah, ja, ja, ja tegelikult ka me Elioni vaates oleme mõelnud erinevate nii-öelda lahenduste ja tööriistade peale, et kuidas muuta see teleka vaatamise protsess sotsiaalsemaks, et, et see nii-öelda second screeni olemasolu või see, et sa sõbraga Facebookis või kuskil mujalt chatid või Twitteris oled, on, on teleka vaatamise juures juba täiesti tavapärane protsess. Ja, ja, ja meie mõtted natukene liiguvad ka selles suunas, et, et kuidas need kaks tegevust nii-öelda integreerida ühtsesse teenusesse, et pakkuda veelgi, veelgi paremat ja täiuslikumaid niisugust vaateaja kogemust.

Või tead, et mul, mulle vahel tundub, et, et see juba isegi see mood hakkab juba ära vajuma, et vanasti oli Vabariigi Kodanikke vaadates põnev Twitterit jälgida, sest seal käis ikka arutelu, ma ei tea, kas viimasel ajal on Vabariigi Kodanike saade igavamaks jäänud, aga aga viimase saate ajal tegin Twitteri kaht, seal ei olnudki nagu midagi. No

kurud vaatavad j

See võibki nii olla, see on väga tõenäoline põhjus.

Ja, ja Eesti kontekstis tegelikult ma ütleks ka, et mul vähemalt endale tundub, et Twitter on ikkagi niisugune suhteliselt niši, niši sotsiaalteenus. Et, et ta vähemalt mu enda niisuguse nagu taju järgi ikkagi väga laias massis ei ole. Ja, ja seal ongi tõesti need spetsialistid ja, ja asjaarmastajad ja, ja, ja võib-olla tõesti nad lihtsalt vaatavadki järjest rohkem ja rohkem seda asja järgi ja tulenevalt sellest siis ei ole mõtet jah, kolm päeva hiljem enam neid tweet'e välja saata.

Ei teki nagu seda ühte hetke, kus kõik...

Ainus põhjus, miks ma seda Twitterist üldse vaatama hakkasin, see Twitteris oli see, et ma üle väga pika aja vaatasin seda nagu sünkroonselt, mitte asünkroonselt.

Vahel on see, et ikkagi kui sa ei vaata näiteks siin vabariigi kodanikke või foorumit ja siis teed Facebooki lahti, siis saad ikka aru, kui on nagu midagi seal ikka andmiseks läinud, sest et siis on seal jah, et seal on siis, tuleb vist, kas viisteist kommentaari seal, et mida nüüd täpselt siis ikka keegi ütles nende lasteteemadel või ei tule seal midagi.

Ja kas Netflix ja ilmselt ka tulevikus Apollo või, või ka kohalikud, et kuidas nemad sellesse pilti sobituvad, et ka nemad on ju tegelikult sisupakkujad?

Jah, nemad on väga konkreetsed sisupakkujad ja, ja järjekordselt nad on väga konkreetsed nende silmapaaride enda pealetõmbajad. Aga, aga vähemalt Elioni vaates on meil niisugune nagu noh, asi päris selge, et, et, et, et teada on see, et, et Netflix ei hakka kunagi pakkuma ilmselt kohalikku sisu ja, ja tulenevalt sellest siis nii-öelda jääb meile see eelis. Et, et ainukene koht, kus siin tugevamaks saada, lihtsalt ongi see enda sisu pakkumine viia samale tasemele, kus või, või võimalikult lähedale sinna, kus Netflix on ja, ja seega meie nii-öelda pikaajaline eesmärk sisuvaates tegelikult on.

Tere tagasi kuulama igalaupäevast IT-ri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja stuudios on külas Ester Vaitmaa Delfist ja Karl Anton Elionist ning me räägime televisiooni ja videosisu tarbimise tulevikust. Räägiks lahti selle, kes siis on üldse suuremad mängijad turul, et on sisuloojad ja on siis ühenduse pakkujad, et ühenduste pakkujate turul vist on lihtsam aru saada, et siin vist on suuremad kaablifirmad? Jah,

et ühenduste turg on, on vähemalt Eesti kontekstis kindlasti rohkem piiratud, et see on üldiselt niisugune väga lokaalne äri. Ja, ja, ja mis siin salata, et, et see ühenduse äri on niisugune natukene kuiv ja igav äri ja, ja keegi seda väga, väga, väga nii-öelda nagu teha ei taha, et kõik järjest rohkem ja rohkem sinna nii-öelda sisuteenuste turule edasi liiguvad. Et tulenevalt ka sellest, siis Elioni vaates on ka, on ka Terevisioon hästi olulisel osa, kohal. Ja, ja tegelikult ka kõik teised nii-öelda ühendusepakkujad, kes siin turul on, mingisuguse sisuteenusega järjest siin välja tulevad, et siin on meil raamatute näiteid, muusikanäiteid ja, ja nii edasi, nii edasi, et, et tegelikult nii-öelda just see sisuteenus on, on see, läbi mille üritatakse sellist nii-öelda emotsioon, emotsionaalset poolt muidu niisugusele väga tehnilisele ja kuivale tootele külge panna.

Aga sisu, nüüd sisuloomes on see konkurents, turg ilmselt palju, palju segasem, et meil on...

Absoluutselt, noh, kellegi erablogi võib ju ka olla sisuliselt ju konkurentsi pakkuv selline.

Aga see oligi mu tegelikult, plaanisin ka järgmise küsimusena, et miks juba ei ole hästi palju niisuguseid, nagu on YouTube'i kanalid, et, et miks siis Eesti, Delfis ja Elionis ei ole niisuguseid kanaleid, noh, YouTube'is on näiteks kanaleid, kus keegi teeb

plastiliinist... Jaa, jaa, ja siis sa jälgid seda, tegelikult Eestis, et miks nad ei ole siin Elioni ja Delfi all, on su küsimus või, või kas... No näiteks, või et millal tulevad, et... Okei, meil on jah, mingisugused, ütleme niimoodi, aeg-ajalt ikka tuleb, et vot selle Nunnu poisi uus räpihitt sai umbes nii palju vaatamisi, et noh, aeg-ajalt need uudised tulevad, jah, aga sellised süsteemsed kanalid ei ole, tegelikult on Eestis ju mingid blogid küll, mis on käima läinud, aga noh, nagu majanduslikult ta ei tea, õigustavad ennast, et ma lihtsalt ise oskan tuua, et Et üks endine kolleeg Stella peab sellist moeblogi nagu Stellaarium, kus ta väga niimoodi ka interaktiivselt läheb Instagrami ja, ja tegelikult tal on kümnetes tuhandetes jälgijaid. Burber ja ma ei tea, Carlin saad, noh, emakontorist kutsuvad teda Pariisi külla või noh, täiesti nagu uskumatu, et et noh, täiesti teine selline sisu tootmisformaat ja tegelikult toimib. Aga, aga selliseid noh, ka IT-valdkonnas on sellised mõned, ma arvan, plogid, mis, mis omaette... Jah, elavad oma elu, aga, aga no Eesti on nii väike, et tõesti noh, sa saadki endale jälgijaid, Sa pead need siis otsima nagu üle maailma, et mitte, mitte ainult Eestist, et kui sa tahad nagu tõesti kasvatada endale suurt auditooriumit, sest et ütleme, sinust noh, niisugused personaalsed blogid või sinust noh, ütleme see inimeste hulk, kes siis ütleme, ühte inimest nagu jälgib Eestis, ole ikkagi, teab, teab kui suur, et siis ta peabki olema, pakkuma ka inglisekeelset sissuja.

Ilmselt kui, või venekeelset mõelda.

Jah, see on üks täna asi, mida, millest me pole veel midagi rääkinud, väga, muide väga suur ja põnev teema siin praegusel ajal, et et kuhu ja kuidas siis peaks siis meie venekeelsele elanikkonnale teenust pakkuma, et...

Et, et jah, kui see, kui see küsimus siin enne korra oli, et miks niisugused nii-öelda kas siis isetehtud YouTube'i kanalid näiteks Elioni platvormis täna ei ole, siis siis see, siis see vastus umbes sinna väikse turu taha tegelikult jääbki. Et, et, et sinna on kindlasti leida raske ärimudelit, kuna selle nii-öelda süsteemi üleval hoidmine kõik eeldab suuri investeeringuid, ja, ja, ja teine ots on kindlasti see, et, et Elion on nii-öelda kvaliteetne teenusepakkuja. Et, et, et nii-öelda tagada selle sisu niisugune mingisugunegi elementaarne kvaliteet. Et sinna mobiiltelefoniga põhimõtteliselt filmides ju võib mida iganes, kes iganes panna, et, et seal peaks ikkagi mingisugune nii-öelda kvaliteedi ja, ja, ja, ja sisu väärtuse kontroll vahel olema.

Üleüldse tegelikult tarbimise arvamistel on noh, see, et, et sul on luge olemas, et on harjunud midagi tarbima, see on nagu väga, väga suur väärtus, et üleüldse minu arust niimoodi tühja koha peale nullist ehitada midagi, mida inimesed lähevad vaatama, on, on väga keerukas, et...

Aga see on nüüd kommertsturg, aga meil on veel ju ka maksumaksja raha eest...

Ja maksumaksja, ma olengi, mina olin sinna noh, vahel ma siin noh, Ma ei ole erapoolik rääkija, aga ma ise mõtlen küll, et näiteks, et kui tahtnud mingi sellist toetada näiteks venekeelsele elanikkonnale sisu tootmist, siis võiks see pigem nagu võib-olla alustada kohtadest, kus on juba lugeja olemas venekeelne, et tühjast kohast teha nagu telekanal, see, see on nagu selline ettevõtmine, mis võib-olla noh, jookseb varsti umbe, sest lihtsalt pole, pole vaatajaid. Mina

ei ole numbreid muidugi näinud.

Teine asi, mida ma ise mõtlen, see on nagu täiesti nüüd jah, selle äripoolele võib-olla ei ole, et ma ju ise, me ise toodame ka hästi palju sisu ja, ja väga keerukas on muidu vene keeles asju toota, sest et kui te arvate, et noored inimesed, operaator peab oskama vene keelt, režissöör peab oskama vene keelt, kui te arvate, et noored alla kolmekümne aastaselt Eestis reeglina, kes nagu on võimelised lõikama, tegema head videosisu, oskavad vene keelt, et ei oska. Ja üle raskuse põllab, ma arvan, sinna inimesi või noh, kuidas seda stuffl heitaks, ma tahaks kohe teada seda.

Et ma saan aru, et niisugune lineaarse televisiooniturul Tallinna TV ei ole saavutanud niisugust ülemist kätt, aga, aga tal ikkagi on vahel mingeid viraalseid välgatusi, mingisugused mõtleme taas sarjad, niisugused friikosad, ma arvan, et need on ikka tohutult vaatamisi saanud internetis.

On sul numbreid teada?

Ei, mul ei ole numbreid teada, aga ma noh, ma ise olen üks kolm korda ühte episoodi.

Sa pead muidugi ise arvestama ka, et sa oled niisugune keskmisest ärksam ja oskad internetti kasutada ja oskad need ka üles leida, et kui sa tahad... Keegi

on nüüd mulle share'inud, et ma nagu ise ei ole ilmselt...

Viraalsus on oluline, see, et su, et see jõuaks sinuni. Aga ongi, et kas alati noh, kui me räägime niisugust kvaliteet, ajakirjanduse kvaliteet, siis tegelikult need on ju olnud alati natuke piinlikud juhtumid, mida sa lõpuks niimoodi klikkides vaatama lähed, ei? Et see ei ole, see ei ole... Ei,

ega noh, vot ma ei tea, kui palju, mis see piinliku, mitte piinliku piir on, et nagu sa ka täna ise ütlesid, et et mingid videod sulle tundub, vahel vaadatakse niisugust lihtsamat huumorit rohkem ja eks ka Ameerikas Nüüd see seriaal, kus issi viske pikali ja siis laps ausendab talle näkku või noh, mingi viiskümmend naljakamat videot või miljon naljakamat videot, et nende vaadatavus vist on ju päris kõrge Ameerikas ja Eestis isegi nende Ameerika...

Ja ja passiklipid on internetis jätkuvalt.

Natuke nüüd jooksime siit, läksime detaili, aga et mis siis juhtub nüüd järgmise viie aasta jooksul kõige, kõige, mi, mi, mis on teistmoodi Eestis?

Ma arvan, et televisiooniga ei juhtu veel midagi, sellepärast et vaatamised on, võib-olla maailma, tegelikult nii-öelda see maksujõuline publik vaatab veel telekat, et viis aastat, ma arvan, televisioon on säilitava kompositsioonimaal või teisel kindlasti. Aga ma arvan, et noh, on juba muutunud tegelikult ju kogu see ajakirjanduse tootmine, just see mood, kuidas sa žanriliselt seda pakendad, näitad, et see kõik läheb kindlasti rohkem pildilisemaks, veel pildilisemaks, lugusid jutustatakse, mitte siis pilt ja tekst, vaid sul, ma arvan, et, et siin lähema viie aastaga kõik sellised data-journalism või visuaalgraafikud, et nende olulisus tõuseb ka sisu edastamisel. Ja need on ka kõik, no nüüd hakkadki, et kus see nüüd seal läheb, kui televisioon, kus läheb video, kus läheb mingi animeeritud graafik, et see varsti kägustub natukene.

Vanasti öeldi, et ei ole mõtet teha videot, kui selles videos on rääkiv pea ja siis nüüd viimasel ajal vist on mõtteviis, et rääkiv pea video on parem kui üldse mitte videot,

et... Rääkiv pea on tegelikult tihtipeale see, et noh, selle asemel, et diktofoniga see intervjuu teha, tehakse taga videosse, et seal nagu ei ole vahet. Mul mi, minu nagu, et selles mõttes, et keegi nagu noh, noh, teeks nüüd ühe rääkima pea, et rääkivad pead, ta ei ole selles mõttes nagu see ilus video, mida sa lähed vaatama video pärast.

Karl, sinu hinnang viie aasta pärast?

Mulle tundub, et viie aasta perspektiivis siin turul ja üldse selle teenuse tarbimises nüüd väga drastilisi muudatusi ei toimi. Televiisor jääb ikka koju alles, need noored, kes täna seda ei vaata, saavad viie aastaga viis aastat vanemaks ja, ja, ja tulenevalt oma elutempo muutusest, ilmselt mingisugune osa integreerub nendest täpselt samamoodi vaata oma telekat, nagu nende vanemad, kindlasti kasvab kõikide nende mobiilsete ja, ja kaasaskantavate ekraanidelt sisu tarbimine ja, ja nüüd on jah, see võtmeküsimus, et mis see sisu täpselt on? Et, et kas need on tõesti pikad filmid, on need sarjad, on need, need rääkivad pead seal videotes, on need midagi üldse kolmandat, mida meil täna veel ei ole, et, et see on see võtmeküsimus minu jaoks.

No mina ise usun seda, et pigem inimesed ikkagi on oma valikutes järjest, järjest rohkem personaalsed, et see, mis sa ütlesid, pikad filmid, kirjutan alla. Et see on nüüd see, et inimene lähebki vaatama seda sisu, mida ta reaalselt ja füüsiliselt vaadata tahab, et telekas ei ole ka enam nagu see koht, mis pannakse, ma ei tea, koju jõudes käima ja siis kui magama minnakse kinni, nagu ta tihtipeale... No ma ei tea, näiteks minu vanemate juures ikka on, et, et telekas lihtsalt bängib nurgas, et sa vaatad sealt seda, mida sa tahad, mis tähendabki, et sul on soositud sarjad, pikad, pikad filmid ja, ja kogu sellise muu võib-olla igapäevase sisu, sa tarbidki juba jooksvalt päeva jooksul oma telefonist, kiiretest videoklippidest.

Mis reklaam, mis reklaamist saab, kas järelvaatamisse visatakse mingid reklaamimeetrid?

Tegelikult, tegelikult seda teemat ma järgmisena korra puudutada tahtsingi, et, et mida rohkem see järelevaatamise osakaal kasvab, seda, seda rohkem noh, tekib ka inimestes see harjumine, see reklaam vahele jätta. Ja, ja tegelikult ta, ta paneb sisutootjad ja, ja samamoodi ka sisu edastajad kindlasti olukorda, kus tuleb leida alternatiivseid rahastamise meetodeid. Et või, või siis ka alternatiivseid nii-öelda nende reklaamide implementeerimist, et Delfis vist täna on niimoodi, et sa põhimõtteliselt, kui sa seda reklaami ära ei vaata, ega sa seda klippi näha ei saa. Ja, ja YouTube'is on vist niimoodi, et sa pead täna vaatama ära esimesed viis sekundit, noh, kui me viie aasta pärast, ma ei imesta, kui see on juba seal viiekümne peale rahulikult edasi liikunud. Et, et kuidagi, kuidagi tegelikult ikkagi peab seda, seda teenust ka kaudselt rahastama, et muidu see lihtsalt läheks lõpptarbija jaoks liiga kalliks ja, ja, ja, ja ta ei oleks enam lihtsalt teadkusuutlik.

Jaa, ega see YouTube'i viis sekundit tegelikult, kui sa juba, see viis sekundit ongi kriitiline, et kui sa seda viis sekundit ära hakkad vaatama, siis,

siis... See on seitse, on niisugune mõnus maksimum veel, mida inimene talub.

Aga ma ütlen seda, et, et kui ma juba telekapuldist vajutan, eks ole, ja juba tuleb see klipp ette, siis hakata uuesti seda pulti viie sekundi pärast võtma ja

Reklaam on muutunud täna juba või peaks muutuma nii või naa, et, et kui seal YouTube'is on võimalik või see kohustuslik aeg seda reklaami vaadata viis sekundit, siis kogu selle ajaga või see ongi see ainuke aeg, mis sul on, et, et oma see sõnum kohale viia.

Ma ise tunnen küll ka seda, et tegelikult inimesed on nagu reklaami suhtes üldse nagu üsna leplikud, et ega tänapäeval nagu seda keegi pahaks ei pane, kus siis reklaami ees on. Tõsi, kui see on liiga pikk, eks neid pikke reklaame on ka siis, siis tuleb, aga aga no ma võin näiteks Delfi TV kogemuse pealt öelda, et kui ütleme, video ise läks nüüd eraldiseisvaks tooteks ja meil tõesti hakkasid need pre-rollid igapäevaselt olema, siis esialgu oli see nagu väga harjumatu, et et me saime päris palju tagasisidet, et vot, miks teil see reklaam on ja nii edasi. Aga noh, tänaseks

Jah, et, et siin tuleb natukene appi ka kogu see big data ja, ja, ja see maailm, et, et need reklaamid suunatakse järjest rohkem ja rohkem personaalseks. Et, et jah, niisugust nii-öelda pesupulbri reklaami hommikust õhtuni ma tõesti ei taha vaadata, kui aga see reklaam on, on suunatud ja, ja seotud näiteks minu hobide või, või mingisuguste muude teenustega, millega ma tarbin, siis, siis tegelikult jah, ma olen ilmselt sellele vastuvõtlikum ja, ja, ja, ja siis see mind võib-olla nii palju ei häirita.

Kas Elionist tuleb spetsiifiline reklaamitoode lähema aasta jooksul? Ei. Selge, sellega on meie saade kahjuks läbi, kuulake meid taas läheb nädala pärast ja kõigile külalistele suur aitäh stuudiosse tulemast!