AI_pealkiri: Kuidas Bang & Olufseni Eesti üksusest sai strateegiline tarkvaraarenduse partner

Tere päevast, head kuulajad, on laupäev, kolmas jaanuar ning eetris on IT-ärisaade ja Restart, uus aasta algab uue saatejuhiga, Henrik Aavik võttis väikese puhkuse restardi juhtimisest, aga mina olen saatejuht Henrik Roonemaa, minuga koos siin kaassaatejuhina Taavi Kotka ja meil on täna külas kaks inimest Bang & Olufseni Eesti esindustes, Tiina Seeman, tere. Tervist. Ja Kristjan Uba, tere. Tervist. Bang & Olufseni kohta ma loen aeg-ajalt õhtul, et, et parem uni tuleks Briti kuulsa autoajakirjaniku Jeremy, Jeremy Clarksoni kolumnite raamatuid ja ja siis mul tuli kohe meelde, kuidas ta kirjutas, et, et alati, kui tal on vaja midagi osta, siis ta läheb kaubamajja, aga kui ta tahab midagi osta, siis ta läheb Bang & Olufseni poodi. Ja ta on mitmes intervjuus tunnistanud, et ta on Bang & Olufseni fänn, kuidas see Bang & Olufseni firma sündis, ma mõtlen mitte seda Eesti oma, vaid, vaid seda suurt, et tegemist on ju päris vana äriga.

Jah, tegelikult isegi maailmastaabis on ta oma sellise valdkonna kohta suhteliselt heakas, sellel aastal tähistab üheksakümnendat aastat. Ja kuidas ta sündis, oli nii, et kaks kunagist kursakaaslast peaaegu keldris või kuuris või, või, või sellises laudas panid kokku ühe raadio. Mis, mis töötas teist poodi kui sellel ajal tavaks oli. Ja põhimõtteliselt niimoodi sündiski, et...

Panidki kogu ühe raadio, nad ei töötanud välja mudelit, vaid nad panidki sõna otseses mõttes ühe raadio kokku.

Nende see põhiline rõõm oli, et nad töötasid välja tegelikult toiteploki, et raadio töötaks mitte patarei pealt, vaid vooluvõrgust. Vooluvõrk oli toona väga kõikuv, raadiod normaalselt töötanud, inimesed laadisid endale patareisse ja panid need raadiotesse. Aga nad töötasid välja toiteploki, mis selle siis ilusti stabiilseks tegi. Ja hakkasid seda müüma inimestele, kui üle raadio oli. Ja sealt siis hakkas asi kasvama ja välja arenena.

No tänaseks on ta juba üle kahe tuhande töötajaga ettevõtte, eks?

Kuskil kaks, kolmsada.

Seda, tegelikult sa, nagu sa alguses ju mainisid, et oma valdkonna kohta suhteliselt eakas ettevõtt, et ega maailmast no võib-olla ma ei tea, ühe käe sõrmedel kokku lugeda, elektroonikafirmasid, mis on üheksakümmend aastat vastu pidanud, mis see, mis see on, kuidas see võimalik on? Mis nad on õigesti teinud?

Ma arvan, et see kombinatsioon innovatsioonist ja, ja, ja samas ka sellisest luksuslikust disainist on see, mis inimestele muidugi peale läheb. Ehk noh, brändi sellised sõnad on alati olnud, eks ole, peale sellise disaini, mis seal on kuidagi must be alati olnud juures, on ka innovatsioon tehnoloogilises mõttes ja, ja ilmselt see on see, mis inimesi kõnetab.

No tegelikult me räägime siin ju mitte Bang & Olufsen Taanist, vaid te olete siin Bang & Olufsen Eestist ja ma pean tunnistama, et kui mina kuulsin esimest korda, ma arvan, äkki oli sügisel või, või midagi sellist, et või oli kevadel, et Eestis on olemas Bang & Olufseni mingisugune esindus, Bang & Olufsen Eesti, ja, ja pärast seda tuli välja, et ega väga paljud Eesti IT-äris tegevad inimesed ei olnud ka üldse kunagi kuulnudki. Ja, ja see tuli nagu suure üllatusena kõigi jaoks ja samas Bang & Oluf, siin Eesti on olnud siin ju päris tükk aega olemas.

No sellesama nime all on ta tegelikult olnud paar aastat. Kuskil tegelikult juba viisteist aastat tagasi, üheksakümne üheksandal aastal, Liewenthal elektrooniks hakkas Bang & Olufseniga koostööd tegema. Ja legende on mitmeid, enamasti need legendid räägivad seda, et ühel messil Jaan Liivandi ja siis teatud inimesed Bang & Olufsenist, kes tahavad seda auemaettevõttes päris mitmelt endale saada, kes arvavad, et nad olid esimesed, siis Jaan Liivandiga koostööd tegema, said kokku ühesõnaga üheksakümne üheksakümne üheksandal aastal, Ja alustasid koostööd, esialgu väiksemate projektidega ja siis sealt läks koostöö järjest suuremaks. Kahe tuhande kuuendal aastal eraldati Liewenthalis siis see üksus, kes Bang & Olufseni arendustööga tegeles täiesti eraldi ettevõtteks, mille nimi oli Pozoht. Ja paar aastat tagasi ostis Bang & Olufsen selle Poosofti täies sada protsenti siis endale. Ja kaks aastat tagasi muudeti siis ka ärinimi ära, Bang & Olufsen OÜ on ta siis nüüd paar viimast aastat.

Mina pean ka tunnistama, et mina ka täpselt ei teadnud, et, et niisugune asi Eestis olemas olnud, on, et ma olin kuulnud seda, et neil on Tšehhis väga suur nagu vabrik, eks, aga et, et et Eestis midagi sellist, et võib-olla Tiina räägibki lahti, et mis siis on see, mida Eestis tehakse täpselt selle nii-öelda firma jaoks?

Tšehhis on olemas vabrik ja tootmine just nimelt, aga Eestis, mida Eesti teeb, Eesti üksus teeb tarkvara seadmetesse. Siis nendesse samadesse nähtavatesse seadmetesse, mis inimeste kodudes on, nagu televiisorid ja, ja audioseadmed ja kõlarid, kui siis ka sellistesse nähtamatutesse seadmetesse, mis kogub ainult oluliseni ökosüsteemi kliendikodus üleval hoiavad. siis ühendavad kas vana ja uut maailma tehnoloogilises mõttes või siis, mis lihtsustavad seadmete omavahelist suhtlemist mingis mõttes.

Nii et kui ma teen Bang & Olufseni, juhuslikult on elus läinud hästi, mul on Bang & Olufseni teler, mis ei ole odavamate killast, ma teen selle lahti, siis need menüüd ja kõik, mis seal on, tulevad ekraanile, need on kellegi teie tehtud?

Jah, Henrik, kui sa võtad nüüd selle uue Avandi, mis eelmisel kevadel välja lasti viiskümmend viis tolli ja nüüd siis sügisel oli kaheksakümne viie tolline, kui sa selle lahti teed, siis see, kuidas see televiisor läbi tarkvara sinuga kõneleb, see on Eesti meeste tehtud, jah?

Aga noh, turg on neil ju täna väga nii-öelda noh, multikeelne ja, ja selles mõttes te peate arvestama sellega, et need lõppkasutajad on ikkagi, üks ma ütlen. Igasuguste erinevate harjumustega ja nagu sa ise tead, Tarkvaras väga hästi, väga oluline on see, et, et mõista seda kasutaja nagu kogemust ja, ja saada aru, et mis moodi tema täpselt nagu kasutada tahab, et et kuidas see teadmine nagu tekib, et või läheb ikkagi nagu vana, nagu, nagu, nagu Eestis ikka, et teeme parim ära, siis testime ja siis vaatame, kuidas välja tuleb. No

tegelikult niimoodi tehakse terves maailmas, Taavi, see on selle nimi, teeme ära, vaatame, siis teeme, homme teeme paremini või kuidas?

No Bang & Olufsen, Siib oma, ütleme, Bang & Olufsen on siis defineerinud oma klientuuri või, või sihtturu sellise keskmisest rikkamaa, võib-olla see on isegi tagasihoidlik väljendus, ma ei olnud päris kindel, aga enamasti seesama sihtgrupp käitub või ootab oma seadmetel suhteliselt sama loogikat või sama käitumismustrit, sõltumata siis sellest, kas ta on USA-s või siis ta on Hiinas või, või, või kuskil mujal elav inimene, et nad enamasti on elustiilid sarnased, nad on sellised. Ja nagu ma ütlesin, keskmisest jõukamad küll, aga ütleme nende elustiil ja see, mida nad teevad. Kuidas seda nimetati, high networking.

Mulle tundub, et kui sa nüüd kirjeldad, et nad lendavad kogu aeg samade lennukitega ja ööbivad samasugustes hotellides, et ükskõik, kas ta on rikas hiinlane või rikas ameeriklane või, või rikas nigeerlane näiteks, et ta on harjunud maailmas nagu samamoodi ringi toimetama.

Suhteliselt küll jah, et nad käituvad sama mustri järgi, nad ilmselt ööbivad samades hotellides, kus võib-olla on mänginud Olufseni telekas olemas. Jah, meil just omal, ka suvel käis üks inimene Hiinas, sellepärast et seal kuue tärni hotellis oli vaja telekate softi paremini seadistada, eks ole. Nii et, nii et noh, nende muster, sõltumata siis sellest, kus nad on, on suhteliselt samas, need saavad üle maailma äri, eks ole.

Just seesama, et bangil on hästi oluline nagu disain, et see on üks võtmeküsimusi olnud või võtmeelemente, mis on alati eristanud seda brändi nagu teistest, et sellepärast ma küsisin, et kas ka tarkvarale on seatud mingeid erilisi nõuded ja et et disain peab olema täitsa nii-öelda outstanding, võrreldes nagu kõige sellega, mis siiamaani muidu nagu telekast leida võibki.

Tarkvaradisain kindlasti muutub järjest tähtsamaks. Et ta võib-olla praegu ei ole veel nii eristuv, kui ta tulevikus on, ma mõtlen päris oluliseni. Võrreldes teiste siis elektroonikaseadmete või sarnaste, sarnaste tootjatega. Aga tarkvaradisain tulevikus on kindlasti järjest olulisem, nii et, et see on ka üks koht, kus Eesti üksus peab kindlasti tulevikus olema veel, veel parem. Aga noh, ütleme Bang & Olufseni emaettevõttes on olemas ka inimesed, kes sellist tarkvaradisaini ütleme, väljapaistvust kliendile ka peaks oskama väga hästi spetsifitseerida.

Jah, ma just tahtsin öelda, et nii palju, kui mina olen telerait näinud, siis või üldse tegelikult elektroonikaseadmeid, et siis selle kasutajaliidese, kasutajamugavuse disain ja lihtsus on väga, väga nagu märgist mööda väga tihti, et hästi keeruline tundub olevat disainida näiteks noh, telerile sellist menüüsüsteemi, mis on lihtsasti puldi pealt juhitav, mis samas teeb kõik ära, kas, kas seda tööd tehakse ka Eestis või teile tulevad mingisugused failid kuskilt Taanist või Hollandist ette ja te lihtsalt kirjutate sinna koodi peale?

No Bangile on väga tähtis olnud, et see disain oleks minimalistlik, väga selge, ilma igasuguse flashita, iga, igasuguse liikuvate objektideta oleks väga lihtne, väga selge, minimalistlik, arusaadav, noh, enamasti ta tuleb... Traditsiooniliselt küll mingisuguse jah, ettekujutusena, et niisugune võiks olla, aga päris palju panustame meie ka, sellepärast et me teame kõige paremini, kuidas see telekas tegelikult töötab. Sa ei saa disainida kasutajaliidest asjale, mida noh, sa ise ei kasuta või sul armas ei ole, sa ei tee, et selles mõttes on koostöö väga tihe.

See on nagu tarkvaraarenduses ikka, eks ju, et lõppteostaja on see insener, aga ja isegi kui sul äripoolelt midagi nii-öelda ette kirjutatakse, siis parim lahendus tuleb alati pärast, kui kaks asja kokku panna.

No kui, kui palju inimesi on vaja, et Bang & Olufseni toodet ja tarkvara kirjutada, palju teid töötab siin Eestis?

Eestis on circa kuuskümmend inimest ja me katame ära kolmandiku kogu tarkvara kirjutamise ja testimise vajadusest.

Kas see võiks olla ka sada või protsenti, ma mõtlen, sada inimest, sada protsenti?

Tulevikus noh, loomulikult igasugused teoreetilised võimalused on võimalikud, aga, aga Eestis noh, millest puudu jääb, on kohe nagu inimesed, eks ole, et kust ma võtan need sada kas või siis nelikümmend, pluss nelikümmend praegustes tingimustes väga head inseneri, kes oskavad toota sellist, sellist väljundit kuhugi elektroonikaseadmesse?

Me tuleme selle küsimuse, küsimuse juurde tagasi, kas meil on ka vastust? Ei, meil head vastust ei ole, aga ma tahtsin teha väikse täpsustuse, et, et seda tarkvara on tehtud aastast kaks tuhat kuus siis juba või veel varem?

Üheksakümmend üheksa.

Üheksakümmend üheksa või ikkagi või? Et see uskumatuna?

Meil on selline saade, kus saatejuhid lihtsalt aeg-ajalt ütlevad täiesti uskumatu.

Aga siin on ka tegelikult niisugune hea põhjendus olemas, et tegelikult aastaid kui seda koostööd alustati, ei tohtinud ka Eesti inimesed ütelda, et, et tehakse ainult olustani ka koostööd.

Ahaa, see muidugi paneb mõtlema, mida te praegu ei tohi ütelda,

võib-olla te

teete midagi veel seal?

Ütleme, et see bränd oli nagu hästi Taani-keskne ja see image, mida taheti säilitada, oli see, et, et see on Taanis tehtud. Praegu Bang & Olufsen positsioneerib ennast rahvusvahelise ettevõttena ja, ja see, et ta kuskilt ütleme siis, kas tööd või, või mingisuguseid tegemisi sisse võtab kuskilt mujalt riikidest, on normaalne. Aga oli aegu, kui see ei olnud brändile vastuvõetav.

See võib olla juba täna argument, et kui sa ütled, et, et sul on, soft on tehtud Eestis, siis on nagu oo, nagu täiendav tükk juures

juba. Jah, huvitav, kas te olete pannud sinna ka tarkvarasse mingi niiviisi, et kui sa vajutad telekal näiteks neli nuppu puldile alla, siis tuleb kuhugi väike sini, mustvalge ekraanile. Ei tohi teha sellist? Ei,

ei tohi teha kindlasti mitte, kusjuures ühes, ühes versioonis, tööversioonis, kui me tegime koostööd Taiwanlastega, siis nemad panid sisse sellise süsteemi, et kuskil väga konkreetses kohas tegid siis, ilmusid nende tegijate pildid ka. Aga selles mõttes on

hea küsimus, et kui palju teile nii-öelda taustas või taha, taha nii-öelda kvaliteedikontrolli tehakse Taani poole pealt, et, et code review'd tehakse ikkagi Eesti poole peal ära või on nii, et, et keegi Taanist vaatab pärast üle, et, et noh, tõesti poisid ei ole koodi sisse peitnud nagu mingeid, mingeid erikäske?

No selline, selline usaldus on saavutatud, ma arvan. Ma arvan, et, et sellist ülevaadet enam ei tehtud, sest see töö, töö oleks meeletu jäle, järelvaatamine. Et sest see maht, mida tehakse, kes, kes jõuab seda niimoodi üle kontrollida. Ja no ei ole ka, ei ole ka pointi seda teha. Arhitektuuri ülevaatamine loomulikult, et plaanime, muudatusi teeme, et need asjad loomulikult räägitakse läbi taanipoolsete ja koostööpartneritega.

See on, see on hea, et, et iseenesest see oli ainukene näide, et Suur-Taani ettevõtte Danfoss ju investeeris omal ajal Proeksperti ja ja üle poole Proeksperdist teeb vist siiamaani minu meelest, et ma ei eksi Danfossile nii-öelda allhanget.

Ja me ei ole jälle

sellest eriti midagi kuulnud. Aga lihtsalt, et, et näide sellest, mis Maitaani ettevõtted juba väga kaua, noh kaua aega tagasi avastasid, need on umbes vist üle kümne aasta tagasi, avastasid eestlastega koostöömudeli ja on jäänud selle koostöö truuks nagu väga pikaks ajaks, et selles mõttes väga positiivne näide.

See koostöömudel, ma lihtsalt täpsustuseks ütlen, aja jooksul on isegi muutunud, et enne seesama ettevõtte, siis post-oft või, või oli ta Liewenthal, oli ta ikkagi rohkem allhankija või, või selline kolmas osapool, supplier. Siis praegu me oleme osa ettevõttest, eks, et, et, et noh, see on liikunud järjest rohkem sinnapoole, et, et sa oledki integreerunud selle seda nii ettevõttesse.

Aga teemegi siia väikse pausi ja täpselt sellest asjast hakkame, hakkame kohe rääkima. Nii, me oleme Restarti saatega eetris tagasi, saatejuhid Henrik Roonemaa ja meil on siin Taavi Kotka ning meil on külas Tiina Seeman ja Kristjan Lubapp, Bang & Olufseni Eestist ning nagu me saate esimeses osas kurduvalt ütlesime, meie Taaviga ei olnud no vaatajad kuulnudki viimase ajani, et, et Bang & Olufseni tarkvaraarendus toimub Eestis. Ja me lõpetasime eelmise ploki jutuga, et see koostöövorm on nagu aja jooksul muutunud, et te olete muutunud tähtsamaks ja olulisemaks Bang & Olufseni jaoks, et kui te alguses tegite võib-olla mõnda pisikest asja, et nüüd te olete lausa osa ettevõttest ja ma tahaks ka sellest plokis rääkida, sellest temaatikast on, Eestis, eks ole, räägitakse, et päris tihti, et selline allhanke, allhankemajandus on nagu iseenesest halb asi, et ta töötas mingi hetk, aga et me ei, et see ei vii meid enam nagu edasi, et me peaksime sellest nagu välja rabelema, me peaksime hakkama tegema tähtsamaid ja suuremaid asju, ma ei tea, kas teie kohta võiks öelda, et te olete allhanke ette Või mitte?

Ei, enam mitte. Te olite? Jah, jah.

Aga kunas see muutus saabus ja kuidas?

See muutus tuli aja jooksul ja ta tegelikult tuli uute juhtidega, mis puudutas nüüd Taanis, tegelikult algas ettevõtte muutmine kuskil aastal kaks tuhat üksteist, kui uus tegevjuht paika pandi, kes siis omakorda tõi enda meeskonna ja mis omakorda tõi siis vahetusega tootearenduses. Nii vaispresidendi tasandil kui igal pool mujal, ehk see suund tootearenduses ja, ja tarkvara arenduses on olnud selline, et, et me, ettevõte ei hoia üle maailma selliseid väikseid allhankijaid laiali ja, ja viimaste aastate jooksul on siis neid pigem nagu ära kaotatud, siin olid Rumeenias ja... Ja Taiwan ja eks ole, Taanis päris mitmed sellised lokatsioonid, kus seda tarkvara toodeti, see oli jube keeruline kõige pärast nagu kokku panna ja hallata. Review'da ja, ja, ja nii edasi, eks ole. Et nüüd on pigem keskendutud siis kolmele lokatsioonile ja, ja kui ettevõtet vaadata, siis tarkvara noh, ettevõtte sees ongi kahes kohas, üks on siis peakontor Struweris, Taanis, teine on, teine on Tallinn. Ja mis Indiat puudutab, siis India on siis selline tõesti nagu supplier, et ehk siis noh, nende tööd vaadatakse päris kõvasti majas sees üle, et, et, et seal on lihtsalt headel põhjustel on, on teatud tööd sinna Indiasse pandud, selliseid piike ja, ja keerulisemaid või selliseid suuremat mahtu tööd nõudvad asjad on sinna viidud. Aga mis nüüd Eestit puudutab, siis, siis Eesti on jah, nüüd aja jooksul, viimaste aastate jooksul saanud seda vastutust siin järjest juurde, Et on kokku lepitud sellised kindlad domeenid, mille eest Eesti üksus vastutab, mida ta algusest lõpuni ise teeb, planeerib tehnoloogilisi roadmap'e koos äriga sisse, oma tegemistesse, vastutab selle eest, et projektid oleksid otsast lõpuni ära tehtud, mitte keegi seda üle ei review, võib-olla siis ainult arhitektuuri ja selliseid loogilisi muudatusi. Aga see vastutus on jah, niimoodi aastate jooksul kasvanud. Ja ma arvan, et see on selline teadlik strateegiaga ja peakontori või siis emaettevõtte poolt, et pigem mitte hoida selliseid mittemõtlevaid supplier'eid, vaid, vaid hoida kaasamõtlevaid partnereid või siis oma ettevõtte kaasamõtlevaid osi kuskil erinevates kohtades.

Selline nii-öelda allhanke tegemine või ütleme õigemini, ühe suure kliendi leidmine, kes teeb noh, annab sulle väga palju teenistust ja selle kõrvalt saad arendada ülejäänud ettevõtet, see on suhteliselt levinud mudel tegelikult Eesti tarkvara teenis, teenuste maailmas ja ma olen väga seda meelt, et kõik ei pea minema tegema nagu Transferwise'i, eks, et...

Oma toodet

või? Või oma toodet jah, et, et, et, et sul on, on, on, on turul piisavalt tööd ka selleks, et noh, elada väga hästi ära nagu teenusest, eks. Aga hirm on alati sellega see, et, et kui sa hakkad nagu nii-öelda ühele suurele nagu kogu aeg tarkvara tegema ja, ja oled väga ühe ettevõtte keskmine, et see lõpuks läheb igavaks kätte, noh, vaata Skype'i poisid hakkasid lõpuks kurtma, et no ikka läheb igavaks kätte, et... Aga just, et teil seda probleemi ei ole, et teil on tooteportfell niivõrd lai, teil on niivõrd huvitavad telefonid, audiosüsteemid, telekad, Et, et see pilt on niivõrd kirjuv, et, et jätkub põnevust nagu kõigile või kuidas, kuidas sellega on, et on, jätkub noh, silm, silm särab ja, ja, ja järjest on huvitav?

Kui ma vaatan selle ettevõtte keskmist staaži, siis see on vist varsti kümme aastat, ma arvan, inimese, no selline keskmine staaž jah, kusjuures...

...ajaloos see punkt, kus keskmine töötaja vanus ja keskmine staaž hakkavad nagu juba ühte sulama.

Umbes küll jah, et ma arvan, et... selline keskmine vanus on kolmkümmend natuke peale ja tegelikult on väga palju inimesi, kes on tulnud koolist enam-vähem otse ja sinna jäänud ka, sest et ega Eestis tegelikult, kui sa oled sulandunud sellesse maailmasse, kus need inimesed seal praegu on bändinud Olufseni erinevate toodetega, siis päris keeruline on leida sellist. Sarnast või noh, ütleme sellist, mis sind ka paelub, et sa saad valmis toota mingi asja, mis on päriselt füüsiliselt olemas. Ja ta on tehnoloogiliselt noh, ütleme selline apetiitne ja välimusel ka. Et ma arvan, et päris paljud inimesed, kes seal töötavad, on lihtsalt kuigi üdini uhked selle üle, mis nad teevad.

No Bang & Olufsen Eestiga, eks ole, eks ju, sa algusest, Taavi, enne kirjeldasid seda mudelit, et on eraettevõte, mis teeb tööd ühele suurele kliendile, teeb ja teeb ja teeb ja teeb ja, ja selle kõrvalt saab nagu oma toodet ka arendada, aga teil läks nagu selles mõttes teistmoodi, et lihtsalt Bang & Olufsen ostis selle Eesti firma ära? koos noh ja karvedega, kõik ostiski ära, kas, kas see mudel on ka levinud, oled, oled sa kuulnud midagi sellist?

Ei, selles mõttes noh, olen muidugi, ma olen selles elanud isegi mingi perioodi, on ju, et et no see on seotud vaata selle küpsuse ja arenguga, on ju, kui sa lähed kümme aastat tagasi aega, mõtled, et mis toon oli üldse nagu nii-öelda potentsiaalne exit-i võimalus Eesti ettevõttele, siis noh, ütleme ju enamus unistusid sellest, et Et noh, tuleb keegi rikas kuskilt Rootsist või Taanist ja, ja, ja nii-öelda no ostab su ära, on ju. Ja see oli nagu tolleaegsetele omanikele üks noh, üks selgemaid exit'i plaane. Sest noh, ütleme nii, et see start-upi kultuur, mis me praegu näeme, et noh, see ikkagi on noh, viimase kolme-nelja-viie aasta teema, eks, et enne seda ikkagi nähti ainult seda exit'ina, et aga ta ongi, kas saad oma tegevusega rikkaks või siis, et sa teed nagu exit'i sellega, et sa müüd nagu ennast noh, enamjaolt Skandinaavia ettevõtetele maha. Et kui sa vaatad nagu noh, praktiliselt kõikidest suurematest tegijatest, leiab mingi niisuguse näite, kus nad nagu, kas nad on flirtinud kellegiga või noh, teist ära müüdi ennast noh, noh, kui vaatad, eriti just neist Tartu ettevõtete puhul, et noh, väga, väga, väga levinud oli, oli ennast ära müüa nagu.

Mulle tundub, et see, see, mul tuli meelde lihtsalt Elioni mudel, eks ole, kus, kus ma tean, ka Elioni nagu teatud IT-projektid on mõeldud ju üle, vähemalt üle skandinaavialistena kui mitte üle, üle nagu suuremate regioonid, et et seda Eesti nagu oskustööjõudu suhteliselt hästi nad vist hindavad ja, ja kasutavad ära või et ega Ega ei ole ilmselt ka suure telekomi või ka suure mängude olulisemine jaoks nagu lihtne otsus ja väga kiiresti sündiv otsus, et me anname nüüd sinna teile Eestisse, kust meil võib-olla üldse kolm inimest on käinud oma firmast, me anname teile nüüd suure vastutuse, tehke ise, planeerige ise, olge ise, panustage ise, seda ju niisama ei anta.

Loomulikult mitte, ma arvan, et seal see otsus tulenes sellest, et me oleme siin aastaid teinud korralikku tööd, see oli näha, et me oleme usaldusväärne partner, kes tegelikult teeb oma nagu lubadused teoks ka, et me suudame asjad ära teha, mida me oleme nagu lubanud ja koos planeerinud. Ja seda kvaliteetselt ja, ja mõistlikult, eks ole. Et, et me suudame kaasa mõelda, et kuna see, see alge oli olemas, siis oli näha, et siia peale on võimalik ehitada. siia on mõtet panustada, et me nüüd hakkame siin koos minema, et, et te tegelikult ka nagu tahate meiega koos teha ja ei taha lihtsalt nagu kiirelt pappi teenida ja, ja siis nagu laiali minna.

Siin peab ka kiitma Eesti tarkvaraarendajaid, et ma arvan, et kõik ettevõtted, kes on suutnud teha Skandinaaviale üle kolme aasta tööd, on jäänud sinna nagu väga pikaks, eks siis on jäänud väga pikaks partneriks, et noh, kui sa mõtled siin ka seesama need noh, näited või, või, või, või sama Proeksperdi näide, eks, et ta tegi ju, tegi ka Nokiat, mitte ainult Danfosse, on ju, et, et selles mõttes... Suhteliselt, suhteliselt levinud, et me teeme Skandinaaviasse head tööd. Ja mis puudutab nagu Elioni, siis ma ei tea, Tiina said kiidata isegi täpsemalt, aga kas mitte Samsungi esimene IPTV üldse maailmas ei ole mitte Eesti tarkvar?

Ja, ja oli jah, see, mis sinna telerisse, telerisse sisse ehitati, et paned võrgukaabri külge ja siis nii-öelda see digiboks oli seal sees. Et ma ei, ma ei tea, kogu see asi jõudnud on, et nad rääkisid, et nad tahavad selle viia tõesti Soome, Norra kuhu iganes turgudele, nad tahtsid sellega minna, aga kas see on ka sinna jõudnud, et see, see vist Äkki on jõudnud? Kuidas teil käib see selline nagu vastutuse juurde ampsamine suurest Bang & Olufsenist, kas, kas seda nad tulevad ise andma või, või see unistus, et teha Eestis nagu targemat, suuremat, kallimat tööd, et te peate nagu ise vaeva nägema sellega?

Noh, ma arvan, et see on levinud enamus kohtades niimoodi, et ega, ega vastutust väga ei saa anda, et vastutust tuleb võtta, eks ole, ma arvan, et sellest lähtume meie täpselt samamoodi. Ja, aga vastutust ei tohi ka nagu ülemäära palju kokku ampsata, just selles mõttes, et peab sammude kaupa minema, eks. Et kõigepealt need samad vastutused, mis meil siin kokku on lepitud, tuleb kenasti ära realiseerida ja siis näidata, et tegelikult oled võimeline rohkemaks ja siis küsida juurde. Jah, antakse ka, aga üldiselt ega keegi väga ei taha ju vastutust anda, et, et parem on siis, kui see initsiatiiv tuleb ikkagi sealtpoolt, kes siis pärast peab selle vastutuse väga välja kandma, eks ole, nii et et noh, ega ma arvan, et Bang & Olufsen siin selles kontekstis ei ole ka midagi nagu eri, erinevat teistest ettevõtetest.

Ma ei tea, äkki ikka on või?

Võib-olla ei julgata vastutust küsida, ma ei tea, võib-olla on selles mõttes erinevad, jah.

Et no mulle lihtsalt nagu tundub, et see näide, et alustada ühest nagu pisikesest tarkvaraputkast ja siis vaikselt nagu liikuda aastate jooksul edasi nagu tähtsamate ja tähtsamate ja vastutusrikkamate tööde poole, et see on nagu see, mida võiks teie puhul esile tõsta, et ega võib-olla paljud mehed tegid oma exiti ära või? Ja oligi kõik, on ju, et seal nagu rohkem midagi ei juhtunud selle peale. Hüva, me võime siia teha väikese pausi ja siis räägime edasi. Me oleme Restart-i saatega eetris tagasi ja räägime täna Bang & Olufseni Eestist, kus tehakse Bang & Olufseni elektroonikaseadmete tarkvara. Ning tegelikult tarkvara on, eks ole, üks väga kahtlemata väga oluline komponent nendes Bang & Olufseni seadmetes, aga me kõik ju tunneme neid hoopiski ühe teise asja järgi ja see on disain. Disaini Eestis ei tehta, teil ei ole joonestajaid seal kontoris?

Ei, joonestajaid kindlasti ei ole.

Jooni, joonestajaid, joonistajaid, 3D-mudeleid, midagi sellist ei ole, see, see tehakse kuskil mujal.

See enamasti tehakse Creative Centeris, koos Creative Centeri ega ema, emaettevõttes. Ja tegelikult disainiga on, on Bang & Olufsenis sellised huvitavad lood, et üks kord kogu selle üheksakümne aasta jooksul, kui ettevõte eksisteerinud on, on ainult üks kord olnud palgal Bang & Olufsenis peadisainer. Ülejäänud korrad on disaini kui sellist alati üle maailma siis erinevatelt sellistelt respekteeritud või, või sobivatelt kunstnikelt sisse ostetud. Ja, ja ka praegu, kui Bang & Olufsenil on tegelikult kaks või ütleme siis jah, kaks põhibrändi, üks on Bang & Olufsen ja teine on Bang & Olufsen Play, siis, siis mõlemad brändi tegelikult disainivad partnerid kuskilt üle maailma, väljastpoolt ettevõtet.

Aga kuna see on ikkagi nii-öelda Taani bränd ja sa ütlesid esimestes plokkides ka sõna minimalism, on ju, mis tähendab noh, üldjuhul seda, et, et Taani hotellituba on vood ja nurgas olev taburet, on ju, et... Aga see on

väga ilus taburet.

Seda küll, aga õudselt ebamugav, on ju, et, et, et kas selle koha pealt nagu ikkagi on, ma ei tea, noh, nii-öelda kuna ikkagi nii-öelda peaaegu, peaaegu et pereettevõte, on ju, et, et, et, et kas seal on keegi nii-öelda, kes seda järjepidevast hoiab või nii-öelda va Et ei, et, et ikkagi liiga radikaalne või, või ütleme, et, et seda niisugust ma ütlen seda Dani touchi, et kas seda keegi annab või ei anna juurde?

Eks see konsiilium Creative Centeris põhiliselt seda nagu koos hoiabki, tegelikult sellel ettevõttel on emaettevõttes ikka selline suhteliselt noh, pikk DNA või, või ütleme siis selline pikk ajalugu inimeste näol, kes seal on kakskümmend ja kolmkümmend aastat töötanud ja kes siiamaale kannavad seda. seda vaibi edasi ja muudkui edasi ja edasi on väga entusiastlikud ka seal kreativtsentris, eks ole. Et, et eks ta niimoodi kandubki ja noh, tegelikult ju disain on banged-olus siin ka, kui te vaatate tooteid siin ka paarkümmend aastat tagasi, et ta on ikkagi päris palju ju muutunud ka, et ta nagu tänapäevastub ja, ja kohaneb selle maailmaga, mis praegu hetkel on. Nii et, et, et võetaksegi siis koostööks disainereid, kes sellesama minimalismi ja, ja kogu selle toote kontseptsiooniga väga kenasti kokku laevad.

Aga ühesõnaga, Eesti disainerite võimalus saada nagu Bang & Olufseni disaineriks on ainult, ainult sellisel juhul, kui sa saad kõigepealt nagu maailma kõige kuulsamaks disaineriks ja siis sa saad palgatud nagu Bang & Olufseni poolt.

No ma arvan, et ei pea olema maailma kõige kuulsam disainer, et ilmselt peab olema Bang & Olufseni inimestele, Creative Centerile jätnud sellise piisavalt sobiva mulje. Ja noh, tegelikult why not see on ju igaühe enda teha, millise mulje ta kellele jätta saab, eks ole.

Jah, nii et see tundub, et siis me saame järeldada disaini nagu vastutuse juurdevõtmist Eesti kontor ei plaani jah?

Me ise ei plaani küll jah, et me jätkame. Jah, me jääme tarkvara juurde. Kui

palju seal edasi on nagu liikuda, et mis te veel saaksite juurde võtta, meil tegelikult jäi ju rääkimata, et Eestis tehakse ka autodesse tarkvara?

Jah, tehakse autodesse ka tarkvara. Auto,

mitte siis autodesse, otseselt aga auto multimeediakeskustesse?

Just, võimendid ja, ja, ja audiosüsteemid, kõlarid siis, millega muuhulgas liikumine on, on Eestis tehtud, eks. Nii et, et, et noh, Bang & Olufseni selline brändi üks eripära või see, millega alati soovitakse klienti, seda klienti üllatada, on ka see magical moment. Ja samamoodi on... Et asjad liiguvad ise või? Iga asjas ei saa

mootor ega sõidaku.

Kõlarid liiguvad, telekas liigub, seal on igasugused...

Igasugused paneelid avanevad, kui sa tootele lähened, et sa seda kasutada saaks, muidu on kuskilt klaasid kinni või kuskil nurga taga, sa ei näe nuppega midagi, lähe, lähened talle ja ta teab, et sa oled, avab sulle selle, mida sa tahad, eks ole, kõik niisugused pisikesed mugavuse nüansid.

Nimetage siis mõned autod, mille, milles võib siis Eesti, Eesti koodi jooksmas näha.

Audi, Aston Martin, BMW ja Mercedes AMG on siis... Aga siis ainult

need, kus on need kallima otsaautod, eks ole, kus on nüüd hirmkallid Bang & Olufseni kõlarid sees?

No tegelikult nii hirmkallid ei ole. Kui sa võtad selle auto hinda, siis võrreldes selle auto hinnaga... Viisteist

tuhat juurde maksta, mis seal ikka, ei ole nii kallid või?

Ei, ma arvan, nii kallid, ei ole nii

kallid.

Sõltub süsteemist, et neid on ka mitme hinnaga.

Aga ma tahtsin küll tüürida oma küsimusega sinnapoole, et kuhu te ise nagu plaanite edasi minna, täna on teil umbes kuuskümmend inimest, eks ole, teete, teete tarkvaraga ikka edasi või noh, saab ju minna alati edasi, et kuhu, kuhu te plaanite minna edasi?

Edasi saab minna täiesti selles valdkonnas, et, et mida teha, et kui sisulisi asju teha või, või kui, kui palju teha neid asju, mis on lihtsalt valmis tehtavad või kui palju teha neid asju, mis on ütleme, sellise pikemaajalise mõtlemise või strateegia tulemus. Me kindlasti plaanime edasi minna selles suunas, et meil on järjest rohkem vastutus standardisaini ja, ja arhitektuuri osas. Ja järjest vähem vastutust selle reaalse koodi valmiskirjutamise osas. Lisaks automotive'ile ja AV-le sellise arendustööle on meil ka päris sugev testimiseüksus, mida Kristjan juhib ja, ja see laieneb siin ka meil suurt võimsalt edasi, nii et. Et meil on omad fookused jah, ja just see puudutab seda, et, et me ei tee selliseid suhteliselt lihtsaid töid, vaid, vaid järjest keerukamaid töid.

Kui sa ütlesid, et noh, et me ei kirjuta lihtsalt koodi valmis tulevikus enam, siis see ei ole võib-olla päris nii, et nende sõnadega väljendada, see osakaal jääb väiksemaks, asi on rohkem nagu väljamõtlemises, innovatsiooni loomises, kuivõrd nagu lõpuni valmistreimises ja viimase lihvini tegemises, on ju, et et just see uue tehnoloogia kasutuselevõtt ja töölepanek nüüd meie kontekstis, see on see... See research on, on see, mis on seal... Eks see, eks see

üksuse tugevus noh, maailmas on palju inimesi, kes oskavad C või C++-i kirjutada, aga mida see meie üksus teha oskab, oskab selle noh, koodi panna Bang & Olufseni jaoks tööle. Nii et see päriselt ka ettevõttele midagi siis tagasi teenib, eks.

Jaa, aga see kõik tähendab ikkagi väga tugevat ka ütleme, reaalaja süsteemide nagu oskusi ja, ja ütleme nii, et, et seda kogemust Eestis nagu, nagu ütleme, väga palju ei ole, et, et kuidas teie kogemus on, see, mis täna nii-öelda TTÜ-st ja Tartu Ülikoolist välja tuleb peamiselt, et kui hea see on või te ikkagi võtate nagu, nagu turu teist otsa, et, et juba nii-öelda pikalt töökogemust omavate spetsialisti või, või ikkagi õpetate ise välja?

Ma teeme tegelikult kahte moodi, kui on võimalik võtta häid spetsialiste, siis me loomulikult neid võtame, aga ma peaks ütlema, et Eestis ei ole palju inimesi, kes sellest valdkonnast midagi väga teaks, kes oskaks kohe teha midagi nendesse seadmetesse, toodetesse, ökosüsteemi sisse, mida Bang & Olufsenil vaja on, Et me võtame nii ülikoolidest inimesi tööle, kelle me ise hea meelega välja õpetame, kui siis ka tegelikult selliseid kogenumaid spetsialiste, kes tahavad ka siis ümber profileerida oma sellist spetsiifilist eriala, tulla just täpselt audio-videosse, lahedaid seadmeid tegema, või siis noh, leidub ka selliseid inimesi, kes juba teavad midagi sellest valdkonnast, nii et. Loomulikult võtame neid inimesi ka.

Minu meelest nagu Tartu Ülikoolis õpetati meid ainult ühe kursuse jagu, ehk siis ühe, ühe, ühel semestril, et nüüd sellega nüüd spetsialistiks ei saa, on ju, et palju teil umbes läheb, et kui te võtate ikkagi päris nagu noore inimese, et selleks, et ta hakkaks nagu lisandväärtust pakkuma ja, ja oleks nii-öelda täisväärtuslik meeskonna liige, et mitu kuud meie aasta või mitu aastas.

Mis see hindalt, Kristjan? No

oleneb täisväärtuslik ligi, mida selle all mõelda, aga, aga noh, kolm kuni kuus kuud, olenevalt selle õppimisvõimest inimesel, kui palju ta tahab, kui palju ta on kokku puutunud ja, ja millisesse, ütleme, meeskonda satub, et mida tegema, kui keeruline see projekt on või kui kiiresti muutub, et kui see on praegune ütleme, striimimine, kus me peaksime kiiresti audiot saatma ühest kohast teise üle mingisuguse Wi-Fi, mis on väga keeruline, ajastused paika saada, kõik muud teha, siis see on valdkond, kuhu on väga raske sulanduda, et seal on väga raske õppida, teises on, kus on rahulikum, eks ole, seal võib vabalt teha, on ju. Aga see

on huvitav nüanss, et Vähe teada, aga ütleme, ühe tudengi väljaõpetamine Eesti riigile ja no ütleme, ütleme ühele ülikoolile on kuskil umbes, kuskil kakskümmend kuni kolmkümmend tuhat eurot. Kui sa võtad selle, et sa nagu koolitad spetsia, spetsialisti välja, ütleme pool aastat ja kui sa võtad kogu selle kulu nagu noh, sa maksad talle palka samal ajal, on ju, ja tema juhendajale maksad palka ja nii edasi, on ju, et see suuruslik on umbes sama, ehk siis et, et noh, päris elus tundub, et ongi nii, et, et, et ülikool teeb, mis ta teeb, aga selleks, et

Aga see on pigem tuleneb sellest, et ülikool loob mingi baasi, et, et kui seda ei ole, siis, siis sa ei saa... Huvitav

vaadata seda, Taavi, ka niimoodi, et riik teeb pool tööd ära, et viib, viib need inimesed poole tee peale ja siis annab, annab käekese üle, et siis viib ta näiteks lõpuni.

Ei, nõus, nõus, ma lihtsalt nagu tahtsingi tähelepanu juhtida, et, et, et see nii-öelda, kas ma ütlen, et need investeeringumahud on, on suhteliselt nagu võrdsed, et täna meil on suur vaidlus näiteks just Haridusministeeriumi inimestega, kes väidavad, et noh, et ala, et, et meie kroonika IT-tööstused, noh, nii võimsad, on ju, aga miks nad nii vähe panustavad Eesti haridusse, on ju, et nad jätavad nagu märkamata selle... See on

täiesti tõsi, sest et see on ka põhjus, miks meil endal ei ole väga palju mahti minna ülikooli ja anna, anda alati loenguid, ma tean, Kristjan käib siin mitmes ülikoolis loenguid rääkimas, aga needsamad spetsialistid, eks, keda ma hea meelega saadaks ülikoolidesse loenguid andma, teevad oma tööd, nad õpetavad välja juuniore, kelle me saame ülikoolist, Ja siis veel sinna juurde panna loenguid ülikoolis, on päris suur koorem, eks ole, igal ajal on veel oma selline eraelu ka, mida tahaks elada, et et, et jah, see on päris hea point, mis see välja tõid.

Ei, ma just mõtlen, et see vahe, kui sa mõtled nagu sellega, et kus tuleb inimene, tuleb ütleme, nagu jura nii-öelda valdkonnast välja, et ta on ikkagi nagu oluliselt kvalifitseeritud spetsialist oma tööks... Aga ma ei tea, kas

on, selles mõttes, kui ikkagi inimene lõpetab jura ja läheb advokaadibüroosse tööle, No ma ei usu, et alla kuue kuusel talle üldse mingisugust väga tähtsat paberit kätte antakse või mingeid väga tähtsaid vastutusrikkaid rolle, et sa ikkagi lähed ja õpid ju. Ei no see kuue

kuulane kogemusega progeja ei saa ka endale kohe arhitekti task'i, on ju, et selles mõttes tal läheb selleks ikka viis või kui möö astuda, on ju, et ta saab ka arhitektiks, on ju, et selles mõttes nagu see, et noh, niiöelda trip on samasugune, aga lihtsalt see, et, et, et sul on temast kasu. Päevast üks ikkagi juba, noh, ma ei tea, kas või transkriptib, on ju, kui muud ei oska, on ju, et noh, et, et aga, aga see, et, et, et sul esimese kuu, kuue kuu jooksul nagu ütleme noores poges tegelikult, sa tema töötundi eest nagu raha küsida väga ei saa, on

ju.

Ta nagu sul nii palju lisaväärtust ei loo, on ju. Aga sa, Tiina,

millalgi enne ütlesid ka, et, et nagu kui on võimalik laieneda, kui töötajaid kuskilt saab, et siis te nagu võtate, see on ikkagi probleem teie jaoks? Ei ole inimesi võtta?

Jah, ühest küljest on loomulikult need oskused ka, aga teisest küljest noh, ega me ei otsi ka, ütleme siis, ütleme selliseid tavalisi võib-olla halvas mõttes öeldes, jutumärkides progejaid, et me tegelikult otsime hästi palju mõtlevaid inimesi, kes on valmis minema tulevikus seeniori tasemele, kes on valmis olema arhitektid tulevikus, kes tahavad teha midagi muud ja midagi rohkemat ja tahavad laiemalt mõelda. Et päris keeruline on selles võtmes jah, et need kaks asja kokku panna, ühelt poolt oskused ja siis teiselt poolt siis tahe ka ja võimekus näha natukene rohkem kui siis need. Kui siis see konkreetne, ma ei tea, programmijupikene, mille sa valmis kirjutad kuhugi seadmesse.

No see praegu on ju nii-öelda start-upi tegemine väga populaarne, iga noor progaja tahab teha oma äppi, oma lahendust, lühikest projekti, aga, aga ütleme, selline reaalajasüsteemiga, see on natuke pikaajalisem niisugune soov, mida teha, et, et sinna on nagu teistsugust nagu mõttegiisi. No kui sa

Taavi ütlesid ka, tegelikult nõuab kuskil viis kuni kümme aastat aega, et sinust saaks päriselt keegi. Et väga paljudel inimestel ei ole selle jaoks kannatust.

No start-upid saavad meil väga palju tähelepanu, aga ma ikka armastan meilt tuletada, et kokkuvõttes meil täna IKT valdkonnas on kaks tuhat viissada ettevõtet, eks, ja ja enamuse sellest tööjõust ja töö massist ikkagi võtavad need ettevõtted ära, et, et see start-upidele jääv mass on ikkagi täna nagu noh, ütleme seal noh, küsimus on, keda me liigitame siin, start-upide hulka, noh, ikka olema tuhande inimese.

Jaa, kas keegi peaks midagi tegema, et näiteks teil, teie ettevõttel oleks kergem või teiesugustel ettevõtetel? See on ju tegelikult väga lihtne lahendus, alati öelda, riik ei tee, riik ei tee, riik ei tee. Aga, aga lõpuks meil on ikkagi siin väga suur jõukas ettevõte, eks ole, kes suudab ennast ka ise aidata ju mingisugusel hetkel, et võib-olla noh, tegelikult need IT-sektori ettevõtted üldse, kui me vaatame, ega raha ja, ja jõudu tegelikult ju on nendele ettevõtetele, minule näiteks küll tundub, et väga tihti hakatakse liiga vara vaatama riigi poole, ütleme, jälle riik ei tee, jälle riik ei tee. Me vist

ei ole kordagi oma kontoris rääkinud sellest, et riik ei tee midagi. Et nagu seda mõttelaadi väga ei, ei propageeri ausalt öeldes. No

ma andsin teile võimaluse, et kas keegi peaks midagi tegema, võib-olla te ütlete, et te peaks ise midagi tegema rohkem?

Võib-olla need IT-ettevõtted peaksid kokku panema niisuguse mingisuguse arenduskeskkonna, kus siis saaks nagu praktilisi kogemusi rohkem omandada nagu noh, teha nii-öelda tihedamat koostööd nende ülikoolidele, pakkuda sellist konkreetsemat praktikalahendust või asjade, asjade ära tegemiseks, sest see õpetab ju kõige paremini.

No mektori on olemas selle koha pealt ja, ja vist päris hästi käima ka läinud, on ju, TTÜ nii-öelda see RD baas nii-öelda, eks. Aga ei, selles mõttes märkus on õige, et, et iseenesest riik võiks teha rohkem, et ma ja ütleme nii, et need sõnumid on ka Haridusministeeriumi poole nagu teel läinud, eks, et aga, aga tähtis võib-olla ongi see, et me nagu tajuksime, et, et kui me kõik sellest räägime, me ilmselt saates ka siin, on ju, sellest tööprobleemist, et, et ikkagi nagu hakatakse ka mõtlema, Nagu strateegilises plaanis, et, et sõna otseses mõttes, et see ongi nagu noh, a la praegu on valimised tulemas, on ju, et noh, et, et uue valitsuse prioriteet on teha see nii-öelda, kus ma ütlen, meil on täna see mure ju, et meil on, ühelt poolt on meil tööpuudus, eks, aga teistpidi on meil tööjõupuudus, on ju, et noh, ühesõnaga noh, kokkuvõttes oskuse ei vasta nagu turuvajatustele, on ju, et, et et, et see on tegelikult täna noh, põhilisem või kõige peamisem majanduse pidur täna meie jaoks. Et kui me seda nagu teadvust Aga need

on isegi väga pikaajalised lahendused, eks

ole. Jaa, aga noh, mingi hetk peab pihta hakkama ju, et noh, et, et teine variant, mis ikkagi väga nagu popp praegu on, on, on tuua noh, stiilis Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast endale. No kuidas on,

kas, kas teil on selliseid inimesi, inimesi väljastpoolt Eestit toodud siia tööle?

Jah, on küll, jah.

Ja millistest riikidest, kui palju te saate sellest rääkida, ma ei tea, aga

Viimaste selliste intensiivsemate värbamiste ajal me vaatasime ka Ukrainasse, Venemaale ja siia lähiümbrusesse veel, Euroopasse. Tegelikult välja tuli hoopis selliselt, et üks härrasmees ise kolis Palo Altost Eestisse ja tuli meile tööle, nii et tema...

Räniorust kolis siia tööle.

Jah, jah, nii et tema on meie ametlik põhjus, miks meie kontori ametlik keel Eestis ka on inglise keel.

Kuidas see, mina olen nüüd ütlema teist korda saate jooksul nüüd uskumatu, kuidas saab niimoodi, mis siis juhtus, miks ta valis siia, see kõlab nii uskumatu, meie siin ju kuidagi üritame, tahaks kõik välja saada

siit? Inimestel on igasugused isiklikud põhjused, nii et tema otsustas siia Eestisse kolida.

Tõenäoliselt on tegemist veel mõne Eesti tütarlapsega, kes on ütleb, kui mõni väga hea aju tuleb Eestisse, siis üldiselt on põhiliseks Eesti tütar, Eesti tütarlapsega.

Jaa, või, või ka väga head käed, näiteks üks Tallinna parimaid kokki on tulnud selle pärast Eestisse välismaalt. Aga, aga need lähiriigid, me räägime siin, ma ei tea, Ukrainast, Valgevenest, Venemaast?

Jah, Venemaa, Ukraina, Poolast oleme rääkinud ja, ja viimasel ajal isegi Hispaaniast, sellepärast Hispaanias on ju teatavasti hästi suur tööpuudus.

Ja seal on,

ja seal on ka päris palju tööpoodust inseneride hulgas, nii et ka sinna oleme vaatamas, jah.

Aga on juba tulnud ka keegi sealt või, või olete vaatamas siis nüüd? Ma olen ammu mõelnud, ma loen kogu aeg neid uudiseid Itaalias, Hispaanias, noorte töötust nelikümmend protsenti, viiskümmend protsenti, mingit probleemi tööjõuvaba liikumine, mingeid lubasid, mingeid taotlusi, midagi nagu vaja ei ole, et ja Eestis kõik käivad ringi ja räägivad, et meil ei ole töötajad, meil ei ole töötajad, tundub selline lahendus ja probleem saab kuidagi äkki, äkki saab kokku panna.

No ta muidugi on noh, peale vaadates hästi lihtne, eks, et tood kuskilt bussitäie Hispaaniast ja, ja hakkad tööle, aga noh, tegelikult natuke peab siis kraadima ka seda kultuuri või, või neid ootusi või neid, seda valmisolekut, millega nad siia tööle tulevad. Et töökultuurid on tegelikult ka Euroopa piires ju päris erinevad, et isegi Taani ja, ja Eestis on päris Taani töökultuur, mitte nüüd see, mis Bang & Olufsenis on sellise maailmakultuurina kuidagi sisse juurdunud, aga aga noh, need on päris erinevad, et, et pead ikkagi vaatama, et see põhimõtteliselt klapiks siis on võimalik võtta inimesi kui mujalt.

No umbes kuuekümnest töötajast, palju teil naisi on? Üks on meil stuudios, kas on meil veel või?

Jaa, raamatupidaja.

Jaa,

kõik on ülejäänud mehed, see on kuidagi ajalooliselt nii välja kujunenud ja, ja selle pooleteise aasta jooksul, kui ma nüüd töötanud olen ise mänginud Olufseni, siis mul jah, piinlik, mul ei ole õnnestunud isegi naist värvata veel.

Et firmapeod on alati koos kaaslastega, muidu pole mitte kellegagi tantsida. Jaa,

nii oligi, nii oligi.

Aga meil hakkab saade lõppema, mina äkki selles mõttes natukene uuriks, et Tiina, sina oled nagu minevikus töötanud väga suurtes ettevõtetes, noh, EMT-s, Eesti Energias ja nii edasi, et nüüd sellise nii-öelda väiksema üksuse peale, et on mingi vahe ka?

Tegelikult laias mastaabis isegi ei ole, selles mõttes, et noh, nii-öelda see väike üksus Eestis kuuskümmend jah, see üldvasutus on minul, aga samas on see samamoodi osa korporatsioonist. Et ega suurt vahet ausalt öeldes ei ole. Minu enda jaoks, võib-olla kellegi teise jaoks oleks vahe sees, aga, aga, aga ja korporatsioon on korporatsioon.

Aga just seesama, et kust sa vaatad, mis moodi tarkvara toodetakse, et et noh, olles Teliasonera nagu osa, on ju, Eestil tegelikult oli ka nagu nii-öelda selgelt nagu üks innovaatilisemaid nii-öelda riike, Teliasonera korporatsiooni sees, et, et kas ka siin on noh, tunda mingit sarnasust, mingeid, mingeid, mingeid liikumisi?

Ma pigem näen sarnasust nendes ettevõtetes selles vaates, et tarkvaraettevõtted mulle tundub, vähemalt sellised suuremad maadlevad suhteliselt sarnaste asjade kallal, et on palju legacy'd selliseid süsteeme, mis on aastakümneid vanad toiminud ja millest ei saada kuidagi lahti ja Proovitakse palju suunduda sellesse taaskasutatavuse maailmasse, et teha valmis mingisugune platvorm, mis kannaks palju igasuguseid väärtusi ärile, mitte siis ainult ühte, et, et sa teed ühe lahenduse ühe toote jaoks, vaid et sa saaks seda rohkem taaskasutada. Ma näen neid trende nagu läbi ettevõtete, on suhteliselt sarnased. Nii et, et sellepärast ma noh, imestuseks võingi ütelda, et, et, et minu jaoks ka väga suurt vahet ei ole, kas töötada nüüd Eesti Energias või siis Telias, õnneäras või, või Bang & Olufsen. Aga kas,

kas näiteks Rootsi ja Taani juhtimiskultuurid on erinevad? See, see Rootsi omast räägitakse Eestis väga palju, Taani omast ma ei ole väga kuulnud, kõigi räägiks.

Räägitakse, et Rootsi ja Taani on suhteliselt sarnased, miks ma ütlen räägitakse, on see, et minul endal ei ole Bang & Olufsenis olnud ühtegi Taani juhti, minu juht on hollandlane ja Hollandi ja Rootsi erinevad küll, nagu ööpäev teineteisest.

Ei mingit diskuteerunud.

Jah, võiks öelda, et Hollandi ja, ja Saksa on võib-olla sarnased, et sellised hästi konkreetsed detailides realiseerimine, execution, ei mingisugust pikale venitamist tulemused.

Selge, aga aitäh, Tiina Seeman ja Kristjan Ubas, pänge tulnud siin Eestist, soovime teile palju edu, soovime, et te laieneksite ja suureneksite ja võib-olla saame aasta pärast uuesti rääkida, siis olete juba näiteks saja kahekümne töötajaga ettevõtte. Aitäh. Jah, oli siis eetris Restardi saade, saatejuhid Hendrik Roonemaa ja Taavi Kotka ning kohtume nädala aja pärast.