Ma arvan, et ka selles võib-olla Eesti natuke nagu, natuke suunda näidata, et, et digiretsept on hea näide, et... Me tegime seda teenust ise, umbes seda mütologiseerides, öeldes, et ma ei tea, minister umbes piltlikult öeldes tuli ja lõikas lindi läbi ja ütles, et siin on teile mingi suurepärane uus asi. Aga IT-teenused võib-olla ei saagi niimoodi üldse teha, et sellest tuligi see suur pettumus, et inimesed hakkasid proovima ja see ei töötanud.
aga et me õpime sellest kogu aeg ja seda riik peabki tegema, et sellel hetkel, kui riik jätab inimese nagu üksi lihtsalt vaevlema selle tehnoloogiaga, siis sellel hetkel, ma arvan, me ei õpi sealt enam, on ju. Et, et, et sellel on mingi laiem mõte, siis tihtipeale inimeste nägu ka selgineb, ütleb, et ma saan aru, tegelikult päris huvitav, et kui oleks veel kuskil mingi koht, kuhu ma saaksin, kus ma saaks osaleda seda, seda tehes. Ja sealt ma näen lahendust kõige sellele nagu logisevale nagu hetkeolukorrale, et... Aitab põhjendada. Et see aitab seda ka põhjendada, aga teisest küljest see on ka loogiline, et miks ta logiseb, see on nagu nii suur. Noh, nii suur hüpe nii-öelda.
Aga samas see on, see on, mul lihtsalt tuli meelde, et ma mõned kuud tagasi sattusin ühte seltskonda ühe, ühe Eesti idufirma inimesega ja see idufirma on ka noh, maailmas tuntud ja suhteliselt kõva nii-öelda väärtusnumbri endale hinnalipiku külge saanud ja siis ta ütles, et jube huvitav on tööle minna, tähed hommikul tööle, vaata, et siia ei tööta, siit logiseb, see on täiesti katki, see on täiesti lootusetu, samal ajal loen lehest, ma töötan nii kallis ettevõttes, et noh, et, et tanna aga olla, Jah, et,
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]