Arbonics ehk istuta mets ja teeni 50 aastat jooksvat tulu

Tere kõigile Restarti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa tervitavad teid ja millest muust eestlaste juhtimisel ja eestlaste osalemisel tehtav idufirma saade peaks ikka rääkima kui mitte metsast, sest mets on eestlaste lemmikteema ja pahatihti meil on arvamus, et ainult meil maailmas ongi mets, teistel ei ole mitte midagi, on ainult majad ja kõrb. Meil on täna külas Kristjan Lepik, kes on uue idufirma Arbonics kaasasutaja ning Arbonics teeb midagi metsaga ja midagi tehnoloogiaga ja laiemalt tegeleb sellega, millega ma olen arvanud, et eestlased saavad seal loodusehoius hakkama. Me ei pea välja töötama tuumajaama, aga kui me suudame puud ja koodi kuidagi kokku panna, siis see on midagi väga eestilikku. Tere, Kristjan. Tervitus. Arboonics, tere, Taavi, kuhu ma lähen, kuhu ma lähen, ma annan selle ülesande nagu ühe lausega ära seletada, et millega Arbonics tegeled, Taavi, kas sa soovid ise või? Mina muidu alati olen see hull või see loll, kes peab siin kokku võtma ja siis küsima alandlikult, et kas ma sain õigesti aru, võib-olla proovid ühe korra ise, ise ka. Said.

Ma just eile öösel tulin nädalaselt Euroopa tuurilt tagasi, nii et ma olen seda harjutanud erinevates. Kokkuvõte on see, et me, kui praegu on metsaomanikul üks tululiik peamiselt, mis on puidutulu, siis me avame kaks uut akent, mis on süsinik ja elurikkus. Ja ma arvan, et need turud lähevad väga suureks ja loome võimaluse selle eest ka tulu saada ja need on tegelikult siis täiendavad metsaomanikule, et, et talt ei võeta midagi ära, vaid avatakse uusi aknaid.

Aga see on ikka selline, ära võta oma metsa maha tüüpi idufirma?

Ei, üldse mitte tegelikult, ma arvan, ei ole üldse nagu, puit on ju toorainena ka vajalik, aga ma arvan, et lihtsalt maailmas peakski rohkem metsasid olema, see on võib-olla see kokkuvõte ja, ja metsa siis ka istutamine näiteks, et see on väga selge lisaväärtusega tegevus.

Kuule, me ütleme ette ära, et me ikkagi valmistasime saate korralikult ette, mistõttu selleks, et asjast lõplikult aru saada. Me võtsime ikkagi reaalse pakkumise Kristjani käest, on ju, ja mul oli ka esimene küsimus kohe see, et. Et kuna nagu vana metsa peale uutise ehitada või istutada, et kas siis vana mets ei lähegi arvesse, on ju krediidis. Aga me läheme sinna, me jõuame sinna, me hakkame seda pakku, pakkumist vastu varsti lahkama, aga. Aga räägime seal korra see taust ära selle mõtte sünd ja, ja miks sa üldse sellega tegelema hakkasid, sest ma tean, et me olime sinuga. Eelmisel aastal investorite kogunemisel laval, siis sa juba rääkisid oma metsanduse värgist, et. Et kaua sa setsid seda ideed ja, ja kellega, ühesõnaga kust see idee tuli üldse?

Idee tuli metsast, tegelikult algas sellest, et ma tükk aega mõtlesin järgmist ehitatavat asja, et mida siis hakata ehitama ja. Vaatad järjest teemasid läbi ja on huvitav, aga mitte karjuvalt huvitav, et ta on põnevaid asju, aga mitte midagi sellist, mis nagu. Vaimustuse lakke tõstaks ja siis oli see üks konkreetne hetk, ma läksin oma Hiiumaa maakodu juures metsa ja, ja jalutasin ranna suunas ja vaatasin, et seal oli talvega võetud päris suur kulk metsa siis riigi poolt majandatavas metsas toorelt maha. Ja see tundus nagu ebavajalik, see ei olnud just seda tüüpi mets, mida võib-olla peaks tingimata maha tõmbama ja ma hakkasin nagu mõtlema, et kas saab teistmoodi, kas saab teistmoodi metsa majandada? Ja seda uurima hakates tegelikult mulle ilmnes, et peaks saama. Ja päädiski sellega, et see oleks nii huvitavaks, see uurimine juba, et koos Lizizep Luigega, kellega koos seda ka uurisime, veendusime mõlemad, et kõik muud asjad tuleb jätta ja seda tuleb ehitama hakata. Detsembris põhimõtteliselt see selginemine toimus. Ja kuu aja pärast olid juba kõik asjad ümber tõstetud ja küte käis, nii et, et see on, see on väga kiiresti eskaleerunud. Ja praegu päris ägedasti ka tempoga valmis saanud esimene lahendus, nii et, et sellest saame ka täna rääkida, aga ma arvan, korra ühe asja veel ütlen. Hendriku kommentaar on, mida, milleni ma ise ka ja tegelikult jõudsin. Et minu arust see on, võib-olla see asi Euroopasse peabki Eestist algama, sest meil on nagu, me oleme väga palju metsausku ja oleme ikkagi üks väga äge digirahvas ka. Et ja, ja meie kombineerime tegelikult mõlemat, et, et metsa väärtustamist ja sinna otsa tehnoloogiline lahendus, mis seda ka aitab tõestada, nii et, et see on kahe asja kombinatsioon.

Kusjuures, sinu co-founder'i koht on öeldud, et ta, et ta loeb meeletus koguses kirjandust, et ma just mõtlesingi, et kumbki teist ei ole ju metsamees, on ju, et kuidas käib üldse sellise. Üks ei ole üldse mees. No ma, selline metsamees nagu pigem üldjah, üllistatult nagu, et metsanaine vist pole olemas, sihukest sõnagi, et. See

metsamoor on olemas, me oleme küll väga, väga. No

ühesõnaga, et põhimõtteliselt seesama, et kui sa hakkad õppima uut distsipliini üldse, et räägi sellest teekonnast, et. Et üks asi on see küll, et noh, lahe idee ja teine asi on, et okei, sa saad majanduspõhimõtetest aru, on ju, aga. Aga noh, ütleme nii, et see ikkagi päris ei käi niimoodi, võtad nagu lauad ja lööd serviti, on ju, et noh, et, et kuidas sa tarjaks said?

Meeletu lugemisega, see jah, Lisette on ka super lugeja, see tõstab ka head konkurentsi tiimis, et, et, et kõik peavad lugema ja et. Et me oleme töötanud võib-olla tõesti nagu isegi peaaegu sadu tuhandeid lehekülge materjali läbi arusaamaks, kuidas see saaks töötada. Kuidas ka metsa puhul üldse, kas see süsiniku tõstmine metsa sees nagu pikaajaliselt töötab. Kuidas elurikkuse tõstmine võiks käia ja, ja minul endal oligi üks heureka moment, heureka moment eelmise aasta, ma arvan, sügisel. Kui selle suure lugemise peale, mul oli nagu täisveendumus, et see bioloogiline matemaatika töötab. Et seda teistmoodi käitudes, sa reaalselt saad süsinikku rohkem siduda ja sa saad ka puidu mõttes majanduslikult mõistlikult käituda. Ja see hetk oli mul selge, et see igal juhul tuleb. Et sellest ei ole pääsu, et see tuleb vaadates ka seda, kuidas Lääne-Euroopas eriti ettevõtted selle süsiniku jalajälje suhtes nii palju rohkem töötavad. Ja siis, kas meie selle ära lahendame, lahendab keegi teine, aga see, et süsiniku elurikkuse turg on kümne aasta pärast võib-olla sada korda suurem kui täna, väga suur, väga paljude osapooltega turg. Ma olen sellest täiesti veendunud, et, et see, noh, me võime arutada, kas, kas, kas, kas ja kuidas see vajalik on ja kuidas see õige peaks olema, aga mulle tundub, et seda ei peata mitte miski.

Okei, aga lähme siis konkreetseks, et täpselt aru saada, mida see Kristjan nüüd siis teeb, on ju. Nii, ja selles mängus siis mina olen maaomanik. Olgu siis kuulajatele öeldud, et tegime ikkagi päris maaga läbi, et ei ole niisugune hüpoteetiline case, on ju. Et saatsin Kristjanile oma ühe maatüki katastrianumbri. Ja küsisin pakkumist, et mida see siis tähendab, mul on seal peal juba metsa, mul on seal peal noh, ütleme nii-öelda põllumaad, eks, et palju lagedat välja, on ju, et, et mis siis nii-öelda noh. Ütleme niimoodi, ma ei ole metsamees, on ju, et nüüd, kui ma sinna puud istutaksin, et siis kui kasulik see vähk kõik oleks, nagu oleks. Ma

ütlen puhttehnilise infona, ma loodan, ma Taavi, väga palju sinu isiklikke andmeid siin ei, ei avalikusta inimestele, aga maatükk asub Eestis ja on kakskümmend kolm hektarit.

Ja see peale natuke metsa ka juba. Jah. Ja nüüd Kristjan, räägi mulle nüüd, kuidas nüüd käib siis sihukese pakkumise tegemine ühele nagu maaomanikule, et, et ala, et ma olen nüüd see nõus, et kuule, et, et selle maatüki võiks panna nagu seda vahvat missiooni täitma, mida sa siin mõtlesid, on ju. Et paneme puud peale ja mis siis kasu tuleb mulle sellest?

Ja, ja loogika on järgmine, et tegelikult ütleme, et me mõneti viime kokku metsaomaniku. Maaomaniku ja vastastpoolt ettevõtte Lääne-Euroopas peamiselt, kes oma jalaajälge katta tahab. Me väga palju sõltume nendest tingimustest, mida see jalaajälje katja valmis on. Nagu mille, mida ta tähendab, nõuab, sellepärast me ei saa, seda peab tõestama ka pika aja jooksul ära, et see süsinik on seal seotud, lisaks sellele puidu kasvamisele. Ja, ja me oleme metoodikatega väga põhjalikult tutvunud, leidnud viisid, kuidas seda peaks tõestama, nii et meil on tõestamissüsteem seal ka taga ja sellest tegelikult kõik algab, et, et sa pead vastama kriteeriumitele, kuidas sa istutad, et see kõik õigesti teeks, et sa selle. Lähme ühe

saama veel tahapoole selleks, et inimesed saaksid nagu majandusluikest aru, on ju. Kuskil on olemas ostja, sellele kasvavale nii-öelda kasvavast metsast saadud süsinikkrediidile. Kes see ostja on?

Just. Ostja on ettevõte, kes on otsustanud, et ma vähendan oma tegevusega oma kuluplaneedile ehk süsiniku jalajälge, aga ma ei suudnud seda nulli viia. Mõtleme näiteks kas või kohvik kuskil, ma ei tea, Tallinna, Tallinna kesklinnas. Oletame, et paneb päiksepaneelid, vaatab oma vee tarbimise üle, vaatab kõik asjad üle, suudab keskkonnasõbralikus muutuda, aga ta ei saa kunagi nulli minna, see on võimatu on ju. Me kliendina lähme sinna kohvikusse, mingi jalajälg sellel on. Ja siis Lääne-Euroopas on väga jõuliselt kasvav trend, et ettevõtted siis jala, jalajälje katavad vabatahtlikult. Nii et tegelikult me justkui riigi käest ei tahagi mitte midagi, me viime kokku peamiselt Lääne-Euroopa ettevõtte ja metsaomaniku, kes asub siis kuskil mujal Euroopas. Ja ma rääkisin just näiteks ühe. Ühe suure karastusjookide tootjas töötanud inimesega, maailma väga suur ettevõte, kes ütles, et neil kõik uued projektid, mis arvutatakse tasuvust, majanduslikku. Viiekümne dollarise süsiniku tonni hinnaga, peaks selle sisse arvutama, sest maailma nende arust sinna läheb. Ehk et kui see näiteks on väga suure jalajäljega toode, see ajab oma hinda kallimaks, seda äkki ei tasu teha. Nii et, et, et see näitab seda, kuidas Lääne-Euroopas mõeldakse, Eestis väga palju kliente täna ei näe isegi, see mõttelis on piisavalt teistsugune. Aga Eestis on jälle palju metsa, nii et mõneti tekib see, et Lääne-Euroopa osapool on ilmselt valmis maksma selle eest, et Eesti metsaomanik kasvataks metsa, mis on ju Eesti mõttes päris äge.

Ühesõnaga, et selleks, et keegi saaks kuhugi panna kirja selle, et meil on rohelised, selleks peab kuskil keegi metsa kasvatama. Nii, nüüd olen mina see metsakasvataja ja mul on nüüd jupp lagedat maad, on ju, saatsin selle teie süsteemi. Oota,

ma ei saanud enam aru, kas oluline, et see mets, mis Taavil juba on või oluline on see, et tal on lage maa, kuhu saab metsad panna?

Seal on kaks asja, mõlemad on olulised, aga seal tuleb tegelikult kaks erinevat toodet, ühel juhul, kui sul on näiteks istutamiseks sobiv maa, siis ta on veel eriti lihtne ja konkreetne, sa istutad puud. Puud kasvavad, seovad süsinikku, pakuvad elupaika ilmselt putukatele, loomadele ja sellega sa lood väärtust, planeedi mõttes ja sellest sa saad raha. Nüüd, kui on olemasolev mets, siis sa tegelikult peaksid oma käitumist muutma. Näiteks, et sa ütled, et ma käitun teistmoodi, ma mõneti, kui sa ju puitu täna maksimeerid ainult, siis sa proovid kasutada puitu võimalikult kiiresti, võimalikult palju võtta maha, panna uue. Nüüd, kui sinna tuleb süsinik ja elurikkust tuluna sisse, siis ma arvan, et tulevik on see, et olemasolev metsa puhul mõnes kohas pinnasest ja kõigest muust sõltuvalt tasub sul kasvatada lihtsalt seda monokultuuri nagu nii-öelda. Istandus metsa, kasvatad, võtad maha, võib-olla teed puiktooteid ja, ja siis paned uue, kohe ja teises kohas on sul mõistlik jällegi maksimeerida süsiniku elurikkust ja see sõltub kõik tegelikult andmetest. Maaomanikuna lõpuks praktiline küsimus, kus sul tulu võimalus parem on, et me tegelikult avame tululiigid ja paneme siis metsaomanikud sellega koos mõnes kohas teistmoodi käituma, aga mitte igal pool, see ei saa olla nagu reaalsus. Aga mis see kalkulatsioon

on metsaomaniku jaoks, Taavi, kas mina ei ole ses mõttes metsa nii-öelda majandamise või metsainvesteeringu tasuvusse sisse vaadanud, aga ma kujutan ette, et noh, arvutame väga lihtsalt. Kui sul on, ma ei tea, kümme hektarit metsa ja ütleme, et see kasvab palju, seitsekümmend aastat või midagi sellist, eks.

Okei,

noh, et siis kui me sealt jagame, mina, mulle ei meedia eetris kunagi arvutada, ma ei oska kahte ja kahtega kokku liita, aga noh. Enam-vähem, öelge keegi see tulukuse number või mitu protsenti sellest metsast sa saad nagu keskmiselt iga aasta maha võtta, see on suht vähe, eks. Aga kui sa tahad nagu pidevat cash flow'd saada.

Pidevat cash flow'd tegelikult metsaomanik ei saagi praktiliselt, ta enamasti ootab, kuni mets, mets kasvab küpse raie valmiks. Võtab maha kõik ja siis saab, et see võibki olla näiteks nii, et, et sa viiskümmend aastat ootad seda. Nüüd, mida see süsinikutulu teeb, kuna süsinikku sööb puu kasvades pidevalt, sa saad hakata, metsaomanikule tekib jooksev rahavoog. Ehk et see võimaldab osaliselt raha rutem kätte saada ja teisest küljest siis mõelda, et mida mina tahaks teha. Võib-olla seal on teatud krundil on ühtemoodi käitumine mõistlik, teisel teistmoodi. Ja me aitame andmete põhjal tegelikult öelda, sa ei pea nii tegema, aga vaata, sul on võimalik siin teistmoodi käitumisega. Kas teenida rohkem või siis ka võib-olla vähem, aga planeedil olla kasulikum?

No ütleme nii, et Henrikule tegelt oli konkreetne küsimus, et ütleme. Kruiisikareegel oli lage plats kümme hektarit, on ju, panin sinna puud peale, noh, päris väiksed istikud on ju. Ja nüüd viiskümmend aastat sõlmisin teiega lepingu, on ju, et, et palju ma arst saan?

Võtame siis selle Taavi saadetud krundi ette, seal on niimoodi, et sul oli kakskümmend kolm hektarit kokku. Meie data mudel näitas, et peaaegu neljateist peale saab istutamiseks sobilik pind. Ja siis sa teenid sealt kaks tuhat viissada süsinikukrediiti ehk viiekümnese hinnaga oleks see väärt umbes sada kakskümmend kuus tuhat kogu perioodi peale. Et see on ju tegelikult, jaa. Et see on pikk periood, aga see on ikkagi sadadest tuhandetest summad, et me, ma arvan, et minu jaoks oli see eelmise aasta, kui ma ütlesin, et mul oli mingi hetk oli vau moment, et see matemaatika töötab. Aga see

on kaks tuhat viissada aastat pluss siis see mets pärast.

Just. Pärast võtab maha

võtta ja uue panna ju.

Ja, sest tegelikult see on tühi plats, kus praegu üldse pole süsinikumetsana seotud. Ja kui sa sinna istutad peale, siis sa tegelikult hakkad siduma, isegi kui see uuesti ta pärast maha võtab, kasvab jälle uus, kui sa istutad, et sa. Et selles mõttes siin need prognoosid, millega me arvutame keskmist süsiniku kasvu, on sajaaastased, ehk need mudelid on päris pikad ja põhjalikud. Nii et, et meil on ikka päris äge metsandus ja süsiniku tiim, kes tegeleb päris jõhkrate andmemudelitega, et see kõik töötaks õigesti.

Oota, aga tiil on siis see, et Taavil on, ütleme kümme hektarit tühja platsi, ta paneb sinna metsa. Ja nüüd ta hakkab saama, kas ta saab lõpus selle raha või? Aga kas ta saab lõpus selle korraga või saab iga kümne aasta tagant või saabki lihtsalt iga aasta? Ma ei tea, kolmkümmend üks detsember kantakse kaks tuhat viissada euri, kas niimoodi või?

Peaaegu, vahe on selles, et esimesed viis aastat peaaegu süsinikku üldse ei seota, sest puud on pisikesed, nad alles kasvavad, et kasvutempo hakkab sealt kuuest-seitsmes aastas käima. Ehk et siis sa pead ka tõestama reaalselt, et süsinik on seotud, need puud on alles. Neda me saame ka nagu digilahendustega teha ja, ja siis koos sellega sa hakkad siis saama, nii et sa päris kohe ei

saa.

Aga, aga siiski sa ei pea ootama viiskümmend aastat, et see on päris suur muutus. Okei,

siis hakkad saama, aga ja siis, kui nüüd saab see viiskümmend aastat läbi. Siis ta võib minna noh, kui riik lubab, kui riik lubab ja nii edasi, et noh, et muud tingimused on täidetud, aga teie poolest pärast viitekümmend aastat. Ta ei saa enam kaks tuhat viissada euri aastaselt, siis, siis see on tema jaoks on null ja ta võib seal maha võtta, kas niimoodi?

Ja, suures plaanis küll, sellepärast, et siis tal on kohustus ka uusi istutada, aga see on nagunii juba riiklikust seadusandlust, et kui sa võtad maha, sa pead uue istutama. Nii et, et, et tegelikult kuigi, tõsi jah, siis muutub meie jutt nagu sellega, et, et siis me tegelikult pakume talle teist toodet, kui see aeg hakkab kätte jõudma. Sest meie huvi, nüüd me jõuame ka selleni, et mis saab olemasolevast metsast. Meie huvi on ka seal metsaomanikule pakkuda häid võimalusi ja häid võimalusi, siis mõte on see. Et sa pead oma käitumist muutma ja kui sa lageraie asemel näiteks hakkad võtma valikuliselt puid maha, siis see on kallim. Näiteks, et sa võtad kõige vanemad puud maha ja siis teed seda iga kümne aasta tagant, mitte puha, puhtaks lõige ega viiekümne tagant. See on kallim, aga see on keskkonnale kasulikum. Ja nüüd loogika olemasoleva metsaga on see, et arvutustega sa näiteks võid teatud metsatüüpides kaotada näiteks kolmkümmend, nelikümmend protsenti metsatulu. Sellepärast, et sa võtad valikuliselt ja mitte lageraiega, su tulu on väiksem, aga sa võidad viiskümmend, kuuskümmend protsenti juurde süsinikust ja elurikkusest, sa sa nende jaoks panustad palju rohkem. Ehk sul puudub see lageraie efekt ja, ja selle läbi sa tegelikult oled planeedile kasulikum.

Aga kui mul täna juba on mets, mis on viis aastat vana, kas siis ma saan nüüd kohe hüpata teie cash, cash flow'sse sisse, et te hindate selle kuidagi ära, et see on viis aastat vana ja vot nüüd homsest hakkabki juba siduma ja hakkame maksma.

Sellega on tegelikult selline nüanss, et oluline termin on, inglise keeles on see additionality, eesti keeles võiks olla võib-olla lisanduvus. On see, et sa pead näitama inimtegevuses, käitumises muutust, et kui Taavi tuleb oma krundiga ja ütleb, et, et ma tahaks siia istutada, võib-olla, siis me ütleme, et. Istutame maksama ja siis ütleb, et jah, see on piisavalt hea, et ma teeks seda, seda teeb nagu oma käitumises muutuse. Kui sa juba teinud selle ära oled, siis sa tegelikult sellega justkui nagu liituda loogika mõttes ei saa.

Taavil on nagu see probleem, et te olete oma firmaga alustanud nagu äsja, eks. Ja nüüd tema peab oma selle põlluga tegema panuse, et ta, ta paneb sinna kümme hektarit metsa. Ja ta hakkab raha saama viie-kuue aasta pärast ja teie kogu selle loogikaga peate seal alles olema, on ju viie aasta pärast talle seda maksma. Sest kui teid ei ole, siis ta ei saa minna ka mõne teie konkurendi juurde, sest tuleb Kristjan Lepik kaks ja ütleb, et Taavi, et meil on siin additionality nagu. Et saab ikkagi pead noh kuhugi selle metsa istutama nagu, et tekib sihuke viieaastane hull riskiperiood nagu sisse.

Et nii ja naa, sa saad selle projektiga liikuda tegelikult edasi, kui peaks tekkima selle projekti juhtijaga mingi probleem, et selles mõttes sa oled nagu selgelt teinud sammu, sa oled istutanud sellepärast, et osaleda süsinikuprojektis ja siis kuidas või kes seda pärast hiljem juhib, see on juba tehnika küsimus, aga. Aga ei, ma ise sellepärast otsisingi järgmist ettevõtet päris tükk aega, mida ehitama hakata, et ma kavatsen seda pikalt teha.

Ei, ma usun, et sina kavatsed, eks lihtsalt maailmal võivad olla muud kavatsused ka. Aga no lihtsalt see on väga noh, alustav äriplaan kõik, eks.

Okei, aga mõtlengi, et lähme siit nagu korra, nagu siis nagu veel praktiliseks, et kas selle, kas sa seda matemaatikat oled läbi arvutanud, et kui ma võtan selle. Noh, süsinikkrediidi, okei, seal on mingi keskmine hind praegu on ju noh, mingit vist alust pole arvata, et see läheks nagu väiksemaks, on ju, ta võib minna suuremaks, mis tähendab seda, et tasu saab veel paraneda, on ju. Aga kas seal ei juhtunud nagu mingit sadist hirmu praegu, ma täitsa võib-olla olen puusat muidugi, on ju, et. Kui sa võtad nüüd selle süsinikkrediidihinna ja võtad selle lõpuks selle metsa väärtuselt kümne, kümne hektari pealt, mis on. Ma ei tea, kas ta on sama suur kui see süsiniku hind umbes on, on ju, et, et siis. Ma ei tea, põllumehed otsustavad, et kurat nagu, et mis asja ma siin kütan ja kaevandan, kaevandan seda. Teraville istutada siin ja, ja külvata tähendab ja siis lõigata, on ju, et ma parem. Panen masinad nagu puukuuri ära ja metsa alla ja ootan noh, et selles mõttes, et kui sa vaatad nagu noh, nii-öelda aastatulu või mingit hektari tulusust on ju, et see kokkuvõttes olla nagu päris tõsine kopikas, kui sul on ikkagi nagu juba saja hektarit maad on ju, selle asemel, et. Et seal noh, tõesti nagu vaeva näha selle kasvatamisega, ühesõnaga ma tahan, kui ma jõuda tahan see, et, et kas nagu. Selline metsandus koos, ma ei tea, mis metsatootlikkust või seal arvutati umbes mingi, ma ei tea, kas kolm protsenti aastas mingi sihukest oli see, kus ainult metsa peale mõtted, on mul õigus Kristjan vist on ju?

Umbes suurusjärk on nii jah.

Jah, no ühesõnaga nüüd tuleb see tulu juurde, ma ei tea, oletame tõuseb kuue protsendi peale on ju, et siis ongi küsimus, et noh, et, et kas näiteks. Kas, kas üldse tasub olla põllumees enam?

See on hea küsimus, loomulikult toitu me ka vajame, aga toidu tootmine ka ju oma arengus on pidevas muutumises, et selleks on järjest rohkem või ka vähem põldusid kasutatud, nii et. Ma arvan, et ega põllud kuhugi ei kao, aga paljude maatükkide peal tuleks mõelda küll maaomanikult, et mis on see pikaajaliselt mõistlikum. Noh, kas või kui me just sõitsime Lätis ühtede metsaomanikega ringi ja, ja siis maaomanikud tervikuna, nad teevad nii põldu kui metsa. Ja siis seal üks inimene ütles, et vot jah, et liha ka ju tarbitakse vähem ja mis me nende rohumaadega, mis nende point üldse enam nagu on või noh, et loomulikult seal tekib bioloogiline küsimus, et on niidud ja muud, mis on meil nagu vajalikud ja mida täis ei esutada, võib-olla ei tasu. Et see andmestik, mis meil sees on, peab vastuse andma ka, ka, ka selle liigirikkuse, liigirikkuse ja looduse mõttes, ehk see andmemudelid lähevad väga kompleksseks. Aga tegelikult põhimõtteliselt jah, vastus on see, et ma arvan, et mingid põllumaad lähevad istutamisega alla.

Kas see, kas keegi nüüd nii-öelda sertifitseerib seda, kogu seda loogikat, et, et need puud, kui sa niimoodi istutad need puud sinna, siis see tõesti seob nii palju süsinikku. Või, või on see selline, ütleme sinu ja sinu kaasasutaja noh, lihtsalt nagu väide või kuidas see Lääne-Euroopa firma saab on ju kindel olla selles või mis, mis tõestab seda, et nad tegelikult tegid tõesti õige asja?

See Lääne-Euroopa firma on tegelikult üsna hirmul ja ettevaatlik, sest see rohepesuga paljudes kohtades on ikkagi reaalsus. Nende krediitide turul on ka hästi palju rämpsu ja nad on väga ettevaatlikud ja sellepärast nad tahavad väga tugevaid tingimusi. Me oleme ka start-up ja sellepärast me mõtlesime, et me võtame kõige tugevama, kõige kvaliteetsema hinda, kes on. USA selline eraosapool nimega Verra on see, kes verifitseerib. Ja nende tingimused on päris tüütud, aga me oleme tegelikult ehitanud kogu oma andmesüsteemi selliselt, et maaomanik ei peagi sellega peaaegu tegelema. Meil sellesse esimesse hinnangusse, mis tegelikult ühe minutiga meil süsteem valmis toodab, mille Taavi sai, sinna on sisse kirjutatud ka Verra piirangud. Nii et tegelikult, kui Verra piiranguteta, piiranguteta sinu vabal maatükil istutada mingil põhjusel ei saa, siis see on, kohe tuleb sul selles raportis välja. Nii et me oleme automatiseerinud selle protsessi ja meie, minu mõte on selle ümber see, et see Verra on kohutavalt vaevaline, kohutavalt kallis, et praktiliselt ühelgi maaomanikul sinna otsa minna pole mõtet. Me oleme see vahekiht, kes kogu selle jama seal nagu kokku pakib ja maamoonikule teeb sisuliselt nagu ma ei tea, Apple'i toote, ta vajutab nuppu ja tuleb. Ja ta ei pea tegelema kogu selle jamaga, et meil on meeskond, kes sellega tegeleb ja ma arvan, et nii saab selle tööle. Aga muidu see Verra on ausalt öeldes päris tüütu osapool, ma loodan, et see kuskil inglisekeelse ruumi nüüd see lause ära ei tõlgita, aga seda nad on, et sellega tegelemine, vana kooli audiitorid.

Aga mul, sorry, mul jäiks enne, le kui ikka jäi segaseks, et praeguse jõuame selle vana metsaga, siis peaks nagu maha võtma, ära müüma ja uue panema, et siis saab nagu kohe käima või?

Vana metsaga tegelikult, kui sa päris maha võtad, siis sa seda hästi kasutada ei saa. See on üks tingimus, mida meie raport näitab ka, et kui sul on mets olemas, tõmbad maha, tahad uue istutada, sa oled tegelikult oma süsiniku balansi, balansi juba negatiivseks teinud, ehk et sa oled ju võtnud maha ja see nii-öelda see süsinik on sealt kadunud. Ehk et sinna sobib nagu puhas pind istutamiseks, mida meie andmemudelid vaatasid seal kümne aasta ortofotod läbi ja tuvastasid, et seal on kõik õige, sinu pind, sinu pind sobib. Et, et tegelikult olemasoleva metsa puhul on ikkagi see, et seal peaks käitumist muutma, ehk seal peaks siis tegema seda raieprotsessi teistmoodi. Ja siis sa saad seal süsinikutulus osaleda ja see on, see on palju keerulisem toode tegelikult, sest sa pead, noh, et kui on tühi pind, siis selle andmemudelisse sissetoomine on lihtsam. Sa pead seal vaatama pinnastikutüübid ja mis sinna sobiks kasvama. Aga kui see on olemasolev mets, siis sul on pinnas, metsa vanus, erinevad puuliigid, valgus, kõik asjad sa pead mudelisse sisse võtma. Sellest meil on prototüüp valmis, seda teeme ka. Aga selle põhjalikum arendamine, arendamine on meil nagu käsil, et seda üle Euroopa teha, see on ikkagi, ma arvan, aastaajagu tööd.

Palju maksab üldse kümne hektari metsa istutamine?

Umbes tuhat kuni tuhat viissada eurot hektar, umbes sinnakanti, tuhat viissada, võib-olla tänases keskkonnas on mõistlikum, kõik asjad kallimaks läinud. Nii, et viisteist tuhat,

viisteist tuhat paned alla ja siis viie-kuue aasta pärast hakkad saama, siis läheb veel kuus aastat. No siin on

kümne aasta juurde, aga tegelikult on see, et metsaomaniku elu muidu on palju keerulisem, sa istutad metsa ära ja viiekümne aasta pärast tuleb sul see raiumise tulu. Et see on, see on iseenesest päris karm, sellepärast et, et ma ei tea, viiekümne aasta pärast, mis on juriidiline olukord meie tänases riigis, et on ka üsna raske prognoosida. Et tegelikult sa saad selle süsinikutuluga selle istutamise nagu raha rutem kätte. Aga see on tõsi, jah, alguses on kulu, aga meil on ka mõttes selline, selline toode, et kui maaomanik ei taha seda kulu teha, siis me nagu katame seal ise ja seda esimesed süsinikukrediidid nagu kaotab. Aga, aga see on kõik arendamisel, nii et ma arvan, et see tulevik, ma arvan, peaks selline olema, et metsaomanik võtab väga lihtsalt lahenduse iga metsatüübiga olukorra kohta, meil öelda tal täpselt. Ja, ja meie võib-olla eripära on see jah, et me teeme ikkagi nagu sellist B2B turgu, et me otsustasime, et meie ostja on see Lääne-Euroopa ettevõte, kes on super nõudlik, mis teeb selle raskeks. Aga see tähendab ka sellega, et see, see on väga enam kvaliteetsemaks teha seda nagu krediiti ei saa.

Okei, aga mõtlengi, et läheme nüüd korraks sinna nagu suure pildi juurde, et noh, et Eestis on äge, on ju, et teil on geoportaal, on ju, igast ja kümne aasta fotod kõik olemas. Kas see on Lätis ja Soomes ja kõik on mujal ka samamoodi?

Saksamaal või

Ja me tegime tegelikult, Lisett oli see, kes meie poolt peamiselt vedas seda mudeli ehitamist, et ehitada üks väga põhjalik mudel, mille alusel riike valida. Ja selle järgi meil on järjekord paika panna alates metsamahtudest kuni, kuni muude teguritele, mis järjekorras liikuda ja. Vot üks huvitav teema tegelikult, sellest peaks millal isegi pikemalt rääkima, et me kasutasime Tartu Ülikooli geoinformaatikuid ja, ja väga palju on räägitud ettevõtluse ja akadeemia koostööst. Rohkem räägitud kui tehtud ja, ja me leidsime inimesed, keda me nagu väga hindasime ja nad tegid uskumatult kvaliteetse töö, et, et see akadeemia ja ettevõtluse koostöö oli täiesti, ma olen nagu nii rahul, et ei saa rohkem rahul olla. Ja esimene lahendus oligi meil Eesti kohta, aga nad ehitasid mudeli, mis on rakendatav teistes riikides ka. Nii et meil on kohe järgmised riigid otsa tulemas, iga riigi ehitamine on üsna suur tükk tööd. Aga siiski, kuna me panime sellesse arhitektuuri päris kaksaka investeeringu, siis tähendab see seda, et, et me saame laieneda kiiresti. Nii et, et see on väga äge, et meil on tegelikult ikkagi plaan kogu Euroopa ära katta ja, ja, ja see turg on ikkagi üleeuroopaline.

Me oleme Kristiniga selles mõttes samast perest, et me mõlemad kuulume Plurali portfelli. Et Taavet ja Sten olid ka sinu usku, et mis neile meeldis?

Taavet ka ise on väga keskkonna huvitatud ja keskkonnateadlik, et, et ta isegi tuli meil ju CoFounderite pildile, et, et ta on aktiivselt kaasas selles projektis. Ja teda kõnetas see reaalne võimalus midagi ära teha, sest kui me selle ära teeme, mis me plaanime. Siis mõneti metsade majandamine muutub, et metsaomanikul tekivad justkui uued tuluaknad ja see tähendab ka seda, et. Vaata, võib mõneti rääkida sellest, et olge, hoiame metsasid ja, ja oleme metsadega sõbralikumad. Aga metsaomanikul on võib-olla vaja mu pere toita, võib-olla tal on vaja oma maja ehitada, et, et ta küll, no väga palju nendega rääkides me näeme, et nad on väga loodusesõbralikud. Aga neil on ka omad majanduslikud majandused. Et, et ja mulle, miks minu jaoks see projekt nagu eriti intrigeeriv on see, et kui sa tekitad uuem turu, uue majanduse. Ja sinna paned numbrid külge, mis inimestele reaalselt raha toovad, see võid tuua meeletu sisulise muutuse ja ma arvan, et see on ka see, mis Taavetit nagu köitis, köidab. Et, et siin on, ma arvan, et seal turul on väga suur potentsiaal, et ükskõik, kas seal, kes selle ära teeb, see, see saab olema põnev.

Aga kas ei ole nagu, kas sa seda ei karda, et, et noh, alati on ju käinud majaloos ka asjad üles-alla ja, ja suured sõjad ja kõik muudavad seda pilti, et, et tuleb olukord, kus noh, ma ei tea. Mingist, mingist lähemast või kaugumast tulevikust, see tuleb välja, et ikkagi nagu kõigile seda krediiti ei jätku ja siis tunnistatakse seda haibiks ja öeldakse, et noh, et, et mis seal seal ikka, on ju, et. Et noh, et, et tahtsime olla rohelisemad kokkuvõttes kliendid seda ikkagi väga ei väärtustanud, väärtustasid rohkem seda, et toode on nagu odavam nende jaoks ja nii edasi näiteks, on ju. See läheb mööda, see läheb üle, et no keegi ei tahagi nagu osta süsinik krediiti, on ju, et noh, et kas niisugune olukord üldse on võimalik?

Ei usu, miks ei usu, on sellepärast, et, et tegelikult võib-olla viimase aasta on kaks emotsiooni, on, on sellesse teemast sisse minnud, saatnud. Üks on see, et mida rohkem sa numbreid vaatad, mida rohkem sisse vaatad, seda suurem masendus tekib sellega, kui lootusetu on see inimkonna tarbimine, see kultuur selle ümber ja see, mis me planeediga teeme. Et see on, see on see, miks ma seda ehitama hakkasin ja paraku seda järjest sisse vaatas, see paistab järjest õudsem, et see on. See päris mitmed ikkagi ütlevad, et, et, et küsimus ei ole mitte selles, et kas läheb halvaks, vaid, vaid kui halvaks läheb, et, et see, seda trendi, kuigi räägitakse palju, tehakse. Kuule, ta vaikselt ridade vahelt, et ikkagi paljud globaalsed korporatsioonid ütlevad, et noh, ma ei tea, teeme natuke nägu, aga paneme samamoodi edasi. Ja, ja see on võib-olla karm selle juures. Teine asi on see, et seni, kuni nagu see püsib, et siis, siis see planeediga tegelemine on vist ülikriitiline. Ja Lääne ettevõtted teevad täna sellepärast, et Hollandi ja Prantsusmaa ja Saksamaa tarbijad nõuavad seda. See muutus, mis inimeste peades seal on toimunud, ma arvan, et me Eestis sellest ei saa päris hästi aru. Seal on keskkond ikkagi täiesti teistsugune. Käisime just Pariisis, siis ühed Berliini tüübid sõitsid tagasi rongiga, siis me ei sõida lennukiga, põhimõtteliselt nad ei olnud üldse kliima start-up, nad olid hoopis, tegid finantstoodet. Üheksa tundi võtab aega, aga ma lihtsalt põhimõtteliselt ei sõida lennukiga, see on, ma ei, see on rõve, noh, et, et see on mingite inimeste mõtteviis on seal selline. Ja, ja, ja, ja ma arvan, et seda ei muutu miski, kui tuleb majanduskriis, siis tõenäoliselt võidakse süsinist krediite võib-olla osta veidi vähem mõnda aega, sest võib-olla on siis olulisem leib tuua lauale, kui kliima peale mõelda. Aga ma arvan, sellist pikka trendi ei muuda mitte miski, et ma arvan, see, see inimeste hoolimine sellest keskkonnast ainult kasvab. Vaata Need mõtlevad hoopis teistmoodi, oluliselt vähem nagu planeeti lõhkuvamalt kui võib-olla meieealiselt, et noh, et, et siis. Siis see, see reaalsus, mis peale tuleb, see, see toob muutuse, ma olen sellest täiesti veendunud.

Aga miks, puud on nagu väga toredad, eks, ja noh, seovad süsiniku, kõik saavad aru sellest. Miks need Euroopa firmad ei võiks oma loogika alusel ka kinni maksta seda, et, et mina või Taavi või kes iganes paneb näiteks päiksepaneele ja tuulikuid endale koju, et noh, see on sama efekt ju.

Kusjuures makstaksegi, selle ümber on ka krediidid, ehk et tegelikult see loogika. Mõnes mõttes me võitleme päris mitmete asjadega ja, ja kaasaarvatus sellega, et, et paljud vaatavad üsna kummaliselt, alati igat tuut, uut turgu vaadatakse imelikult, et seda süsinikukrediiditurgu vaadatakse ka, ka ma arvan paljude osapoolte poolest Eestis imelikult. Kuid me võitleme näiteks selliste asjadega, et üks tehnoloogiline lahendus süsiniku ehk siis kogu CO2 teemaga tegelemiseks ja planeedi soojenemise peatamiseks, on selle nimi inglise keeles on direct air capture, ehk et sa võtad. Võtad aktiivselt

vähemaks, eks ole, õhust seda.

Just, tehase, mis võtab õhust ja toodab sellest õhus olevast CO2-st, toodab mineraale ehk kivimeid ja paneb selle maa sisse ja see püsib niimoodi peaaegu viissada või tuhat aastat. Ja need, kes seda teevad, ütlevad, et need loodusepõhised krediidid on natuke mõttetud, sellepärast, et noh, mets on ikkagi ajutine, et mis, kes teab, mis kahesaja aasta pärast on, on ju. Ja see on üks asi, millega me ostjate puhul tegelikult võitleme, et nad, nad, nad on valmis selliste pikaajaliste nagu tegevuste, nagu teorektia aircabcher eest valmis maksma rohkem. Aga, aga tegelikult, kui sa mõtled korraks, zoom'id välja. Ja üks asi on see, et eks ju, sa paned püsti tehase, et planeeti kaitsta ja siis paned mingi kive maa alla, noh, et, et see on natuke nagu minu jaoks nagu natuke seda peab ka tegema, aga loomuvastane selles osas. Et tegelikult, kui meil on looduse poolt, mõneti ma ütleksin, et puud on ju looduse poolt leiutatud tehnoloogia, mis on olemas. Ja me seda ei kasuta, siis see tundub jabur, mõlemat on vaja teha, aga see, et me nagu loodusepõhiseid ei kasutaks, tundub imelik, nii et. Ja, ma nüüd

hakkas, mul lihtsalt tekkis nagu veel laiem nagu pilt, et noh, et sisuliselt ei ole vahet, mida see Taavi istutab, kas ta istutab päiksepaneele või istutab puideks, et noh, süsiniku kokkuhoid on see igal juhul.

Ja, ja USA-s näiteks ongi ja päikeseparkide ümber on süsiniku positiivse mõju pealt toodetud krediidid. Täiesti teine, ka järjekordne sama asi ja see ettevõte Lääne-Euroopas, kes on tegelikult istub täna nagu üsna suure valiku ees, mida osta. Et meie ülesanne on see mets pakendada nii kvaliteetseks ja nii heaks, et ostab selle. Et noh, et, et siin on nagu palju, palju asju, mis me peame õigesti tegema, et see töötaks. Aga täna ei ole ühtegi asja, mis oleks nagu puudu või katki või mida ei saaks teha. Nii et, et kõva töö ja andmeid tuleb palju, andmeteadlaste töö peab olema super, aga, aga kõik on, mulle tundub tehtav.

Räägime konkurentsist, sa ei ole esimene carbon krediidi ettevõte nii-öelda on ju, okei, ma. Mitte, mitte,

mitte isegi Eestis.

Mitte isegi mitte Eestis on ju, et. Ja no muidugi noh, ütleme nii, et täitsa tore oli üks pakkumist saada, et ma ei tea, kui, kui kaugel teised ettevõtted on, eks nad suudavad nagu niivõrd hästi ja kiiresti reageerida, et ma mõtlen, mõtlengi, et on katastrianumbri ja sul on nagu mõne hetkega on sul täispilt nagu postkastis, on ju, et. Mille poolest sa erined a la Solid

Worldist? Neid on mitu jaa, Solid World teeb krüptopõhist asja näiteks, aga mul näiteks on olnud selline asi, et paljude osapooltega Euroopast, kes, kes on nagu meiega ühendust võtnud. Hakkad rääkima, mis me teeme, siis ütleb, aa jaa, ma tean, üks ettevõte teeb täpselt sama asja. Ma juba tean seda küsimust ja ütlen, anna nimi. Ta annab nime ja siis ma ütlen, et miks ta ei tee üldse sama asja nagu meie, sest see süsinikumaailm paistab kõik niisamasugune ja see ongi fine, sest see maailm on jube segane inimestel, kes ei ole selle sees, on ju. Ja Solid World tegelikult tegeleb, tegeleb rohkem sellise trade'imisega, mis on seal lõpus, kui krediit on valmis. Meie tegelikult toome krediitit, toome krediititurule, single-earth on, mõneti nemad ehitavad jällegi valuutat. Justkui, mis on küll metsa baasil, aga seda, kuna meie see tõestusprotsess läbi Verra on noh, täiesti teistsugune nagu neil. Siis, siis nemad, noh, see äriklient sellist lahendust ei saa osta, kui tõestaja ei ole Verra või on, või on, nemad ise teevad. Ehk et mõneti, ma arvan, singular life'iga nagu meil ei ole mitte kunagi ostjad samad, et see toode on täiesti teistsugune. Ehk et nagu justkui üks toodab lumesahkasid ja teine toodab Aafrikas liivasõelasid, et siis kunagi ei ole ostja sama.

Aga põhimõtteliselt mulle tekib ju järelikult siis mingi hiljem nagu võimalus, et kui ma vaatan, et, et okei, et Kristjani ettevõte maksab mulle siin viiskümmend eurot siin nagu krediite, on ju, aga näed, siin single-ööf maksab sada, on ju, et siis ma saan flipata ka või ei saa, see leping on ikka nii kindel, et ma nagu flipad, flipamise võimalust ei ole.

Flipamise võimalus on, aga see on kuluga seotud, et tegelikult see on ikkagi pikaajalise koostöö, peaks mets, maaomanik nagu ära otsustama. Et see on siis nagu. Kaksakümmend viis aastat on päris r Jaa, absoluutselt ja, ja lõpuks on see, et meie tegelikult anname selle veraprühise krediidiga maaomanikule kätte. Et, et ma arvan, et ja, ja see, mis ta sellega teeb, see on tema otsus, me võime ka raha anda, kui talle see lihtsam on. Aga põhimõtteliselt see, kuidas ja kellega, kuidas seda treedida, võib see maaomaniku enda otsus olla. Ehk et tegelikult ma arvan, et see turg läheb nii palju suureks, et siin tekib väga palju osapooli, kes sarnaseid erinevaid, noh nagu maksete turg või mõni muu suuturg. Kus on nagu tegelikult sadu osapooli, kes pakuvad mingeid nišše, see, et keegi üks seda kogu turgu kataks, et see, see ei ole, ma arvan, realistlik. Et meie ülesanne on, me ütleme, enda jaoks oleme mõtestanud selle, et meie aitame maaomanikul selle krediidi kätte saada ja, ja siis ta saab seda kusagil müüa, kui me aitame müüa. Aga meie töö on tegelikult tekitada uut justkui supply'd või pakkumist turule. Ja mulle tundub, vaadates, kui aeglaselt need protsessid käivad, nüüd me paari aasta pärast oleme Euroopas probleemi ees, et seda uut nagu mahtu turule tuua. On ajarohke, ostjad tulevad samast kiiresti peale. Nii et olin, olin just üleeile kliimakonverentsil Malmöös, väga äge oli. Et siis seal hästi palju praktilist juttu oli, aga praktiliselt kõik ütlesid, et teil turul tekib supply probleem, et ei tule peale piisavalt projekte ja pakkumisi. Mis tähendab seda, et tõenäoliselt nende krediitide hinnad lähevad oluliselt üles, lihtsalt puhas nõudluspakkumine, nii et see, see turg läheb väga põnevaks ja lihtsalt selle tõttu, et praeguse nõu, ettevõtete soov neid osta on, kasvab väga kiires tempos. Väga hea,

väga vähe,

mul on pilt ees, ma lähen nüüd hakkan kalkuleerima.

Mind huvitaks ka see süsinikukrediidi, mis see täna oli seal, viiskümmend eurot, selle hinda, eks.

See oli hinnang, tegelikult täna ta on isegi kolmkümmend, aga ma arvan, et pika perioodi peale ta on

kindlasti. Taavi, tootlus kohe vähenes praegu. Et ma mõtlen, kust see number tuleb, et, et kas see on nagu hinnang või see on reaalselt sul? Ongi väljamüügihind või nii-öelda ostuhind või kuidas see pikaajaliselt see number kätuda võiks ja millest see sõltub?

See on, täna ta on nagu justkui turuplats, kus, kus justkui õiget turuplatsi ei olegi ja inimesed nagu müüvad siis porgandaid või kartuleid või kaalikaid, siis need kuskilt jookstakse mööda linna ja proovitakse kedagi leida, on ju. Et siis mõneti meil on päris hea võrgustik tekkinud võimalikest ostjatest, me saame neid omaomanikke kokku viia, kes seda võiks, seda krediiti ostja, osta. Aga, aga tegelikult ma arvan, et tulevikus see turuplats on lihtsalt kvaliteetsem ka, nagu olgu see Solid World või muu, kes nagu seda turukauplemist organiseerib, et, et siis on nagu väga hea läbipaistvus, kuidas leida vastaspool. Aga täna ta on mõneti justkui midagi sellist, et sa pead ikkagi selle ostja leidma ja hinnad on hästi kõikuvad. Nii et, et seal, see on nagu kahe vastaspoole vaheline tehing, nagu tehing, et aga tulevikus ta on pigem nagu börs. Ehk see, et kujuneb põhimõtteliselt selle järgi, kui palju ostjad valmis maksma on.

Aga kas meil on mingi selline noh, kui, kui Taavi tõesti teeb investeerimise otsuse ikkagi kümneteks aastateks, eks siis see krediidi hind mängib võtmerolli kogu tema arvutuse juures. Et kas, kas meil on mingigi alus oletada või, või kuidagi arutleda selle üle, et noh, mis see hind nagu olema saab mitmekümne aasta perspektiivis?

Ja, aga Hendrik, sa ei loe, teab, miks ei loe vä? Ta ei loe sellepärast, et kui ma niikuinii tahaks metsa kasvatada, on ju, siis ma teeksin seda selle eesmärgiga, et ma noh, nii-öelda kasvatangi ja võtan viiekümne aasta pärast need puud maha, on ju. Et ja me teame, et sellisel juhul on tootlus nagu noh, kindla protsendiga.

See on sul alati tagataskus, jah.

Ja see on väga olemas ja see on ka nagu ütleme tänane maailm on ju, et noh, et see, millest Kristjan räägib, ongi see, et noh, et, et. Pane sinna see nii-öelda see krediti tootlus veel juurde, on ju, ja noh Põhimõtteliselt nagu noh, iga number, mille nulli on ju tulu, on ju, et noh, et, et.

Ei, aga, aga noh, selles mõttes, kui sul on täna nagu põld, eks ole, et noh, siis sa ikkagi pead ju kalkuleerima, et kas mul on äkki mõtet sinna lasta mingil mehel rapsi panna ja, ja noh, saada selle eest

raha. Jaa, sa kindlasti selles mõttes, Henriku point selles on õige, et sa oled sõltuv sellest tulevast krediidihinnas, et mis see olema saab. Ja meil on esimesed rääkimised ka selles osas, et seda saab ka nagu lukku panna, et näiteks kui maaomanik tahab ikk Aga mulle tundub, et ma, meil võib-olla ei tegele selle soovitamisega, mida sellega teha, aga mulle endale tundub, et palju mõistlikum on oodata seda hinna võimalikku tõusu, sest nagu väga suure tõenäosusega see nõudlus lükkab selle hinna üles. Ja kui sa võtad selle nagu nii-öelda ette müügiteed, siis sa alati kaotad mingi protsendi ka. Nii et, et tehniliselt on võimalik hakata juba üsna kohe saama nagu rahavoogu, aga mulle tundub, et oleks mõistlik see reaalne müügihetk ära oodata, kui sul teid päriselt kohale. Kas

see krediit on selline sinu välja mõeldud ühik või see on mingi rahvusvaheline standard või see on, on see tonn või mis asi see on?

See tegelikult peegeldab ühte tonni jah, seotud tonni ja meie, kuna me otsustasime selle rangema IT võtta, siis me kasutame Verrak, nemad välja, väljastavad nagu selle krediiditõendi. Ja maaomanik saab sisuliselt selle endale, et meie ülesanne, me tahame selle nagu aidata tal kätte saada, mitte nagu selle pealt kuidagi tähendavat tulu teenida. Nii et, et see tegelikult muutub maaomaniku omaks, et tal on nagu rahvusvaheliselt tõendatud väga kvaliteetne krediit ja, ja seda enamik osapooled ei tee, et see on võib-olla meie eripära, sest see on hästi vaevaheline protsess. Aga me tehnoloogia abel saame selle kokku pakkida.

Okei, no lõpetame siis saate praktiliselt, eks, et ma saan aru, et Taavi ja Kristjan saavad Taavi maatükist nagu rääkida, aga võib-olla meil kuulas veel keegi saadet, kes leidis, et jube hea mõte. Mis seisus täna, Kristjan, see asi ta on, kas teil on toode, on valmis, saab tulla, peab sind isiklikult tundma, saab testi, räägi.

Kas ma panen sulle raadio, saate jaoks

ja? Ja.

Ja. Ja, ja täna on tegelikult nii, et me tegime ebast idufirmaliku lähenemise, me, me panime, osutusime launch'ida koos tootega. Ehk et me ehitasime pool aastat peidus ja nüüd sügisel, eelmine nädal, kui tulime enda nimega avalikult välja, siis avalikustasime ka toote. Ehk et meil on täna, võtame maaomanike vastu, nad saavad paari minutiga ülevaate, mis nende maatükil teha saab. Kuna see on andmete põhine ja, ja juba huvi on olnud, ootasime, et võib-olla on kümnetes, aga tegelikult on olnud sadades, et meie kodulehel saab panna endal. Soovi kirja ja saab juba, võetakse ühendust ja hakkame siis täpsemalt vaatama, mis sellel maatükil teha.

ole. Mõtlesime ise nime, mõtlesime ise nime välja ja mõtlesime nii hea, et punkt komm oli ka saadaval, nii et.

Aa, ei pidanudki ostma kellegi käest, uskumatu.

Ei, ja start-up on kulusid juhtinud.

Aa, okei, ühesõnaga arbonics.com saab minna, vaadata ja mõelda metsanduse tuleviku peale ja, ja maailma tuleviku peale, aga aitäh, Kristjan. Soovime teile palju edu ja mul on selline väga tugev tunne, et, et sellise looduse ja tarkvara ühendamise startup ja me hakkame siin saates päris palju kohtama järgmistel aastatel, et see tundub olevat täpselt see valdkond, kus noh, täna on enam-vähem ikkagi tühjus sees, et, et noh, mine ja tee ja palju ideid saab turule tuba korraga.

Absoluutselt ja toorest turg, mis tähendab seda, et hästi palju segadust, kuhu see tasakaal kukub. Aga, aga ma näen ka seda, et väga palju ettevõtteid asutatakse, nii et ma arvan, see on täiesti õigus, et sel teemal tuleb palju asju.

Selge ja järgmine restart ongi juba eetris nädala aja pärast, nii et aitäh kõigile ja kohtumiseni.