Tere, ilusat pärastlõunat, on seitsmes veebruar ning Kuku raadios alustab IT-äritahke käsitlev saade Restart, saatejuhid, nagu ikka Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa, meil külas ka Eesti Telekomi IT-teenuste juht Endo Viires, tere. Tere. Ja me räägime täna pealkirja all, et riik, Eesti riik siis kavatseb minna pilve ja küsime, et kas see on hulljulge samm. No kui kavatseb minna, Taavi, siis see ei tähenda, et meie sinuga siin ja enda ka lahustume ära lihtsalt ja muutume bitideks ja baitideks, me räägime ikkagi sellest, et et uuriti võimalust, et mis oleks, kui me paneme Eesti riigi väga tähtsad andmed, kõik need andmebaasid ja kõik, mis meie elu valitsevad, et kui me paneks need pilved, mis siis saaks, kas see oleks hea või halb?
Tere kuulajate, veel kord minu poolt, et pilves, kui nii võttes, pilves me oleme olnud ju päris pikka aega, et kui me mõtleme tagasi natukene ajas, et kui me esimest korda internetiga kohtusime, siis sisuliselt me läksime suurde IP võrgupilve. Kus me kohtusime läbi erinevate aadressidega, üksteisega nagu postiaadressidega. Aga me oleme jõudnud sealt loomulikult edasi ja vahepeal me kasutasime erinevaid e-maili pilvi ja siis me oleme kohtunud suhtluspilvedega, no Facebooki, ma arvan, et tunnevad kõik tänapäeval. Samuti Google'it ja palju teisigi, ka meil Telekomis on oma suhtluse pilv olemas, kus on niisugune kommunikatsioonikiht. Aga kui hakata vaatama, jah, et pilve termin kui selline on hästi segane, et ma toon päris huvitava näite, et mul üks sõber. väikefirma nagu Mees ja Koer, see on ikka nagu meil väga populaarsed, kui ma tutvustasin, et me siin just oleme välja toomas oma Eesti Telekomi pilve, ütlesin, et oh, mul on ka pilv ja siis me rääkisime ennast natukene, siis tuli välja, et tema pilv on väike, niisugune kõvaketta jagamine oma sõpradele, ja, ja Telekom räägib nagu suuremast kontekstist, kus me anname arvutusvõimsust, anname varundusvõimsust, anname turva, turvakeskkondi, et see on nagu hästi erinev tase ja, ja, ja seal tasemes võib ka vaadata, et, et kus täpselt see pilv on, et üks, üks lugu oli näiteks selline, et et üks Malaisia pilvepakkuja, kes ka omas päris tugevaid pilveteadmisi väidetavalt, Kui ükskord jõuti selle pilve asukohani, siis see oli selline roost väike onnikene ookeanikaldal. Versus betoonitud ja kaitstud keskkonnad, nii et see pilve, pilve te, termin on tõesti väga erinev. Aga kui vaadata, et mis pilvi üldse olemas on, siis. Kui me hakkame va, mõtlema, mis on kuidagi ettevõtete juures näiteks olnud aastate, aastate pikku, siis ettevõtted konsolideerisid oma andmed ühte serveriruumi kuskile oma ettevõtte sees, noh, sisuliselt on see täpselt samasugune pilv. Küsimus on lihtsalt selles, et kuidas selle ligi saab, kellele seda jaotatakse, ja nüüd lihtsalt me oleme jõudnud nagu uue sellise pilvekontseptsioonile, et me paneme mitmed ettevõtted või mitmed isikud või Mitmed grupid, riigid kasutamas ühte ja sama platvormi sarnast ressurssi, et eks ta, eks ta olegi, et ühine ressursi kasutus ongi
No lootes ta on, on ju, jaa, aga, aga mõte ongi see, et, et nad on, need, need hoiutingimused on väga, hästi ebaühtlastesse, ebaühtsed on tingimused, see kvaliteet, mida pakutakse, on ebaühtlane, pluss on see, et ega meil neid ülinutikaid inimesi ju, ju kõikidesse ministeeriumitesse ja ettevõtetesse, ettevõtetesse ei jätku, mistõttu me peame nagu teataval määral konsulteeruma, Ja seetõttu nagu riigipilveprojekt käivitati üks kuskil aasta tagasi juba noh, ongi eesmärgiga, noh, tusta siis teha nagu uus kvaliteedihüpe, et et minna nagu nii-öelda kvaliteetsema ressursi peale, tõsta seda meeskonna taset, on ju, ja tõsta seda teenust kvaliteeti. No
tõepoolest, kui me mõtleme, eks ole, et riigi käes on ju noh, väga suurel hulgal väga olulisi andmeid, peamiselt on need tõenäoliselt andmebaasi kujul kusagil ja kui ma sinust õigesti aru saan, siis ei ole päris kindel, et kas kõiki neid andmebaase hoitakse ikka nagu parima võimaliku ma ei tea, turvalisuse ja säilivuse ja nendes tingimustes, täna me ei teagi seda, võib-olla on homme kadunud mõni.
Nõus, noh, pluss on see, et noh, jällegi, et need küsimused, et kui tihti me back-upime, on ju, mida me back-upime, kuhu ja, ja mõtlengi, et see, see kõik nagu ajab nagu üks nagu nii-öelda nagu nagu kvaliteetsemat, targemat lähenemist, aga, aga riigi puhul ongi siin, tekivad teatavad probleemid veel. Mis teevadki selle riigipilve nagu teema noh, ütleme laiemas mõttes uitavamaks, et, et et see, et me nagu noh, ütleme saame luua kuuritust lahti ja läheme nagu paremale pinnale ja, ja paremale teenusele, okei, fine on ju. Aga meil juhtub hoopis teistsugune väljakutse sellega, et Eesti on üha rohkem e-riik. Ja see tähendab seda, et me oleme loobunud paberist, et meil ei ole enam paberit. Ja noh, esmapilgul tundub, et noh, mis siis on, et kui kõik on digitaalne, aga see, kui kõik on digitaalne, see tekitab täitsa uut tüüpiline nagu väljakutseid, ehk siis kui me mõtleme aastas üheksakümmend üks tagasi, tuhat üheksasada üheksakümmend üks, kui me saime noh, nii-öelda Nõukogude Liidust vabaks või taastasime oma iseseisvuse, mis oli noore nii-öelda taasiseseisvunud riigi esimene küsimus, kes on kodanikud? No kuidas sa tõestad ära, et kes on Eesti kodanik? Kes
õige, ja oligi jällegi noh, vanad arhiivimaterjalid on ju, kuskil on kirjas, et näed, et see talu noh, kuulus Jüri Bachmanile, on ju noh, minu vanesuse neid sai ka tagasi oma, oma talu, eks, et et selle asja nimi on noh, järjepidevus, et inglise keeles continuity. Ja nüüd ongi küsimus, et digitaalses maailmas Ei ole selle küsimuse peale väga palju mõeldud, sest noh, me oleme ka eeldanud, et kui meil on nagu andmed nagu kuskil pilves, pilv on nagu back-up'itud, on ju, et siis on nagu kõik hästi. Eesti riigis on kõik hästi, me oleme ka back-up'e teinud igaks juhuks ka Eesti riigist väljapoole juba kaheksa aastat, eks ju see, hoiame neid Eesti saatkondades üle nagu maailma. Et
jah? Ei no mitte kadunud, aga ütleme niimoodi, et et kõvaketas oli radioaktiivne, on ju, et et selles mõttes nad olid ikka märis, mitu kuud olid audits, sellepärast nad ei suudnud taastada. Ja noh, meil looduskatastroof ei ole nagu argument, on ju. Või noh, lähme ekstreemi, on ju, et noh, meil on siin piiri taga ka praegu noh, ütleme suhteliselt agressiivne naaber, on ju, kes käitub täiesti ettearvamatult ja kui me vaatame nagu noh, seitsekümmend viis aastat tagasi, siis see, et niisugune stsenaariumi kord on loomulikult vähetõenäoline, aga juhul kui ta peaks noh, kui peaks nüüd nii halvasti minema ja oletame, et me siis jälle seitsmekümne aasta pärast lauleme ennast vabaks, on ju, ja nüüd tahame taastada selle olukorra, mis oli enne noh, seda agressiooni, no mis me siis teeme, noh? Meil on vaja Ja see tekitab selle vajaduse või ütleme sellega, et me ei saa nagu Eestis ka jääda nagu lootma ainult sellele, nii-öelda riigipilvele, mis meil on Eesti riigipiiride sees, vaid meil on vaja ka minna nagu noh, piiridest väljapoole. Ja siin hakkab kohe nagu tekkima nagu neid samu probleeme, et a la on ju, noh. Snowden, Big Brother, ehk siis nii, kui anname näiteks Microsofti või Google või Amazoni kätte oma andmed,
Ma jõuan jällegi filmideni välja, et tihtipeale häkkeri filmides on, on selline stseen, kus häkkeri koju tavaliselt on selline pime vana laahoone, eks ole, tungib siis politsei või kes teab, kes teab kes, ja siis häkker vajutab ühte sellist punast nuppu, mis kustutab kõik andmed. Et ma saan aru, et meie riigi seisukohalt oleks sellist punast nuppu nagu mõistlik omada või?
väikse pausi ja siis vaatame seda uuringut edasi. Oleme Restartiga eetris tagasi, saatejuhid Taavi Kotka, Henrik Roonemaa, Taavi siin täna ka natuke külalise rollis ja Endo Viires Eesti Telekomist siis. Ning me räägime pilvedest ja esimeses osas me jõudsime nagu korraga kahe tulemuseni või kahe asjani, mida siis riik hakkab meie elutähtsete andmetega tegema, üks on see, et riigisiseselt organiseeritakse nad parematesse hoiutingimustesse, ütleme nii, mis tõenäoliselt tähendab siis mingisugust pilve, mitte et igal ametil on oma server, mida peab haldama ja keegi ei tea, noh me, no piltlikult öeldes keegi ei tea, kus see asub, ja teine suund, kuhu me jõudsime, oli siis see, et et tähtis on ka see, et meie riigi andmed oleksid sälitatud väljaspool Eestit, juhuks kui peaks toimuma mingisugune jama. Hakkame sellest esimesest poolest pihta, iseenesest on ju lihtne, Riigi Kinnisvaraaktsiaselts teeb, teeb mingisuguse konkursi, ehitatakse üks betoonist maja, pannakse sinna serverid sisse Ma küll lihtsustasin seda natuke kuhu, mis nii see peaks käima, eks ole.
Kusjuures nagu ütleme ausalt, et kui me täna vaatame noh, ka IT-maailmas on olemas niisugused asjad nagu monumendid, et noh, et, et mille, nüüd ma ütlen, mis omavad, teatavad nagu noh, maineväärtust, aga kui nad ütleme langevad, see monument langeb, et siis nagu noh, midagi, midagi sellest hullu nagu juht, haalad, kui keegi tuleb ja ründab valitsus.ee-d, seda saiti, noh, kes said kukub pikali, noh, piinlik on, on ju. Aga noh, vahet ei ole, on ju, no midagi nagu ütleme nii, et majanduse, majanduse kannatusele all või... Ja, ja kui sa vaatad, noh, meil ongi siin ikkagi nagu, need ikkagi rünnatakse, on ju, siin Kaitseministeerium sai minust ju eelmine aasta veel pihta, on ju, et, et et siis selle asemel, et ise nagu upitada ja püüda nagu võistelda või, võidelda vastu nagu oi, omada isenduseta kompetentsi, kes suudab siin nii-öelda järjest nagu arenevas kübermaailmas nagu nii-öelda vastu seista nendele rünnakutele, et noh, outsource'i, noh, sul ei ole mitte, Anna ta Eesti Telekomile hoiule, anna ta Levirale hoiule, noh, kes iganes see pakkuja on siin turu peal, on ju, et et, et outsource, et see on nagu, see ongi see nagu see mõtteviisi muutus, et sa ei pea kõike oma kõhu alla hoidma, on ju, et anna sinna, kus on olemas nagu targem kompetents ja kus on olemas noh, kõige olulisem, suurem võime noh, vastu panna. Ja ma ütlen, kui me räägime monument, siis kui me räägime siin president EE-st, Kaitseministeeriumi lehekülgedest, isegi riigi teatajast näiteks on ju, siis minu pärast nagu lähme ikka täitsa nagu noh, kuulame, lähmegi nagu, nagu päris suurde pilve, lähmegi nagu Google'i juurde või Amazoni juurde, noh, noh, ma ütlen, Eesti Telekom on praegu stuudios, ma ei tohiks niimoodi rääkida. Aga et sa ei pea jääma nagu, sa ei pea jääma nagu, nagu sellesse nii-öelda nagu lokatsiooni sisse, et noh, iseenesest nagu noh, me võiksime nagu hoida neid keskkondi ka väljaspool.
Aga Endo, ma täitsa kujutan ette, et on ju võimalik, et mingite riigiasutuste andmed juba ongi noh, a la teie pilves, ega... Ja minu
arust mõne, mingisugused ka on, eks ju, et, et ma tean, et näiteks mingeid X-tee teenuseid me täna ju jagame ja, ja nendest samamoodi jäävad ju jäljad maha ja, ja kuskil neid hoitakse, et miks mitte ja, ja ma näen ka seda, et, et meie vahel vähemalt riigiasutuse ja Eesti Telekomi vahel käib liiga, ka niisugune tihe rahvaste liikumine, et me jagame ka inimesi tihti, et, et. Et... Aga, aga
Üks hästi oluline asi on pilvega see, et mis läheb nüüd füüsikaseadustesse, on see, et mida kaugemal ta meist on, seda aeglasemalt ta meile kohale tuleb, nii et selles suhtes on nagu väga lihtne, et, et see, mida lähenduma on, ma saan ta kohe kätte ja tänapäeval kasuta kogemust jälgides, ega inimene üle kolme sekundi ühte lehte oodata ei taha. Riigiga on see, et, et mõne teenusega on vaja ja siis ma ootan seda ära, eks ju. Aga kui on äriline teenus, näiteks mõni veebipood, mul on küllalt olnud juhuseid, kus ma tahan midagi tellides, on kolm sekundit kõik, ma lä
See ongi põhiline argument, ehk siis ega riigil ei ole point või, või motivatsiooni nagu viia seda raha nagu riigist ära, kui seda on võimalik jätta siia, on ju, et Et selgelt nagu peaks eelistama ja peabki eelistama nagu omi ettevõtteid. Ja seesama, sellepärast ka riik ei peaks ehitama endale mingeid suuri andmekeskusi, et noh, miks me peaksime konkureerima noh, erasektoriga, kui noh, erasektor on võimeline, seda ennust pakkuv.
Aga vaata, nende andmete juures on üks asi, elases oma maaregister näiteks, see lugemine on avalik ja see on avalik, iseenesest ei juhtu midagi, kui keegi mõni, mõni teie süsteemi andmiste arust näiteks läheb ja loeb seda, no las ta loeb, aga... Küsimus on muutmises, on ju, et seda, seda me ei taha ju mingil tingimusel, et keegi sinna läheks oma pikkade näpudega ja muudaks seal midagi ära, ehk et ikkagi tekib ju ka riigisisese pilve puhul küsimus, et kui hästi see on kaitstud.
Jah, see oli selles mõttes väga huvitav uuring, et iseenesest lähteülesanne oli lihtne, et punkt A me välistasime sensitiivsed andmed, ehk siis et mitte jumala eest minna noh, et me ei läheks nagu konflikti ühegi regulatsiooniga. Ja teine oli, et, et me tahtsime siis tõsta, tahtsime ära proovida, et noh, et aalat kui tõsta monumentpilve ja monumenti rünnata, et kui noh, ühesõnaga, kui suurele võimsusele see nii-öelda, nii-öelda siis nagu suurette pilv rohkem vastu peab võrreldada sellega, mis me ise suudame pakkuda, et kas on nagu argument, et hoopis tõstame need monumendid ära siit Eestist, on ju. Ja teine ülesanne oli see, et võtta üks kriitiline teenus ja, ja, ja kontrollida tema pilveviimise nii-öelda kiirust ja, ja tema toimimist seal. Ja selleks kriitiliseks teenuseks, mis ei ole sensitiivne, oli siis riigiteate.ee. Noh, tundub, et noh, mis kriitiline asi see... See on üks
See on üks veebileht on ju, aga tegelikult tuleb välja, et, et noh, meil seadust ei ole enam paberi peal. Ehk siis sa ei saa trükkida välja Eestis seadusloomet, et noh, Eestis eelmisel aastal muudeti üle neljasaja seaduse, on ju, et noh, sa kujuta ette, et sa iga päev nagu prindid alla uue versiooni välja, et noh, et, et see ei ole lihtsalt võimalik. Ja seetõttu ongi oluline, et noh, meil ju seadus justub siis, kui ta on Riigi Teatajas ilmunud, on ju, et, et mitte paberi välja trükitud, eks, et eks siis hästi oluline nagu tagada see, et see Riigi Teataja igal juhul toimiks, ükskõik, mis situatsioon on, on see nii-öelda rahu aeg, on see sõja aeg, on see hübriidse aja aeg, noh, ükskõik mis, on ju, ta peab olemas olema. On ju, ja ütleme, loomulikult on see Justiitsministeeriumil hästi läbimõeldud, on hästi kaitstud, seal on olemas igasugused erinevad, noh, ei ole ainult see, et meil on kas Eesti pilves või välismaa pilves, ei, ei, seal on ka füüsilised koopiad, laiali veetud eraldi masinad, mis on võimalik nagu koha pealt käima tõmmata, teiste lokaalselt, ühesõnaga, see on tegelikult väga, väga, väga korrektselt tagatud, aga just meie huvi oli see, et, et noh, vaadata, et kui me peaksime, ütleme, täna tuleb käsk, et järgmise kahekümne nelja tunniga palun nagu pilve, et Kas meie inimesed saavad sellise ülesandega hakkama, et noh, ta nagu ikkagi annab meile käsu, et noh, kolige nüüd, on ju, minge nüüd, on ju, et, et, et mis siis, mis siis välja tuleb. Et seda me uurisime ja vaatasime, et mis nii seaduslikud protseduurilised auditeerimised ja nii edasi, on ju, et, et, et, et mis, mis see kõik endaga nagu kaasa... Aga ma
dekorrektne vastus on see, et seadus reguleerib, ehk siis mis Eesti puhul võib tähendada seda, et noh, üks asi, mis ma oma avaliku sektori karjääri jooksul nüüd olen ära õppinud, on see, et et see, kui miski pole keelatud, ei tähenda veel, et ta on lubatud. Et, et, et, et noh, mõist on see, et kindlasti see valk on nagu täiendavalt sellist nagu nii-öelda nagu, nagu, nagu eeskirja või, või, või mingit, mingit, mingit, mingit raamistikku vajab, aga jah, otseselt nagu midagi nagu sellist nagu mittesensitiivsete andmete viimist nagu nagu otseselt ei takista, me isegi tegime testi käigus isegi ühel neljapäeva õhtul täiesti ametlikult riigiteetud.ee oligi nagu kättesaadav. Aga
Ja, ja, ja siis noh, ma arvan, et suured riigid muidugi peavad ikkagi palju hoolsam, hoolsamini mõtlema, et kelle juurde nad neid koopiaid teevad, et me, meil on väga üheselt, on sõbrad ja mitte sõbrad, me, kui me sõprade juurde teeme, siis me niikuinii sõltume neist ju nii palju, me niikuinii peame neid nii palju usaldama. Et, et oma mingid paari registrit seal hoida võiks ka nagu täitsa vabalt.
Seal on mingid baastandardid, mis on suhteliselt ühtsed, standardid serveriruumidele, sar, standardid protsessidele, standardid inimeste kvalifikatsioonidele, kuid siis hakkavad riigiti, kultuuriti, sektorite, valdkondade viisi, hakkavad seal mingid erisused, ma täna huvi pärast vaatasin, et et kui palju erinevaid sertifikaate on vaja, seal mingi data centeri kohta oli vaja nüüd kolmkümmend tükki näiteks ja et need on, need on väga erinevaid.
Täpselt, on ju jah, et või noh, ütleme noh, ma ei tea, riigiteate.ee, on ju, nüüd kui sul ei ole kontrolli selle riigiteate.ee üle, noh, keegi nagu ma ei tea, pahalane või võõrasvõim on sinna pannud oma mingi, mingi asja püsti, on ju, selle linki toimi. Mis teab seda, et noh, et sul võib juhtuda, et sinu nagu rakendusi toimi, on ju. Et õnneks no ütleme nii, et, et Riigi Teate puhul olgu ära öeldud, et noh, et selliseid probleeme iseenesest ei olnud. Küll aga tuli välja, et noh, alati siis kui sul on kohtuotsus ja kohtuotsuse sisse on nagu nii-öelda noh, hardkooditud nii-öelda link on ju, siis võib juhtuda, et see link nagu ei tööta, on ju. Et selles mõttes Riigiteate puhul oli kõik nagu väga hästi, aga see oli lihtsalt üks nüanss, mille puhul nagu me peame nagu juba rakendusi ehitades olema valmis, et noh, juhul kui meil ei ole enam selle domeeni nimele kontrolli, mis iganes pro Ja siis me peame olema võimelised nagu noh, ma ei tea, paneme riigi teate .NET näiteks püsti või .org, on ju, ja lähme edasi, on ju, et noh, et, et mis on ikka, on ju. Et siis, et kas me, kas me kõikides rakenduses selliseks, selliseks muutuseks valmis oleme, et see tekitaks meil natuke kõhedust, on ju, ja, ja vajab täiendavat analüüsi, eks. Aga jah, et ka see esimene analüüs, mis praegu tehtud on, see on alles esimene samm, sellepärast et me täna näeme, et, et niikuinii me peame looma teatava arvutusvõimsuse ja säilitusvõimsuse väljaspool Eestit, osaliselt me teeme seda o Osaliselt me kasutame neid datatsentre, mis on meie jaoks sõbralike riikide käsutuses, noh, jällegi noh, hoides seal nagu selliselt informatsiooni, mis ei ole nagu sensitiivne või mille puhul me nii-öelda seda Big Brotherit või Snowdenit või see, et NSA piilub, noh, ei peaks nagu kartma.
See, et noh, et see on mõnes mõttes niisugune, niisugune Harry Potterlik, Lord Voldemori varikätked, ehk siis meil on nagu see seis, et, et okei, et noh, et oletame, et UK-s asunud serveris muudeti midagi, aga noh, meie Austraalia koopia on ikkagi püsti, on ju, pluss on see, et ega me ei hoia neid seal lahtiselt, nad on ikkagi ajatembeldatud ja krüptitud, ehk siis me näeksime kohe, et template on ju rikutud. Ehk siis nagu see nagu noh, nii lihtne ei ole. Aga väga, aga just see, et, et olla valmis ka noh, vaata jällegi, sa ei osta ju endale noh, välismaale valmis mingeid meediatuse serveri võimsuseid, pole mõtet seda teha. Ja, ja samas, niisugused ütleme, kriisi seisus või kriisiolukorras sul võib olla vajadust nagu jällegi suurte massidega minna sinna pilve. Mistõttu sul on vaja nagu niisugust teatavat paindlikkust, mis ongi, mida noh, kust tulevadki appi, teed eraettevõtted on ju, et... kes suudavad sulle seda noh, oletame, et meil on vaja nagu suurendada oma, oma, oma serveri võimsust järgmise neljakümne kaheksa tunni jooksul kümme korda. Et siis nagu noh, me ei saa vii, vedada oma, oma, oma, oma Brüsseli saatkonda või oma Berliini saatkonda füüsilise kaste juurde neljakümne kaheksa tunni jooksul, see ei ole võimalik. Järgmine peab olema mingi leping, mis võimaldab noh, hüppelist kasutajatest, ma ei tea, Eesti Telekomi teenust või, või Google'it osta juurde või Amazonit osta juurde, on ju, et meil peab ole Ehk siis, et, et selle nimel me nagu tegutseme, sest noh, nii naljakas kui see ei ole, siis, siis Eesti tegelikult täna on juba võimeline kuidas ma ütlen, toimima riigina. Isegi kui territooriumit ei ole. Ma saan aru, et paljud kuulajad peavad selle peale nagu pikali ja ütlevad, et noh, loll jutt ja nii edasi, on ju, ega ta ongi loll jutt, ma ei usu niisuguse asja stsenaariumi nagu nagu juhtimist, on ju. Aga kui sa lähed nagu puhtfilosoofilisel tasemel ja hakkad nagu defineerima riiki, noh, riigi alus on alati rahvas, ühtemoodi mõtlev rahvas või ennast nagu ühtemoodi nagu nii-öelda mõtestav rahvas, on ju. Jah, keda me nagu eestlastena ikkagi oleme, on ju. Ja, ja kui sa hakkad vaatama, et mida see riik vajab nagu nii Valitsus, maksud, kohus, nii edasi, siis kõik need teenused iseenesest on meil nagu lokatsioonist sõltumatult pakutavad. Ei no me ei pea olema nagu ühes lokatsioonis, ma usun, sa võid täna olla, elada Londonis, võib olla ikkagi eestlane. Noh, sa võid elada Silicon Valley, sa olla eestlane, on ju. Ja kui sa pakud seda nagu, kui sa niimoodi mõtlema hakkad, siis, siis noh, kui, kui tähtis on see lokatsioon, on ju, loomulikult noh, ma olen, ma ütlen, ma olen püsiga esimene mees, kes kaitseb nagu eestlikku vajal, on ju, aga, aga mõtlengi, et no Siis me suudaksime toimida, kui vaja on, ka niimoodi, et meil territoorium ei ole.
Samas kõik need turvalisuse küsimused ju ei ole ainult ju riigipäraselt, ma kujutan ette, et mingil noh, olulisematel erasektori ettevõtetel on täpselt needsamad küsimused ju, aga noh, räägime pankadest, on ju, või, või räägime, kes teab kellest või Eesti-sisestestest kas või e-postipakkujatest, et et sealt omakorda nagu tekib küsimus, näiteks, kas Eesti kui Eesti Telekomi pilves on mingid andmed, kas need ka liiguvad automaatselt? ma ei tea, varukoopiat kuhugi, kuhugi meile sõbralikesse riikidesse kaugemale ära või kuidas te, kõik see, mida Taavi on nagu täna rääkinud, kuidas te ise olete selle enda jaoks lahendanud?
No üks kindlasti on see, et, et selline asi toimub loomulikult eriliste data centerite vahel ja teatud andmed loomulikult liiguvad samamoodi ka riigist välja. Aga rohkem Eesti Telekom vaatab asju siiski selle korrektse riigi, riigi seisukohalt ja siis meie, kes me kuulume ka täna Telia Sonneri gruppi, siis me vaatame selle, selle grupi sees olevaid poliitikaid, kuidas, kuidas oma, oma, oma andmeid siis jagada. Et loomulikult, kui, kuna me täna oleme spetsiifiliselt suunatud siis erakliendile, kes on meie... meie turul ja siis ka ärikliendile, kes võib-olla mitmel turul, eks, korporatiivkliendid nii Rootsis, Soomes, Türgis, Kasahstanis, siis, siis need, need, nende, need, need andmed liiguvad loomulikult üle piiride. Mis Eesti andmed on täna, enam, enam, enam, enamuses on ikkagi siin. Et aga me üha rohkem ja rohkem, kui ma just täna lõpetasin ühe videokonverentsi ka meie telje, Telia Sonera pilvegrupiga, et initsiatiiv ka grupi sees võimalikult rohkem tuua neid pilvi üksteisele lähema, lähemale ja pigem jagada üksteise teenuseid, kui ehitada uusi, et see on, see on niisugune, et praegu ongi võib-olla see, et kui ka taksojuht hakkab nagu aktsiaid ostma, meil on praegu see, igaüks peaks, kui juba kõik hakkavad pilve ehitama, siis tegelikult nüüd oleks aega hakata vaatama terviklikumalt.
et aga, aga ma, ma sellega päris ei nõustu, et nüüd see konsoli, konsolideerimine nüüd tähendab seda, et meil enam midagi ei ole. See ikkagi tähendab seda, et mida me, mida me täna võimaldame oma klientidele, on seda, et näiteks üks, tema üks, ühke andmehulk on siin, siis ta on kopeeritud kuskile teisele, pigem näitame seda, et igaüks loomulikult teeb oma initsiatiivi ise, et olla klientidele võimalikult lähedal. Aga noh, eks teine pool, ma toon hea näite, et kus me täna räägime ühe välis, välisriigiga läbi, et kuidas tegelikult nende back-up'i tuua Eestisse ja see on Aasia, üks Aasia klientidest meil siin. Sa mõtled
üritusi on kogu aeg, et me iga päev ju tunneme, et seda, kas keegi üritab kuskil või keegi paneb meid lauserünnaku alla, mille vastu meil on ka omad hoovad ja kangid. Et, et neid, neid, neid kõrvale juhtida, et noh, sest tuues samamoodi, et kui me nüüd pilve paneme ja meil on pilves kuskil aadrisse, kui nüüd seda ikka tõesti rünnatakse niimoodi, et see, et see võrk ei ole võimeline enam vastu võtma, seda siis see, lihtsalt see sama Riigiteataja kaob näiteks ühel hetkel ekraanilt, sest ta lihtsalt on nii üle koormatud, et me oleme ka nüüd mõelnud selle peale, et kuidas tegelikult hajutada see, kogu see asi niimoodi võrgus ära, et, et on spetsiaalsed tehnoloogiad, mis peidavad selle nii-öelda nime päeva lõpus ära ja rünnak läheb laia võrku lihtsalt ja kaob... Okei, aga, aga
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]