Tere, ilusat pärastlõunat, on seitsmes veebruar ning Kuku raadios alustab IT-äritahke käsitlev saade Restart, saatejuhid, nagu ikka Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa, meil külas ka Eesti Telekomi IT-teenuste juht Endo Viires, tere. Tere. Ja me räägime täna pealkirja all, et riik, Eesti riik siis kavatseb minna pilve ja küsime, et kas see on hulljulge samm. No kui kavatseb minna, Taavi, siis see ei tähenda, et meie sinuga siin ja enda ka lahustume ära lihtsalt ja muutume bitideks ja baitideks, me räägime ikkagi sellest, et et uuriti võimalust, et mis oleks, kui me paneme Eesti riigi väga tähtsad andmed, kõik need andmebaasid ja kõik, mis meie elu valitsevad, et kui me paneks need pilved, mis siis saaks, kas see oleks hea või halb?
Tere kuulajate, veel kord minu poolt, et pilves, kui nii võttes, pilves me oleme olnud ju päris pikka aega, et kui me mõtleme tagasi natukene ajas, et kui me esimest korda internetiga kohtusime, siis sisuliselt me läksime suurde IP võrgupilve. Kus me kohtusime läbi erinevate aadressidega, üksteisega nagu postiaadressidega. Aga me oleme jõudnud sealt loomulikult edasi ja vahepeal me kasutasime erinevaid e-maili pilvi ja siis me oleme kohtunud suhtluspilvedega, no Facebooki, ma arvan, et tunnevad kõik tänapäeval. Samuti Google'it ja palju teisigi, ka meil Telekomis on oma suhtluse pilv olemas, kus on niisugune kommunikatsioonikiht. Aga kui hakata vaatama, jah, et pilve termin kui selline on hästi segane, et ma toon päris huvitava näite, et mul üks sõber. väikefirma nagu Mees ja Koer, see on ikka nagu meil väga populaarsed, kui ma tutvustasin, et me siin just oleme välja toomas oma Eesti Telekomi pilve, ütlesin, et oh, mul on ka pilv ja siis me rääkisime ennast natukene, siis tuli välja, et tema pilv on väike, niisugune kõvaketta jagamine oma sõpradele, ja, ja Telekom räägib nagu suuremast kontekstist, kus me anname arvutusvõimsust, anname varundusvõimsust, anname turva, turvakeskkondi, et see on nagu hästi erinev tase ja, ja, ja seal tasemes võib ka vaadata, et, et kus täpselt see pilv on, et üks, üks lugu oli näiteks selline, et et üks Malaisia pilvepakkuja, kes ka omas päris tugevaid pilveteadmisi väidetavalt, Kui ükskord jõuti selle pilve asukohani, siis see oli selline roost väike onnikene ookeanikaldal. Versus betoonitud ja kaitstud keskkonnad, nii et see pilve, pilve te, termin on tõesti väga erinev. Aga kui vaadata, et mis pilvi üldse olemas on, siis. Kui me hakkame va, mõtlema, mis on kuidagi ettevõtete juures näiteks olnud aastate, aastate pikku, siis ettevõtted konsolideerisid oma andmed ühte serveriruumi kuskile oma ettevõtte sees, noh, sisuliselt on see täpselt samasugune pilv. Küsimus on lihtsalt selles, et kuidas selle ligi saab, kellele seda jaotatakse, ja nüüd lihtsalt me oleme jõudnud nagu uue sellise pilvekontseptsioonile, et me paneme mitmed ettevõtted või mitmed isikud või Mitmed grupid, riigid kasutamas ühte ja sama platvormi sarnast ressurssi, et eks ta, eks ta olegi, et ühine ressursi kasutus ongi
väikse pausi ja siis vaatame seda uuringut edasi. Oleme Restartiga eetris tagasi, saatejuhid Taavi Kotka, Henrik Roonemaa, Taavi siin täna ka natuke külalise rollis ja Endo Viires Eesti Telekomist siis. Ning me räägime pilvedest ja esimeses osas me jõudsime nagu korraga kahe tulemuseni või kahe asjani, mida siis riik hakkab meie elutähtsete andmetega tegema, üks on see, et riigisiseselt organiseeritakse nad parematesse hoiutingimustesse, ütleme nii, mis tõenäoliselt tähendab siis mingisugust pilve, mitte et igal ametil on oma server, mida peab haldama ja keegi ei tea, noh me, no piltlikult öeldes keegi ei tea, kus see asub, ja teine suund, kuhu me jõudsime, oli siis see, et et tähtis on ka see, et meie riigi andmed oleksid sälitatud väljaspool Eestit, juhuks kui peaks toimuma mingisugune jama. Hakkame sellest esimesest poolest pihta, iseenesest on ju lihtne, Riigi Kinnisvaraaktsiaselts teeb, teeb mingisuguse konkursi, ehitatakse üks betoonist maja, pannakse sinna serverid sisse Ma küll lihtsustasin seda natuke kuhu, mis nii see peaks käima, eks ole.
Kusjuures nagu ütleme ausalt, et kui me täna vaatame noh, ka IT-maailmas on olemas niisugused asjad nagu monumendid, et noh, et, et mille, nüüd ma ütlen, mis omavad, teatavad nagu noh, maineväärtust, aga kui nad ütleme langevad, see monument langeb, et siis nagu noh, midagi, midagi sellest hullu nagu juht, haalad, kui keegi tuleb ja ründab valitsus.ee-d, seda saiti, noh, kes said kukub pikali, noh, piinlik on, on ju. Aga noh, vahet ei ole, on ju, no midagi nagu ütleme nii, et majanduse, majanduse kannatusele all või... Ja, ja kui sa vaatad, noh, meil ongi siin ikkagi nagu, need ikkagi rünnatakse, on ju, siin Kaitseministeerium sai minust ju eelmine aasta veel pihta, on ju, et, et et siis selle asemel, et ise nagu upitada ja püüda nagu võistelda või, võidelda vastu nagu oi, omada isenduseta kompetentsi, kes suudab siin nii-öelda järjest nagu arenevas kübermaailmas nagu nii-öelda vastu seista nendele rünnakutele, et noh, outsource'i, noh, sul ei ole mitte, Anna ta Eesti Telekomile hoiule, anna ta Levirale hoiule, noh, kes iganes see pakkuja on siin turu peal, on ju, et et, et outsource, et see on nagu, see ongi see nagu see mõtteviisi muutus, et sa ei pea kõike oma kõhu alla hoidma, on ju, et anna sinna, kus on olemas nagu targem kompetents ja kus on olemas noh, kõige olulisem, suurem võime noh, vastu panna. Ja ma ütlen, kui me räägime monument, siis kui me räägime siin president EE-st, Kaitseministeeriumi lehekülgedest, isegi riigi teatajast näiteks on ju, siis minu pärast nagu lähme ikka täitsa nagu noh, kuulame, lähmegi nagu, nagu päris suurde pilve, lähmegi nagu Google'i juurde või Amazoni juurde, noh, noh, ma ütlen, Eesti Telekom on praegu stuudios, ma ei tohiks niimoodi rääkida. Aga et sa ei pea jääma nagu, sa ei pea jääma nagu, nagu sellesse nii-öelda nagu lokatsiooni sisse, et noh, iseenesest nagu noh, me võiksime nagu hoida neid keskkondi ka väljaspool.
arust mõne, mingisugused ka on, eks ju, et, et ma tean, et näiteks mingeid X-tee teenuseid me täna ju jagame ja, ja nendest samamoodi jäävad ju jäljad maha ja, ja kuskil neid hoitakse, et miks mitte ja, ja ma näen ka seda, et, et meie vahel vähemalt riigiasutuse ja Eesti Telekomi vahel käib liiga, ka niisugune tihe rahvaste liikumine, et me jagame ka inimesi tihti, et, et. Et... Aga, aga
kas sa näed selles mingisugust põhimõttelist eelist, näiteks kui me võtamegi, ma ei tea, võtame sellesama maa, maa-registri, eks ole, mille näide siin oli, et kas see on põhimõtteliselt näiteks millegipoolest parem, et ta on Eestis olevas pilves, näiteks Eesti telekuma või Elioni, eks ole, pilves, selle asemel, et ta oleks näiteks Amazoni pilves?
No jaa, aga see ongi sellesama nii-öelda teenuse kvaliteedi ja usalduse küsimus, on ju, et ma ei tea, mis garantiisid siin Eesti Telekom suudab selle... Aga me saame
No Eesti Telekomil on juba tegelikult garantii, et kui me tegelikult nii pidega ka vaatame, siis kõik kõned, mis meie, käivad ju meie majast läbi, need ka ju salvestatakse vastavalt riigi nõuetele teatud aeg, ja meie käes on see info juba ja me, me peame nüüd juba...
Aga räägime sellest järgmises plokis, ma tahtsin selle pilve usaldamise, usaldamise või mitteusaldamise küsimuse lõpuks, et Endo, palun seleta ära, kuidas kaitstakse näiteks Eesti Telekomi neid pilveservreid, ma mõtlen füüsiliselt. Kas see on mingi püssimees või no iga, igasuguseid asju võib ette kujutada?
See, et noh, et see on mõnes mõttes niisugune, niisugune Harry Potterlik, Lord Voldemori varikätked, ehk siis meil on nagu see seis, et, et okei, et noh, et oletame, et UK-s asunud serveris muudeti midagi, aga noh, meie Austraalia koopia on ikkagi püsti, on ju, pluss on see, et ega me ei hoia neid seal lahtiselt, nad on ikkagi ajatembeldatud ja krüptitud, ehk siis me näeksime kohe, et template on ju rikutud. Ehk siis nagu see nagu noh, nii lihtne ei ole. Aga väga, aga just see, et, et olla valmis ka noh, vaata jällegi, sa ei osta ju endale noh, välismaale valmis mingeid meediatuse serveri võimsuseid, pole mõtet seda teha. Ja, ja samas, niisugused ütleme, kriisi seisus või kriisiolukorras sul võib olla vajadust nagu jällegi suurte massidega minna sinna pilve. Mistõttu sul on vaja nagu niisugust teatavat paindlikkust, mis ongi, mida noh, kust tulevadki appi, teed eraettevõtted on ju, et... kes suudavad sulle seda noh, oletame, et meil on vaja nagu suurendada oma, oma, oma serveri võimsust järgmise neljakümne kaheksa tunni jooksul kümme korda. Et siis nagu noh, me ei saa vii, vedada oma, oma, oma, oma Brüsseli saatkonda või oma Berliini saatkonda füüsilise kaste juurde neljakümne kaheksa tunni jooksul, see ei ole võimalik. Järgmine peab olema mingi leping, mis võimaldab noh, hüppelist kasutajatest, ma ei tea, Eesti Telekomi teenust või, või Google'it osta juurde või Amazonit osta juurde, on ju, et meil peab ole Ehk siis, et, et selle nimel me nagu tegutseme, sest noh, nii naljakas kui see ei ole, siis, siis Eesti tegelikult täna on juba võimeline kuidas ma ütlen, toimima riigina. Isegi kui territooriumit ei ole. Ma saan aru, et paljud kuulajad peavad selle peale nagu pikali ja ütlevad, et noh, loll jutt ja nii edasi, on ju, ega ta ongi loll jutt, ma ei usu niisuguse asja stsenaariumi nagu nagu juhtimist, on ju. Aga kui sa lähed nagu puhtfilosoofilisel tasemel ja hakkad nagu defineerima riiki, noh, riigi alus on alati rahvas, ühtemoodi mõtlev rahvas või ennast nagu ühtemoodi nagu nii-öelda mõtestav rahvas, on ju. Jah, keda me nagu eestlastena ikkagi oleme, on ju. Ja, ja kui sa hakkad vaatama, et mida see riik vajab nagu nii Valitsus, maksud, kohus, nii edasi, siis kõik need teenused iseenesest on meil nagu lokatsioonist sõltumatult pakutavad. Ei no me ei pea olema nagu ühes lokatsioonis, ma usun, sa võid täna olla, elada Londonis, võib olla ikkagi eestlane. Noh, sa võid elada Silicon Valley, sa olla eestlane, on ju. Ja kui sa pakud seda nagu, kui sa niimoodi mõtlema hakkad, siis, siis noh, kui, kui tähtis on see lokatsioon, on ju, loomulikult noh, ma olen, ma ütlen, ma olen püsiga esimene mees, kes kaitseb nagu eestlikku vajal, on ju, aga, aga mõtlengi, et no Siis me suudaksime toimida, kui vaja on, ka niimoodi, et meil territoorium ei ole.
Samas kõik need turvalisuse küsimused ju ei ole ainult ju riigipäraselt, ma kujutan ette, et mingil noh, olulisematel erasektori ettevõtetel on täpselt needsamad küsimused ju, aga noh, räägime pankadest, on ju, või, või räägime, kes teab kellest või Eesti-sisestestest kas või e-postipakkujatest, et et sealt omakorda nagu tekib küsimus, näiteks, kas Eesti kui Eesti Telekomi pilves on mingid andmed, kas need ka liiguvad automaatselt? ma ei tea, varukoopiat kuhugi, kuhugi meile sõbralikesse riikidesse kaugemale ära või kuidas te, kõik see, mida Taavi on nagu täna rääkinud, kuidas te ise olete selle enda jaoks lahendanud?
No üks kindlasti on see, et, et selline asi toimub loomulikult eriliste data centerite vahel ja teatud andmed loomulikult liiguvad samamoodi ka riigist välja. Aga rohkem Eesti Telekom vaatab asju siiski selle korrektse riigi, riigi seisukohalt ja siis meie, kes me kuulume ka täna Telia Sonneri gruppi, siis me vaatame selle, selle grupi sees olevaid poliitikaid, kuidas, kuidas oma, oma, oma andmeid siis jagada. Et loomulikult, kui, kuna me täna oleme spetsiifiliselt suunatud siis erakliendile, kes on meie... meie turul ja siis ka ärikliendile, kes võib-olla mitmel turul, eks, korporatiivkliendid nii Rootsis, Soomes, Türgis, Kasahstanis, siis, siis need, need, nende, need, need andmed liiguvad loomulikult üle piiride. Mis Eesti andmed on täna, enam, enam, enam, enamuses on ikkagi siin. Et aga me üha rohkem ja rohkem, kui ma just täna lõpetasin ühe videokonverentsi ka meie telje, Telia Sonera pilvegrupiga, et initsiatiiv ka grupi sees võimalikult rohkem tuua neid pilvi üksteisele lähema, lähemale ja pigem jagada üksteise teenuseid, kui ehitada uusi, et see on, see on niisugune, et praegu ongi võib-olla see, et kui ka taksojuht hakkab nagu aktsiaid ostma, meil on praegu see, igaüks peaks, kui juba kõik hakkavad pilve ehitama, siis tegelikult nüüd oleks aega hakata vaatama terviklikumalt.
seesama Eesti Telekom näite, eks ole, et kas teil on näiteks protsess, et kui läheb Eestis jamaks, siis te saate kriitilised andmetsed või oma klientide andmetsid minema liigutatud ja kui kiiresti see käib?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]