Jaa, kindlasti on üks, üks koht on see, et, et, et kui me võrdleme tavalist serveriruumi, kus ennem ettevõtted oma sea, seadmeid ja andmeid hoidsid, siis nad said seda teha oma rahakoti võimete juures ja, ja kui me, mis pilv täna pakub, ongi anda tegelikult see suurettevõtte kogemust. Väikse palega, aga isegi kodukasutajale, et kus sul on tõesti tagatud nii selle andmete elujätk, on jagatud, tagatud see turvalisus seal ümber ja, ja päeva lõpus ka see just see üleval olek, et sa saad selle teenuse kätte sellisena, nagu sa oled kokku leppinud ja teiseks ka sellises mahus ja kvaliteedis, nagu sa kokku leppinud. No
tõepoolest, kui me mõtleme, eks ole, et riigi käes on ju noh, väga suurel hulgal väga olulisi andmeid, peamiselt on need tõenäoliselt andmebaasi kujul kusagil ja kui ma sinust õigesti aru saan, siis ei ole päris kindel, et kas kõiki neid andmebaase hoitakse ikka nagu parima võimaliku ma ei tea, turvalisuse ja säilivuse ja nendes tingimustes, täna me ei teagi seda, võib-olla on homme kadunud mõni.
mitte, mina olen korra käinud ühes andmekeskuses ja selle protseduur oli kuni kakskümmend viis minti, kui ma sealt uksest sisse sain, alates... Eestisse mõtled või? Just nimelt. Alates sellest nimelt, kuidas ma panen andme omale jalga, staatikavastased jalanõud, mul on spetsiaalne kittel, ma lähen sinna sisse, mul on vaheuksed, tulekindlad uksed, seal on väga tugev süsteem, et kuni kaks kolmandikku tänapäevasest andmekeskuste investeeringust läheb selle ümbruse kaitsmiseks. Ja ainult see üks kolmandik on see, kus kohas tegelikult tõksub see süda. Et ja, et selle saavutamine on väga, väga keeruline töö ja, ja, ja me oleme juba valimas uusi kohti, et teha uusi data centre'id ja, ja regulatsioonid muutuvad nii kiiresti, et ei jõua tegelikult isegi nendele järgi, et, et kuidas uus, uus on juba nii palju teistsugusem, kui on vana. Et see on üks asi kindlasti, mis tehta, aga loomulikult, kui me jõuame nüüd andmeteni ise, siis kõik need, need turvalisuse elemendid, mida me oleme ka arvutites näinud, et alates tulemüüridest, et keegi meile sisse-välja selle võrgu kaudu ei saa, minnes edasi, siis tõesti, et see andmed läheksid mingis konkreetses tunnelis seda, et ta ei puutuks kokku teiste inimeste andmetega. Siis veel nende andmete krüpteerimine mingisugusesse sogasesse kuiusse, et, et neid ei oleks võimalik lugeda ja siis nende talletamine tõesti sellis, selliselt, et nad püsiksid seal ka pilves. Me just viibasel oleme hakanud isegi mitte rääkima salvestamisest kui rohkem pilvetagastusest, et panna, saame igale poole, kuidas me selle tagasi saad saada? Aga kas
Samas kõik need turvalisuse küsimused ju ei ole ainult ju riigipäraselt, ma kujutan ette, et mingil noh, olulisematel erasektori ettevõtetel on täpselt needsamad küsimused ju, aga noh, räägime pankadest, on ju, või, või räägime, kes teab kellest või Eesti-sisestestest kas või e-postipakkujatest, et et sealt omakorda nagu tekib küsimus, näiteks, kas Eesti kui Eesti Telekomi pilves on mingid andmed, kas need ka liiguvad automaatselt? ma ei tea, varukoopiat kuhugi, kuhugi meile sõbralikesse riikidesse kaugemale ära või kuidas te, kõik see, mida Taavi on nagu täna rääkinud, kuidas te ise olete selle enda jaoks lahendanud?
Ja külvates usaldamatus, siis nad teevad sinna võib-olla oma tagaukse, et, et me ei seal seda kunagi vältida. Et see turvalisusega ongi see, et, et turvalisuse vastus on avatus, et kui mida vähem me omame andmeid, mida on vaja varjata, seda vähem me vajame turvalisust, aga, aga nüüd tuleb, tuleb see inimloomus siin jälle, et, et mida rohkem me omandame asju, seda rohkem vähem me tahame seda ära anda ja, ja seal on see, see on kon, konflikt on sisse ehitatud.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]