AI_pealkiri: Enn Saar ja erakondade IT-lubadused 2015. aasta valimisprogrammides

Lae endale App Store'ist või Google Play poest tasuta uus raadiokuku rakendus ning sinu nutitelefoni jõuab lisaks otse-eetrile ka mugav ja praktiline järelkuulamine, kõik ühest kohast.

Tere tulemast kuulama Restardi saadet, laupäevane pärastlõuna on käes või kes kuulab meid internetist, siis ise teate, mis aeg teil käes on? Restart on siis see saade, kus me vaatame IT ärisisemusse, vaatajateks on saatejuhid Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja meil täna külas Enn Saar, kes esindab siin Eesti IT-ettevõtete litu IT-l, tere Enn.

Tere, ilusad pealelunud.

No valimised on varsti ukse ees ja me otsustasime, et me ikkagi peame tegema ühe saate, kus me vaatame, et kas IT-valdkonnale ka midagi lubatakse. Ja, ja kõik vaatavad nii-öelda oma valdkonnast, et mis siis erinevad parteid mulle lubavad ja meie vaatame IT-valdkonnast ning sa Enn oled ära teinud, tõeliselt suure töö, sa oled kõik need parteide ja programmid läbi lugenud ja ja analüüsinud siis seda, et mis seal kirjas on, aga me tahaks alustada sellest, et Taavi, seleta meile nüüd riigiametniku vaatest ära, et Et kas need on üldse olulised paberid, kas me peaksime seda nelikümmend viis minutit praegu kulutama sellele asjale või ei pea?

Kindlasti peame, ehk siis programmid on olulised või need, need valimislubadused on olulised, sest kokkuvõttes need lubadused ma, maanduvad sellises dokumendis, mille nimi on koalitsioonileping. Ja koalitsioonileping on nüüd siis see dokument, mida tegelikult järgmise nelja aasta jooksul poliitikud peavad väga tähtsaks, sellepärast et noh, enne järgmisi valimisi on jälle vaja võtta ette siis see nimekiri, et mis see, see on need asjad, mis said tehtud nelja aasta jooksul. Ja siis taas vaatasin koalitsioonilepingut, tehakse nii, kui sa tahad, see sai tehtud, teine sai tehtud, kolmas sai Mistõttu ta on ütleme nii, et kui muidu igapäevaelu, ametniku elu poliitikud väga palju ei mõjuta, siis need asjad, mis on koalitsioonilepingus kirjas, need üldjuhul peavad tehtud saama, mis tähendab seda, et nendega peab tegelema üldjuhul.

Ma ei tea, kui ma nüüd nii kohe peast nagu küsiks või teilt vastata, et kas meil praeguses koalitsioonilepingus on mingeid olulisi IT-punkte, kas sa, Taavi, tead või?

No IT-akadeemia on kindlasti üks selline IT ja ehk siis nagu IT-hariduse parendamine, IT-akadeemia kindlasti oli koalitsioonilepingus, kusjuures eelmisel perioodil oli üldse IT päris hästi kaetud, et et ta sai ikkagi väga palj üldse platvormi, millest ta sisse viidud ja pärast maandus ikka koalitsioonilepingus ikkagi, et enamik näiteks IT-li prioriteedid, ma mäletan peast, olid nii-öelda Sest ma ütlen, joon, noh, nüüd olid, olid, olid kajastatud ka nüüd seda oma lepingus, on ju, et on oluline dokument, seda mõjutab kokkuvõttes nagu ametnike tööd.

No aga hakkame siis enne sinu uurimistööst nagu pihta, alguseks füüsiliselt, kuidas see pilt üldse oli, et kas IT-temaatika on parteide programmides üldse sees või me otsime siin praegu nõela hinnakuhjast?

No esiteks ta võib öelda, et parteide või erakondade kaupa on see pilt väga ebaühtlane, et, et, et ilmselgelt nagu eristuvad IRL, Sots, STEM-id ja, ja Reformierakond, kelle programmis on nagu läbi aastate kogu aeg IT olnud väga selgelt nagu lahti kirjutatud, ja siis peale seda tulevad nagu Keskerakond, Rohelised ja teised väiksemad erakonnad, noh, kelle programmist tuleb tõesti nagu seda nii-öelda tehnoloogia kasutusele võtta, nagu nõeläinaga, kust otsida. Aga üldjoontes võib öelda, et nii nagu ka valimisprogramme vaadates, siis siis sellistes põhiteemades on ikkagi parteidel nagu suhteliselt ühesugused seisukohad IKT teemades.

Meil on arvatud e-valimised muidugi.

Välja arvatud e-valimised ja, ja huvitav on e-valimistes, et, et, et Keskerakond näiteks e-valimisi ei ole oma programmis üldse nagu maininud, samas kui vaadata nüüd sellel nädalal toimunud nagu valimisdebatti nagu Eesti, nagu ETV, ETV kanalil, siis seal härra Jüri Ratas küll ütles välja, et ei, me oleme e-valimiste poolt. Ma loodan, et see on nüüd Keskerakonna niisugune ametlik nagu väljaütlemine ja ja ta ütles, et ei noh, sellega tuleb nagu edasi tegeleda ja see on tulnud selleks, et jääda. Mis oli nagu väga positiivne kuulda, programmis seda välja ei loe. No

e-valimised on tegelikult üks selgelt väga selline Noh, poliitiliselt ka tundlik või tundlikuks aetud, ütleme siis niimoodi, tundlikuks aetud IT-teemasid, aga üldjuhul kas, kas IT või partei paneb IT mingisuguse teema oma programmi, et ega seal mingeid väga põhimõttelisi valikuid ju meil ei ole või, või mulle tundub, et need on sellised teemad, et noh, kas me paneme sinna rohkem või vähem raha, aga üldiselt tuleks tegeleda.

No üks esimene huvitav asi oli see, et e-resident, et, et, et seda on nüüd praegune nii-öelda valitsuspartei suure hooga nagu eest vedanud, aga positiivne oli näha, et ka IRL ja sotsiaaldemokraadid olid väga selgelt selle pannud nagu eesmärgina, sest võib ju võtta, et noh, et see on noh, sellest suust ikkagi teravat vaidlust tekitav nagu teema või võiks olla. Siis väga selgelt oli näha, et kolm nagu suuremat erakonda, välja arvatud Keskerakond olid nagu enda programmi sisse pannud, me toetame e-residentsust, me toetame kõiki neid teenuseid, mis e-residentidele tahetakse nagu pakkuma või me tahame pakkuma hakata, et selles osas, noh siis positiivne, et, et selles osas paistab nagu konsensuse poole liikuvalt.

Siis muidugi me peame tähele panema siin seda, et, et noh, tegelikult ei ole IT-projekt, ehk siis see on puhas nagu turu suurendamise ja ütleme, majandusarengu projekt, ehk siis ja ütleme noh, eks see nüüd tuleb välja ka siin, ega kui me räägime e-tervishoiust või, või muudest sellistest valdkonnast, siis kokkuvõttes me räägime ikkagi progressist mingis muus valdkonnas, no ja kus seda siis IT aitab seda progressi nagu ellu viia, eks. Et ega otseselt selliseid IT-teemasid ju meil väga palju ei olegi üldse, nagu noh, küberkaitse, noh, internetikiirus, noh, mobiillevi on ju, et, et noh, need on meil need IT-teemad on

ju. Su, jah, suured, mis, mis oleks võib-olla väärt programmi

panemist. Ja, ja positiivne on see, et IRL-i ja, ja Reformierakonna programmis oli väga selgelt ka välja toodud see, et, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tegelikult nagu ainult Nii-öelda võimaldav vahend selleks, et viia selliseid noh, radikaalsemaid reforme ühes või teises või kolmandas valdkonnas läbi ja, ja selles vaates on nagu hea, et, et, et neid võimalusi on, mis torkas silma nagu programmidest, oli see, et, et nad olid enamus parteidel ühes ja samas kohas, sama e-residentsus, e-tervishoid, riigiefektiivsem nagu majandamine, juhtimine, noh, andmete ühekordne sisestamine, andmekaitse, Aga kui rääkida sellest, et kuidas siis nagu tööstussektor võiks, et mida peaks nagu nii-öelda riik tegema järgmise nelja aasta jooksul, et, et tööstussektor tehnoloogia kasutuselevõtus oleks nii-öelda edasipüüdlikum, siis need olid nagu valdkonnad, mis olid väga väheselt kaetud, et, et kui mingisse valdkonda nagu rõhk pandi, siis kõik parteid või enamus nagu sinna olid nagu, nagu näpu peale pannud ja kui ikka midagi oli katmata, siis oli ikka kõigil katmata.

Mida me sellest järeldada võime, et kas, kas see näitab ka midagi selle kohta, kuidas IT-teemad üldse parteide programmidesse jõuavad või? Mul, mul endal on teooria, et ega parteides ei ole ülearu palju inimesi, kes oskaks ka väga süvitsi neid IT-teemasid sinna programmi tuua, et pigem nad natukene tulevad selline noh, tehakse näpp märjaks, tõstetakse, eks ju, õhku, vaadatakse kustpoolt tuul puhub, et noh, olulised asjad saavad kirja, aga midagi väga sügavat sinna kirja ei saa, või ma eksin?

No ma arvan, et üks pool, kust nad sinna programmidesse tulevad, on kindlasti nagu noh, nii-öelda IT-valdkonna nagu erialaliit või, või need paar liitu, mis meil on, et, et noh, positiivne on see, et, et need, need nägemused ühe või teise nurga alt valimisprogrammidesse on aastast aastasse nagu jõudnud.

No näiteks nagu inseneriharjutuse edendamine.

Jah, ja, ja teiseks noh, loomulikult nagu parteide, need nagu kõneisikud, kes on ühe või teise teemaga läbi, läbi aastate nagu tegelenud, kas siis olnud nagu ühes või teises nii-öelda rollis ministrina mõnes ministeeriumis, kellel on see südamelähedane teema. Loomulikult peab tunnistama, et noh, võrreldes eelmiste valimistega on toimunud nüüd ju ikkagi pinkidel vahetusi, et, et kui ma mäletan, neli aastat tagasi oli härra Mart Laar, nii-öelda debatis siis nüüd nagu nii-öelda IRL-il noh, nii-öelda IKT-s kõnelejaks on pigem nagu härra Aaviksoo rohkem ja võib-olla härra Parts.

Tegelikult see on huvitav koht, käime nüüd nimed läbi, et IRL-ist siis Jaku Aaviksoo, Juhan Parts, kes IT-teemadel räägivad, kuidas teistel on?

No reformis räägib peaminister ise väga palju IT-teemadele.

Jah, nii see on.

Sotsiaaldemokraatidest, kus oskab ka keegi välja tuua?

No praegune Majandus- ja Taristusministeeriumi minister on Urve Palo, ehk siis noh, ta on tema põhitöö üleselt ula, ula, see seda peaks sellest rääkima, jah.

Keskerakonnas?

Keskerakonnas, noh, kui vaatan neli aastat tagasi, siis võttis võib-olla rohkem sõna sellel teemal nagu Olga Sõtnik, siis noh, praegusel hetkel peab ütlema, et jah, valimisdebatis oli vist meil... Ei mäletagi, kes, kes Keskerakonna poolt oli, iga kord on aastasse aastasse nagu erinev inimene olnud, et, et võib-olla sealt ei, ei torka jah ühte nagu sellist selget arvamusliidrit välja.

Jah, Reformierakonnas või eelmistel valimistel oli Andrei Korobeinik, eks ole, kes... oli noh, väga otseselt ikkagi selgelt IT-valdkonnast sinna läinud inimene, tema sel aastal ei kandideeri, aga, aga ega rohkem selliseid inimesi mul ausalt öeldes ette ei tule Eesti poliitikale.

Noh, Reformierakonnast noh, võib ju eeldada või võis eeldada, nagu neli aastat tagasi või kaheksa aastat tagasi ühele, Valdo Randpere tuli poliitikasse, et, et tema võtab selle teema, siis pigem tema on, on selles teemas nagu hoidunud sõna võtmast viimase nelja või kaheksa aasta jooksul.

No IT on keeruline asi ka ja veel kord ma ütlen, et me kipume siduma seda nagu veits, veitspildakalt, et kui ongi, et kui valimisprogrammis on noh, et noh, IT peaks nagu sees olema, siis seal all kirjutataksegi e-tervishoiust, on ju, kuigi noh, sorry, aga see on tegelikult tervishoiuteema, et, et seal ei ole nagu IT-ga nagu väga midagi pistmist, on ju. Naljakas lugu, et minu, minu karjääri osa jooksul on olnud see hetk, kus on mulle kirjutatud, et et ma peaksin tegelema e-sigarettidega, sellepärast et noh, e-täht on nagu ees.

Aga, aga noh, programmides ma arvan, et kas ma eksin, kui ma ütlen, et valdav osa nendest IT-teemadest on kusagil majanduse alla liigitatud?

Majandus ja haridus pluss noh, tervishoid, mis torkab, torkas nagu väga selgelt silma, et ka Keskerakonnal oli väga selgelt ka välja toodud, et, et e-tervishoid ja noh, e-tervishoid on täiesti nagu eraldi, eraldi punkt, kus ikkagi väga palju oli toodud selle peale, et, et meie tervishoiu Nagu infosüsteemide nii-öelda omavahel rääkimapanemine on üks asi, mis, mis tuleb nagu nii-öelda lõpule viia, et alustatud on, aga ilmselgelt nagu kõik erakonnad on jõudnud selleni, et aga see nagu, kuhu me oleme jõudnud, et see ei ole päris mitte see, kuhu me nagu ideaalis tahtsime välja jõuda, et, et, et siin tuleks nagu uuesti gaasipedaal nagu põhja panna.

Kas peale selle e-residendi on veel mingisuguseid teemasid, mis suurel hulgal parteidel on nii-öelda äramärkimist leitud, et selle põhjal me võiksime siis eeldada, et need on ka noh, tõenäolisemalt need teemad, mis saavad järgmise nelja aasta jooksul Eestis kuidagi

tehtud. Juba mainitud e-tervisaid, Siis kiire interneti kättesaadavus, et et seal oli koguni sinnamaani, et, et ka rohelised ja, ja, ja vabad kodanikud olid nii-öelda oma, oma programmis väga selgelt toonud välja nagu regionaalpoliitikas selle vajaduse, et noh, et, et, et kui me nüüd ikkagi maaelu tahame edendada, siis noh, kiire internet peab sinna külla ja külas nagu, nagu majja jõudma, et et tundub, et selle kiire interneti kättesaadavuse osas on ka nagu väga selge selline nagu konsensus olemas, et sellega tuleb minna ja järgmine samm, mis meil siis nelja või järgmise kaheksa aasta jooksul ees ootab, on see, et et kui me oleme jõudnud praegu nagu suurtesse külakeskustesse kiire internetiga, siis nüüd see viimane miil või viimase, viimane kilomeeter, et kuidas jõuda selle nagu iga talumajani niimoodi, et, et, et see oleks sellele talumehele, sideoperaatorile, omavalitsusele nagu taskukohale, et see on see kõige kallim, kallim ots, et kuidas see viimane, viimane kilomeeter ära lahendada või viimane sada meetrit.

No Telekomi ettevõtted kunagi lubasid Juhan Partsile, et kui riik Euroopa rahade toel aitab panna seda baasvõrku maha, et siis Telekommunikatsiooni omad teevad viimase otsa, aga täna on jah, see, et me meil seda viimase otsa otsa ei ole veel jõudnud, sest ütleme noh, tavainimene ka mõtleb, et, et, et, et internet, on meil ikka olnud selline nii-öelda peaaegu et tasuta või üldse tasuta asi ka, see, et et mis mõttes, et nüüd ma pean nagu maksma selle viimase kilomeetrist viis tuhat eurot, on ju, et noh, et, et see, et sa ostad endale kööki k Mitu tuhande euro eest, see ole okei.

Ega ta või natuke maal ei osta, isegi, isegi linnas tegelikult.

Investeering, investeering nagu, nagu noh, mingisse sellisesse nagu noh, igapäevategevusse, telekasse, mis iganes, on nagu normaalne investeering, aga ütleme, see, et nagu see Kaabli ots endale lõpuks ära tuua, et, et see on päris suur investeering ja see on tõsine probleem, et selles mõttes on väga hea, et seal on nagu markeeritud nendes valimisprogrammides, et meil on sellega, et Et noh, isegi noh, Nõmmel läheb, väga paljudel peredel läheb ikka arja tagant nagu ülikiiri kaabel mööda, aga see viimane kakskümmend meetrit, mis on vaja sinna majja tuua, et noh, et, et seda liigutust nagu ei, ei tehta.

Ja võib-olla ei hakatagi tegema, kui me räägime siin, et viis G katsetused tulevad, eks ole, mõne aasta pärast Eesti, siis kas, kas on nagu põhjust seda üldse teha?

Viis G tavakasutusse, ma ei tea, enne parandamine, kas ta enne... Jaa, aga enne vist ei jõua, on ju, meil on vahepeal olid valimised veel. Meil on valimised veel

Küberkaitse oli jah, nagu kajastatud Kesk-Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond, nüüd igaüks sai ta natukene erineva nurga alt sisse toonud, et kui Keskerakond ütles nagu väga selgelt, et, et küberkaitse on nagu sisejulgeoleku osas nagu ka hästi oluline ja, ja ka välisjulgeoleku osas, Siis võib-olla jah, ütleme nagu Reformierakond oli rohkem sisse toonud selle NATO, NATO küberkaitsekeskuse nagu edasiarendusi koos, ühisõppuseid ja sellel nagu liidriks olemist. Ja noh, positiivne, et ka Vabaerakond oli, oli selle nagu ära, ära maininud, see oli tundnud sellist nagu ühte selget nagu konsensust olemas, pigem, pigem olid kõik parteid öelnud, et jah, see on oluline, kõige konkreetsem nagu jah, kui vaadata nüüd nagu IRL-i, kes, kelle puhul noh, See teema oli, oli suhteliselt nagu tagasihoidlikult nagu kajastatud, et ei oskagi öelda, et kas oli see, et et ma ei leidnud ridade vahelt seda nagu üles, aga võib-olla jah, Reformierakond oli küberkaitses nagu kõige põhjalikumalt selle välja toonud.

Hüva, aga meil on siin väga õiget teha väike paus ja oleme kohe varsti tagasi. Restorati saade jätkub, me räägime täna Enn Saarega Eesti IT-tevete liidust sellest, et milliseid lubadusi on parteid enne valimisi andnud IT teemadel ja, ja kuidas see nende programmides on kajastatud ning me jääme pooleli järgmiseks teemaks, õigemini siis peaks võtma Eesti Euroopa Liidus IKT eestvadaja, selline märksõna. Kas parteid on tõesti oma programmidesse kirja pannud seda, et seda, seda nägemust, et Eesti peaks olema siis Euroopa Liidus see number üks IT-lik?

Võib-olla oleks isegi oodanud rohkem, et, et kuna seisab ees meil nagu eesistujamaaks olemine, et, et sellist nagu visiooni, et noh, mida me siis lähme nagu tegema, sest teatavasti ei ole see niimoodi, et sa lihtsalt lähed nagu nüüd siis sellel X kuupäeval kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal nagu Brüsselisse kohale ja siis pool aastat nagu juhid ja siis tuled ära, see on ikkagi väga pikk nagu protsess, kus valmistatakse sisuliselt nagu seaduseelnõusid ja ja, ja otsuseid ja määruseid ette nagu noh, sisuliselt aasta-kaks ette. Siin nüüd läksid minu arvates parteide nagu lähenemised mitte päris nagu lahku, aga, aga igalühel oli natuke erinev nagu rõhuasetus, et et kui näiteks Reform oli, pani, pani hästi palju tähelepanu, et, et edendada ja toetada digiallkirja kasutuselevõttu, Euroopa Liidus siis, siis näiteks sotsiaaldemokraadid võtsid noh, tunduvalt laiemalt ja ütlesid, et, et eesistuja prioriteedina Euroopa Liidu ühise turu ja digitaalse turu arendamine ja lisaks veel püüame Eesti elektroonilisi ja mobiilseid IKT lahendusi muuta Euroopa Liidu standarditeks, Ehk siis väga raske oli nagu välja lugeda, et noh, mida me siis konkreetselt nagu läheme nagu läbi suruma või, või ära tegema selle eesistuja perioodi jooksul, et.

No siin on ka muidugi väga selgelt nüüd küsimus, on ju, et kui palju on need lubadused või kui palju on need juba tööd, mis nii või nii, noh, tuleb ära teha, on ju, et meil on osapresident Ansip, on ju, kes on vastutav Euroopa Liidus ühtse digituru tekkimise eest, on ju, et noh, et, et ja ta teeb selle ära noh, meiega või meiet, on ju, see on tema tööd selle ära pealt tegema, on ju. Või, või see, et noh, et digialdkiri muutub Euroopas rohkem kasutatavaks, see on küll nüüd asi, kus on poliitikusest väga palju kasu olnud, seda ise nagu promonud, käinud seda näitamas, demo omas, testimas, ehk siis et kui seda suudaks kuidagi suruda, oleks muidugi väga edumeelne, meil on isegi vist infoiskonna arenguvas eesmärk, et Euroopas kahekümne protsendi ulatuses kasutama digialdkirja kakskümmend kakskümmend.

Aga no Enn mainis, et oli vist sotside koha pealt, et püüavad lausa suuruda seda, et just need Eesti standardid oleks need, mis Euroopa Liidus oleks ühtlasi, kuidas seda kommenteerida?

No sellega on tegelikult päris lihtne, et kui me vaatame, et eelmisel aastal tulevad ID-kaartide või ütleme siis digiidentiteedi ühtlustamise standardid koondimisega EIDAs, Siis see on, esiteks ta vist on isegi eestlaste poolt algatatud, nagu kunagine initsiatiiv, mis küll algatati juba, on pakkunud kas kaks tuhat seitse või, ühesõnaga väga ammu. Ja, ja see on ka väga paljugi nii-öelda eestlaste poolt kirjutatud ja, ja eestlaste poolt saavutatud tulemuse, on ju. Aga kui me täna mõtleme, et kas nüüd see a la nagu noh, meie X-tee metoodika võiks olla üleeuroopaline standard, siis noh, loomulikult oleks tore, kui see niimoodi läheks. Aga noh, teistpidi jälle, kui me vaatame seda meeskonna suurust ja kui suur on Euroopa Liit Oleks see nii-öelda väga tõsine väljakutse. Kas me

oleme üldse ka tehniliselt valmis selleks, et need meie lahendused, me teame, et nad toimivad pooleteist miljoni elaniku peal, aga kui see arv korrutada nüüd kümnega või mina ei tea, sajaga, et mis siis saab?

No X-tee puhul ei ole küsimust, ikkagi X-tee puhul kindlasti toimib.

Et kindlasti ootaks nagu koalitsioonileppes, ükskõik millised parteid ja millisel kujul nagu valitsused moodustavad, et see oleks nagu üks teema, mis on väga selgelt nagu paika pandud, siis vastasel korral noh, me otsime seda fookust, et no mida me tegema lähme ja küsime, nüüd küsime, kas me seda suudame või teist suudame, noh, päris pikalt ja siis saabub aasta, ma ei tea, kaks tuhat seitseteist nagu ja siis me hakkame väga kiiresti nagu, nagu rapsima, et pigem jah, et see fookus saaks paika koalitsioonileppes väga selgelt, et mida me siis eesistujamaana tahame ära teha Euroopas.

Siin on küll muidugi noh, hästi kahetine värk, et ühelt poolt nagu tore on teisi nagu kaasa tõmmata, näiteks praegu Eesti veab küberkaitse uut nii-öelda seadusloomet Euroopa Liidus ja, ja on, on selgelt nii-öelda noh, me oleme pigem teisi järgi tõmbav, kui et nagu ise sealt väga palju kasu saab, ehk siis ja, ja, ja ütleme nii-öelda noh, meie mees, kui sellega väga palju vaeva näeb ja teevad väga tublit tööd, eks. Aga see on tohutu aja röövel, kogu see nii-öelda lobistamine, müümine, see on meeletu ajakulu, mis sinna läheb. Ja näiteks noh, taanlastega rääkisin, rääkisin Taani siia jõuga, siis nemad ütlesid ausalt ära, et nad tegid seda umbes kümme aastat tagasi väga aktiivselt ja täna noh, ütleme nii, et nad on, hoiavad endas kursis, mis Euroopas toimub, nad kaitsevad oma nagu investeeringuid, vaatavad, et need asjad ei läheks sinna suunda, et nad peaksid väga palju oma asju ümber tegema, aga muidu keskenduvad ikkagi ainult oma riigi arendamisele, et noh, kõik mõõdikud on pandud selle järgi. Ehk siis see bürokraatia masin seal kogu Euroopa Liidus on ikkagi nii suur, Nii-öelda enda nähtavus tegemine on ikka väga vaevaline.

Sellepärast tulebki valida nagu üks väga konkreetne fookus, maksimaalselt nagu kaks, et vastasele korrale on oht nagu, et me lihtsalt...

Aga mis me sellest üldse kasu saaksime, et noh, ma saan aru, et kuidagi rahvusliku uhkusetundele, uhkusetundele mõjuks see hästi, kui meie X-teed kasutatakse Euroopas, mis siis?

Peamine on investeeringukaitse, et me peaks ümber tegema. Ühesõnaga, et see, et täna Eidase standard on noh, väga palju nagu nii-öelda noh, meie nagu nägu või meie kirjutatud on, on, on, annab selle eelise, et et me ei pea väga palju ümber tegema, noh...

Oma, oma e-riikis.

Oma, oma enda asju jah, et selles mõttes me kaitseme oma enda investeeringud.

Jah, pluss teiseks nagu üks asi, me kaitseme oma investeeringut ja teiseks nagu, nagu tulevikuinvesteeringute mõttes, kui see saab standardiks, oleme me juba sellele standardile vastavad, ehk siis kõik liidestused on meil tunduvalt lihtsad ja odavamad.

Pluss meil on kogemus, mida teistele müüa.

Jah, pluss meil on kogemus, mida teistele müüa.

Üks huvitav teema, mis, mida sa oled ka Enn välja toonud oma analüüsist ja mis päris mitmel parteil on mainitud, on eesti keele tehnoloogia arendamine. Ja, ja see on nüüd, see minu jaoks on hästi huvitav teema, minu meelest see laiem küsimus täna on ka see, et et kuidas, kas ja kuidas peaks nagu IT-vahendeid kasutama selleks, et, et Eesti kultuuri näiteks üritada säilitada ka järgmised sada või, või kakssada aastat, et nii palju sellest on nüüd digitaalne, eks ole, et, et kuidas seda hoida, kuidas seda teha kättesaadavaks nagu tänapäeva vahendite kaupa, vahendite kaudu, et see, see on nagu huvitav nagu valdkond, kui palju sellest parteide programmidesse juttu oli, et see keeletehnoloogia on ainult üks pisike osa.

Jah, see, see on üks pisike osa, kui neli aastat tagasi oli hästi suur nagu rõhk nii-öelda Eesti kultuuripärandi digitaliseerimisel, et noh, ikkagi suuremad parteid nagu olid selle välja toonud, Siis sedapuhku oli seda nagu vähem näha ja mis nagu torkas silma, on see, et, et väga palju oli välja toodud just nimelt seda, et et, et kuidas võimaldada eesti keelel toimida arvutikeene, keelena nagu nii-öelda samal tasemel arenenud keeltega. Noh, mis enamasti, nagu me saame aru, on ikkagi nagu nii-öelda see häältuvastus ja kõik sinna ümber kuuluv, et kusjuures neli aastat tagasi oli see ka paariparteil nagu programmis, noh, ma jään nüüd vastuse võlgu, et, et kui palju siin nüüd ikkagi see nelja aastaga seda toetust on sinna läinud, aga väga suurt hüpet nagu olnud ei ole, teadlased on küll nagu edasi tegelenud, kui kõigi nende keele süntesaatorite ja kogu selle kõnetuvastusega, hetkel ei ole ta veel kommertsis kasutatav, et, et, et proovisime ka nagu paar aastat tagasi nii-öelda, nii-öelda tuvastada, et kas me suudame nii-öelda kõnesi automaatselt siis nagu transkribeerida, et kahjuks ei olnud see veel praegusel hetkel sellisel kujul nagu võimalik, et seda saaks nagu tööstuses või noh, nii-öelda majanduses kasutada.

Infohüiskonna nõukogus tehti sellest alles hiljuti ülevaade keeletehnoloogiatest ja ütleme nii, et viimased paar aastat on väga hästi edasi arenenud, aga oluline on seda valimisplatvormidest välja tuua, sellepärast et see on valdkond, mis ennast ise ära arvatada ei suuda. Ehk siis turul ei ole nii palju nõudlust, mis suudaks katta nagu selle valdkonna edasiarendamise kulud, ehk siis see peab olema nii-öelda riiklikult nii-öelda tähelepanu all, kui me seda tahame. Ehk siis seetõttu on ka väga oluline, et ta selles programmis olemas on.

No aga siin üks, üks teine nagu probleem minu jaoks on hoopis see, et, et kuidas see, isegi kui ta saab ühel hetkel valmis, eks ole, et kuidas ta siis hakkab inimesteni jõudma. Ja täna ma näen noh, paari-kolme väga selget kanalit, kus ta jõuab, üks on mobiiltelefonid, mida, ütleme seda turgu valitseb kaks-kolm firmat, kes sinna tarkvara teeb, need on kõik Ameerikas kusagil, eks ole, siis on mingid suuremad veebiteenused, noh, Google Translate'i puhul tegelikult eesti keel juba enam-vähem kuid Seda nad ise teinud.

No kui sa vaatad Skype'i, siis täna Skype pakub ju seda varianti, kus sina trükid eesti keeles ja teine pool näeb seda hiina keeles, on ju. Ja Skype juba toetab eesti keelt, on ju, et selles mõttes on see

väga... Kas, kas see nagu töö, mida meie teadlased siin eesti keele ja arvutite omavahelise nagu suhtlemise ja lihtsustamiseks teevad, kas see jõuab näiteks Google'sse, et nad selle Androidi paned ja kas, kas see jõuab Apple'sse või nad hakkavad ise seda nullist tegema, kuidas see asi liigub?

Ei, selles mõttes nagu promo käib, et me peaksime, ma arvan, sellest eraldi saate tegema ja seda uurima natukene, eks, aga no ma küsiks niimoodi sinu käest, et noh, kui palju sul on täna eesti keelt sinu töövahendites, et ma arvan, et väga palju ei ole, kuna sa oled peamiselt Apple'i nagu maailmas tegutsev, eks, et...

Väga vaja on, jah.

Et neid, kes nagu Microsofti maailmas tegutsevad, neile nagu see võimalus on üldse, on ju, aga...

Ma mõtlen, et mingil hetkel käib nagu, et meie parteid panevad, eks ole, ja Eesti riik lõpuks selle kaudu paneb raha sellesse, et meie teadlased arendavad neid eesti keeletehnoloogiaid välja, aga siis tuleb välja, et kusagil Räniorus teevad inimesed sedasama ja hoopiski mingisuguste USA-firmade raha eest või, või topeltarendamine?

Ei, seda võirma ei ole, et ma arvan, et selles valdkonnas ei saa kunagi nagu tööd nagu küllalt või see, ütlesid, et kui saab valmis, et see asi, saab kunagi valmis, et seda on pidevalt ka arendada, et, et järjest paremaks teha.

Seda enam, et nagu suurfirmadel, et, et kui nad täna suudavad nagu text to text nagu, nagu, nagu töötada läbi oma nagu algoritmidega, siis noh, see, mida hästi palju nagu Eesti teadlased täna teevad, on ikkagi häältuvastus, ehk siis see, mis ootab meid nagu, nagu ees ja kus võib täna öelda, et noh, Sellist nagu väga töökindlaid lahendusi veel ei ole, seetõttu ongi vaja siin tänasel hetkel nagu, nagu anda sellele asjale see nii-öelda viimane, et see asi jõuaks rakendusuuringutele ja rakenduste, rakendust nagu kasutusele...

Ma näen seda tegelikult ju iga päev, kus tuleb uudiseid, et, et, et Läänes, ilmselt mingiskeelses keskkonnas eriti, on see suhtlus inimese ja arvuti vahel, on väga, väga kiiresti kaldumas sinnapoole, et nad, et arvutiga vesteldakse tegelikult. Tuli ju välja Amazonil see kast, mis sa paned koju nurka, millega sa saad rääkida, muusikat valitakse, telefonidega räägitakse inglise keeles, et kui me sellest rongist maha jääme nagu täna, siis see võib väga valus olla ühel hetkel, et siis me arvemal me võime näha, et me hakkame ka ise siin Eestis rääkima inglise

keeles... Kodumasinatega,

vaid et kui ma olen näiteks roolis ja tahan abikaasale saata sõnumit, siis noh, ühel hetkel sorry, ei, ma ei tea, kuhu muud üle, ma pean seda inglise keeles tegema, sest ma saan dikteerida seda telefonile.

No nii ta on, aga, aga selles mõttes on hea, et on märgitud sellesse programmi, et aga lähme siit edasi, järgmine teema, no ei ole jälle IT teema, eks, virtuaalvaluutade seadusandlus.

Kuidas ei ole IT teema, ta on ju väga IT

teema.

Nimetame siis neid nagu nii-öelda IT-ga seotud nagu teemadeks, et jah, enamus nendest teemadest on ju kuidagi ka erinevate teiste majandusvaldkondadega seotud, huvitav oli see jah, et kolm parteid, IRL, Sotsiaaldemokraadid ja Reform olid selle nagu ära, ära maininud, et, et selle seadusandluse noh, et Kuidas me virtuaalvaluutasid käsitleme, et sellega tuleb kiiresti nagu tegeleda järgmise nelja aasta jooksul, et vastasele kohele me võime jääda nagu kuskil siin nii-öelda vaakumisse?

Meil on pigem piinlik, et vaatame siis seda, et mis moodi tänased teemad on käsitletud, siis noh, ütleme nii, et kindlasti mitte e-riigile kohaselt, on ju, et, et, et see võimalik kahju või Või, või, või negatiivne pool on tapnud ära nagu, nagu igasuguse innovatsiooni ja jällegi, kui sa hakkad mõtlema nagu nende kahjude nagu noh, mõju ulatust, siis noh, vabandust väljendust nagu noh, ütleme noh, üks ma ütlen, selle asemel, et tegeleda üksikute probleemidega, noh, panna kogu pooltkonna nagu, nagu, nagu, nagu ühe litaka ka on ju, et, et see on, ei ole väga hea käsitlust siiamaani olnud.

No peamine probleem, ma saan aru, on see, et Bitcoin näiteks, näiteks Bitcoin üldse virtuaalvaluutod on Eestis käibemaksustatud kaup, ma tahan Bitcoini osta, siis ma maksan käibemaksuga ka peale, jah. Ja see on, on see veel probleeme või see on ainus?

Ma arvan, et siin taustal on, on kindlasti veel nagu, nagu probleeme, millest juba nagu noh, nii-öelda nende virtuaalvaluutodega igapäevaselt tegelevad inimesed teavad, küsimus ongi see, mida nagu Taavi mainis, et, et me endal lõikame ära mingi võimaluse, et kui on nagu mingisugune nagu tehnoloogia või teenus, mis on Et, et, et miks, miks me siis nagu nii-öelda seda nagu tükk aega kaugelt vaatame, et, et vaatame, mis on see võimalus, mis on need ohud, seadustame ära ja kui sellest on nagu võimalik, siis need nupumehed, kellel on nagu häid ideid, saavad, saavad sellest nagu, nagu uusi ärimudeleid.

Mida, mida need parteid selle virtuaalvaluuta teema kohta ütlesid, kas sa leiad oma paberitest selle üles ka, et kas nad siis kavatsevad nii-öelda seadustada neid, võrdsustada mingisuguse raha taolise asjaga või?

No enamus juhtudel oli ka väga üldsõnaliselt öeldud, et, et, et jah, et seadusandlus tuleb viia nagu noh, vastavusse või vastu võtta nagu et, et, et ütleme, et, et virtuaalvaluutad oleksid, oleksid samas nagu õigusruumis nagu muude, muude valuutatega, et see oli enamuses kõik, kõik ütlesid mitte, et konkreetselt, mida me nüüd teeme, kas me võrdsustame või mitte, vaid pigem, et, et, et tuleb tegeleda ja, ja ära reguleerida.

See on jälle, selles mõttes nagu noh, on jälle küsimus, et kuhu ma ei saa reguleerida, on ju, et, et noh, ta ei ole ju ainult kui valuuta, on ju, et ta nagu midagi enamat, et selles mõttes on ta jah, keerulisem teema veidikene, aga on hästi oluline, sest kui ta siin juba on, kui need erakonnad, kes seda mainisid, nüüd peaksid saama uuesti võimule, siis on väga suur tõenäoliselt see maandusliku koolitusele lepingus, mis tähendab seda, et ikkagi mingid ametnikud saavad käsu selle asjaga nüüd siis tegelikult tegutsema hakata.

Praegu ma siis tahtsin küsida, et kas see ei ole üks sellistest teemadest, millega niikuinii juba tegeletakse, et mingisugune seisukoht on kujundatud...

Ei no vot, ongi see, et me oleme pigem nagu kopeerinud seda, mis on nii-öelda Euroopa üldiselt nagu, nagu siiamaani defineerinud ja ütleme ausalt, me oleme ikkagi, me ei ole tegelenud selle valdkonnaga piisavalt, et noh, ütleme esimesed rongid, esimene innovatsioonipõimalused on niikui näinud juba, eks, aga, aga ütleme nii, et No

näiteks Reformierakonnal jah, nagu on, et Reformierakond analüüsib virtuaalvaluuta, krüptoraha kasutuselevõtuga kaasnevaid õiguslike ja maksunduslike regulatsioon, maksunduslike regulatsioonide muutmise vajadust, et sellest suhteliselt pehmelt on see täna toodud, mitte sellise karmi lubadusega, teeme nii või

teistmoodi. Et me teame, et selline teema on olemas.

Me teame ja me kavatseme sellega midagi nagu ette võtta.

Aga ma kõigepealt ütlen, et sellest üldjuhul piisab, kui ta läheb ikka sinna koalitsioonilepingusse, ega ametnik ei taha ka teha ju halba tööd või poolikut tööd, on ju, ja kus ta võtabki selle teema, mis talle on ette antud, öeldud, tee ära, siis ta teeb ära, on ju. Täpselt niimoodi, kui ta oskab, on ju, et, et selles mõttes on juba sellest piisab tegelikult.

Hüva, me teeme siia pausi ja läheme edasi varsti. Pärast arvati saade jätkub ning me vaatame täna stuudios seda, milliseid lauseid, sõnu, lubadusi ja ideid on Eesti parteide programmides IT-teemade kohta, oleme neid siin kenasti järjest läbi võtnud ja nüüd on, oleme kõige suurema võib-olla ja mõnes mõttes kõige tõsisema, kõige tähtsama teema eest, selle nimi on haridus.

Ja mitte ainult haridus, vaid ka siis teadustöö ja, ja, ja üldse inseneride ja erialade nagu populariseerimine ja, ja õpetamine, et mis pilt on?

Hariduse vaates, peab tunnistama, et see tööjõuturg ja haridus oli nagu kõigil nagu parteidel nagu suhteliselt läbivalt ja väga. väga nagu tükkideks nagu lahti võetud, mis sealt, mis sealt välja paistis, et esimene asi, mis välja paistis, oli see, et ikkagi enamus nagu parteisi ütleb väga selgelt välja, et, et tehnoloogia nagu õppe ja nii-öelda digipädevus peab tulema nagu väga varajasest nagu kooliastmest, ja jõudma tegelikult siis nii-öelda erialaõppesse välja, ehk siis ükskõik, mis eriala sa õpid, siis sa pead nagu aru saama, et, et kuidas tehnoloogiat sellel erialal nagu kasutada, et oled sa juuksur, raamatupidaja või, või, või loomakasvataja või loomaarst, siis sa pead väga selgelt nagu teadma, mis on tehnoloogia võimalused sinu erialal. Mitte et sa pead programmeerima, aga sa pead oskama nagu nii-öelda neid tarkvarasid ja kogu seda poolt kasutada. Teine, mis silma torkas, oli nagu, nagu kutseõpe, eelkõige kutseõpe, aga ka Aga ka sealt edasi, nagu bakalaureuse-magistriõpe, praktika toomine rohkem ettevõtete juurde. Et seda mainisid praktiliselt kolm või neli nagu parteid, et, et praktikabaas tuleb ettevõttele viia nagu lähemale ja teha pikemaks. Mis see

tähendab?

Mis tegelikult tähendab seda, et sellise nii-öelda õpipoisi õpet tuli väga paljudest programmidest välja, et just nagu tagada seda, et sa oled saanud teoreetilised teadmised koolis, aga sa lähed siis mingi, nii-öelda töökohale ja veedad seal pikemat aega, kui tänased nii-öelda õppekavad ütlevad, ehk siis nagu seda praktika korralduse muutust ja praktikakorralduse pikkust tahetakse nagu päris mitmes programmis nagu pikemaks lükata.

Aga just, et noh, ütleme praktilises elus me teame seda, et, et noh, õpipoisi kaasamist takistab mis? Takistab seesama, et sul on seotud sellega mingid kulud. Sul peab töökoha looma, keegi peab teda juhendama, esimese poolaasta või ütleme, ongi sul ainult pool aastat, ehk siis selle perioodi jooksul väga tihti ta juba kohe nii-öelda väärtust looma ka noh, ei suuda hakata, Ehk siis ta on väga kulukas, ehk siis ma ei tea, Enn, kas sa lugesid välja, et kas keegi nagu sõnastus mõttes nägi ette, kas selleks mingit toetusmeedet, et motiveerida nagu ettevõtet...

Nii, me leia kohe kiiresti üles, aga, aga mulle torkas paaris, paaris programmis konkreetset silma ka lubadus nii-öelda ettevõttele luua motivatsioonipakett nii-öelda praktikantide toomiseks siis nii-öelda töökohale ja praktiliste otsuste andmiseks.

Kas see on miski, mida noh, see, see ei käi ainult IT-sektori kohta, et see, see käib, see jutt käib kõigi... Kas see on miski asi, mis Eesti IT-sektorit täna kuidagi pidurdab või oleks väga suureks

kasulust? Väga suureks toeks sellepärast, et noh, täna on ikkagi IT-ettevõtted ka välja arutanud selle, et et kui me räägime, ütleme, et siis programmeerija ametikohast ja noh, ütleme ülikooli lõpetanud, kellel on bakalaureusekraad ja kui nüüd tuleb ettevõttesse tööle, Siis need mahud, see alternatiivkulu, mis selle inimese nii-öelda väljakoolitamise peale kulub, nii-öelda noh, kuskil poole aasta või aasta jooksul, on umbes samas suurusjärgus, kui palju ülikool kulutab selle nii-öelda nelja aasta jooksul või kolme aasta, kolme aasta jooksul, selle üliõpilase nii-öelda väljaharjumise peale. Ehk siis umbes nagu noh, et selleks, et ühest null inimesest saaks nagu, nagu, nagu, nagu normaalne töötaja, et selle väljakoolitamise kulud on fifty-fifty põhimõtteliselt nagu sellel ettevõttel ja siis nagu ülikoolil, eks, et see on päris suur, et see ei ole nagu väike kulu, et tuleb, istub maha, hakkab tegema kohe, ikka ei ole niimoodi.

No see on juhul, kui sa ettevõttesse võtad tööle inimesi, kes tuleb otse nii-öelda koolipingist, ma saan aru, et see on ka probleem, palju kui ettevõtted ei taha teha selliseid asju, võib-olla IT-sektoris ei jää

muud üle. Ei, vastupidi, meil on just täna see probleem, et nominaaliga lõpetajate arv ülikoolis on alla neljakümne protsendi, mis tähendab seda, et nüüd kahamatakse kõik... See on IT-s, aga laiemalt võttes ikkagi

Inimestel, inimestel on väga keeruline ilma, tööle saada ilma, et neil oleks ette näidata päris mõnusat töökogemusepagasid. See ei, võib-olla ei kehti IT-s, aga teistest sektoritest see kindlasti kehtib.

Jaa, aga see ongi, sellepärast see on see õpipoisi nagu valdkonna toetamine nagu hästi oluline, et, et see nagu noh, nii-öelda annab ka võimaluse nendel noorematel nagu, nagu seda, seda, seda sammu astuda.

Teine, milles nagu parteid olid suhteliselt ühte meelt, vähemalt valimisprogrammide põhjal, oli see, et, et hariduse õppekavade sidumine nii-öelda ettevõtjate vajadustega, et see oli praktiliselt kõigis programmides välja toodud, et et kogu haridussüsteem peab muutuma nagu kiiremini, adapteeruvaks siis nagu tööjõuturu vajadustega, ehk siis päris mitmetes kohtades oli välja toodud, et ettevõtted tuua kas kutsehariduse või siis kõrghariduse õppekavade planeerimise juurde, mitte et noh, et nagu ettevõtted sada protsenti nagu omapäi hakkavad otsustama, mida õpetatakse, vaid pigem, et Et ettevõtjate sisendi nagu, nagu ootus paistis siit küll välja, et et, et koolitus peab, peab vastama sellele, mida tegelikult nagu tänasel hetkel, mis oskusi vajatakse. Aga

see on jällegi tüüpiline näide nagu lubadustest, mis on nagu päriselust ikka räigelt kaugel. Et kui me täna vaatame, kui iseseisvad on ülikoolid, kui palju nad saavad ise otsustada ja, ja, ja põhimõtteliselt ise majandada ja möllata, on ju, Siis noh, ma ütleks küll, et tahab näha seda parteid või neid parteisid, kes sel, sel ajal nagu lubadust suudavad ellu viia, et, et noh, me täna oleme rääkinud sellest, et meil on nagu pehmetes erialades ületootmine, meil on juures ületootmine ja nii edasi, mitte keegi pole suutnud seda trendi murda, on ju, sellepärast et noh, ülikool õpetab seda, mida

Tegelikult no kogustest rääkides, ülikool õpetab seda, kuhu talle pearaha antakse?

Ei no ei ole päris nii, selles mõttes nagu õpetaks ka seda, mille eest nii-öelda üliõpilane insenerus maksma. Okei, jah. Ehk siis ja, ja täna ikkagi nagu ütleme nii, et kui me rääkisime sellest, et et noh, Eesti majanduse arengu suurim probleem on see, et meie töö ja turg ei vasta nagu nii-öelda noh, nii-öelda majandusootustele, on ju, siis selle murdmiseks nagu noh, seda saaks hariduse kaudu teha, aga, aga väga need vahendid ei ole.

Enn, kas hariduses on veel midagi, mida parteid on lubanud?

Üks, mis nagu välja veel tuua, noh, mis puudutab nüüd IRL-i, oli, oli see, et IRL võib-olla eristus nagu teistest selle poole pealt, et ta pakkus välja, et, et, et nüüd on vist õige aeg ikkagi nagu tõsiselt võtta ette see nii-öelda kolmnurk nii-öelda riik, haridusasutused või siis kõrgkoolid ja lisaks sellele siis nagu ettevõtted ja sõlmida tehnoloogiapakt. Nad tavaliselt noh...

Kas nad ületasid seda niimoodi või?

Tehnoloogiapaktiks, et kellel huvi võib lugeda... Sõlmite ära juba minu meelest. Nemad on igatahes välja toonud, et, et nende jaoks on see nagu üks väga nagu selline fundamentaalne, et, et me peame nagu, ja eelkõige puudutab see siis nagu loodusteadust ja tehnoloogia tehh, haridust, ehk siis kolm eesmärki, et kuidas tuua rohkem noori tehnoloogiavaldkondi õppima, Kuidas pakkuda hariduse tööjõuturu vajadustega parem, noh, kuidas paremini siduda hariduse, haridust ja töö, tööjõuturu vajadusi ja kolmandaks, et kuidas siis see nii-öelda tööjõuturu ümber- ja täiendõppe sisuliselt hakkad, hakkaks tööle niimoodi, et need inimesed, kes siis ümber õpivad, jõuaksid või maanduksid tehnoloogiasektorisse, et võib-olla IRL selles osas nagu noh, võib-olla oli kõige sellise. Noh, nii-öelda julgema, julgema ettepaneku teinud, noh, igasuguste selliste paktide ja kokkulepetega on alati see asi, et nad paberile ei jääks, sest see oht on, et sõlmitakse ära, ajakirjanikud pildistavad, kõik lähevad laiali ja siis edasi nagu ei juhtu midagi.

Muide, Taavi, tõepoolest mõni päev tagasi sõlmiti asi nimega teadus- ja tehnoloogiapakt, aga ma ei kahjuks ole kursis, et mida see endast sisaldas.

Mina olen.

Kas see oli midagi sellist, mida Enn praegu rääkis IRL-i lubadusest?

Ma pean ise tunnistama, et ma seda konkreetset IRL-i lubadust, ma peaksin selle kommenteerimiseks seda tõesti ise ka noh, silmadega üle laskma, et kas see on sama asi, aga, aga ühesõnaga, vahet ei ole, oluline on see, et insenerierialasid ja loodustelatusi soositakse, Toetatakse või tahetakse vähemalt toetada ja see on tähtis, sellepärast et nendes valdkondades ikkagi nagu lõpetajate keskmine palk, mis nad saavad, on ikkagi nagu konkurentsitult nagu kõrgem võrreldes teiste erialadega, eks, et et mida rohkem sealt tuleb häid inimesi välja, seda rohkem meie majandus kasvab ja, ja seda rikkamaks meie rahvas saab, et selles mõttes nagu hea, et see on nagu number üks.

Ja kas see, see läheb siis, see on sinu liigituses valdkonna alla, tehniliste ja insenerialade õppe laiendamine? Eks ju, see, millest me rääkisime. Ja viimaseks on siia tabelisse muide jäänud IKT kasutuse suurendamine teistes majandusharudes, see on üks minu lemmikteemas, et mulle alati meeldib seda välja tuua, sellest Aastaid on räägitud. Enne,

enne veel, kui me sinna nagu edasi lähme, siis nagu, nagu oluline teema, et me rääkisime hästi palju nagu haridusest, nüüd me jõuame korra, vaatame ka korra teaduse ette, et, et see vist nagu ka parteide programmidest nagu välja paistis, oli see, et et, et kuidas nüüd jõuda ikkagi sinna, et, et, et teaduse rahastamine suureneks, noh, siin nii-öelda pakkumisi oli siis kuni ühest protsendist kuni kolme protsendini SKT-st. Ütleme, Reformierakond vist oli siin see, kes hakkas, et noh, see täiendav kaks protsenti võiks tulla eraettevõtetelt, ehk siis noh, väga paljud nagu parteid nagu otsisid, otsisid seda lahendust, et, et kuidas tuua ikkagi ettevõtjaid siis ja et noh, nii-öelda teadus, teadusarendust ja teaduse tegemist nagu üksteisele lähemale, ehk siis kuni, kuni selleni, et, et ühe parteiprogrammis oli öeldud ka, et nagu... Et, et peab lõpetama nagu teadusartiklite tegemise, väga radikaalselt oli seal kuidagi ridade vahelt öeldud, et, et selle asemel tuleb ikka väga rakenduslikke nagu asju, asju hakata, hakata tegema, et natuke utreerides, aga see oli kõigil nii-öelda selline, selline lubadus, mis välja paistis, et, et, et, et midagi tuleb nagu teha põhimõtteliselt teistmoodi teaduse rahastamisel ja Ja ettevõtete teadusasutust omavahel nende koostöös.

No rakendusteadused peavad ikkagi teadusartiklid tegema, et ma loodan, et need teadusartiklid alles, alles jäävad.

Okei, aga räägime nendest täitsest majandusharudest, ma tõepoolest mäletan, noh tõesti väga mitme aasta tagant ja mitte, see ei olnud üldse mitte riigi jutt, vaid see oli seesama IT-ettevõtteid liidu ITL-i jutt, et Et noh, meie suuri ülesandeid on nüüd võtta kogu see, see, see tore IT, mis meile endale, riigile on nii palju kasu toonud ja näidata kõigile nendele teiste, teiste harude ettevõtetele. Et kui nad võtaksid ka senisest rohkem IT-d kasutusele, et siis nende elu ja läbi selle meie kõigi elu läheks paremaks, see ei ole tegelikult ju tänaseks.

Minema vaatama ikka ettevõtete, ettevõtetesse sisse, on ju, et, et mis süsteemi nad kasutavad, on ju, kusjuures ma õigesti mäletan, Enn, see oli minu arust isegi sinu teema ITL-is omal ajal, kus me koos tegutsesime ja ja selles mõttes ikkagi Enn tegi oma meeskonnaga väga suure töö ära, et, et käidi erialaliitude kaupa, toodi ettevõtjad kokku, räägiti nagu, mismoodi nagu erinevat protsessi saab automatiseerida, efektiivistada, tehti nagu teiste harudega näiteid ja nii edasi, et selles mõttes nagu See oli ikka väga tõsine töö, mida sa tegid omal ajal.

Aga ilmselt sa noh, oskad ka öelda, et see, see on ilmselt raske töö, et ei ole väga lihtne minna ettevõttesse ja öelda, pange selle kolme inimese asemele üks arvuti.

No esiteks jah, ütleme see kõik hakkab peale sellest, et, et erinevate ettevõtete ühe või teise või kolmanda funktsiooni juhid noh, kes on lõpetanud siis kooli võib-olla nagu kümme, kakskümmend aastat tagasi, et ega see kogemus ja nagu valmisolek teha sellist nagu muudatust, ega noh, IT nagu kasutuse võtmine Nagu arvutiga enamasti sa pead nagu selle tööprotsessi seal ettevõttes nagu ümber tegema, et sa ei saa lihtsalt samamoodi, et sa üks-ühele inimese töö nii-öelda ajad siis arvutisse. Ja ma arvan, et see ongi kõige, kõige keerulisem, sellepärast et noh, valmisolek nii-öelda kiires konkurentsisituatsioonis teha sellist nagu põhimõtteliselt nagu turn-around'i oma ettevõtte sees, et. Et need asjad hakkavad nüüd teistmoodi tegema, nüüd ma investeerin kuu e-kanalisse. Noh, kõik on kuulnud hirmu, hirmu jutte, kui palju see maksab ja paljud ettevõtted nagu noh, mõtlevadki, et ei, et ma ei hakka seda nii-öelda oma e-kaubamaja arendama, et, et tühja, mul on need müügimehed, ma vähemalt tean, et nad toovad oma müügitulemuse ära, Ja, ja parem ma ei lähe nagu sellele mänguväljale, sest see on nagu kallis, seal on suured riskid, ja vot see on nüüd see, see hetk, mis nagu meil ees seisab, et, et kuidas nagu julgustada ettevõtteid tehnoloogia investeeringuid, sealhulgas nagu IT-tehnoloogia investeeringuid tegema ja, ja noh, nii-öelda toetada neid selle nagu riski, riski võtmisele.

Mis riik siin teha, ma ütlen, mis riik siia puudub, üks eraettevõte toob teisele eraettevõttele müüa IT-süsteemina müügu?

No selles mõttes see natuke puudub, puudutab, on, on, on seesama, et just tuli just hiljuti, üle mõned päevad tagasi tuli üks uuring, mis näitas väga selgelt, et kui. Eesti muidu on väga nagu edu, meneerik, siis kus me kindlasti alla jääme, on seesama, et meie ettevõtjad ei kasuta e-kanaleid oma müügis ja turunduses samaväärselt, võrreldes kas või Euroopa keskmisega. Ehk siis, ehk siis sama, noh, see on veel teadlikkuse küsimus, see julguse ja teadlikkuse küsimus, et kas sa paned oma kaubad netemüüki, kas sa arendad selle toetava logistika seal välja või mitte, et, et seda teadlikkust ja seda oskust meil ikkagi ei ole, et me jääme selle Euroopa keskmisele alla, rääkimata tippudest.

Okei, ja parteidest, aga ikkagi ma kordan siis küsimust, et mis see riik sinna, mida, mida, kui see, ma ei tea, kelle programmis see kirjas oli, ütleme, et oli, ma ei tea, näiteks Reformierakonna, on ju, mis nad siis teavad, panevad selle koalitsioonileppesse, Noh,

siis vaene ametnik mõtleb välja, noh, tõstame teadlikkust, teeme kapitalisaadet, teeme ka stardisaadet, räägime sellest, aga...

See, seal on põhimõtteliselt jah, nagu, et, et esimene, mis puudutab hariduseplokki ja mis oli hariduseplokis väga selgelt sees, on ikkagi see nii-öelda interdistsiplinaarne õppe moodne sõna, on ju. Sisuliselt tähendabki seda, et kuidas viia kõikidesse nii-öelda õppekavadesse, juristide õppekavadesse, masinaehitajate õppekavadesse, sisse nagu IT, ehk siis kõigis valdkondades kasutatakse täna Et ka arstide õppesse, et kuidas viia sisse, et, et, et, et seal ongi nagu eraldi moodul, kus sul õpetataksegi kõiki neid tarkvarasid kuni nagu selle lihtsamate nende patsiendiportaalidega. Aga

tulevad tulemused mitte enne kümmet aastateni.

Jaa, aga kui me seda täna tegema ei hakka. See on nüüd see pikaajaline vaade, no lühiajaline vaade, et, et mida saab riik seal teha, ongi tegelikult nagu kaks asja, esiteks, on see, et, et, et teadlikkus, teadlikkus, teadlikkus, et selleks peab nagu noh, põhimõtteliselt seda ajupesu nagu tegema, et millised on need võimalused, et mida kasutatakse nagu Soomes, Noh, see põhimõtteliselt tähendab nagu seminar, seminari kaupa tegemist ja mingite praktikute Eestisse toomist selleks, et näidata, et vot, et aga ka ehituse nagu juhtimist saab teha nagu Building Information Modelingi järgi niimoodi ja seal on sellised majanduslikud kasud. Ja kolmandaks on investeeringu barjääri nagu nii-öelda. Noh, tugi selle investeeringu barjääri nagu ületamisel, et ikkagi kõigi nende tarkvarade kasutusele võtmine nagu tööstus- või teenindussektoris noh, võivad käia nagu Eesti ettevõtetele üle jõu, samas jällegi, kui nad konkureerivad rahvusvahelisel turul, noh, tahavad või ei taha, nad peavad üks moment selle hüppe tegema. Nüüd on küsimus, et, et millistes valdkondades, millisel vääral ja millistel tingimustel toetada seda nii-öelda tehnoloogilise hüppe tegemist? Ja see ei pruugi olla ainult IT-s ja võib-olla ka masinad, sisseseadmed.

Saade hakkab küll läbi saama, aga viimase kommentaarina, kuidas erakondade endal IT-ga oli, et kuidas koduleheküljed välja nägid?

Ah, vot see on hea küsimus, sellepärast et kui vaadata nagu erakondade neid programme, siis esimene asi, mis nagu silma torkab, et kui me teame, et et kuidas nagu edukat turundust nagu maailmas tehakse, et kui palju nagu kasutatakse visualiseerimist ja erinevaid nagu meediatüüpe, siis noh, Eesti erakondade lehekülje peal noh, kõige drastilisemad näited olid see, et sa läksid, seal oli siis nii-öelda see, see dokument ja siis sa vajutasid dokumendi peale ja siis sa said seda dokumenti lugeda. Seal ei olnud ühtegi visualiseerivat pilti, mis on kõige olulisemad teemad, välja tasub tuua vast nii-öelda sotsiaaldemokraatide nagu lehekülj, mille puhul nagu oli väga selgelt näha, nad olid valimisteks teinud nagu sellise lehekülje, mida oli võimalik nii vene kui eesti keeles. nagu vaadata ja kus oli väga noh, visuaalselt, lihtsalt asjad nagu välja joonistatud, niimoodi, et sa said nii-öelda liikuda piltide peal ja, ja vaadata siis, et, et mis sulle pakku, huvipakkuvas teemas sotsiaaldemokraadid nagu lubavad.

Meie saade muidu on läbi ja aitäh ja kohtume nädala pärast.