AI_pealkiri: Enn Saar ja erakondade IT-lubadused 2015. aasta valimisprogrammides

No üks esimene huvitav asi oli see, et e-resident, et, et, et seda on nüüd praegune nii-öelda valitsuspartei suure hooga nagu eest vedanud, aga positiivne oli näha, et ka IRL ja sotsiaaldemokraadid olid väga selgelt selle pannud nagu eesmärgina, sest võib ju võtta, et noh, et see on noh, sellest suust ikkagi teravat vaidlust tekitav nagu teema või võiks olla. Siis väga selgelt oli näha, et kolm nagu suuremat erakonda, välja arvatud Keskerakond olid nagu enda programmi sisse pannud, me toetame e-residentsust, me toetame kõiki neid teenuseid, mis e-residentidele tahetakse nagu pakkuma või me tahame pakkuma hakata, et selles osas, noh siis positiivne, et, et selles osas paistab nagu konsensuse poole liikuvalt.

panemist. Ja, ja positiivne on see, et IRL-i ja, ja Reformierakonna programmis oli väga selgelt ka välja toodud see, et, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tegelikult nagu ainult Nii-öelda võimaldav vahend selleks, et viia selliseid noh, radikaalsemaid reforme ühes või teises või kolmandas valdkonnas läbi ja, ja selles vaates on nagu hea, et, et, et neid võimalusi on, mis torkas silma nagu programmidest, oli see, et, et nad olid enamus parteidel ühes ja samas kohas, sama e-residentsus, e-tervishoid, riigiefektiivsem nagu majandamine, juhtimine, noh, andmete ühekordne sisestamine, andmekaitse, Aga kui rääkida sellest, et kuidas siis nagu tööstussektor võiks, et mida peaks nagu nii-öelda riik tegema järgmise nelja aasta jooksul, et, et tööstussektor tehnoloogia kasutuselevõtus oleks nii-öelda edasipüüdlikum, siis need olid nagu valdkonnad, mis olid väga väheselt kaetud, et, et kui mingisse valdkonda nagu rõhk pandi, siis kõik parteid või enamus nagu sinna olid nagu, nagu näpu peale pannud ja kui ikka midagi oli katmata, siis oli ikka kõigil katmata.

Kas peale selle e-residendi on veel mingisuguseid teemasid, mis suurel hulgal parteidel on nii-öelda äramärkimist leitud, et selle põhjal me võiksime siis eeldada, et need on ka noh, tõenäolisemalt need teemad, mis saavad järgmise nelja aasta jooksul Eestis kuidagi

No siin on ka muidugi väga selgelt nüüd küsimus, on ju, et kui palju on need lubadused või kui palju on need juba tööd, mis nii või nii, noh, tuleb ära teha, on ju, et meil on osapresident Ansip, on ju, kes on vastutav Euroopa Liidus ühtse digituru tekkimise eest, on ju, et noh, et, et ja ta teeb selle ära noh, meiega või meiet, on ju, see on tema tööd selle ära pealt tegema, on ju. Või, või see, et noh, et digialdkiri muutub Euroopas rohkem kasutatavaks, see on küll nüüd asi, kus on poliitikusest väga palju kasu olnud, seda ise nagu promonud, käinud seda näitamas, demo omas, testimas, ehk siis et kui seda suudaks kuidagi suruda, oleks muidugi väga edumeelne, meil on isegi vist infoiskonna arenguvas eesmärk, et Euroopas kahekümne protsendi ulatuses kasutama digialdkirja kakskümmend kakskümmend.