AI_pealkiri: Sten Tamkivi Teleportist, Silicon Valley investeerimiskeskkonnast ja globaalsetest tehnoloogiatrendidest

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, on aeg Restardi saateks ja Restart on siis see, see saade, kus saatejuhid Taavi Kotko, Henrik Roonemaa vaatavad mi, mis toimub IT-äris ja eelkõige me proovime vaadata, mis toimub Eesti IT-äris, aga Eesti IT-äri on väga lai mõiste, algub siit üle riigipiiride kaugele välja ja täna meil ongi selline saade, kus me räägime ühest inimesest ja ühest ettevõttest, mis on valgunud siit üle piiri, meil on külas Sten Tamkivi, endine Skype-Eesti juht, peab alati ütlema ja praegune siis sellise idufirma nagu Teleport tegija, tere, Sten. Tervist. Sa elad ja toimetad peaasjalikult USA-s, aga nüüd sa oled siin käimas, et osa Telepordist on Tallinnas.

Jaa, meil on, Teleport on täaseks kasvanud kaheksa inimeseni ja Eesti on mitte ainult suurim konto, vaid ka ainus koht, kus meil on uks ja ukse peal on kleepakas Teleport. Ehk siis tegelikult meil on kaheksast inimest kolm on, on püsivalt Tallinnas ja, ja mõned inimesed käivad Eestis rohkem ja mõned käivad natuke kahe võimel.

Nagu esimeses

plokis ikka, peaks paresolega rääkima, et millega üldse tegemist on, et kui kuulaja üldse ei tea, et, et räägi natukene Teleportist. Teleport lihtsalt öeldes on tarkvara, mis aitab start-up inimestel leida, kus nad maailmas olema peaks ja aitab neil sinna ka saada.

Aga ütleme laiemalt, sa olid pikalt või noh, oled siiamaani, eks Silicon Valley's ja, ja, ja sa võtsid endale nii-öelda aastapausi, et mõelda välja üldse, et mida sa võiksid teha pärast seda, kui sa olid Skype'iga lõpetanud ja, ja oma, oma, oma hariduslikud teadmised või puudujäägid ka taastanud, eks, et et räägi sellest protsessist, et see, mis moodi jõutakse nagu üldse uue ideeni, et noh, et, et sa olid nagu nii-öelda Horovitši pundis, tegid seal nagu kaastööd, et Et kuidas sa üldse jõudsid selliste nagu, nagu mõteteni, et võiks teha mingi sellist nagu teleport?

Jah, see tõesti võib-olla ei ole päris nagu tavaline niisugune start-upi tegemise lugu Eesti mõistes, sageli juhtuvad need asjad kuidagi juhuslikumalt, et ma alustasin pärast kooli, pärast seda, kui ma olin aasta aega veetnud Stanfordis, sügisel... Andrejsno Horovit siis sellises rollis nagu entrepreneurship in residents, mis on siis residenttuuris olev ettevõtja või, või residentettevõtja. Mis siis põhimõtteliselt tähendab seda, et riskikapitali firmad sageli teevad seda, et nad avavad oma kontori, oma koosolekud, oma käimasolevate või tulevaste koht, nagu teiste ettevõtjatega kohtumise flow, kellegile, kes on sellises seisus, et ta veel ei tea, mis seal tegema hakkab. Ja minu puhul oli see, et kuna ma olen kunagi esimese ettevõtte asutanud juba suhteliselt varakusnooses ja tean, kui raske see on, ja samas olnud ka üsna suures ettevõttes juhi rollis, siis, siis ma olin üsna agnostiline, et kas ma tahan olla esimene või kolmas või viies või kümnes inimene mingis ettevõttes, mul ei olnud kinniside, et ma tahan uut asutada, et mulle see jube hästi sobis, et ma sain kohtuda väga, väga paljude inimestega, kes Sandyil ja Rodel asuvate riskikapitali ettevõtjate juurest kogu aeg läbi käivad, Ja samal ajal panna kõrvale ka nii palju aega, kui ma tahtsin, selleks, et mõelda nagu oma mõtteid. Ja, ja juhtus siis niimoodi, et kuskil üle-eelmise aasta oktoobris panin ma endale, ma vaatasin järgi, üherealise ideede tabelisse ühe rea, mis puudutas seda, et inimeste migratsioon on katki, ehk siis kui ma ise olen oma perega kolinud Eestist Londonisse või Singapuri ja nüüd Ameerikasse, et sellised liikumise juures on sada pisiasja, mis võiks olla paremini, paremad ja mugavamad, on see siis viisadest kuni asjade kolimise ja liigutamiseni. Ja, ja hakates seda valdkonda uurima, mis selles valdkonnas teha võib, siis ma jõudsin selleni, et ei, ei olnud ühtegi firmat, millega liituda. Järelikult oli paratamatus, et tuleb midagi uut teha.

Aga vaata, sa ütlesid küll, et see start-upi loomise lugu või Telepordi loomise lugu ei olnud nagu tavaline lugu, eks ole, aga Teistpidi, kui ma kuulan seda, et, et, et sa nagu natuke tabasid ühte sellist klišeed, mida, mida heidetakse Silicon Valleyle pahatihti ette, et sinna on kogunenud sellised noored inimesed, kes süstemaatiliselt vaatavad ringi, et mis on katki, ja siis neil on natuke sellise nii jumala positsioon, et ahah, see on katki, et me teeme selle korda, kui Apple näiteks hakkas oma kella välja tooma, mitte küll start-upina, Aga et siis no ironiseeriti selle üle, et et kui palju sinna kulda läheb ja palju maailma kullatodangust võiks teoreetiliselt minna Apple'i kella peale, et siis ironiseeritate Apple'is, vaadata ringi, et gold is broken, et kuld on katki, et me teeme selle korda ja siis nad tegid kella, et seda mõtlemist vist on päris palju seal välis, et ja kui sa ise ütlesid ka, see on katki, ma proovin selle korda teha.

Jah, aga ma arvan, et see ei mitte jumala positsioon, vaid see on inimese positsioon. Vaata,

et...

Sa ei jää, sa ei jää nagu lootma mingisuguse kuskilt väljast tuleva või mingisuguse ajaloolise paratamatuse peale, mis, mis, mis asjad ise korda teeb, vaid et sa otsustad, kui midagi on katki, siis see on sinu võimuses see korda teha, et võib-olla see ongi, see ongi võib-olla selline Silicon Valley mõtteviisi nagu eripära, et et, et mingite asjade kordategemist ei peeta... jumalate lõbuks, vaid igaühe võimuses olevaks asjaks, mida teha. Ja ma arvan, et on hästi, meil hästi suur vahe on see, et kas sa üritad korda teha teiste inimeste probleeme või sa üritad korda teha enda probleeme, et ma arvan, et viimasel juhul on üsna selge, et sa tunned neid probleeme paremini, kui sa oled ise neid läbi elanud ja sul see, kui sa, kui sa midagi korda tegema hakkad, et siis sa oled nagu positsioonil, kus sul on ka tõenäosus õnnestuda suurem.

No aga teistpidi jälle, et noh, neid asju, mis on katki ümberringi, on hästi palju ja mida me ka Eestis näeme, ütleme siin no uute start-upide puhul, et inimesed kipuvad noh, nii kui nad näevad, et midagi on katki, nad kohe kipuvad seda lahendama minema ja nii kui nagu isegi õnnestub natuke midagi lahendada, et oh, väga hea, et järelikult maailm vajab seda, teeme kohe start-upi, on ju, noh, ütleme tegemata läbi kas või elementaarset matemaatikat, et kui palju võiks olla samalaadse probleemiga inimesi või ettevõtteid, nii edasi, eks, Et räägi sina sellest, et noh, et kui see nagu rida nagu noh, sinna paberisse kek, tekkis, et see on katki, et noh, milline on see nii-öelda, see nii-öelda süstemaatiline töö, mis hakkab see ühe probleemiga nagu pihta, et nüüd küll see nagu hindada ära selle dimensiooni, et noh, et ala, et et tõesti, et see probleem võib siin puudutada nagu miljoneid inimesi, mistõttu nagu see turg võib olla nagu piisavalt soosiv selleks, et üldse hakata mõtlema mingit start-upi.

Jah, makronumberite vaatamine on kindlasti selle, selle või ütleme, see probleemi nagu mastaabist arusaamine on kindlasti selle protsessi üks osa, ma arvan, et see ei ole kõige olulisem osa, aga nagu nagu natuke tobe on mingisuguse probleemiga töötada, ilma et sa üldse aru ei saad, kust ta nagu üldises maailmapildilises paikneb, on ju, noh, näiteks see, et me jah, ma üsna kiiresti uurisime välja Kindlasti tahaks öelda, et ma ei tee teleporti üksi, et, et tegelikult mul on kaks kaasasutajat, kellega ma ühest neist said täpselt samamoodi kokku ja nõusin Horvavitsis, mis tähendab jälle seda, et see IARiks olemine oli, andis lisaväärtust, et kohtuda õigel ajal õigete inimestega, ja Silver Kesküla, kes on vana kolleeg Skype'st, ehk siis jällegi mingisugused asjad, minevikus viivad järgmises uues ettevõttes uute asjadeni. Aga Palasi ja Silva ju ka nagu tööle hakates, et, et noh, näiteks maailmas on kakssada kolmkümmend kaks miljonit inimest, kes ei ela riigis, kus nad on sündinud. Järelikult nad oma elu jooksul ühe korra kolinud nagu põhjalikult ühest riigist teise. Ja siis, kui sa hakkad nagu uurima, kust niisugune statistika tuleb, kust see number tuleb. Ja siis saad aru, et tegelikult, et selline statistika ei püüa kinni kokku selliseid minu või Silveri-suguseid, kes kui ma liigun ühest riigist teise paariks kuuks, ma ei registreeri, et ma muutsi oma aadressid, ma ei võta teise riigi residentsust või kodakondsust, ehk siis tegelikult sa hakkad seda lahti pakkimisse, võid jõuda järelduse, et tegelikult on meil siin veel üks suurus ja üks suurem Ja siis vaata, et miks nad liiguvad, et, et kas siis otsid neid inimesi, kes on liikunud ja räägid, intervjueerid neid kümnendat kaupa ja katsud süstematiseerida seda teadmist või leida teisi kohti või teisi inimesi, kes on juba seda pilti kaardistanud, ehk siis ma ma lugesin ka päris palju raamatuid ja mitte niimoodi, et sa loed raamatut Ja, ja vaatan, mis edasi saab, vaid näiteks, mis on hea näide, professor Moreti Berkley Ülikoolist on kirjutanud raamatu, kus ta on esitanud mõned väga huvitavad teesid, näiteks et tööpuudus on puhas vale asukoht. Et see, mida näiteks iga igi noh, just tulema valimiste perioodist räägiti väga palju, et kas on tööpuudus, kuidas inimestel oleks rohkem hapanud tööd, tema väide on see, et see on lihtsalt vale asukoht, et see kui keegi on töötu, siis tuleb talle anda voutcher, mine mujale. Ja see lahendab seda. Ja siis loed sellist raamatut ja jällegi, kuna sa juhtumis oled Silicon Valley's, siis sa kirjutad talle e-maili, ütled, et ma tahaks temast rääkida ja sõidad sinna Berkley ülikooli ja räägid. Et tegelikult maailm on, on... Väga palju väiksem, kui ta tundub, et, et täpselt sama asja võiks teha ka keegi, kes on näiteks Eestis, et lihtsalt suhed inimestega, kes asjad jäävad.

Aga kui palju see algus oligi nii-öelda noh, töö ütleme sõna otseses mõttes numbritega, et noh, Silicon Valley's, kas see Big Data nii-öelda olemasolu seal ümberringi erinevatele registritele, ligipääs, nii edasi, on ju, versus nagu see, et see noh, tegidki nii-öelda klassikat, et tegidki nagu tuhat intervjuud sõna otseses mõttes ise ära, et, et saada nagu touch kätte asjaga, et et kuidas seal teil see protsess rohkem välja nägi? Ma arvan, et esimeses

saatsis ma tegin intervjuusid võib-olla ütleme, paarkümmend, kolmkümmend, Sellised igaüks võib-olla pool tundi ja rohkem ja selle käigus nagu järjest täpsemini sain aru, et mida järgmiselt vaja küsida on, ehk siis said, sa ei küsi nagu kolmekümnelt inimeselt samu küsimusi või et su lugu enda peas ka areneb juba, on ju. Aga teistpidi, kui nüüd vaadata, et me aprillis, eelmise aasta aprillis tegime firma ja juunis palkasime esimesed inimesed, siis, siis minu niisugune kogemus ettevõtjana, eriti arendustiimides ka, et me ikkagi väga kähku katsusime hakata midagi nurgast ehitama. Et näiteks see küsimus, et, et kui me tahame, näiteks meil on otsinguprobleem, et meil on otsinguprobleem, et ühes otsas on meil inimesed, kellel on mingid vajadused keskkonnale, kes tahab uut tööd ja kes tahab madalamaid kulusid ja kellel on vaja lastele head haridust ja mingid iga, kõik need põhjused, mida ma intervjuudest kuulsin, et selleks, et aidata neil leida, kus nad olema peaksid, on meil vaja kogu planeedi kohta elukalliduse ja elukvaliteedi andmestikke. Mis on nagu, kõlab nagu tohutu suur ja keeruline probleem, aga selles mõni, et hakata abstraktselt nagu otsima kokku andmeid, siis me otsustasime temaga, ehitaks midagi. Ja otsustasime, et me ehitame esimese asjale tööviiste, mis aitab sul San Francisco Bayerias otsustada, kus sa elame, eks.

Seal on päris

suured vahed. Seal on, seal elab seitse miljonit inimest ja ma ütlesin, et me võtame sellise postiindeks, mis on natuke väiksem kui linn, aga, aga mitte ka päris tänavatasemel, et postiindeks on see meie ühik, et seal umbes kolmsada postiindeksit, mille ees sees elab seitse miljonit inimest, iga aasta voolab sinna veerand miljonit inimest sisse ja kuna see ajab... üleshinnad teatud kohtades ja tekitab sellist nagu majanduslikku pinget, siis on ka väga palju inimesi, kes siis jaksavad enam elada seal, ehk siis sealt liigub ka teistpidi välja, et see on niisugune suur pesupasin, ja et tuua sinna tarkvara juurde ja näidata inimestele, et kui sa elad San Franciscos oma linnaosas ja koliksid hoopis ida poole San Franciscos lahte, sinu igapäevane autos veedetud aeg kasvab kakskümmend neli minutit, aga sa säästavad kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend dollarit aastas. Jah, ei. Et, et me ehitasime sellise väikse tüki, mille me lasime eelmise aasta novembris välja ja nüüd seal on niisugune stabiilne voog, võib-olla paarsada otsingut või paarsada inimest otsib seal päevas, kus nad olema peaksid ja, ja ja selle käigus me õppisime, kuidas koguda andmeid, kuidas ehitada kasutajaliidest, mis ei oleks selle inimese vastik, et sa ei pea alguses täitma pikka vormi, et mis sind huvitab, vaid see on niisugune mõnus ja visuaalne ja mugav, ja nüüd me oleme võtnud, niimoodi kokku töötanud oma algse tiimi, selle kogemuse, need, juba need mootorid, mis aitavad meie andmeid koguda, ja ehitame selle peale oma järgmist toodet, mis aitab inimesi töötsida üle maailma, ehk siis selline ma arvan, et on hea vaja või väga vajalik leida selline balanss, et kus sa võtad seda teoreetilist andmestikku ja kasutaja intervjuusid, aga samal ajal võimalikult kähku hakkad midagi ka tegema, et mida saad nende samade kasutajate näidata, et kas see on nagu see, mis sa mõtlesid? Ma arvan, teeme siia kohta pausi ja oleme varsti tagasi.

Restart.

Me oleme Restarti saatega eetris tagasi, räägime siis täna Sten, Sten Tamkiviga, kes ehitab sellist idufirmat nagu Teleport, mis ütleb, kust sa peaksid elama. Ja sa rääkisid, kuidas te kogusite kõigepealt andmestiku ühe pisike, suhteliselt pisikese piirkonna kohta, eks ole, et San Francisco Bay Area, seitse miljonit inimest, aga noh, sihiks on terve maailm, eks ole, et ta peaks ütlema ju mulle, üle maailma, kus ma pean elama. Kust sellised andmed tulevad üldse, ma mõtlen, et on olemas, eks ole, näiteks ma ei tea, mingid ÜRO inimarengu indeksid ja Big Maci indeksid, aga et no ei ole ju olemas maailmas standardiseeritud kujul kõigi riikide kohta selliseid andmeid, mida teie oma äppis kajastate?

Just, ja see ongi, miks, miks meil tasub seda teha või kus nagu hästi palju väärtust, et keegi peaks seda ära tegema. Ühest küljest on hästi, et, et võrreldes näiteks, ma arvan, et Teleporti ehitada kümme aastat tagasi oleks olnud väga palju keerulisem kui mitte võimatu. Ja üks asi, mis on vahepeal juhtunud, on see, et väga palju rohkem on tekkinud juurde OpenDatat ja, ja noh, mida, millega Taavi iga päev oma töös tegeleb, et kuidas nagu kõik see andmestik, mida inimeste kohta oli näiteks õiged kogu, et kuidas see oleks võimalikult palju kasutatav igasuguste selliste aplikatsioonide tegemiseks. See annab meie kogemuses päris hea sellise algse vundamendi, ehk siis see, kui sul on olemas mingi riigi või mingi linna statistikaameti eelmise aasta kolmanda kvartali kinnisvallaturu keskmine hind, siis see midagi ütleb sulle. Kui sa hakkad nüüd tegelikku kasutajaliidest ehitama, siis selgub, et võib-olla sellest on vähe. Et see ei ole piisavalt täpne, kui sa avad selle peale kinnisvara saidi ja seal on kulutus, mis on hoopis teise hinnaga, et järelikult on sul vaja hakata ehitama kas API-de peale või, või kokku korjama andmeid nendest kohtadest, kus liiguvad operatiivsemalt needsamad, näiteks korterihinnad või, või vaatama tööpakkumise saite, et aru saada, mis on tegelikult nagu homsed palgatase pealt, mitte need, mis olid eelmisel aastal keskmis.

Aga, aga see, millest sa räägid, mõneti on, ma ei taha kindlasti pisendada sinu tööd, aga see on mõneti lihtsam, kui näiteks hakata kuidagi numbrilisele kujule teisendama asju, nagu näiteks noh, teil on seal üks kategooria, et mis see niisugune, sallivus või et noh, sellised pehmemad asjad, eks ole, või, või mingi arstiabi kvaliteet, et noh, seda, see on palju keerulisem,

eks ole. Need on olemasindeksina.

Paljud on indeksina, aga, aga nende indeks, indekseeritud asjade puhul on see, et kui sa tahad teha asjad globaalseks võrrelda, globaalselt võrreldavaks, siis väga palju tööd läheb selleks, et ära normaliseerida, et kui näiteks USA-s öeldakse mingi tervishoiuteenuse kohta ühte asja, Euroopas öeldakse teist asja, sa näiteks ei saa käsitleda No mis on hea näide, on ju, et tervishoiu eest Ameerikas maksab inimene erakindlustuslepinguga ja Euroopas maksab ta sotsiaalmaksuga, ehk siis kuidas, kuidas defineerida näiteks tervishoiu kättesaadavust sama palgaga inimese jaoks, on ju, kohtades. Et, et isegi kui näiteks sul on tükid näiteks kahesaja erineva riigi kohta olemas, et kuidas sa nüüd niimoodi kokku paned, et sellest tekib globaalne otsingi, et seal on ka lisavetuskiht. Ja siis, ehk siis esiteks on avalikud andmed, teiseks on mingisuguste nišiteenuste eramaailmast saadavad andmed ja kolmas, ma arvan, et kuhu me ajapikku läheme, aga kus õnneks veel ei ole väga palju tulnud olla, on see, et andmed, mida me peame ikkagi ise nullis tekitama. Näiteks, kui keegi tahab, start-upi asutaja tahab teha täna päringut, kus ma peaks maailmas olema, et palgata kaheksa inseneri selleks, et ehitada Bitcoiniga arveldavate droonide firma. Selles küsimuses on peidus nagu noh, kaheksa inimest palgata, tööjõukulud ja maksud ja see on lihtne, on ju, aga näiteks Bitcoin ja droonid, et kus kohas maailmas on see legaalne, kus kohas on see hägune ja kus kohas on see keelatud?

No näiteks minul üks, üks küsimus, mis mul tekkis, kui ma mängisin nende andmestikega, et ma vaatasin ka, et mis on mu jaoks tähtsam ja mis vähem tähtsam ja kas arstiabi on tähtsam kui sallivus ja, ja vähemustes ja nende edasi, siis mul kogu selle Potipalu lõpuks tekiks nagu küsimus, et aga et see äpp ei ütle mulle, et kas see on lahe linn. Ja siis, et aga ma tahaks teada seda, et kui ma hakkan nüüd kuhugi kolima, eks ole, koguma perega, et ma tahaks teada, kas seal on lahe või ei ole lahe.

Seda, selle kohta, see on muide väga adekvaatne küsimus ja meile tundub, et selle lühiajaline lahendus, enne kui me selle Telepodi masina ära valmis ehitame, on ju, lühiajaline lahendus on see, et me peaks sulle tekitama ühe nupuga, ühe klikiga võimaluse käia seal nädalaga. Ehk siis tegelikult seal on alati see, et mingisugune otsus, milleni sa saad minna andmetega ja data ja kvantasjadega ja siis on alati selline kvalitatiivne, subjektiivne asi, mille juures me oleme avastanud sellesama toote ehitamisel. Et on mõned päris head proxy'd või sellised vahendajad, kes annavad sulle mingi signaali, on ju. Näiteks kui me võtame, tõmbame sisse sinu sotsiaalse graafi näiteks Facebookist ja näitame sulle läbi selle Läädse, kus sinu sõbrad elavad. Siis see annab sulle juba teatud emotsionaalse, et mis võib olla lahe ja kus on lahe sõppadega hängida. Või mis on veel just seesama, et ma tahaksin, või mida kasutajad meile ütlevad, on see, et see probleem, mida Teleport nende jaoks meie ees lahendab, on see, et kui sa kolid Londonist Silicon Valley'sse tööle, minna Facebooki, Siis sa helistad sõppadele, guugeldad kaks nädalat, surfad kinnisvarasaitides ja teed kaks nädalat mingisugust niisugust rutiinset otsingut ja otsid seda kindlust, ja Teleport teeb selle esimese filtri sulle kahe minutiga ära ja siis sa juba tead, milliste sõppadega rääkimine näiteks. Et juba see kahest nädalast teha kaks minutit on juba väga, väga väärtuslik.

Aga räägime rahast ka, et sina juba kogenud start-upper tead seda, et palju mõnusamaks start-uppi teha, kui on ütleme niimoodi, et, et sa tead, et sa paar aastat nagu raha otsima ei pea, et sa saad nagu rahulikult toimetada, et sa sõna otseses mõttes ei ela siin kuust kuusse, et meil siin oli üks saade alles hiljuti ühe start-upperiga, kes kes alguses leppisid kokku tiimiga, et teevad kuus, kuus kuus tasuta tööd, millest see kokkuvõttes poolteist aastat on

ju, et... Ja see pole veel läbi. Ja raha on otsas.

Et, et sina, sina lahendasid need probleemid enda jaoks kohe alguses ära

Jah, me tõstsime sisuliselt enne, kui me tööle hakkasime endale ära investeeringu või, või sellise seemne investeeringu, kus oli suuresti sees ka Andrejusin Horovitsi käsi, ehk siis ma, kui ma nagu fondi juures istumise lõpetasin, siis, siis tegelikult nemad jäid Teleportikud nagu kaasa ka investorina. Jällegi, olles esidentuuris olev ettevõtja, on selline naljakas dünaamika, et et sa sisuliselt räägid läbi investeeringud oma nii-öelda sõprade või kolleegidega ja see tekitab sellise väga noh, kuidas ikka kokku leppida, mis on õiglane, õiglane kokkulepe, et siis, siis tegelikult selleks, et oleks see asi laiem põhi, et siis me kaasasime välised investorid ka mujalt, ehk siis SV Angel, Ron Conway, kuulus selline varajase staadiumi fond ja Seedcamp, kes on Euroopa minu arvates kõige laiapõhjalisem selline varaste investeeringute fond ja siis meil on kaksteist, kaksteist erainseli investorit veel ka lisaks. Ehk siis me saime kokku väga solvitsi pundi, keda käest paha tõstmine sageli, mäletan kunagi küsiti Justin Moskovitsi käest, kes oli üks Facebooki kaasasutaja, tõeb niisugust firmat nagu Asana. Et, et kui ta annab miljard dollarit, et mis asja pärast ta ju antis sellega, et tõsta näiteks Mark and Dresenit raha? Mille pealt oma vastus oli see, et kas te olete kunagi proovinud Mark and Dresenit endale palgata? Ehk siis selline, ma arvan, et see investeeringu otsimine ja kokkupanemine meil oli ka ikkagi väga palju sarnane, et kes on need inimesed, kellega me väga, väga tahaks, et meil oleks avatud kanal, kellega me saame alati rääkida, et see ei olnud nagu küsimus ainult sularahas. Sularaha pool oli meil sellepärast oluline, et kui me oleme jõudnud järelduse, et meil on vaja ehitada alustuseks otsingumootor, siis see on natukene selline varajase Google'i juhtum, et kui te mõtlete, et millal nagu Google hakkas esimest korda mõtlema sellele, et millest ja kuidas ta raha küsib, et sinna läks ikka paar aastat sellist väga kõva inseneritööd ja algoritmide lihvimist ja sellist, sa ei, sa ei saa ehitada Google'it, kui sul on surve, et sa pead järgmise kuue kuu pärast hakkama kasumit teenima. Ehk siis me võtsime täpselt samamoodi, et parem, tõstame natuke suurema raundi, anname natuke suurema tüki ettevõttest ära, saame väga soliidsed investorid endaga kaasa ja võtame sellise horisondi, et meil oleks paar aastat aega tegelikult lihvida asju, Mis jälle teistpidi on natuke ohtlik, on ju, et sa ei tohi nagu muutuda seal otsas mugavaks ja paar aastat nagu, nagu katsetada ühte, katsetada teist, et me tegelikult nagu, kui me nagu sisemiselt näiteks ka see nädal siin Tallinnas tiimiga oleme ülemaailma kokku tulnud, on ju, et siis selle, selle väga suur osa sisust on see, et mis me tegelikult järgmise kuuga, järgmise kolme kuuga saavutame, et mitte, mitte see, et mis meil... Seal paari aasta pärast, jah.

No Google käis enne, kui nad said raha, nad käisid küsimas, rohkem kui kahesajast kohast saadeti minema, et, et mis asja te ajate, et me, mis raha? Aga see oli ammu, eks ole, see oli ju kaugelt üle kümne aasta tagasi, kas tänapäeval ütleme sellise ideega, nagu sina rääkisid, mis võib-olla võib kõlada natukene udusena või natuke laiahaardelisena, võib-olla isegi võimatuna mõne jaoks, et on, kas oli kerge saada jutule?

Jutule saada on, ei ole keeruline, see, selles suhtes, et Silicon Valley ja lohastamise masinavärk on ikkagi optimeeritud sellele, et mitte maha magada huvitavaid võimalusi, ehk siis tegelikult kontakte saada, ütleme, tänavalt otse sisse ei jaluta mitte kuhugi, aga kui sul on vähemalt üks ühine lüli kuskil sotsiaalkirgustikus ja saad selle info, et tegelikult niimoodi saab, ei peaks nagu kartma, ei ole vaja nagu aukartust mitte kellelgi ka Eesti niisugustest Estonian Mafia ringkondadest, et kui vaja, siis saab igale poole. Üldiselt ma ise olin ka pisut üllatunud sellest tempost, millega me selle, selle ringi kokku saime. Noh, ma arvan, et see on ikkagi selgelt jälle indikatsioon, kus nagu Euroopa ja USA vahel on väga suur vahe, et, et see, et me sisuliselt tõstsime oma visiooni ja, ja Ja idee esimese kirjelduse ja selle tiimi peale, ehk siis ka see Skype'i nimi ja Skype'i taust ja nimi ja kõik need asjad, on selline. Noh, Euroopas oleksid mitte iialgi juhtinud, ei, ei, ei Londonis, mis on ilmselt kõige suurem Euroopa haab, ega üheski teises kohas, et see on, see on tänasel ajahetkel tarkvarimaailmas selle koha pealt, Silicon Valley on ikka lihtsalt väga pika puuga eest.

Et nad on nõus tegelikult riskima märgatavalt väiksema alusinfo pealt, vaadates lihtsalt inimesele näkku, vaadates tema kogemust, uskudes seda, et ta ei viitsi oma elu raisata mingi noh, nii-öelda mõttetu asja peale ja, ja kuna seda raha on tulnud nagu lihtsalt, et siis võib seda natuke välja ka minna liht

Jaa, ja ka mahud on sellised, et kui sa mõtled, et, et ükski investor ei mõtle selle peale, et kui palju mitme dollariga me oleme valmis riskima, vaid riskikapital on portfelli matemaatikaga. Küsimus on see, et mitme pro, protsendi või promilliga ma olen valmis riskima. Ja, ja selge on see, et kui, kui sa räägid varajase investeerimise, kui sa räägid ingelinvestoriga, kellel on miljon eurot isiklikku vara ja sa küsid temalt sada tuhat dollarit näiteks, või sa räägid Euroopa varajase staadiumifondiga, kellel on kakskümmend miljonit eurot ja sa küsid temalt sada tuhat, või sa küsid... Ka sellest kümme korda suuremat roha näiteks fondilt, keda on juhtumisi neli või viis miljardit dollarit, siis, siis ma arvan, et lihtsalt sellises üldises Silicon Valley vahamassis muutub juba ebaoptimaalseks teha liiga väikeseid panuseid, sest siis ju administreerimisele ja läbivõikimisele kuluv aeg läheb liiga suureks, juhul kui sa oled liiga väikeste tükkidega. See on vaja,

see on vaja neli miljardit ära paigutada, et kas sa teed seda miljardi haaval või kümne tuhande haaval, on väga suur vahe, on

ju. Ja kas sa teed seda tuhandesse või kümne tuhandesse kohta või, või pead kolm otsust tegema, et see on mõjusvaheline?

Aga kas investorite ootused nagu sellesama tulemuslikkuse ja tootluse koha pealt on, on ka nüüd nagu ajas arenenud noh, võrreldes sellega, mis oli näiteks kümme aastat tagasi või või ikkagi noh, täna näiteks samuti, et noh, et, et a la, et me mingi nagu viie või seitsme aastaga peaksime saavutama nagu, nagu mingi, mingi, nagu nii-öelda noh, mingi, mingi exitit väärt nagu, nagu, nagu, nagu väljumis, mäl

USA majanduses või üldse maailma majanduses minu arust on, on täiesti pöördeliselt viimase kümne, viieteist aastaga muutunud ja siis on mitu sellist makrotrendi. Üks on see, et kui sa vaatad, kui palju on tehnoloogiaettevõtted, võtavad nüüd näiteks Fortune sada või, või S&P viissada või need suured indeksid, mis olid nagu mäetööstus ja naftatööstus ja Ma ei tea, kaubandus, jaekaubandus füüsilistes poodides, et kõikides sellistes edetabelites on järjest rohkem tehnoloogiat, mis tähendab, et tehnoloogia osakaal majandusest või tehnoloogiapõhiste ettevõtete osakaal majanduses kasvab. Teisest küljest, majanduskriisid on läinud õnnaks ja, ja, ja näiteks börsile minek toimub täna keskmiselt oluliselt hiljem, kui see juhtus. Mis tähendab, et sul on võimalus saada maailma majanduskasvust osa, proportsionaalselt suuruneb see osakaal, kus sul see võimalus on see, et sa pead minema tehnoloogiapõhistesse firmadesse ammu enne, kui neid börsid müüakse. Eks sa pead tegema varasemaid investeeringuid. Ja kui sa mõtled, et kuhu lähevad jõukate perekondade raha haldavad fondid, kuhu lähevad pensionifondid, kuhu nad oma see raha massi paigutavad, et teenida seda tootlust, sellest rohkem voolab seda sellesse etappi, Ja mis on selline isetäituv, täituv nagu tsükkel, et kui sa nagu Okei, Amazon ja Google ja Microsoft on börsil, on ju, aga kui, kui Airbnb ei ole või Uber ei ole, siis ongi, et Uber saavutab börsifirmade neljakümne miljardisi hinnatasemeid ja keegi ei ole kuskil avalikult seda nagu turule lüünud, et sa pead olema riskikapitali fondides sees, selleks, et saada seda tegi. Ja see, see ahel on see, mis võib-olla nii kiiresti toimib, see on ka näiteks see põhjus, miks mina olen veendunud, et, et hetkel näiteks ei ole tehnoloogiainvesteeringute mulli samas. Sest üks number, mis ma just vaatasin, oli see, et, et kui oli kaks tuhat aasta mullilõhkemise enne hetk, siis oli, NASDAQil vist üksi oli, oli kakssada firmat, kellel oli hind kakskümmend korda või rohkem nende aastasest müügikäibest, mitte kasumist isegi, vaid. Ehk siis, ehk siis sul oli turul kakssada mingisugust firmat, kuhu iga taksojuht või, või kodupärane võis minna ja osta see aktsiat ja see nagu küttis seda turuga ainult juurde. Täna on selliseid firmasid, keda nii hullult hinnatakse, ei ole mitte kakssada, vaid kakskümmend ja miks, kõiki neid investeerivad professionaalsed investorid. Kuskil seal ei ole kodukajalisi sees, ehk siis see ei ole nagu majanduses laiali mingisugune hull mull ja ja niisugune kasumijaht, vaid see on nagu väga kontrollitud, väga, üha väiksema ringi investorite poolt tehtav mäng.

Aga samas tekib küsimus, eks ole, et nad tahavad mingil hetkel oma raha tagasi, et mingil hetkel see ümber läheb börsile. Seal ei ole teist variant, kus, kus see raha ikka, et mingil hetkel ta hakkab teenima normaalset kasumit, käituma tavalise firmana, läheb börsile, ja siis tuleb see kodupereliste raha sinna ju sisse, nüüd on küsimus, et ähki on tegemist sellise püramiidskeemi moodi skeemiga, et et need spetsialistid hindavad selle omavahel, eks ole, neljakümne miljardi peale, siis lükatakse seda börsile, voolab sealt nii-öelda võõras raha sisse, nad saavad oma raha tagasi ja ongi kõik.

See on kaks asja, üks asi, et sageli võib juhtuda, et näiteks ei lähegi, on ju. Et me ei ole veel seda näinud, see ma...

Sa mõtled, et jääbki funktsioneerima lihtsalt sellise... Võibki

juhtuda, et tekivadki ja alternatiivseid, võib-olla on hoopis Bitcoini blockchain'is emiteeritud osad, mis liiguvadki kuskil teistmoodi, et me ei tea üldse, mis on nagu börside tulevik näiteks sellises maailmas, kui väga palju väärtust luuakse juba täna neist väljaspool. Aga teistpidi, kui see ka juhtub, ma arvan, et väga palju ka nendest kõrgetest valuation'itest on tegelikult õigustatavad, näiteks üks asi, mis ma vaatasin või arutasin tegelikult Skype'i kolleegidega, oli see, et kui, kui Facebook ostis Whatsappi. Ja see hind oli üheksateist miljardit dollarit ja kogu maailm läks hulluks, et kujutage ette, et kuskil on mingisugune lollakas chati äpp, mis maksab üheksateist miljardit dollarit, enne kulmatu. Siis tegelikult, kui hakkad vaatama ajalugu, siis, siis üks kasutaja maksis umbes nelikümmend dollarit Siis, kui Microsoft ostis Hotmaili,

Siis

ostis eBay Skype'i, siis ostis Microsoft Skype'i, seal vahepeal igasuguseid insta, Facebook ostis infa, Instagrami miljardi eest, mis tundub täna kõigile odavaid, et...

No YouTube'i peast isegi maksti, eks ole, mingi miljard, poolteist, ma mäletan omal ajal.

Ja seal oli ilmselt ka see, Pere kasutaja hind või per, per aktiivse tegevuse hind ei olnud väga oluliselt, aga mis on vahepeal juhtunud, on see, et meil on hotmaili müügi hetkel oli, ma ei tea, võib-olla internetis oli, ma ei tea, nelikümmend miljonit inimest, kaheksakümmend miljonit inimest, midagi niisugune suur särk, ja kui sa täna vaatad, et meil on järgmise paari aasta jooksul seitse miljardit inimest, kelle on, kes on internetis, kes on arvutietapi vahel ja kõik need asjad, Et, et maailma nüüd väga tihti, need, need väärtused ongi õigustatud. Ja mis on veel müstiline, on see, et USA kontrollib seda mängu, USA riskikapital kontrollib seda mängu sisuliselt niimoodi, et täna on internetikasutajatest maailmas võib-olla USA-s mingisugune kümme protsenti, ehk siis see kasv ja meeletu selline areng on mujal, mis jällegi, selle tulemusena voolab väga palju sellest kapitalist, mis mujal maailmas kokku korjatakse täna jälle tarkvara kaudu nagu Ameerikasse kohale.

Ja purust, sul omaette asi on see, et tegelikult te, teoorias kõik need firmad, millest me siin räägime, noh, Uberid või Airbnb'd, eks ole, et või Netflixid, et teoorias võib olla vabalt ju niimoodi, et maailmas võikski olla üks taksofirma. Kogu, noh, maailm, ütleme, et kapitalit seda nii ei jäta, aga puhttehniliselt see on ju täna võimalik, et rohkem ei olegi vaja või maailmas võiks olla üks videolaenutus, selle nimi on Netflix.

See on, see on võib-olla ka näiteks selline noh, jällegi, Bitcoini fenomen või mi, mille poolest see on nagu huvitav, et et väga harva juhtub, et sellised asjad, mis võikski olla üks asi kõigil maailmas, et see ei ole nagu ühegi firma oma. Vaata, ma arvan, et selline turukonkurents ja kõik see lööb sisse ja siis, kui Uber kasvab liiga suureks, siis lift nagu... Saab endale kasutajaid, kes ei taha olla ümberkasutajaid, nii edasi, aga et siis on aeg-ajalt sähvatavad mingid tehnoloogiad, on see siis või on see see hüperteksti protokoll või on see näiteks blockchain või on see mingisugune muu SMTP, millega e-maili saadetakse, mis ongi siis üks taksofirma, üks e-maili protokoll kõigile maailmas, kuni tuleb uus ja parem. Ja siis selle peale ehitavad teised rakendusi, et, et seal seal osalist asju võidavad firmad ja osalist võidavad, võidavad avatud tehnoloogiad ja siis firmad ehitavad nende peale.

No aga läheme siit teisele pausile. Restart.

Restarti saade jätkub ning me räägime täna Sten Tamkiviga idufirmast Teleport ja sellest, kuidas, kas USA-s on börsimull või ei ole, kuidas seal on start-upi teha ja raha tõsta ja kuidas inimesed suurtes hulkades, suurtel kiirustel kolivad üle maailma teiste kohta ja kuidas neid selles aidata?

Jah, et me jääme väga palju rahast, rääkime eelmises plokis ja tuleme Teleporti juurde tagasi, et, et räägime sellest linnastumisest. Et kuidas sina seda näed ja, ja kuidas need trendid nagu, nagu maailma muudavad?

Mis juhtub sellise kiiresti kasvavate, selliste aktiivsete alade puhul, on see, et nad muu, noh, et kui mingisugune koht nüüd, võtame seesama Silicon Valley, et kui ta, kui ta kiiresti kasvab, majandus õitseb, palju inimesi kolib sisse, ja sul ühel päeval on kesklinnas ühetoalise korteri hind neli tuhat kakssada dollarit kuus. Selge on see, et inimene, kes ei ole parajasti kõige kuumemas tehnoloogiafirmas, on järjest väiksema tõenäosusega, suudab endale seda lubada, järelikult ta peab kuhugi seda välja voolama. Ehk siis sul on alati nagu sellised lained, kus, kus nagu inimesed, kes teatud asju koos teha tahavad, tulevad kokku füüsiliselt ja noh, mis see linn muu ongi, kui selline inimeste kogunemiskoht, et, et ma, inimesed ei jagune planeedil ühtlaselt või nagu Eesti metsatalud, et kilomeeter vahet, et kui sa kümme inimesed tahad koos teha, siis nad tahavad elada võib-olla samas majas, on ju. Ja, ja siis muutub see jälle teistpidi nagu väljakannatamatuks, et osa nendest inimestest peab jalga laskma, et võib-olla esimesena läheb tänavamuusik ja, ja, ja võib-olla kunstnik, kellel ei ole nii suvi sissetulekuid ja siis jälle see linn kaotab midagi, mis ei ole teedest nii mõnusat keskkonda, et ma, ma, sellest tasub nagu mõelda, et on, üldine trend on see, et inimesed kolivad linnadesse. Aga samal ajal inimesed voogavad vastavalt sellele, mis eluetapis nad on, mis nad teha tahavad ühest kohast teise. Ja mida me Teleportis usume, on see, et, et me oleme jõudnud punkti, kus näiteks, kui mingi teabetööga tegelev inimene, näiteks start-upi asutaja või töötaja, programmeerija, disaini, tulundusinimene, mõtleb, kus ta olema peaks, siis sellele asjale ei ole enam ühest vastust. Sa ei saa valida ühte, ühte kohta, kus sa elad kümme aastat ja sa oled edukas, et see ei ole sinu jaoks optimaalsem koht. Et on kohad, kuhu sa peaksid minema selleks, et tõsta r On kohad, kuhu sa peaks minema selleks, et pari, palgata mõistliku hinnaga parimad formeerijad. On kohad, kuhu sa peaks minema siis, kui sul vahepeal roha otsa saab ja sul on vaja pikendada oma, nagu start-upidega räägitakse, õhkutõusu rajast või Runwayst, et, et, et võib-olla muutes oma X ja Y koordinaati kaardil ühe lennutunni võrra, on sul start-up näiteks neli kuud kauem elus. Et see on väga, väga suur vahe mingis etapis. Siis on mingi koht, kuhu sa pead minema sellepärast, et on sul kliendid, näiteks me eksime sellest hiljuti Rainer Stenfeldiga, et tal on Planet OSil on Eesti tiime, siis on USA tiime, siis on keegi Hawaii ja nii edasi, ja nüüd ta veedab tohutus koguses aega hoopis Texases, kus ei ole ühtegi nendest asjadest, aga seal on kliendid. Ehk siis iga sellise teabetöötaja elus hakkab tekkima see asi, et kus, kuidas ma jagan oma aasta. Kus kohas on need, kuhu ma reisin, kus on see, kust ma teen kaugtööd, kuhu ma teen videokone, kellega ma pean kokku saama, oi, mul on hajutatud tiim, Teleportis meil on, need kaheksa inimest, kes meil on põhikohaga, mõned freelancer'id veel juurde, meil on täna inimesed Palo Altos, Kolumbias, kuhu Silver ajaviiteks elava kolis mõneks ajaks. lihtsalt elukaitjate mõttes, mida ta tahtis, ma ei tea, hispaania keelt rääkida ja paraplaaniga sõita, on ju. Siis on meil olemas inimesi Tallinnas, Bernis, Münchenis, Tartus, Londonis. Ja me oleme pisike alustav tiim, et meil tasub iga kahe-kolme kuudega kuskil kokku saada, ka selle jaoks on hea küsimus, kus. Et hindade mõttes, lennuaja mõttes ja kõik nii edasi. Ja, ja Teleport, me näeme, et üha rohkem ei ole küsimus selles, et kolimine punktist A punkti B, Et see on probleem, seda me läksime lahendama alguses, vaid üha rohkem me kuuleme kasutajat, et aidake meil see, aidake mul see keeruline elustiil nagu välja mõelda, et kui palju ma kus olen, kuidas see mu elu lõpuks mõjutab ja kus, kui, milline see mu eluga õietud on, kus ma lõpuks õnnelik olen, et et see, see maailma kirevus, ma arvan, sellise kiire kasvuga tehnoloogia mõttes ja majanduse mõttes ainult, ainult suurenenud.

Aga selle koha pealt nagu jällegi seesama see Euroopa versus Ameerika, et no ma siin ka viit, vietsin paar päev jälle Brüsselis on ju, ja noh, noh, ütleme nii, et kogu sellest Brüsseli šargoonist sa muud ei kuule kui seda, et noh, noh, nii-öelda nagu meie siin võrdleme ennast Soomega kogu aeg või mis moodi, leedukalt võrdleme ennast Eestiga, et noh, et Euroopa Liit kogu aeg nagu mõtleb, et kuidas me saame USA-le järgi ja nii edasi, on ju, ja noh, nad lõpetavad selle koha pealt, et oih, me oleme ikka nii fragmenteeritud ja meil polegi võimalik kunagi järgi saada ja nii edasi, on ju, et, et selles vaatenurgas nagu ma ei tea, kas äkki Euroopa peaks lõpetama ära selle põdemise, et noh, et, et äkki ei olegi väga hull, kui kui, kui Spotify läheb Rootsist nagu ussa ja siis tuleb nagu hingiga tagasi jälle nagu, et, et...

Absoluutselt. Ma kirjutasin, Jaanus avaldasin TechCrunchis, mis on selline suur Ameerika tehnoloogia blogi, avaldasin seal arvamusloo. Kus ma võtsin sellise vastuolulise seisukoha, et rahvusvahelised asutajad peaksid vaatama kaugemale kui Silicon Valley, mis alustas, kus ma ise hetkel elan, selline huvitav mõttemäng, mida, mida teha. Ja, ja üks põhiline asi, mida ma olen näinud aastaid juba selle juures, et kui mingisugune ninn maailmas, on siis Euroopas või kuskil Aasias, hakkab tegema, et teeks mingi keskkonna, kus oleks tehnoloogidel mõnus olla, sest esimese asjana ütleb, teeme oma Silicon Valley, on ju. See on kõige lollim asi, mida üldse teha saab. Et minu arust see, see konkurentsidünaamika, et kus on need riigid, kus tahavad inimesed, kes teevad teatud asju, olla, peaks olema hoopis selline, et sa vaatad, mis on need asjad, mis on silikonvälis katki ja siis sa teed enda antisilikonväli, sa teed selle asja, kus need asjad, mis seal on katki, on korras.

Võid mingist nišist selle?

Jah, noh, näiteks silikonvälis on totaalselt katki immigratsioon. Noh, Hiina või India suurepäraseid parreveid ei ole võimalik Silicon Valley's suures koguses palgata, juhul kui see pole Google või Facebook või keegil on palju advokaate, on ju. Siis on Silicon Valley's katki näiteks e-riik. Ma kirjutan sealt tšekke ja maksan tuhandeid dollarid selle eest, et keegi mu tulu dektlari suure paberipaki ära täidaks. Siis on Silicon Valley's katki elukallidus. Kuna ühest küljest on sul tohutu nõudlus pindade vastu, teistpidi on seal ühiskonnakorraldus, mis tähendab, et iga väike linn võib otsustada, et siia, me ehitame küll, aga not in my backyard, on ju. Siis ei ole, sul on tohutu nõudlus ja näiteks elupindade pakkumist ei tule, on ju. Ja see, seda listi võib jätkata, küll ei sobi see ajamöönd ilmselt mingi Euroopa kliendiga tegelemiseks ja nii edasi, ehk siis Euroopa peaks mängima kõikide nende tugevustele. Ja see jälle haakub natuke Telepoodi visiooniga, et üks, üks viis, kuidas me kirjeldame seda, mida me teeme, on see, et me tahame tekitada sellise turuplatsi, kus kõik maailma valitsused konkureerivad kõikidele maailma kodanikele.

No see on, läheb juba meie asjadega kokku.

Ei, me hakkasime seda Steni juttu kuulates mõtlema, et selle Telepordi kasutusmudeli võib pöörata ka teistpidi, ehk kui ma oleksin täna näiteks Eesti peaminister ja siis ma võib-olla võtaks Telepordi äpi lahti ja vaataks, et noh, mida on vaja, kuhu ma saan Eesti nügida selles nišis nagu, et, et mis kuskil mujal on katki, mida ma saaks korda teha.

Täpselt, see on sisuliselt see, see ütleme riigi või ütleme, see riik ei ole oluline siin selle koha pealt, et ta on nagu formaalne struktuur, vaid mingis kohas elavad inimesed, mingi kogukond, kes tahab enda teisi juurde, on ju. Üks võimalus on, on võrrelda ennast naabritega. Kus on ka muide informatsiooniline probleem, et tegelikult nii Eestil kui Soomel on suhteliselt lihtne teada saada, palju nende enda mingisugune keskmine palk on, aga võrrelda seda naabriga on alati suhteliselt keeruline. Jällegi tulles Telepoti juurde, me suudame näidata, et vot siin nendes kahekümnes õiguses on asjad nii. Siis on meil olemas kasutajad, kes otsivad teatud teatud liiki keskkonda ja ütlevad meile, milline see keskkond on, teistpidi me saame igale riigile öelda, et kuule, et kui otsitakse neid asju, siis sa oled otsingutulemustes sellel kohal. Ja need on need kolm asjad, mis sa kordad, eks, või näiteks, et eelmine nädal või eelmine kvartal, Krakowit nägi otsingutulemustes kuusteist tiimi, tarkvarainimesi, aga nendest kolis sinna ainult kaks ja ülejäänud läksid Budapesti.

Aga kas sa saad teada ka, miks?

No põhimõtteliselt me teame, mida nad otsivad.

Jaa, okei, aga kas see, et kas see, et, et Telepordil on tiim Eestis, kas see tuli ka nii-öelda teie enda otsingust välja või on siin suurem seos sellega, et sa oled ise Eestist pärit?

Kindlasti on siin seos Skype'iga, me esimesest kaheksast viis on endine Skype. Ja see on alati see, et kui sa teed, start-upi tegemine ei ole mitte midagi muud kui lihtsalt ükshaaval riskide mahavõtmine. Alguses on sul ainult riskid, sul on ainult idee ja riskid. Ja siis sa räägid kasutajatega ja saad aru, et seda teame mõiget asja ja siis sa valid tehnoloogia ja võtad mingi riski maha ja siis sa teed oma esimese tehingu ja võib-olla hakkad vahepealselt äririski nagu maha võtma. Ja, ja minu kogemuses, hakates sellist nii riskantset asja tehe, tegema, mis meil täna vaadates ei ole mingit põhjust eeldada, et meil see asi näiteks tuksi ei lähe, on ju. Väga palju tööd on ees ja väga palju on vaja teha, üks võimalus võtta nagu väga head inimesed, kellega sa oled varem koostööd teinud ja kellega sul on sarnased väärtused ja kutsuda neid punti, et teeme koos, on üks selge viis, kuidas seda tiimi riski nagu maha võtta. Ja, ja see on see, miks hästi sageli just sellised Skype'i-sugused fenomenid on tekitavad ka näiteks Eestis sellise start-upi laine, sellest on inimesed, kes juba ka oskavad kokku töötada, mitte lisaks kogemustele kõige muule, ehk siis kindlasti on see seos ja teine on, teine on, ma arvan, et Eesti on teatud tehnoloogia Ütleme, teatud liik inimestele, kelle hulka kuuluvad ka tehnoloogid, on ikkagi väga mõnus elukesk, kelle inimestele meeldib siin olla, et et tegelikult me anname oma inimestele ka vabaduse vahete tasu kohta, on ju, et, et kui me ehitame seda, mida me ehitame, raske öelda, et sa ei tohi elada seal, kus sa tahad elada. Ja, ja ikka need, kes on Eestis väga tahavad, siis lähevad.

Teistpidi, Teleportist rääkides me ei saa nagu puudutamata, või ütleme, mina ei saa jätta puudutamata seda teemat, et kui me vaatame nüüd e-residentsust ja noh, tänaseks meil on tuhat koos noh, esimese kahe kuuga, on ju, et et mis on nagu nii-öelda antiteleport, ehk siis nagu, et pigem, et ära koli ise ära, vaid, vaid, vaid liiguge nii-öelda oma, noh, liigu, liigu nii-öelda virtuaalselt.

Ei ole antidepad, me, nagu, nagu sa hästi tead, me, me ei sünkroniseerinud nagu pikalt ette, et teeme nüüd kaks eraldi asja, ühe firma ja ühe e-residentsuse, aga, aga siis, kui need ideed nagu korraga nagu välja ujusid, et siis tegelikult e-residentsus minu arust on infrastruktuur, mis annab inimestele järjest soojem, et vabadust liikuda, sest see, kuidas ta asju ajab, ei ole enam ühe kasukogaga seotud, et ta võib minna teise kohta ja jätkata asjaajamist Eestiga, nii nagu ta siia nii teeb.

See on väga hästi, näed, meil on nagu ühisstarbekad.

Jah, aga ma mõtlen, et kui sina, Taavi, siin seda, seda, seda Telepordi elukeskkonna juttu kuulad, et kas sulle tundub, et see on, et see kõik riigid konkureerivad kõigiga talendi pärast, et see on mingisugune asi, mis, mida ka sina näed oma ametikoha poolt vaadates ja et ka teised inimesed sinu ümber seal on otsustelt, näevad samamoodi seda asja?

Ei no selles mõttes jutt käib ju alati sellest samast probleemist, et kui sa tahad nagu rikkamat ettevõtet või rikkamat riiki, siis oleme rohkem kliente, eks, ja nüüd ongi küsimus, kuidas need kliendid saavad, eks ole, nendele füüsiliselt või seda on virtuaalselt, on ju, et noh, Eestis täna ikkagi elukeskkonna puha pealt, isegi ma ei räägi sellest, et meil ei oleks nagu siin Halb elada, et meil ei ole halb elada, aga, aga noh, ütleme nii, et väga paljude rahvaste jaoks siin on lihtsalt külm, on ju. Et me, me ei saa, me ei saa sellega võistelda, mistõttu noh, meil peab olema see fookus või panus rohkem sinna virtuaalruumi, on ju, et luues seda nii-öelda nagu nii-öelda noh, kas siis see on see e-riik või on see mingi, mingi teenuste hulk seal ümber, on ju, mis võiks nagu toimida, on ju, et, et et selles mõttes konkurents käib igal tasandil, jah.

Kliima, kliima on hea näide, sellepärast et olles viimased paar aastat olnud küll Eestis palju ära, ma ei vahetaks midagi selle vastu, et olla kaheksa või kümme nädalat suvel siin, aga ma hädaldan suhteliselt vähe, et ma ei ole näiteks jäänud ju siin, et, et selline jälle mitme asukohaga elu, mis tuleb, vajab lihtsalt teistmoodi planeerimist.

Kas teil Telepordis on plaanud ka, täna ta on väga palju sellise start-upi loojale, eks ole, loodud, aga et teistpidi ma vaatasin, seal on ka natuke nagu mingeid algeid selle koha pealt, et sa ise ka oled maininud, et kui sa otsid tööd, et see on nüüd, eks ole, üks väga noh, terve suur valdkond, mis, mida seal ei ole täna. Ja ma ei saa nagu öelda, et jah, et sa võid, see äpp ütleb mulle, et koli Singapuri, on ju, aga siis ma kasutajana, mina, kes ma ei loo täna start-upi, nii ja nüüd,

ei kindlasti me, meie jaoks see võib-olla, et kuidas sa selles start-upi mängus sees oled, kas sa oled hetkel founder või sa oled arendaja, et seega me teame, et see ajas inimestel muutub, et mõnikord teed midagi ja siis mõnikord jälle töötab teiste inimestega koos, Ehk siis see on võib-olla sekundaarsum ja kindlasti nagu töökohad ja huvitavad väljakutsed ja võimalused olla kuskil kaugemal, teha kellegi teisega koostööd või kellegi teise jaoks tööd, et see on, see on kindlasti meie skoobis. See, miks me räägime seda, et, et meil on tekkinud generatsioon inimesi, kes võivad, niisugune stereotüüpne kahekümne kahe aastane programmeerija võib avada, astuda lennukid maha ükskõik millises kohvikus avada oma arvuti ja jätkata selle koha pealt tööd, kus tal pooleli, eelmine kord, kui ta internetis oli. Ja see on tõesti, seda ei ole maailma ajas mitte kunagi olnud ja meile tundub, et nende inimeste vabadus liikuda nii palju suurem, et meil tasub neid aidata.

Jaa, aga noh, Teleporti nagu kasu või ta on kõik nagu platvormina noh, et said sa ju asendamata, et kui me vaatame, kas tänaseid Suurlinnu, on ju, vaatame, milliseid masse näiteks Tokyo liigutab iga päev nagu ühest kohast teise või Moskva liigutab ühest kohast teise, on ju, et see kõik on nii-öelda katki, et see kõik võiks olla parem nagu.

Tokyo arv on vist öö, seal umbes kaksteist miljonit, päeval kolm

Nüüd ütleme samasugused suurusjärgud ilmselt, või samasugune suhe on Viimsi valla ja Tallinna vallaga, suurusjärgud on erinev, aga meie saateaeg on sellega läbi ja aitäh, Sten, palju edu Telepordiga ja me võime minna Taaviga otsima, kus me peaksime elama, aitäh, ja kohtumiseni nädalaja pärast!