Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, on aeg Restardi saateks ja Restart on siis see, see saade, kus saatejuhid Taavi Kotko, Henrik Roonemaa vaatavad mi, mis toimub IT-äris ja eelkõige me proovime vaadata, mis toimub Eesti IT-äris, aga Eesti IT-äri on väga lai mõiste, algub siit üle riigipiiride kaugele välja ja täna meil ongi selline saade, kus me räägime ühest inimesest ja ühest ettevõttest, mis on valgunud siit üle piiri, meil on külas Sten Tamkivi, endine Skype-Eesti juht, peab alati ütlema ja praegune siis sellise idufirma nagu Teleport tegija, tere, Sten. Tervist. Sa elad ja toimetad peaasjalikult USA-s, aga nüüd sa oled siin käimas, et osa Telepordist on Tallinnas.
Jah, makronumberite vaatamine on kindlasti selle, selle või ütleme, see probleemi nagu mastaabist arusaamine on kindlasti selle protsessi üks osa, ma arvan, et see ei ole kõige olulisem osa, aga nagu nagu natuke tobe on mingisuguse probleemiga töötada, ilma et sa üldse aru ei saad, kust ta nagu üldises maailmapildilises paikneb, on ju, noh, näiteks see, et me jah, ma üsna kiiresti uurisime välja Kindlasti tahaks öelda, et ma ei tee teleporti üksi, et, et tegelikult mul on kaks kaasasutajat, kellega ma ühest neist said täpselt samamoodi kokku ja nõusin Horvavitsis, mis tähendab jälle seda, et see IARiks olemine oli, andis lisaväärtust, et kohtuda õigel ajal õigete inimestega, ja Silver Kesküla, kes on vana kolleeg Skype'st, ehk siis jällegi mingisugused asjad, minevikus viivad järgmises uues ettevõttes uute asjadeni. Aga Palasi ja Silva ju ka nagu tööle hakates, et, et noh, näiteks maailmas on kakssada kolmkümmend kaks miljonit inimest, kes ei ela riigis, kus nad on sündinud. Järelikult nad oma elu jooksul ühe korra kolinud nagu põhjalikult ühest riigist teise. Ja siis, kui sa hakkad nagu uurima, kust niisugune statistika tuleb, kust see number tuleb. Ja siis saad aru, et tegelikult, et selline statistika ei püüa kinni kokku selliseid minu või Silveri-suguseid, kes kui ma liigun ühest riigist teise paariks kuuks, ma ei registreeri, et ma muutsi oma aadressid, ma ei võta teise riigi residentsust või kodakondsust, ehk siis tegelikult sa hakkad seda lahti pakkimisse, võid jõuda järelduse, et tegelikult on meil siin veel üks suurus ja üks suurem Ja siis vaata, et miks nad liiguvad, et, et kas siis otsid neid inimesi, kes on liikunud ja räägid, intervjueerid neid kümnendat kaupa ja katsud süstematiseerida seda teadmist või leida teisi kohti või teisi inimesi, kes on juba seda pilti kaardistanud, ehk siis ma ma lugesin ka päris palju raamatuid ja mitte niimoodi, et sa loed raamatut Ja, ja vaatan, mis edasi saab, vaid näiteks, mis on hea näide, professor Moreti Berkley Ülikoolist on kirjutanud raamatu, kus ta on esitanud mõned väga huvitavad teesid, näiteks et tööpuudus on puhas vale asukoht. Et see, mida näiteks iga igi noh, just tulema valimiste perioodist räägiti väga palju, et kas on tööpuudus, kuidas inimestel oleks rohkem hapanud tööd, tema väide on see, et see on lihtsalt vale asukoht, et see kui keegi on töötu, siis tuleb talle anda voutcher, mine mujale. Ja see lahendab seda. Ja siis loed sellist raamatut ja jällegi, kuna sa juhtumis oled Silicon Valley's, siis sa kirjutad talle e-maili, ütled, et ma tahaks temast rääkida ja sõidad sinna Berkley ülikooli ja räägid. Et tegelikult maailm on, on... Väga palju väiksem, kui ta tundub, et, et täpselt sama asja võiks teha ka keegi, kes on näiteks Eestis, et lihtsalt suhed inimestega, kes asjad jäävad.
Just, ja see ongi, miks, miks meil tasub seda teha või kus nagu hästi palju väärtust, et keegi peaks seda ära tegema. Ühest küljest on hästi, et, et võrreldes näiteks, ma arvan, et Teleporti ehitada kümme aastat tagasi oleks olnud väga palju keerulisem kui mitte võimatu. Ja üks asi, mis on vahepeal juhtunud, on see, et väga palju rohkem on tekkinud juurde OpenDatat ja, ja noh, mida, millega Taavi iga päev oma töös tegeleb, et kuidas nagu kõik see andmestik, mida inimeste kohta oli näiteks õiged kogu, et kuidas see oleks võimalikult palju kasutatav igasuguste selliste aplikatsioonide tegemiseks. See annab meie kogemuses päris hea sellise algse vundamendi, ehk siis see, kui sul on olemas mingi riigi või mingi linna statistikaameti eelmise aasta kolmanda kvartali kinnisvallaturu keskmine hind, siis see midagi ütleb sulle. Kui sa hakkad nüüd tegelikku kasutajaliidest ehitama, siis selgub, et võib-olla sellest on vähe. Et see ei ole piisavalt täpne, kui sa avad selle peale kinnisvara saidi ja seal on kulutus, mis on hoopis teise hinnaga, et järelikult on sul vaja hakata ehitama kas API-de peale või, või kokku korjama andmeid nendest kohtadest, kus liiguvad operatiivsemalt needsamad, näiteks korterihinnad või, või vaatama tööpakkumise saite, et aru saada, mis on tegelikult nagu homsed palgatase pealt, mitte need, mis olid eelmisel aastal keskmis.
Paljud on indeksina, aga, aga nende indeks, indekseeritud asjade puhul on see, et kui sa tahad teha asjad globaalseks võrrelda, globaalselt võrreldavaks, siis väga palju tööd läheb selleks, et ära normaliseerida, et kui näiteks USA-s öeldakse mingi tervishoiuteenuse kohta ühte asja, Euroopas öeldakse teist asja, sa näiteks ei saa käsitleda No mis on hea näide, on ju, et tervishoiu eest Ameerikas maksab inimene erakindlustuslepinguga ja Euroopas maksab ta sotsiaalmaksuga, ehk siis kuidas, kuidas defineerida näiteks tervishoiu kättesaadavust sama palgaga inimese jaoks, on ju, kohtades. Et, et isegi kui näiteks sul on tükid näiteks kahesaja erineva riigi kohta olemas, et kuidas sa nüüd niimoodi kokku paned, et sellest tekib globaalne otsingi, et seal on ka lisavetuskiht. Ja siis, ehk siis esiteks on avalikud andmed, teiseks on mingisuguste nišiteenuste eramaailmast saadavad andmed ja kolmas, ma arvan, et kuhu me ajapikku läheme, aga kus õnneks veel ei ole väga palju tulnud olla, on see, et andmed, mida me peame ikkagi ise nullis tekitama. Näiteks, kui keegi tahab, start-upi asutaja tahab teha täna päringut, kus ma peaks maailmas olema, et palgata kaheksa inseneri selleks, et ehitada Bitcoiniga arveldavate droonide firma. Selles küsimuses on peidus nagu noh, kaheksa inimest palgata, tööjõukulud ja maksud ja see on lihtne, on ju, aga näiteks Bitcoin ja droonid, et kus kohas maailmas on see legaalne, kus kohas on see hägune ja kus kohas on see keelatud?
Absoluutselt. Ma kirjutasin, Jaanus avaldasin TechCrunchis, mis on selline suur Ameerika tehnoloogia blogi, avaldasin seal arvamusloo. Kus ma võtsin sellise vastuolulise seisukoha, et rahvusvahelised asutajad peaksid vaatama kaugemale kui Silicon Valley, mis alustas, kus ma ise hetkel elan, selline huvitav mõttemäng, mida, mida teha. Ja, ja üks põhiline asi, mida ma olen näinud aastaid juba selle juures, et kui mingisugune ninn maailmas, on siis Euroopas või kuskil Aasias, hakkab tegema, et teeks mingi keskkonna, kus oleks tehnoloogidel mõnus olla, sest esimese asjana ütleb, teeme oma Silicon Valley, on ju. See on kõige lollim asi, mida üldse teha saab. Et minu arust see, see konkurentsidünaamika, et kus on need riigid, kus tahavad inimesed, kes teevad teatud asju, olla, peaks olema hoopis selline, et sa vaatad, mis on need asjad, mis on silikonvälis katki ja siis sa teed enda antisilikonväli, sa teed selle asja, kus need asjad, mis seal on katki, on korras.
Täpselt, see on sisuliselt see, see ütleme riigi või ütleme, see riik ei ole oluline siin selle koha pealt, et ta on nagu formaalne struktuur, vaid mingis kohas elavad inimesed, mingi kogukond, kes tahab enda teisi juurde, on ju. Üks võimalus on, on võrrelda ennast naabritega. Kus on ka muide informatsiooniline probleem, et tegelikult nii Eestil kui Soomel on suhteliselt lihtne teada saada, palju nende enda mingisugune keskmine palk on, aga võrrelda seda naabriga on alati suhteliselt keeruline. Jällegi tulles Telepoti juurde, me suudame näidata, et vot siin nendes kahekümnes õiguses on asjad nii. Siis on meil olemas kasutajad, kes otsivad teatud teatud liiki keskkonda ja ütlevad meile, milline see keskkond on, teistpidi me saame igale riigile öelda, et kuule, et kui otsitakse neid asju, siis sa oled otsingutulemustes sellel kohal. Ja need on need kolm asjad, mis sa kordad, eks, või näiteks, et eelmine nädal või eelmine kvartal, Krakowit nägi otsingutulemustes kuusteist tiimi, tarkvarainimesi, aga nendest kolis sinna ainult kaks ja ülejäänud läksid Budapesti.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]