AI_pealkiri: Heidi Kakko EstBANist: äriinglite roll ja iduettevõtete rahastamine Eestis

Lae endale App Store'ist või Google Play poest tasuta uus raadiokuku rakendus ning sinu nutitelefoni jõuab lisaks otse-eetrile ka mugav ja praktiline järelkuulamine, kõik ühest kohast.

Tere tulemast kuulama Restardi saadet, on taas laupäev ja Restart on Eesti IT-ärielu lahkav saade, juhid, saatejuhid Taavi Kotko, Henrik Roonemaa ja meil täna külas Heidi Kakko, kes on sellise organisatsiooni nagu EstBAN, tegevjuht ja EstBAN on siis Estonian Business Angels network.

Et täna me jah, räägi mingitest, et Heidi, hakkame kohe pihta, et seleta lahti, kes siis on äriingel.

Tere ka minu poolt, äriingel on Eestis pigem selline entusiastlik, ma ütlen, nooremapoolne või, või peaaegu keskealine meesterahvas keskmiselt, kes on huvitatud uutest tehnoloogiatest ja innovaatilistest ettevõtetest.

Aga jätkuvalt meesterahvas?

Ütleme peamiselt meesterahvas kahjuks küll, sellepärast et umbes üheksakümmend viis protsenti EstBANi liikmetest on seni veel mehed.

Sõna ingel, eks ole, kannab endast väga suurt tähendust, igasuguseid, väga palju tähendusi. Miks neid ingliteks nimetatakse, see kohe nagu viitab millelegi või see annab nagu mingisuguse vungi külge sellel tegevusele?

Ma arvaks või loodaks vähemalt, et see annab sellise positiivse vungi külge sellele tegevusele ja esmaselt äriingel tuleb üldse Prodweilt Ameerikast ja äriingliteks siis hakati kutsuma neid rikkaid eraisikuid, kes siis aitasid Prodweil välja tuua etenduste produktsioone. Ja kuna see tundus nii ingelik tegevus olevat, nii süütu ja nii omakasu püüdmatu, siis hakatigi neid kutsuma äriingliteks. Ja hiljem varasemaa siis investorid, kes täpselt samamoodi tegelikult ei investeeri ju nendesse start-upidesse eelkõige sellise rahaahnuse pärast või, või kasumi saamise eesmärgil, vaid ikkagi entusiastikust huvist vaadata, et kuidas see uus innovaatiline ettevõte areneda võiks ja kui palju nad reaalsed ise suudavad sellele protsessile kaasa aidata, siis ma ütleks küll, et see on selline üsna ingelik tegevus. Ma

ei suuda küll sellest ühtegi sõna uskuda, et meil on investorid, kes investeerivad mitte selleks, et raha teenida, vaid selleks, et vaadata, kuidas see masinamärk käima läheb, ma küll ei usu.

Ei, selles mõttes on ikkagi Heidele õigus, et see tõesti oli niimoodi omal ajal, et kui sa mõtlesid noh, võtad praegu uue filmi peale või uue etenduse peale, et sul ei ole kunagi garanteeritud, et see oli edukas, mistõttu nagu noh, mõnes mõttes põrsas kotis, sa vaatad seda meeskonda, sa vaatad seda ideed, neile pole ette näidata noh, ühtegi võib-olla kl

Et nad nüüd mõtlesid, et nad teenivad sada korda oma... Me räägime sellest tänasest tegevusest, et siis see ei ole ju niimoodi, et ega, et inimesed ei pane ju raha, investeeri raha lihtsalt nagu ilma igasuguse lootuseeta seda tagasi saada, see on ikka, eesmärgid on ikka, ikka see tagasi saada ja palju veel peale ka ju.

Nad ikka investeerivad lootusega ise ka hästi kõvasti kaasa aidata, et see raha tagasisaamise tõenäosus kasvaks.

No ikkagi, Heidi, me peame vist ikka nõustuma, et ega, ega noh, ütleme, ma olen ikka king ja ikka tahaks küll tagasi saada. Ja rohkemgi

veel. Aga see on väga õige lähenemine, sellepärast et kui keegi investeerib ainult lõbupärast, eks ju, siis seda kutsutakse sponsorluseks või metseenluseks või, või lihtsalt või rumaluseks, eks, ja õnneks see on äriinglid. Ka järjest saavad selles suhtes targemaks, et nad teavad, et nad peavad riske maandama ja portfelli kuidagi mitmekesistama, selleks et õnnestumise tõenäosus oleks suurem ja ütleme, et keskmiselt igast kümnest tehtud investeeringust ikkagi vähemalt viis ebaõnnestub ja äriinglid ju investeerivadki väga varases faasis nendesse kõige riskantsematesse ettevõtetesse, kus ei ole veel teada, kas see ärimudel ennast õigustab ja, ja kui palju ja kuidas täpselt siis see ettevõte oma tulu võiks teenida.

No kümnest viis on isegi juba väga hea tõenäosus, et üldjuhul kipub sellel kehvem olema, aga ma ei tea, kuidas sinu tunne on, et et Eestis see protsent tundub nagu, nagu ikkagi nagu no üle mõistuse hea võrreldes mõne muu turuga nagu, et...

Õnnestumise protsent? Jah, õnnestunud. Hästi raske öelda, mis see õnnestumise protsent tegelikult on, sest ega keegi ei ole väga mõõtnud ja olgem ausad, et need väga varase faasi ettevõtted kipuvad ka tihti enne ära surema, eks ju, kui sinna märkimisväärselt palju raha saab sisse pandud. Ja õnneks Eestis tõesti selliseid juhtumeid, kus väga palju oleks investeeritud, ütleme, mitmetesse miljonitesse või mitmekümnetesse miljonitesse ulatuvalt ja siis see ettevõte pauguga lõhki läheks, no neid lugusid meil õnneks liiga palju tõesti ei ole.

Aga äringli nimetus või teema, Eestis on iseenesest ikkagi nagu suhteliselt värske asi, et, et kui ma praegu mõtlen, et noh, et kümme aastat tagasi kuskil aastas kaks tuhat viis, me nagu sellest, sellest nagu väga rääkida ei saanud?

Jaa, ja tegelikult isegi mitte kümme aastat tagasi, vaid isegi seitse või, või kuus aastat tagasi, et kui... Ma

ütleks, isegi kaks aastat tagasi, tuleme nüüd ikka reaalseks, no ütleme, paar aastat tagasi hakkas, hakkas minu kõrvadesse jõudma, et, et Eestis ka selline asi, selline tegevus üldse toimub, et kui see ka toimus, siis enne ta oli kindlasti allpool sellist nagu meediaradarit.

Nõus, esimesed organiseerunud äriinglid tekkisidki Eestisse umbes kaks aastat tagasi, sest EstBAN registreeriti jaanuaris kaks tuhat kolmteist. Enne seda nad tõenäoliselt ei rääkinud ka väga kõvasti ja julgelt selle häälega, et me nüüd olemegi äriinglid, et noh, natukene imelik ka, et mis mõttes ingel tiivad küljes ja nii edasi. Et eks teda definitsiooni praegugi vaadatakse sellise kerge muigega, aga Kui me võtame niimoodi päritolu seisukohast, et, et prood või päritolust me juba natukene rääkisime, aga USA-s ju riskikapitali ajalugu ulatub neljakümne viie aasta tagusesse aega umbes. Eestis meil on riskikapitali ajalugu no napilt kümme aastat, isegi seda ei ole.

No see ongi põhimõtteliselt alates sellest hetkest, kui loodi arengufond ja, või siis teine variant, kui, kui need meie Skype'i poisid...

Tegelikult Skype'i poisid ja asi on isegi natukene pikema ajalooga kui arengufond, et arengufond hakkas ju tegutsema esimesest aprillist kaks tuhat seitse, esimesed investeeringud tehti kaks tuhat kaheksa kevadel. Ja siis esimesed kaasinvestorid, kuna arengufondil seaduse järgi oli kohustus investeerida koos erasektori kaasinvestoritega samadel tingimustel, siis me hakkasime otsima neid erainvestoreid, kes siis võiksid riskikapitali investeerida ja ega riskikapitali definitsioon täpselt samamoodi kuus-seitse aastat tagasi tundus täiesti võõrsõnana. Ja et kuidas seda venture capitali üldse eesti keeles nimetada, et oli nagu tõsine diskussioon, et äkki peaks riskikapitali asemel mingisuguse teistsuguse, teistsuguse mõiste leidma, noh, vene keeles on hästi hea, et seal tehakse kõik, Lääne nii-öelda inglise sõnad võetakse laensõnadena otse üle, et seal on kapital näiteks.

Aga meil ikka, mina nüüd vaidlen vastu, et meil ikka ei ole päris kaks aastat, et ütleme, kui me võtame noh, buumiaastaid kaks tuhat seitse, kaks tuhat kaheksa, kus ka mõned nii-öelda exitid tehti ära väga, väga, väga heade nagu tulemustega, ma mõtlen siin praegu Andrei Korobeinikut või, või Raivo Heino või või Allan Martinsoni, et siis nemad ikkagi olid nagu mingi periood ikkagi väga aktiivsed nii-öelda angelid, noh, klassikalised angelid, kes nagu väga palju tegid oma nii-öelda neid neid investeeringuid, noh, ongi pigem just sellest, et, et nad olidki nii-öelda inglid, et nad tahtsidki aidata, noh, loomulikult nad tahtsidki mingit kasu saada sealt ja nii edasi, eks, aga ütleme, et nagu nüüd teistpidi nad ei, nagu ei mõelnud ka väga nii-öelda rahakeskselt.

Aga sinna me jõuamegi tagasi, äriinglid, kes ei mõelnud väga rahakeskselt, vaid tahtsidki nii-öelda innovaatiliste ettevõtte arengule kaasa aidata. Ja eks Allani taustas on pigem kah nähtud tihti seda riskikapitalifondi juhi tausta, mitte otseselt äriingli tausta, ja, ja Raivo ja Andrei on ju mõlemad ettevõtjad, pigem selle taustaga, noh, Allan on loomulikult ka ettevõtja.

Kui me juba nimedest räägime, eks see ongi väga huvitav, et muidu me räägime mingisugusest fondist või EstBANist või, mis see teie vorm üldse on, see ei olegi võib-olla tähtis, aga räägime nimedest, kes siis on sinna EstBANi kuuluvad investorid, enamus ärimehi on Eestis ju tuntud nimed?

Absoluutselt, ja meie ei tee oma liikmetest üldse mingisugust

saladust.

Meile on kõik nad kodulehe peal olemas, kes tunneb huvi, saab minna vaadata, kas tema sõber või naaber on juba äriinglite seltskonnaga liikunud, liitunud, me tegutseme mittetulundusühingu vormis, eesti keeles on, EstBANi nimi on Eesti äriinglite assotsiatsioon Meil on tänaseks üheksakümmend äriinglist liiget ja meil on olemas täiesti seitsmeliikmeline juhatus, kellest juba mainitud Allan Martinson oli juhatuse liige kuni viimase üldkoosolekuni, nüüd teda vahetati välja, Andrei Korobeinik on samamoodi EstBANi juhatuse liige, siis Ivar Siimar, Hardi Kampus, Henri Treude, Riivo Anton, kõik on juhatuse liikmed, ise Heldur Meerits on EstBANi liige,

Aga üldjuhul need EstBANi liikmed on parandaminud, et et ikkagi need, kes tegelikult oma raha on kuidagi nagu, nagu ütleme nii-öelda noh, ka mõnes mõttes siis nii-öelda start-upilikult või noh, nii-öelda teeninud või nad on kuskilt, kuskilt sellele ei olnud seda nii-öelda start-upi nii-öelda edu, nii-öelda võlu, et kas see on nii või see on pigem nii, et, et et teenisin raha kinnisvaras ja nüüd tulen ja, ja proovin seda start-upi maailma?

Mõlemat on, õnneks on mõlemat, sest Eesti start-upide osas veel ei ole selliseid massilisi edulugusid, kus võiks öelda, et seireettevõtjad on teinud hulgaliselt edukaid väljumisi ja siis on hakanud osaliselt oma kapitali äriinglite või riskikapitalistide või superinglitena, tagasi investeerima nendesse innovaatilistesse ettevõtetesse, et ma ütleks, et meil on pigem nagu praegu veel EstBANi liikmete hulgas, traditsioonilises majanduses oma kapitali akumuleerunud liikmete osakaal natuke kõrgem kui nüüd nende osakaal, kes ongi selle innovatsioonilise lähenemisega või kuidagi start-up ettevõtjatena või siis juba äriinglitena oma kapitali juurde kasvatanud olulisel määral, sest seda ajalugu on lihtsalt nii vähe aega veel olnud.

Ma vaatan teie seda sama liikmete nimekirja, tõepoolest isegi fotod on kodulehel väljas, hakkab see ilma, et, et Eestis on üks selline ärimeeste määratlus, mida ma nüüd kindlasti ei ole ise välja mõelnud, vaid mis kuulub Hansva Luigele, eks ole, mis on see vettinud mäger, et et see ei ole ilusti öeldud, aga, aga me kõik saame aru, mida ta mõtles selle all, neid vettinud mäkrasid sealt väga palju vastu ei vaata, et või kuidas me siis ütleme, nen, nendeni see mõte väga riskantsest pisikesest investeeringust ei ole veel jõudnud?

Mina ütleks, et on, on positiivseid näiteid, et õnneks on, nagu ma mainisin, veel ka selliseid traditsioonilise majanduse esindajaid olemas, veel kahjuks mitte liiga palju, sest ma usun küll, et, et kõikidel, ma ei tahaks seda vettinud mäkrade definitsiooni liiga

palju kasutada. Ma räägin sellest kohe edasi, aga palun.

Aga, aga ma ütleks, et noh, tegelikult võiks ju igal, igal kapitalistil, kes tegeleb mingisuguse investeerimisega, olla ka oma väike start-upi portfell, umbes kümne protsendi mahus tema investeeritavast kapitalist, et kui me nii kaugele jõuaksime, et Eesti kapitalil edukad ärimehed, ettevõtjad kõik näeksid oma missioonina, et nad võiksid vähemalt kümme protsenti investeeringutest panna start-upidesse, siis see oleks suurepärane.

Aga kas see EstBAN võiks olla mingi koht, kuhu vetinud mäger saab nagu kuivama natuke tulla või? Saab kasuka kuivamaks?

See on veel parem mõte, meie oleme hästi avatud ja positiivsed kõikide inimeste suhtes, kes tahavad liituda meiega, kellel on lootus oma kasukat natukene kuivatada, Sest meile on valdavalt väga huvitav, põnev juurdepääs sellistele start-upidele ja särasilmsetele ettevõtjatele, kes kindlasti ka sellistele, ütleme, vettinud mäkradele olulist kuivatusvõimalust pakuksid.

Ma ikka ei saa üldse aru, kust olid pettinud mägejärjad, Ants Asks kogu aeg on kadunud alfaisast ja põlvkonnast, kes...

No see on selles, see on seesama, sama loom.

Kes üheksakümnendatel ostis, müüs ja kahetses on ju, aga teenis oma miljonid ära, on ju, et sama loom, jah.

Ei, see on seesama loom ja alaneb lihtsalt, et mis tunnust sa pärast oled, kui sa sellele loomale otsa vaatad, et et ühel päeval võib ta olla vettinud mägera ja teisel, teisel päeval võib ta olla nagu alfaisane, kellest väga palju võib siis olla puudust Eesti riigis.

Aga lähme siitama esimesele pausile, räägin teises plokis sellest, et mis kasu siis on EstBANist tema liikmetele?

Ja me oleme eetris tagasi ning räägime täna Heidi Kakoga, kes on Eesti äriinglite assotsiatsiooni EstBAN juhtija ja jäämegi pooleli selle koha peale, kus Taavi küsis, et mis kasu on assotsiatsiooni liikmetele sellest, et nad sinna kuuluvad või teistpidi, siis jah, et võiks küsida, et, et kui nüüd üks investor, keda sa ka kutsusid sinna, oma rahaga, tuleb sinna seltskonda, et kas, kas seda peaks vaatama lihtsalt kui ühte investeerimisfondi, ühte investeerimistoodet, kus võib küsida, et Palju ma siis tagasi saan, või on seal mingisugust nagu muud kasu veel, mida, mida muud teistsugused investeerimiskohad ei paku?

EstBAN ei ole oma olemuselt fond, mis tähendab seda, et tegelikult iga äriingel või iga investor otsustab iseseisvalt individuaalselt, millisesse start-upi või ettevõttesse ta tahab parajasti investeerida. Võrgustiku väärtuseks on eelkõige see, et me otsime neid investeeringuks sobivaid objekte, aitame neid teatud mõttes ette valmistada, me näitame seda tehinguvoogu oma liikmetele ja liikmed ühiselt saavad siis otsustada, et kui juhtub olema mitte üks, vaid kaks või viis või kümme, liiget, kellele see start-up ja see meeskond meeldib, et nad võiksid ühiselt investeerida. See ühine investeerimine või sündikeerimine tegelikult ongi võrgustiku üks kõige suuremaid väärtusi. Ühiselt investeerides on võimalik seda kapitali võimendada, nii et mina oma piiratud ressurssidega saaksin viie ettevõtte asemel võib-olla viieteistkümnesse investeerida. Ja, ja siis ka see, et ühiselt investeerides on selle teadmistepagas, mis nende investoritega kaasa tuleb, ju palju võimsam. Et kui äriinglile lisaks rahale, nähakse ka väärtus selles, et tal on olemas kogemused, tal on olemas kontaktid, siis viieteistkümne inimese kontaktid on kindlasti suuremad, võimsamad, kaugele, kaugele ulatuvamad kui viie omad.

Aga seesama teenus, mida siis EstBAN pakub lisaks võrgustikule, ongi see, et need, nii-öelda sündikaadid te korraldate ka ära, et, et mitte, mitte ei ole nii, et ütleme, sina tõid nagu investeerimisobjektid nii-öelda majja, kolmteist tükki otsustasid, et võiks investeerida, mis tähendab seda, et nad siis peavad kolme, kolmeteistkümnike esi eraldi kuskil kogunema, looma mingi uue keha, koguma raha kokku, vaid seda teenust pakub kõik neile EstBAN?

Nii ja naa, me oleme sinnapoole liikumas, et kui varasemalt oli see jah, hästi individuaalne otsus, siis nüüd me tõesti kutsume kokku ka esimesi sündikeerimiskoosolekuid. Et kui me näeme, et konkreetse start-upi suhtes on huvi suuremal ringil inimestest ja kui keegi neist veel ei ole valmis võtma seda juhtinvestori rolli või juhtäriingli rolli ja seda tehingutingimustega siis lepinguprojekti lauale panema, et kuidas see kõik tekkida võiks, Siis seda me aitame tõesti teha.

Aga teistpidi, nagu okei te olete MTÜ, aga noh, sellega on ikkagi seotud teatavad kulud, on ju, noh, kas või sinu enda palk näiteks või töötasuta, on ju, et et kas EstBANil on mingi liikmetasu või, või mis moodi see sinna, nii-öelda sinna liitumine käib, mis moodi seal olemine käib?

Jah, EstBAN kui liikmesorganisatsioon küsib oma liikmetelt liikmetasu. Ja nagu ma mainisin, meil on üheksakümmend äriinglist liiget, aga meil on ka umbes kümme juriidilisest isikust liiget, keda me siis hellitavalt kutsume toetajaliikmeteks, sellepärast et nende liikmetasu võrreldes eraisikust äriinglina on umbes kümme korda suurem. Ja me oleme kõikidele oma toetajaliikmetele hästi tänulikud, sest tegelikult nende toetus aitab meil just seda tööd äriinglite jaoks teha. Ja ma ei tea, kas mul on eetriaega nii palju, et ma saaksin kõik, kõik meie toetajaliikmed üles lugeda, aga näitena tuues, eks, et kas või Eesti Telekom, Nortal...

No kaks tükki on jäänud veel.

Eesti Telekom, Nortal, Hedmani advokaadibüroo, Everschetsi advokaadibüroo, Erstja Young näiteks, mandaatum, kõik need, kes näevad selles võrgustikus ühelt poolt väärtust, aga kellel on ka kindlasti missioonitunnet selleks, et äriinglite tegevusele Eestis kaasa aidata.

No meil siin käivad päris tihti idufirmad saates oma asjadest rääkimas ja ma nüüd peast läbi lasen, siis viimased vähemalt kaks või kolm sellist, kes meil on käinud, on, on kõik selle investori kaasamise küsimusele vastanud, et et nende jaoks see esmatähtis ei ole mitte see raha, mis nad saavad, vaid kontaktid, kogemused, soovitused, oskusteave ja nii edasi. Et, et nüüd tagasi tulles selle juurde, et kui teil on, eks ole, väga palju liikmeid ja te ütlete, te ootate ka ka ärimehi, kes ei ole näiteks seni investeerinud idufirmadesse, noh, et millist kogemust või tarkust üks, üks selline nagu vanema eelmise põlvkonna ärimees võiks tuua idufirmadesse üldse, mis tast kasu on seal?

See on hästi hea küsimus ja, ja tihti ka kardetakse seda, et noh, et kas mul on piisavalt kogemust või võrgustikku, et kui mul ei ole konkreetset kokkupuudet tehnoloogiaettevõttega olnud, et sinna reaalselt investeerida. Aga tegelikult ka sellise traditsioonilise majanduse. ärimeeste kogemusest on hästi palju kasu näiteks organisatsiooni kasvatamisel, et kuidas kasvatada näiteks ühest väikesest suhteliselt segaste suhetega seltskonnast hästi toimiv organisatsioon. Ja siin ei ole üldse küsimus, et noh, et kas mul on spetsiifiliselt innovatsiooniga seost või kas mul on tehnoloogiaettevõttega seost, aga siin hakkab see mõnikord ka täiesti hea talu... Talupojamõistustööle ja et kui valdavalt iduettevõtete asutajad on Eestis ikkagi sellised noored ja vihased, et siis mõnikord ka sellist emotsiooni tasakaalustajat on vaja ja sellest ka on abi. Aga lisaks sellele võrgustikule, nagu ma ütlesin, et, et mida meie... toetame ja soodustame, on see, et, et inimesed ei investeeriks üksinda. Ja kui seal selles äriinglite seltskonnas, kes siis investoritena sellesse ettevõttesse sisse läheb, on mõni traditsioonilise majanduse ettevõt, ettevõtja ja siis mõned tehnoloogiaettevõtjad, siis tegelikult nad ju jagavad ka ühiselt seda kogemust ja kontaktvõrgustikku. Et esimesed äriinglitest investorid ju, kes hakkasid idufirmadesse Eestis investeerima, olid kõik traditsioonilisest majandusest pärit, et neil ei olnud mingisugust... Nad kohanesid, õppisid ja kui nad on viis aastat oma õppetunnid ära teinud, siis üllatus, üllatus, juba saavad täitsa hästi aru.

Aga noh, samas ma kujutan ette, et mõnele, mõnele investorile võib see ikka esimesel hetkel olla täiesti kultuurišokk, et kui sa oled ikkagi oma arvestatava, Eesti oludes arvestatava rikkuse teeninud, näiteks kinnisvarasse investeerimise ja büroohoonete pealt, eks ole, ja järsku sul on vastas kolm kahekümne aastast, kes teatavad, et nad kavatsevad sinu, sinu raha eest hakata lahendama ülemaailmselt põletavat probleemi, Et, et noh, see võib tekitada ikka juhtmed nagu täitsa särisema ajada ju, inimesel.

Sa ütlesid hästi õigesti ja ongi kultuurišocki ja, ja tegelikult eks see palju tööd ongi selles kultuuride ühildamises või ühe kultuuri teisele kultuurile mõistetavaks tegemises. Ja noh, kõige rohkem see põrgub ka selles, et kui me hakkame rääkima, et kui palju siis see investeeritav raha näiteks selles start-up-ettevõttes osalust annab. Ja siis tihti see kultuuride kokkupõrge, see on nagu titaanide kokkupõrge, siis sellel hetkel juhtubki, et mis mõttes, et ma panen kakssada tuhat teie mitte midagi omavasse ettevõttesse sisse, ja see on seitse protsenti või kümme protsenti, mis asjadel on kaks poissi ja PowerPoint, mis mõttes, aga samamoodi näiteks tegime me esimese investeeringu GrabCAD-i. Et seal oli kaks poissi ja PowerPoint ja me investeerisime sinna, mina siis arengufondi... poolt ja, ja Marek Isa erainvestorist äriinglina ja vaadake, kuhu see välja viis.

Jaa, aga noh, teistpidi näiteid ka on ju, et, et noh, seesama nii-öelda vanast majandusest tulnud, tulnuna, tulnud inimesed, kes teevad selliseid nagu noh, noh, iseenesest nad ei ole väga suured summad, need, millega alguses investeeritakse, et seal ütleme noh, mõnekümnest tuhandest mõnesaja tuhandeni, eks, Ja siis, kui ikkagi hakka, asi hakkab nüüd nagu lörmi minema, et me oleme ka ajaloos näinud, Eesti start-uppe ajaloos, kuidas siis tuleb see nii-öelda nii-öelda aktiivne vanaärimees ja, ja noh, sõna otseses mõttes sekkub sellesse juhatuse töösse, on ju, nii-öelda võtab üle, on ju, et noh, et...

Aga kas ka tulemuslikult võtab

üle? Noh, ajalugu on näinud, et ei võta, on ju, et, et, et aga just see sama see tunne, et et oih, et mul nüüd hakkab see kakskümmend tuhat või kakssada tuhat nüüd nii-öelda nagu ära libisema, Et see otsus enda jaoks, et, et noh, kokkuvõttes on see loterii, on ju, et sa võid ka, võib ka mööda panna, on ju, et see otsus, et sa lased sellest rääst lahti, et see otsus on väga raske nagu nii-öelda vanal olijatel tulema ja ongi tihti, sekkutaksegi nii-öelda ikkagi nõu, kui ollakse nõukogu liige ikkagi väga aktiivselt nagu, nagu juhatuse tööle, töösse, et kuidas selle probleemiga on.

See probleem kindlasti eksisteerib ja selle probleemi ennetamise ja lahendamisega tegelikult me võrgustikuna kogu aeg tegeleme, et kui EstBANi üks osa tegevusest on seotud konkreetsete tehinguvoo ettevalmistamisega ja, ja selle võimaldamisega siis üks osa kindlasti on seotud ka koolitamisega. Ja koolitada tuleb mõlemat osapoolt, nii äriinglitest investoreid kui siis ka neid start-uppe. Et ühelt poolt kuidas start-upid siis võiksid võimalikult kiiresti ja hästi investor valmiks saada ja teiselt poolt, mida investorid sellise... profiiliga investeeringutest peaksid ootama ja kuidas ennast näiteks selliste olukordade vastu kaitsta, kui asjad ei lähe nii hästi. Et kui ma olen sinna raha investeerinud ja kogu aeg lootnud, et järgmise vooru investorid tulevad sisse kõrgemalt hinnatasemelt ja tegelikult ettevõte ei arene nii kiiresti ja tuleb hoopis mitte, mitte up-round, vaid tuleb flat-round või down-round ja kui siis minu osalust oluliselt lahjendatakse ja minu kahesajast tuhandest jääb alles, eks ju, kakskümmend tuhat, Sellele vastav osalus, et mis siis saab. Et see on tegelikult kõik normaalne õppimisprotsess. Ja kahjuks ei saa sellest üle ega ümber, need turud arenevad ja ka investorid peavad koos turgudega arenema. Ja see, mis ma enne mainisin, et tuleb oma viieaastane õppeprotsess läbi teha, õnnelikud on need, kes suudavad kiiremini. Aga üheks kaitsemehhanismiks ongi just see sündikeerimine või ühiselt investeerimine, portfelli mitmekesistamine, ja algusest peale teada, et ma ei investeeri mitte ühte ettevõttesse, mis võib suure tõenäosusega ebaõnnestuda, vaid ma investeeringi viieteistkümnesse või kahekümnesse ja jaotangi oma nii-öelda investeeritava ressursi nende vahel niimoodi ära, et kui mul üks kahekümne tuhandene investeering ebaõnnestub, Siis mõned äkki ka õnnestuvad ja mõni ongi äkki see unicorn, ehk nii-öelda see ükssarvik, mida siis kõik otsivad ja mis võiks siis kogu mu investeeritava rahatootluse piisava kasvuga tagasi tuua.

No ma arvan, et nendel angelitel, kes meil praegu on, et neile piisab ka nii-öelda GrabCAD ja exitist, et ei olegi alati seda unicorni vaja. Aga ma tulen selles mõttes tagasi, et sina oled seda maastikku näinud aastast kaks tuhat kuus juba, on

ju. Kaks tuhat kahe.

Okei, aga et see just nagu sinu enda tunnetus, sellesama eelmise teema nii-öelda lõpetuseks, et minu meelest nagu sellest nii-öelda ebaõnnestumist nagu elati nagu määratavalt valusamalt üle nagu algusaastatel, et kuidas sinu tunnetus on, et kas me, kas meil ütleme, see inglite turg hakkab nii-öelda küpsema, et kas see kaotusvalu on nii-öelda nagu, on, on hakatud nagu kergemini taluma või, või, või on ikkagi samamoodi ja hoitakse nagu? kus ma ütlen, noh, peetakse neid, neid, neid, neid nii-öelda mittevõitnud piletite ostmist ka väga palju üle.

No kaotusvalu on ikka valus, aga nagu ma ka enne ütlesin, ei ole vahepeal olnud selliseid väga suuri ebaõnnestamisi, mis väga paljudelt inglitelt oleks viinud suuri summasid käest ära, et ma ei taha küll kuidagi kurja kuulutada, aga ma usun, et neid veel tuleb, et me kuuleme ka mõnest suuremast ebaõnnestumisest mingisuguse aja pärast, sest see on paratamatus. Mis positiivsena võiks olla selle kõige juures, No inglid õpivad ja, ja näiteks eelmise aasta tehingu statistika baasil, mis me EstBANi liikmetelt kogusime ja just ka meedias läbi läks, on keskmine investeering ingli kohta per investeering läinud väiksemaks. Ühelt poolt see näitab seda, et inglid üritavadki vähemate summadega alguses riskeerida. Et nad jaotavad neid suurema arvu investeeritavate ettevõtete vahel, mistõttu siis konkreetne ühe ettevõtte investeering ühe ingli kohta on madalam, aga see näitab ka teatud mõttes ingliküpsust. Aga loomulikult näitab see kahjuks ka seda, et ega Eesti äriinglitel liiga palju sellist riskialdist kapitali ei ole ja selle tõttu kõik see, mida nüüd riigi tasandil Planeeritakse selleks, et sellist riskantset riskikapitali raha Eestis tegelikult ikkagi natuke rohkem oleks, on positiivne. Ja eelkõige ma pean silmas seda, et käesoleval aastal võiks käivituda Kredexi alla üks fondifond, kust tuleks siis ka üks äriinglite kaasinvesteerimise fond, mis aitaks siis seda veel nappi riskantset äriinglite raha natukene suuremas mahus alustavatele ettevõtetele pakkuda.

Kas, jaa, palun.

Suures plaanis muidugi noh, ma tulen nagu, tuleks nüüd konkreetsemate niisuguse valusamate näidete juurde ka tagasi, eks, et noh, et riigi rahaga alati on see, et sa pead kokkuvõttes ju maksumaksjad põhjendama, isegi kui see on Euroopa raha, sa pead ta põhjendama, et et miks just sinna ja miks nii palju ja miks niimoodi, on ju, et, aga meil on noh, mõningaid väga edukaid näiteid, näiteid nagu seal on GrabCAD ja kokkuvõttes, siis ma mäletan õigesti, et arengufondi nii-öelda SmartCap on ajaliselt ikkagi vist positiivselt. Nii-öelda poole peal nagu päris edukalt, eks, et aga meil jätkuvalt on, noh, ütleme noh, on miinusnäiteid noh, ma ei tea, United Cads and Talks, Fits.me ja nii edasi, on ju, et, et nüüd on ikka nagu teistpidi vist ikkagi suhtelised valusad õppetunnid, kuigi Fits.me jätkuvalt veel elab, eks, et et just see, et, et nagu kuidas ma nagu ütlen, et, et, et sa ei näe nagu Kas me, kas me oleme valmis tegema jätkuvalt nagu selliseid reise kaasa, nagu, nagu ütleme, nagu arengufond tegi kaasa näiteks või, või ütleme kõik, selli, nii suurt vaimedust meie, meie nii-öelda inglitel veel ei ole?

Mina arvan, et on ja, ja need õppetunnid, need on vajalikud olnud selleks, et, et areneda. Ja, ja kui me enne just mainisime, et noh, et kas kümnest ettevõttest viis õnnestub või viis ebaõnnestub, eks ju, noh, see tõenäosus, et ebaõnnestuvad on kogu aeg olemas. Ja riskikapital sellepärast ongi riskikapital, et sinna see ebaõnnestumine on sisse prognoositud, aga õnnestumisi peab ka olema. Ja neid õnnestumisi peab tegelikult summa summarum olema rohkem, et katta ka ebaõnnestumiste kulud. Ja kas riigi raha pealt seda tohib teha, siis mina ütlen, et kõik riigid, kaasaarvatud rikkad riigid Euroopas, promovad seda, et oleks avaliku sektori poolne tugi, aga see avaliku sektori poolne tugi tuleb tavaliselt riskikapitalifondide ankurinvestorite näol. Ja olgem ausad, nelikümmend, nelikümmend viis aastat tagasi Ameerikas riskikapitali hakati tegema ka avaliku sektori raha pealt. Kõige, kõige varasemad asjad.

Ka Eestis, eks ole, ajad muutuvad, mul tuli lihtsalt teie jutu kuulates meelde, kuidas kaugelt küll üle kümne aasta tagasi, aga minu meelest kas Villu Reiljan lausa astus tagasi, sellepärast et ta pööritas mingisugust riigi raha börsil ja pööritas väga edukalt muide, asi ei olnud üldse selles, vaid inimesed küll tulid küsima, et Et noh, et kerge, et see on riigi raha, et sa manid selle börsile ja siis ei, aga noh, see kasvas ju, raha tuli ju juurde, ja aga asi pole selles, et see on maksumaks raha, see on börsil. No see on natuke tegelikult ju sama asi, küsimus, et kui me teame, et kümnest vähemalt viis, Taavi, et rohkem läheb aia taha, kas sinna panna riigi raha sisse, sa juba tead ette, et sa kaotad?

No see ei ole sama asi, ei ole, ei ole, sellepärast, et noh, selle ju keegi teadmisel seal pööritab, on ju, et oleks võinud ka halvasti minna, on ju, aga siin on kokku lepitud, et me paneme niisuguse raha mängu ja see on ette kokku lepitud. Mis nagu seda, et me peame, peame olema valmis, et see kõik lendab vastu taevast. Noh, vähetõenäoliselt kõik vastu taevast lendab, aga me peaksime olema valmis sellega.

Jaa, aga sellepärast riik fondi, fondi tasandil teeb ka portfelli diversifitseerimist, ehk ei investeeri ainult ühte fondi, vaid vähemalt kolme, võib-olla ka nelja erinevasse instrumenti ja väga hoolikalt valib neid siis, kes selle mandaadi saavad, neid instrumente või siis neid fonde juhtida. Ja mis ma tahaks veel välja tuua selle juures, et Noh, see näide, et kas see on sama asi, kas börsil raha pööritamine või mitte. Et börsil raha pööritamise puhul loomulikult sõltub selle pööritaja oskustest ja kogemustest, aga riskikapitali investeeringud varases faasis vähemalt inglite poolt ei ole lihtsalt selline juhuslik loteriipilet, et peale loteriipileti ostmist sa ei tee midagi, see loteriipilet seisab sul. Äriinglid, kui nad investeeringu teevad, siis nad aitavad kõikide võimalike vahenditega kaasa selle ettevõtte ja selle meeskonna õnnestumisele, kas see on siis teadmised, võrgustik, kogemused, noh, mida kõike on võimalik teha, elavad-hingavad samas rütmis, et see, et nad võib-olla hingavad ka mõnikord ettevõtjale liiga lähedal kuklasse, eks ju, et seda mõnikord nähakse negatiivsena, mina näeks seda pigem positiivsena ja selle tõttu ongi oluline valida endale tark investor.

Ja me läheme siit pausile ning oleme varsti tagasi. EstBANi saade jätkub, meil on külas Heidi Kakko, kes on Eesti äriinglite võrgustiku EstBAN tegevjuht ja, ja me tahaks veel siia lõpu, selle temaatika lõpetuseks ära küsida, et kuidas siis saab selle EstBANi liikmeks, et ma ei tea, kas sa olete abi muide liige?

Ei, ma ei ole liige sellepärast, et ma töötan riigi tööle, et see, et ma oleksin liige, võib tähendada seda, et, et noh, või mõni nii-öelda ettevõte võib tunda nagu ennast ebamugavalt, et tal jääb mõni hea Eesti taotlusega saamata, sellepärast et noh, ehk, ehkki sa Ja kuna MKM rannib ka EAS-i, on ju, et, et seal võib tekkida mingid ema, ebatervaid seosed, et sellepärast ma ei ole liige.

Mina ka ei ole liige ega teistel

põhjustel. Küsimata, et, et palju maksab sellest saada EstBANi liikmeks?

EstBANi liikmelisuse kriteeriumid on ära sätestatud meie põhikirjas, kõlab nagu selline standardne vastas, tegelikult on hästi lihtne. Meil on igakuiselt, käib juhatus koos, põhikirja kohaselt juhatuses, juhatusel on õigus otsustada liikmeks vastuvõtmine. Tuleb saata avaldus, kirjeldus, millega tegeletud on, mis huvid on, mis fookused, ja kaks soovitajat, kaks soovitajat EstBANi liikmete hulgast. Ja liikmemaks kindlasti ei ole mitte nii kõrge, et, et osutuks ületamatuks barjääriks, praegusel kehtival aastal EstBANi liikmemaks äriingli jaoks on kakssada viiskümmend eurot ainult.

Ja konto peal ei pea raha olema.

Konto

väljavõtet ei pea saatma.

Aa, tegelikult see oleks jube kaval idee, ausalt öeldes mingile idufirmale endale, eilne nädal oli Sten Tavgi, kes rääkis, kuidas ta istus USA ühes suures elektrikapitalifirmas lihtsalt kõigil koosolekutel, sellepärast et noh, tal oli küll selline amet, mitte et ta ennast häkkinud sinna oleks, aga tal oli väga palju kasu sellest. Ja mina mõtlen, et kui ma näiteks oleks start-upper, ma käiks selle kakssada viiskümmend eurot välja, Ja ma läheks lihtsalt, istuks teie, üheksakümne investoriga, käiks koosolekutel, kuulaks, nügiks, räägiks, ütleks, see on hea koht, kuhu investeerida, et ma tuleks nagu start-upina sinna liikmeks.

Ega seda tegelikult ei saa välistada, sellepärast et meil on ka näiteks äriinglitest liikmeid, kes veavad mõnda kiirendit. Ja see teadmine, kuidas investor mõtleb, on hästi, hästi oluline ka start-up ettevõtja jaoks, et mina küll ei pane ust mitte kellegi ees kinni, kes ütlevad, et nad tahavad tulla EstBANi liikmeks, sellepärast et olla palju rohkem investori jaoks valmis, start-up ettevõtjana, see on isegi väga positiivne, nagu ma ütlesin, me ka koolitame mõlemat osapoolt.

No alternatiivina saab tulla alati Restardi saatejuhiks, et siis oled ka kogu aeg infokursis, et... Jõudame kõik läbi siin nüüd ja me saame palju rohkem kätte.

Aga meil muide, kuna meil on siin veel kreem de la kreem, et me igat ühte päris igat start-upi siia ei kutsu, ka räägime, ega ei koolita, aga meil on kallim see asi. Et meil ei ole mitte kakssada viiskümmend, meil on kaks tuhat viissada eurot siis, saate käia siin saates, küsida kõiki meelepäraseid küsimusi investorite käest teise, teiste start-upide käest.

Ja raha saab ukse kõrval ümbrikusse pärast

Aga tuleme tulemuste juurde, et EstBANi esimesed aastad läbi,

kuidas eks? No tahaks öelda, et, et, et hästi on läinud, aga saab veel paremini.

No ma loen, et neli koma kaheksa miljonit investeeriti, investeerisid siis EstBANi liikmed eelmisel aastal, kuuskümmend viis ettevõtet, see keskmiseks teeb seitsekümmend kolm tuhat umbes per ettevõte.

Me ise arvu, jõudsime küll teistsuguse tulemuseni, keskmise tulemuseni, tegelikult tehti sada investeeringut kuutekümne viite ettevõttesse ja keskmiseks investeeringu suuruks, suuruseks on alla viiekümne tuhande ja, ja kui me vaatame viimaseid tehinguid, kus kus äriinglid ühiselt on mõnda ettevõttesse sisse läinud, siis ütleks, et see keskmine äriingli investeering sündikaadis on isegi natuke veel madalam. Aga kokkuvõttes ikkagi suudab mitu äriinglit kokku, koos ühiselt selle vooru kokku panna.

Aga ma ütlen, et nüüd ootustest rääkides, et needsamad, kes on praegu nii-öelda investeerinud, kuna tegemist ei ole fondiga, et, et see on ikkagi nii-öelda oma raha ja oma risk ja nii edasi, siis koolitada neid ingleid ka, et et mis see niisugune, kus ma ütlen, selline nii-öelda... nagu ootuse pikkus on, et, et et kui sa nagu täna nagu, nagu nii-öelda motiveerid seda inglilt nagu investeerima, on ju, et mis on see tema ootus, et noh, ta peab ikka mitu ringi nagu, nagu kaasa tegema ja nii edasi, on ju, et et kuhu te täna selle, nii-öelda nagu, nii-öelda nagu niisuguse nagu piiri või niisuguse nagu ootusekriipsu tõmbate?

See on hästi keeruline vastata, sellepärast erinevatel ingritel võib olla täiesti erinev investeerimisstrateegia. On selliseid, kes teevad ainult esmase investeeringu ära ja hiljem kaasa jätkuinvesteeringutes ei investeeri.

Ja ka A raundist välja tulla ka ei ole võimalik?

A raunditest reeglina välja ei ole võimalik tulla. Ja mina soovitaksin küll alati ressurssivarudega selleks, et, et suuta kaasa investeerida A raundis. Ja siis, kui tõesti otsustada, et see A raundi hinnatase on nii kõrge, et selle nii-öelda null koma null protsendi täiendav sissemaks ei anna mulle tegelikult nagu mitte midagi erilist, siis, siis sellest pigem loobuda, aga endale see võimalus jätta ja see õigus ka jätta.

Kui ma nüüd arvutan, mulle tundub see summa, mis iganes ta siis on, sa mainisid keskmiselt viiskümmend tuhat umbes, jah? Jah. See, see tundub pagana väike, ausalt öeldes, ma, ma ei tea, kas see on, kas see on normaalne suurus üldse start-upi maailmas või kui keegi annab mulle viiskümmend tuhat investeeringuna start-upina, see on, tähendab paari kuud võib-olla?

Inglismaailmas ei ole.

On täitsa normaalne

suurus, jah? Ei, ta on väike küll, aga...

See on ühe nii-öelda, ühe keskmise investeeringu kohta, aga arvestades seda, et inglid investeerivadki koos, siis see vooru suurus, mida start-upitel on mõistlik tõsta, ma ütleks, on selline kahesaja tuhande, kahesaja viiekümne... See on aastakene või poolteist aastat sellist arendustegevust, kus võiks siis öelda, et selle perioodi lõpuks peaks olema näha mingisugune järgmine kvalitatiivne hüpe, mingisugune saavutus, mille pealt on võimalik minna uut raha tõstma.

Esimesed kliendid, töötav prototüüp, mis iganes selle pealt on, aga ma just mõtlengi seda, et, et see on ikkagi jällegi nagu näitab nende vinglite nagu nii-öelda, kuidas ma ütlen, nagu ingellikkust, et noh, tegelikult sul isegi võib-olla noh, B raundiks ka on suht raske välja tulla, et kui võib-

Jah, see ajahorisont, mida sa enne küsisid, ongi selline, et ega kiiremini kui viis aastat väga palju häid väljumisi ei ole. Sest seal töötab kahtepidi mudel, tavaliselt lähevad portfellist välja need ettevõtted, mis ebaõnnestuvad, sest ebaõnnestumine peakski olema võimalikult odav ja kiire. Ja siis need parimad ettevõtted, mis siis käivad läbi A raundi, B raundi, C raundi, võiks siis potentsiaalselt hästi suureks kasvada.

Aga ma tuleks ühe teise numbri juurde tagasi, te investeerisite kokku, sa ütlesid, oli salatehingut või? Jah. Et mis on minu jaoks, on selles mõttes nagu juba uskumata number, et et mis isegi on kuskil ära registreeritud, et kui me võtame, et Skype oli Eesti start-up, siis aastal kaks tuhat viis oli meil üks start-up. Ja noh, rohkem noh, ma ütlen ka, noh, ei olnud selliseid nagu, nagu nii-öelda silmapaistvaid või ütleme, nagu ütleme, tugeva tehnoloogia suunitusega kiiresti kasvavaid ettevõtteid, noh, meil ei olnud. Ja siis hakkas neid tekkima ja, ja ütleme nii, et ma kuskil seal kaks tuhat üheksa, kaks tuhat kümme oma presentatsiooni siis ka kasutasin väga palju seda slaidi, mida, mis nii-öelda põhines leedukate statistikal, mis näitas, et et Eestis oli rahvusvaheliselt tuntud start-up rohkem kui Lätis-Leedus kokku. Ja, ja siis ma mäletan, tuli neid kokku umbes, suurusjärk seitsekümmend, no seal olid kõik meie ja, ja Fits.me ja kõik olid seal sees olemas kenasti, GrabCAD-id ja nii edasi, ERPL-id ja et nüüd on see pilt juba nii kirjuks läinud, et kui te teete nagu noh, sada uut nii-öelda ingel selles...

Oota, aga kuskil ei ole kirjas, et need oleks Eesti ettevõtted kõik olnud või? Üldjuhul

tavaliselt nagu hunt nagu murrab siin, nagu siin juhul nagu kodu lähedalt, eks, et ma just mõtlen seda, et, et üldjuhul nagu ikkagi see nii, et me saame ikkagi rääkida nagu buumist, et meil on nagu, nagu nagu hüppeliselt kasvanud ikkagi nende ettevõtete hulk, kes on katsetavad, kes proovid, saavad saavutada nagu mingit läbimuret, eks, et et noh, et Heide Üles, sinu tunnetus nagu on, et noh, et, et me ikka räägime hoopis teistsugusest maastikust kui sellest, mis meil oli viis aastat tagasi.

Õnneks me räägime teistsugust maastikust, mis meil oli, kui meil oli viis aastat tagasi ja ma buumiks seda veel ei nimeta, et ma tahaks väga, et Eestist saaks start-upide paradiis. Seda veel ei ole, õnneks me liigume kuhugi poole, aga teised liiguvad ka, et kui me liigume võib-olla niimoodi jalutades, siis väga paljud riigid liiguvad joostes.

Aga mis on start-upi paradiis?

Pigem seda, et, et kõik need, kellel on mingisugune innovaatiline idee, mida on tehnoloogia lahendus, mingisugune mudel, mida saaks suurepäraselt testida väikese riigi põhjal, kui neil on küsimus, et millist asukohta valida, selleks, et oma ideed testida või oma seeria tootmist väikese tootmisena teha, et neil esimene mõte oleks Eesti?

No see on ulematu turg ju, selles mõttes nagu teistpidi võiks mõelda, et me oleme kohutav koht, kus alustada start-upiga. Et noh, saad aru, et nagu see noh, kus sa peaksid nagu otsima ka oma turu lähedalt kohe klientuuri või nii, sest meil seda väga siin ei ole? Ei,

ega vaata, see ei olegi küsimus, eks, et nagunii need start-upid lähevad klientide juurde lähemale, lähevad rahale lähemale, lähevad investoritele lähemale, aga see alustamise kergus oleks selline, et neil oleks, esimene valik oleks Eesti ja kui me võtame näiteks Transferwise'i või GrabCAD-i või, või kelle iganes, kellel osa tegevust on kuskil kliendi lähedal, olgu ta siis ju... Ameerika turg või olgu ta siis Suurbritannia turg ja, ja siis mingisugune osa sellest varjatud tegevusest, mis tegelikult ka loob suure osa väärtusest, on Eestis, näiteks Vereni tänaval.

Jah, selles mõttes,

kus on Transferwise, jah.

Aga

meie paraadist on ikkagi puudu üks oluline asi, et, et käiks sellega üle, et ikkagi seesama nii-öelda noh, varase ettevõtte jaoks on hästi oluline see, et saada nii-öelda kulud maha. Mis tähendab seda, et sa maksad vähem palka või ei maksa üldse palka, on ju, ja pakud nagu nii-öelda optsioone või nii-öelda võimalust teenida meeskonnal nii-öelda tuleviku väärtuskasvu pealt, ehk siis et et sellega meil jätkuvalt on halvasti Eestis, et meil ei ole see hästi ära reguleeritud või mis on nagu EstBANi vaatenurk.

Hästi hea küsimus, ma just tulin nii-öelda töögrupist, mis arutas ühelt poolt ehk siis nii-öelda eellepingute teemat, et kuidas start-upidesse investeerida ja optsioonide maksustamise teemat. Seal on veel vajakajäämisi, aga samal ajal seda just ka natuke paremaks tehti siin hiljuti ja, ja veel on arenemisruumi, aga kui riiklikul tasandil otsustada, et me teeme kõike, mida Eestil riiklikul tasandil on võimalik teha, et need takistused start-upide arendamise teelt kõik eemaldada, siis ma usun, et see on võimalik, mina jätkuvalt usun, et Eesti riigis suudetakse ennast kokku võtta ja teha Eesti riigist võimalikult hea asukoht start-upide arendamiseks.

No jah, ma olen alati jaganud seda ja tervitanud seda mõtteviisi, lihtsalt nagu kahjuks on elu näidanud ka aru külge siin on ju, et, et nii naljakas kui see ei ole, et, et näiteks see, et meil olid nagu noh, tekkisid siin nii-öelda arvevabrikud ja ütleme, kaks tuhat kolmteist aastal muide, käibemaksukahju Eesti riigis oli kolmsada miljonit eurot, noh, meeletu summa, oli väga paljuski seotud, seotud ka sellega, et ettevõtet saab asutada viieteist minutiga. Ehk siis asutad ettevõtte ära, teed skeemid valmis, ajas nagu kähku õhku, on ju, ja see kõik on teinud nagu nii-öelda vastavalt ametniku väga ettevaatlikuks, sest kokkuvõttes noh, kolmsada miljonit eurot on ikkagi väga suur raha, et see on nagu noh, ma ei tea, kui me tahaksime siin õpetajate palku kahekordistada või, või, või politseinike palku kolme kordistada, siis kolmsada miljonit juba väga palju aitaks seda nagu ellu viia. Ehk siis ma täiesti saan aru sellest, et noh, et oleks nagu ettevaatlikud. Ja kui ongi see, et kui täna või kes iganes suudab nagu, nagu aidata kaasa mõelda, et mis moodi seda asja raamistada, mis moodi nagu nii-öelda nagu neid võimalikke nagu noh, nutikaid petuskeeme, millest, milleks eestlased on väga nutikad, ja kuidas neid vältida, et siis kindlasti oleks see valmis nagu muutma.

Mõne start-upi võiks selle vast sellesse valdkonda. Ma just hakkasin

mõtlema jaa, et see tundub, et teil üks kolmandik olid IT-teemalised start-upid, ma vaatasin statistikast eelmisel aastal.

Ise, isegi rohkem, et, et valdav huvi ikkagi on sellise skaleeritava ärimudeliga ettevõtete suhtes ja IT-rakenduste valdkonnas mobiiliäpid, tarkvaralahendused, et tekib neid paratamatult rohkem ja see tsükkel on ka kiirem seal, et ära testida, kas see, kas see toode töötab või see teenus töötab või ei tööta. Aga Taavi jutu juurde tagasi tulles ma tahaks tegelikult välja tuha, tuua selle valdkonna, millega sina just ju praegu tegeleb, tegeled, et see e-residentsuse teema, et meie näeme nagu start-upide arendamise seisukohas tohutut võimalust seal ja mitte ainult meie, Euroopa äriinglite võrgustik tervikuna näeb Eesti e-residentsuse programmis meeletut platvormi tõukeks, kuidas saaks tehnoloogiaettevõtteid Euroopas palju kiiremini ja palju paremini arendada.

No seda on märjanud ka Eesti pangad, ehk siis ja tänane, kui mul on sügav rõõm, et, et kõik suuremad täna on arendamas oma, oma, oma, oma teenuseid, et, et saada oma kultuuri nagu laiemaks, et et noh, piirid on nii-öelda ära kaotatud ja, ja igaüks võib saada, et ja hea meil on ka see, et, et, et Välisministeerium on, on nagu, nagu väga abiks selleks, et see levik läheks järjest suuremaks ja paremaks ja nagu on, meil on juba üle tuhande koos, nii et anname minna.

Lahend kümne miljonini minna küll. No

iga algus on, te olete küll seda kõverat, seda eksperentsiaalset kõverat, et noh, alguse raskega lõpeb kiireks.

Meie saade muide lõppeski ära üsna kiiresti ja aitäh kõigile, kes kuulasid ja kohtume jälle nädala pärast.