Nõus, esimesed organiseerunud äriinglid tekkisidki Eestisse umbes kaks aastat tagasi, sest EstBAN registreeriti jaanuaris kaks tuhat kolmteist. Enne seda nad tõenäoliselt ei rääkinud ka väga kõvasti ja julgelt selle häälega, et me nüüd olemegi äriinglid, et noh, natukene imelik ka, et mis mõttes ingel tiivad küljes ja nii edasi. Et eks teda definitsiooni praegugi vaadatakse sellise kerge muigega, aga Kui me võtame niimoodi päritolu seisukohast, et, et prood või päritolust me juba natukene rääkisime, aga USA-s ju riskikapitali ajalugu ulatub neljakümne viie aasta tagusesse aega umbes. Eestis meil on riskikapitali ajalugu no napilt kümme aastat, isegi seda ei ole.
Tegelikult Skype'i poisid ja asi on isegi natukene pikema ajalooga kui arengufond, et arengufond hakkas ju tegutsema esimesest aprillist kaks tuhat seitse, esimesed investeeringud tehti kaks tuhat kaheksa kevadel. Ja siis esimesed kaasinvestorid, kuna arengufondil seaduse järgi oli kohustus investeerida koos erasektori kaasinvestoritega samadel tingimustel, siis me hakkasime otsima neid erainvestoreid, kes siis võiksid riskikapitali investeerida ja ega riskikapitali definitsioon täpselt samamoodi kuus-seitse aastat tagasi tundus täiesti võõrsõnana. Ja et kuidas seda venture capitali üldse eesti keeles nimetada, et oli nagu tõsine diskussioon, et äkki peaks riskikapitali asemel mingisuguse teistsuguse, teistsuguse mõiste leidma, noh, vene keeles on hästi hea, et seal tehakse kõik, Lääne nii-öelda inglise sõnad võetakse laensõnadena otse üle, et seal on kapital näiteks.
Mõlemat on, õnneks on mõlemat, sest Eesti start-upide osas veel ei ole selliseid massilisi edulugusid, kus võiks öelda, et seireettevõtjad on teinud hulgaliselt edukaid väljumisi ja siis on hakanud osaliselt oma kapitali äriinglite või riskikapitalistide või superinglitena, tagasi investeerima nendesse innovaatilistesse ettevõtetesse, et ma ütleks, et meil on pigem nagu praegu veel EstBANi liikmete hulgas, traditsioonilises majanduses oma kapitali akumuleerunud liikmete osakaal natuke kõrgem kui nüüd nende osakaal, kes ongi selle innovatsioonilise lähenemisega või kuidagi start-up ettevõtjatena või siis juba äriinglitena oma kapitali juurde kasvatanud olulisel määral, sest seda ajalugu on lihtsalt nii vähe aega veel olnud.
No kaotusvalu on ikka valus, aga nagu ma ka enne ütlesin, ei ole vahepeal olnud selliseid väga suuri ebaõnnestamisi, mis väga paljudelt inglitelt oleks viinud suuri summasid käest ära, et ma ei taha küll kuidagi kurja kuulutada, aga ma usun, et neid veel tuleb, et me kuuleme ka mõnest suuremast ebaõnnestumisest mingisuguse aja pärast, sest see on paratamatus. Mis positiivsena võiks olla selle kõige juures, No inglid õpivad ja, ja näiteks eelmise aasta tehingu statistika baasil, mis me EstBANi liikmetelt kogusime ja just ka meedias läbi läks, on keskmine investeering ingli kohta per investeering läinud väiksemaks. Ühelt poolt see näitab seda, et inglid üritavadki vähemate summadega alguses riskeerida. Et nad jaotavad neid suurema arvu investeeritavate ettevõtete vahel, mistõttu siis konkreetne ühe ettevõtte investeering ühe ingli kohta on madalam, aga see näitab ka teatud mõttes ingliküpsust. Aga loomulikult näitab see kahjuks ka seda, et ega Eesti äriinglitel liiga palju sellist riskialdist kapitali ei ole ja selle tõttu kõik see, mida nüüd riigi tasandil Planeeritakse selleks, et sellist riskantset riskikapitali raha Eestis tegelikult ikkagi natuke rohkem oleks, on positiivne. Ja eelkõige ma pean silmas seda, et käesoleval aastal võiks käivituda Kredexi alla üks fondifond, kust tuleks siis ka üks äriinglite kaasinvesteerimise fond, mis aitaks siis seda veel nappi riskantset äriinglite raha natukene suuremas mahus alustavatele ettevõtetele pakkuda.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]