AI_pealkiri: Heidi Kakko EstBANist: äriinglite roll ja iduettevõtete rahastamine Eestis

Nõus, esimesed organiseerunud äriinglid tekkisidki Eestisse umbes kaks aastat tagasi, sest EstBAN registreeriti jaanuaris kaks tuhat kolmteist. Enne seda nad tõenäoliselt ei rääkinud ka väga kõvasti ja julgelt selle häälega, et me nüüd olemegi äriinglid, et noh, natukene imelik ka, et mis mõttes ingel tiivad küljes ja nii edasi. Et eks teda definitsiooni praegugi vaadatakse sellise kerge muigega, aga Kui me võtame niimoodi päritolu seisukohast, et, et prood või päritolust me juba natukene rääkisime, aga USA-s ju riskikapitali ajalugu ulatub neljakümne viie aasta tagusesse aega umbes. Eestis meil on riskikapitali ajalugu no napilt kümme aastat, isegi seda ei ole.

Tegelikult Skype'i poisid ja asi on isegi natukene pikema ajalooga kui arengufond, et arengufond hakkas ju tegutsema esimesest aprillist kaks tuhat seitse, esimesed investeeringud tehti kaks tuhat kaheksa kevadel. Ja siis esimesed kaasinvestorid, kuna arengufondil seaduse järgi oli kohustus investeerida koos erasektori kaasinvestoritega samadel tingimustel, siis me hakkasime otsima neid erainvestoreid, kes siis võiksid riskikapitali investeerida ja ega riskikapitali definitsioon täpselt samamoodi kuus-seitse aastat tagasi tundus täiesti võõrsõnana. Ja et kuidas seda venture capitali üldse eesti keeles nimetada, et oli nagu tõsine diskussioon, et äkki peaks riskikapitali asemel mingisuguse teistsuguse, teistsuguse mõiste leidma, noh, vene keeles on hästi hea, et seal tehakse kõik, Lääne nii-öelda inglise sõnad võetakse laensõnadena otse üle, et seal on kapital näiteks.

Aga sinna me jõuamegi tagasi, äriinglid, kes ei mõelnud väga rahakeskselt, vaid tahtsidki nii-öelda innovaatiliste ettevõtte arengule kaasa aidata. Ja eks Allani taustas on pigem kah nähtud tihti seda riskikapitalifondi juhi tausta, mitte otseselt äriingli tausta, ja, ja Raivo ja Andrei on ju mõlemad ettevõtjad, pigem selle taustaga, noh, Allan on loomulikult ka ettevõtja.

Mõlemat on, õnneks on mõlemat, sest Eesti start-upide osas veel ei ole selliseid massilisi edulugusid, kus võiks öelda, et seireettevõtjad on teinud hulgaliselt edukaid väljumisi ja siis on hakanud osaliselt oma kapitali äriinglite või riskikapitalistide või superinglitena, tagasi investeerima nendesse innovaatilistesse ettevõtetesse, et ma ütleks, et meil on pigem nagu praegu veel EstBANi liikmete hulgas, traditsioonilises majanduses oma kapitali akumuleerunud liikmete osakaal natuke kõrgem kui nüüd nende osakaal, kes ongi selle innovatsioonilise lähenemisega või kuidagi start-up ettevõtjatena või siis juba äriinglitena oma kapitali juurde kasvatanud olulisel määral, sest seda ajalugu on lihtsalt nii vähe aega veel olnud.

Aga, aga ma ütleks, et noh, tegelikult võiks ju igal, igal kapitalistil, kes tegeleb mingisuguse investeerimisega, olla ka oma väike start-upi portfell, umbes kümne protsendi mahus tema investeeritavast kapitalist, et kui me nii kaugele jõuaksime, et Eesti kapitalil edukad ärimehed, ettevõtjad kõik näeksid oma missioonina, et nad võiksid vähemalt kümme protsenti investeeringutest panna start-upidesse, siis see oleks suurepärane.

EstBAN ei ole oma olemuselt fond, mis tähendab seda, et tegelikult iga äriingel või iga investor otsustab iseseisvalt individuaalselt, millisesse start-upi või ettevõttesse ta tahab parajasti investeerida. Võrgustiku väärtuseks on eelkõige see, et me otsime neid investeeringuks sobivaid objekte, aitame neid teatud mõttes ette valmistada, me näitame seda tehinguvoogu oma liikmetele ja liikmed ühiselt saavad siis otsustada, et kui juhtub olema mitte üks, vaid kaks või viis või kümme, liiget, kellele see start-up ja see meeskond meeldib, et nad võiksid ühiselt investeerida. See ühine investeerimine või sündikeerimine tegelikult ongi võrgustiku üks kõige suuremaid väärtusi. Ühiselt investeerides on võimalik seda kapitali võimendada, nii et mina oma piiratud ressurssidega saaksin viie ettevõtte asemel võib-olla viieteistkümnesse investeerida. Ja, ja siis ka see, et ühiselt investeerides on selle teadmistepagas, mis nende investoritega kaasa tuleb, ju palju võimsam. Et kui äriinglile lisaks rahale, nähakse ka väärtus selles, et tal on olemas kogemused, tal on olemas kontaktid, siis viieteistkümne inimese kontaktid on kindlasti suuremad, võimsamad, kaugele, kaugele ulatuvamad kui viie omad.

No kaotusvalu on ikka valus, aga nagu ma ka enne ütlesin, ei ole vahepeal olnud selliseid väga suuri ebaõnnestamisi, mis väga paljudelt inglitelt oleks viinud suuri summasid käest ära, et ma ei taha küll kuidagi kurja kuulutada, aga ma usun, et neid veel tuleb, et me kuuleme ka mõnest suuremast ebaõnnestumisest mingisuguse aja pärast, sest see on paratamatus. Mis positiivsena võiks olla selle kõige juures, No inglid õpivad ja, ja näiteks eelmise aasta tehingu statistika baasil, mis me EstBANi liikmetelt kogusime ja just ka meedias läbi läks, on keskmine investeering ingli kohta per investeering läinud väiksemaks. Ühelt poolt see näitab seda, et inglid üritavadki vähemate summadega alguses riskeerida. Et nad jaotavad neid suurema arvu investeeritavate ettevõtete vahel, mistõttu siis konkreetne ühe ettevõtte investeering ühe ingli kohta on madalam, aga see näitab ka teatud mõttes ingliküpsust. Aga loomulikult näitab see kahjuks ka seda, et ega Eesti äriinglitel liiga palju sellist riskialdist kapitali ei ole ja selle tõttu kõik see, mida nüüd riigi tasandil Planeeritakse selleks, et sellist riskantset riskikapitali raha Eestis tegelikult ikkagi natuke rohkem oleks, on positiivne. Ja eelkõige ma pean silmas seda, et käesoleval aastal võiks käivituda Kredexi alla üks fondifond, kust tuleks siis ka üks äriinglite kaasinvesteerimise fond, mis aitaks siis seda veel nappi riskantset äriinglite raha natukene suuremas mahus alustavatele ettevõtetele pakkuda.

Mina arvan, et on ja, ja need õppetunnid, need on vajalikud olnud selleks, et, et areneda. Ja, ja kui me enne just mainisime, et noh, et kas kümnest ettevõttest viis õnnestub või viis ebaõnnestub, eks ju, noh, see tõenäosus, et ebaõnnestuvad on kogu aeg olemas. Ja riskikapital sellepärast ongi riskikapital, et sinna see ebaõnnestumine on sisse prognoositud, aga õnnestumisi peab ka olema. Ja neid õnnestumisi peab tegelikult summa summarum olema rohkem, et katta ka ebaõnnestumiste kulud. Ja kas riigi raha pealt seda tohib teha, siis mina ütlen, et kõik riigid, kaasaarvatud rikkad riigid Euroopas, promovad seda, et oleks avaliku sektori poolne tugi, aga see avaliku sektori poolne tugi tuleb tavaliselt riskikapitalifondide ankurinvestorite näol. Ja olgem ausad, nelikümmend, nelikümmend viis aastat tagasi Ameerikas riskikapitali hakati tegema ka avaliku sektori raha pealt. Kõige, kõige varasemad asjad.

Jaa, aga sellepärast riik fondi, fondi tasandil teeb ka portfelli diversifitseerimist, ehk ei investeeri ainult ühte fondi, vaid vähemalt kolme, võib-olla ka nelja erinevasse instrumenti ja väga hoolikalt valib neid siis, kes selle mandaadi saavad, neid instrumente või siis neid fonde juhtida. Ja mis ma tahaks veel välja tuua selle juures, et Noh, see näide, et kas see on sama asi, kas börsil raha pööritamine või mitte. Et börsil raha pööritamise puhul loomulikult sõltub selle pööritaja oskustest ja kogemustest, aga riskikapitali investeeringud varases faasis vähemalt inglite poolt ei ole lihtsalt selline juhuslik loteriipilet, et peale loteriipileti ostmist sa ei tee midagi, see loteriipilet seisab sul. Äriinglid, kui nad investeeringu teevad, siis nad aitavad kõikide võimalike vahenditega kaasa selle ettevõtte ja selle meeskonna õnnestumisele, kas see on siis teadmised, võrgustik, kogemused, noh, mida kõike on võimalik teha, elavad-hingavad samas rütmis, et see, et nad võib-olla hingavad ka mõnikord ettevõtjale liiga lähedal kuklasse, eks ju, et seda mõnikord nähakse negatiivsena, mina näeks seda pigem positiivsena ja selle tõttu ongi oluline valida endale tark investor.

Aa, tegelikult see oleks jube kaval idee, ausalt öeldes mingile idufirmale endale, eilne nädal oli Sten Tavgi, kes rääkis, kuidas ta istus USA ühes suures elektrikapitalifirmas lihtsalt kõigil koosolekutel, sellepärast et noh, tal oli küll selline amet, mitte et ta ennast häkkinud sinna oleks, aga tal oli väga palju kasu sellest. Ja mina mõtlen, et kui ma näiteks oleks start-upper, ma käiks selle kakssada viiskümmend eurot välja, Ja ma läheks lihtsalt, istuks teie, üheksakümne investoriga, käiks koosolekutel, kuulaks, nügiks, räägiks, ütleks, see on hea koht, kuhu investeerida, et ma tuleks nagu start-upina sinna liikmeks.