AI_pealkiri: Daniel Vaarik ja Tõnu Runnel e-teenustest, automatiseerimisest ja kodanikupalgast

Kas sinna teenuste hulka kuuluvad ka ametnikult, ametnikule teenused, mis paistavad kodanikele vähe välja, aga riigi efektiivsust tõstavad ju hästi palju, ehk siis et, et kodanik võib ju pöörduda riigi poole ka paber teel või minna kohale, aga kui need protsessid ei võta aega mitte nädalaid näiteks mingi kooskõlastuse saamiseks või seal tagatoimivad e-teenused, siis see on ju väga suur väärtus?

ja, ja tegelikult neid konkursse on korraldatud nagu sellise sammuga, et kui ma nüüd jälle õigesti mäletan, siis eelmine aasta ei olnud mitte parima e-teenuse konkurss, vaid oli ainult see parima mobiilirakenduse konkurss, nii et siin on testitud erisuundi, Aga mis ma ütlen nagu žüriide puhul, et see programmilisus on ju okei, et kui riik midagi korraldab, siis ta ikkagi tõstab esile asju, mida ta tahaks näha, et oleks rohkem, et eks turg võib ka tuua teistsuguseid äppe välja ja öelda, et, et need on noh, ka väga edukad ja, ja aga, aga riigil võib olla mingi agenda, ta võibki tahta, et inimesed teeksid rohkem mingite väärtustega äppe.

et... Nii on, see mind üllatab, sellepärast ma vaatan riigi efektiivsusnumbreid, ehk siis ehk siis maksu, maksutulu suhet sisemajanduse kogu toodangusse, on see Euroopa keskmine umbes ning riigi efektiivsus tundub olevat umbes sarnasel tasemel, kui vaadata teisi mõõdikuid nagu inimarengu indeksi ja nii edasi, et ei ole näha kuidagi, et Eesti näiteks, Eesti e-tiigril oleks näiteks Lätist või Leedust oleks kohutavalt palju riigi efektiivsem, mugavam seda kindlasti, aga et see efektiivsus nagu rahas niimoodi välja tuleks, et nüüd ei

Võib-olla tahtsingi nagu viidata sellele asjale, väga sageli proovitakse e-teenust tulu mõõta rahalises efektiivsuses, aga üks oluline mõõde on näiteks ka mugavus, sellepärast et jah, riigihalduse efektiivsuse aspektist on väga tore, et jah, et mul läheb küll kolm kuud aega selleks ja mingi asi ära teha, aga saab tehtud ja võib-olla see hind ka nii väga ei erine ja palju mul ikka on vaja seda teha, samal ajal inimeste. Noh, õnnelikkus, et, et kui, et Eesti inimesed on kindlasti väga õnnelikud, et asja õnnestub niimoodi mugavalt ajada, see on väga suur väärtus, kuigi seda on rahas raske mõõta ja ja üks huvitav faktor minu meelest e-teenuste juures, mida tuleb tähele panna, on ka haloefektid. Ehk siis see, et nende Eesti riigi e-teenuste arendamisega on, see on mõjunud katalüsaatorina, et on tekkinud väga palju IT professionaale, kes on ju maailma tasemel. Ja ilma selleta, kui ei oleks hakatud investeerima e-teenustesse, siis seda asja tegelikult, ma arvan, ei ole, et selle mõju oli nagu Skype võttis selle üle, eks ole, kujundades seda Eesti IT professionaalide kogukonda, aga see algas e-riigi arendustes minu arvates.

okei, aga, aga ma ei tuleta Eestis ette. Väga hea, räägimegi Eestist, võtame kohe täitsa konkreetse näite, kas meil on võimalik püstitada konstruktsioon, et, et Lihula inimestele on tegelikult väga hea ja kasulik, kui seal pannakse kontorid ja riigiasutused kinni ja, ja näiteks pangakontorid ja inimesed peavad hakkama kasutama e-kanaleid ja needsamad inimesed, kes enne töötasid seal pangakontorites, hakkavad nüüd tegema neli tundi päevas mingit palju toredamat tööd?