Suur allahindlus Krisostoomuse raamatupoes. Üle miljoni raamatu soodsamad kuni kakskümmend viis protsenti ja valikus on kõik žanrid ning kogu maailm. Kättetoimetamine Eestis on tasuta, lisaks suurvalik e-raamatuid ning lugereid. Telli raamat koju lihtsalt kodulehelt kriso.ee. Restart. Saadet toetab Elion, nutikate IT-teenuste pakkuja Eestis.
Tere, kena laupäeva pärastlõunat, Restarti saade on eetris, saatejuhid, nagu ikka, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa ning täna on meil külas Eesti üks tuntumaid riskikapitaliste, nagu Taavi saadet ise, iseloomustas, meil on külas Margus Uudam, kes on Ambient Sound Investmentsi riskikapitali investeeringute juht, pika ametinimetusega, tere, Margus!
Ambient Sound Investments ehk asi, nagu teda ka tuntakse, on siis endiste Skype'i, Eesti, eestlastest Skype'i loojate investeerimisfirma, eks ole? Jah, ja tõenäoliselt Eesti üks kõige esimene või, selline riski, tõeline riskikapitali investeerimisfirma?
Jah, ja tõenäoliselt erasektorist riskikapitali investeerimise poole peal ka ainukene, sest tegelikult ju, kes on süstemaatiliselt tegutsenud, on, on arengufond, praegune SmartCap, kes kuulub riigile. Aga rohkem meil selliseid fonde või, või süstemaatiliselt riskikapitaliga tegutsenud investeerimisüksusi ei ole olnud.
Me, me tahame tänase saate kulutada selle, et rääkida sinuga, kes sa oled väga kaua olnud selles Eesti riskikapitali äris, rääkida sellest, et kuidas sinu pilgu läbi on need Eesti start-upid nagu kujunenud ja milline see situatsioon on? Me siin võime lehest lugeda või välismaa lehtedest lugeda, et, et kõik on absoluutselt fantastiline ja kogu aeg tulevad välismaalt miljonid ja noh, me ei jõua start-upe ette anda, et kas see sinu pilgu läbi on ka niimoodi ja ja kas see Eesti start-upidele piisab raha, et kumb on vähem, kas raha või ideid ja ja sellest tulevikust, nii et sellele me siis täna oma
Aga lähme ajas pisut tagasi, et te alustasite juba seitse aastat tagasi ja asi ei tegutse ju ainult Eestis, vaid tegelikult on juba üle maailma ikkagi, et te olete ka Singapuris USA-s, et selles mõttes sul on nagu väga hea võrdlusmoment, et, et mis moodi nagu, nagu erinevad nagu start-upi kultuurid erinevates piirkondades üldse nagu nagu arenemas on? Et võib-olla hakkakski selleks sellest nagu pihta, et, et kui sa paari sõna kommenteerid, on ju, et et, et noh, kus see Eesti nii-öelda start-upi maastik, et on ta juba lasteaiast kooli jõudnud või me ikka oleme nagu ütleme, nagu noh, ütleme klassi või kahe võrra madalamal oma, oma oskustes ja teadmistes ja kogemustes võrreldes näiteks Singapuriga.
Et noh, pilt on läinud kindlasti väga palju paremaks ja väga lihtne on öelda kuidagi kokkuvõttes, et seisud on väga head ja, ja areng on olnud väga kiire. Samas sellised süstemaatilisemad vahed, Mis võib-olla väga palju paistavad välja, ja ma ei eristaks Eestit ei Baltikumist ega ka Skandinaaviast ega Ida-Euroopast ega Kesk-Euroopast, et, et need vahed, ütleme Lääne-Euroopaga, Ameerikaga, Aasiaga, need samas ei muutu ka nagu väga kiiresti ja mõnikord see võib võtta nagu kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend aastat aega. Et toimuks süstemaatiline muutus. Võib-olla, kui ma liitusin kaks tuhat kaheksa Ambient Sound Investmentsiga, siis tegelikult investeerima hakati juba kaks tuhat kuus ja siis oli juba mitukümmend ettevõtet koos ümber, ümber maailma investeeritud. Et esimene vahe, mis nagu väga tugevalt silma paistis, oli asutajate äriküpsus. Ja, ja siin on, siin on, meil on ajalooline paratamatus, et meil oli nõukogude aeg, eks ole, ja nii-öelda sõjale entrepreneurs või korduv ettevõtjat ei, ei olnud eeldusi, et oleks tekkinud. Ja, ja, ja isegi ka, ka eelmise aasta lõpus... Käies Taavi koos sinuga, Ameerikas ühel, ühel ringreisil küsisime sealsetelt investoritelt, mis te näete Euroopa ja Ameerika ja Aasia kõige suuremat vahet start-upides. Ja siiamaani ütlevad ikkagi, et juhtimine, juhtimiskvaliteet, juhtimise ambitsioonikus ja, ja kõik nii edasi.
Aga mõtlen, et kas sa just mõtled seda poolt, et selle nii-öelda start-upi sisu, et et, et kui palju nagu just, just vaadates täna nagu sinna, nagu nendesse piirkondadesse, kus on ka rohkem kapitali, kus on suuremad ajud, me näeme rohkem nagu sellist nagu, nagu, nagu teaduspõhist nagu, nagu innovatsiooni, võrreldes sellega, mis meil siin Põhjamaades tuleb, on rohkem selline nii-öelda noh, kihvt mõte, kiire teostus rututurule, et, et, et, et tajud sa siin ka mingit vahet?
See, see vahe on jätkuvalt olemas, siin kindlasti Baltiku meristub ka juba Skandinaaviast, et meie teaduse finantseerimine on olnud võib-olla mittesüstemaatiline, Ja, ja meie teadusest ei ole nagu liiga palju edulugusid tegelikult tulnud. Ja kui vaadata nagu, mis, mis edulood meilt pigem on nagu välja kasvanud, siis nad on nii-öelda tehnoloogiat kasutavad, mitte ise nii palju, nagu uut tehnoloogiat loovad ja seda, siin ma mõtlen nagu nii materjalitööstust kui, kui eluteadusi kui, kui siis tarkvara.
Aga samas tundub, et me ikkagi oleme väga head insenerid, et me suudame vähemalt toote kiire, kiiresti nagu turule tuua, et, et ja, ja, ja noh, me oleme vähem nagu hea kvaliteediga, eks siis, et mis on nii-öelda noh, maailma mastaabis nagu olnud nii-öelda väga vastuvõetav.
Et selle kohta ju tegelikult oli, kas paar päeva tagasi ilmus mingisuguse järjekordse suure USA väljaande lugu Eesti start-upid, siis te sellest, kuidas nad järjest on saanud ja mis nad siin kõik on, eks ole, USA-t investeeringuid, ja siis seal üks riskikapitalist ütles... Või oli see Hardi Meibami lause, kes ütles, et talle öeldi, et et eestlased tähendavad kvaliteeti, et kui sul on Eesti tiim, et siis sa tead, et sealt tuleb okei asi ja see saab valmis?
Jah, üldiselt ega start-upi selline kiht on üle, üle planeedi, on ju tegelikult väga õhuke. Ja riskikapitali oma samamoodi. Et ja ta on kultuuriliselt väga nagu sarnane, ükskõik, enam-vähem, kuhu sa maandud ja kellega sa räägid. Ja Eesti maine on, on pigem hea, see, see on nagu selge. Nüüd jah, pigem on nagu sellised lihtsamad lahendused tegelikult olnud need, mis, mis kiirelt valmis turule ja ega tegelikult ju mujal maailmas me selles mõttes väga palju ei eristu, et see nii-öelda start-upide areng, mahu pealekasv, mis kasutavad tehnoloogiaid, toovad lihtsaid platvorme, asju, See, see kasvab igal pool ja väga palju, et võib-olla siin nagu väga lihtsalt näidet tuua, et noh, Grouponil ikkagi üks hetk Hiinas oli viisteist tuhat klooni. Et, et...
Ja mitte, ja Eestis, eks ole, oli neid ka ju vaata, et kahe käe sõrmedel loeti või, võib-olla isegi rohkem,
jah? Täpselt, täpselt. Et mingi sektor saab kuumaks ja seda nagu köetakse üle maailma väga suures mahus. Et üldiselt jah, ma, mul tundub, et võib-olla Eesti või Baltikumi puhul on see meeleheide välja saada lihtsalt väga palju suurem.
No aga meie oma turg on olemata, siin ei olegi varianti.
Jah, jah, isegi, isegi soomlased on aeg-ajalt oma turuga rahul. Et, et, et seal on ikkagi nagu suuremaid strateegilisi partnership'e, millega sa saad nagu juba äri käima, käivitada, noh, meil on see heas mõttes meeleide välja minna kohe, olla relevantne globaalselt palju suurem. Ja ma arvan, see on teg, tegelikult üks nagu neid fundamentaalseid põhjuseid, miks, miks me rohkem paistame silma.
No teistpidi ütleme ka seda, et, et ajalooliselt on olnud Eestis nagu raskem vähemalt esimese etapi investeeringutele nii-öelda ligipääsu, ehk siis mingile angel investmentile või, või Ütleme esimesele raundidele, noh, erinevalt Soomest, on ju, kus on seda kapitali nagu rohkem olnud, et mis tähendabki seda, et sul on see, sa pead sinna välja minema, sa pead seda käivet näitama puhtalt selleks, et nagu ellu jääda, et, et sul nagu ei olegi muud alternatiivi. Aga ma just mõtlengi, et sina oled nagu selles mõttes üks väheseid inimesi, kellele, kes üldse saab seda küsimust küsida, et et sa oled sõna ots-mõttes näinud neid samu nagu starter-uppereid tegemas korduvalt oma, oma, oma uusi, uusi katsetusi, ütleme noh, ü Et noh, kellegi teise käest meil ei ole väga nagu küsida seda küsimust, et et noh, isegi sa peaksid paari sõnaga nagu, nagu seda nagu kujunemist kommenteerima, et noh, et et milline oli nagu tüüpiline start-up aastal kaks tuhat seitse versus nüüd sellega, kes täna tuleb kaks tuhat noh, viisteist sinu juurde nii-öelda raha
küsima? Väga palju küpsemad on.
küpsemad? Kui ma vaatan juba neid faase, mis, mis me nii-öelda... Algus, algusfaasis investeerimisse ilma käiveta. Meil on mitu ettevõtet, kes, kes, kes on, kes on näiteks viie-kuue aasta jooksul olnud erinevat ärimudelit läbi käinud, enne kui jõudnud selleni, mis tegelikult on töötama hakanud. Et tänased nagu start-upid oluliselt nagu teadlikumad, mis kanalid pidi nad klienti eeldaksid, kuidas kliendi saamise mudel töötab finantsiliselt, oskavad seal nagu väga palju kaasa rääkida. Tootega on selgelt jõutud kaugemale, kui tullakse raha küsima. Et, et selles mõttes nagu tänane kvaliteet on võrreldes võib-olla varasema ajaga... Aga
samas, nagu meil on ka start-upe rohkem, et meil oli siin Heidy Kaku, kes tõi näiteks, et eelmisel aastal EstBAN investeeris, nad tegid üle saja investeeringu, siis kuuekümne viite erinevasse ettevõttesse, on ju, mis on nagu noh, ütleme, raju tulemus, et vahepeal siin, kui leedukad mõõtsid üldse nagu Baltikumide start-upe, et noh, kus palju kuskilt tekkinud on, siis oli vist kolme aasta peale, tekkis Eestis umbes kuuskümmend viis, on ju, nüüd me saame juba ühe aasta jooksul kuuskümmend viis investeeringut, on ju, et, et see pilt läheb järjest kiiremaks.
Jah, samas inglid on oma tegevust alustanud väga aktiivselt ja selles on kindlasti olnud tunda ka sellist õhinapõhisust.
Okei, et sa ennustad seda, et varsti on üle väike pettumine ja väike nii-öelda langus?
Mul on sellepärast väikene mure, et, et riskikapitali saab teha nagu kas, kas justkui nagu loteriid, et järsku õnnestub, teed mõned investeeringud ja järsku õnnestub, Nüüd, kui me räägime professionaalsest varajase faasi finantseerimisest, siis numbrid hakkavad ikkagi investori kasuks tööle alates kuskil kolmekümnest investeeringust. Ehk peaks tegema kuskil kakskümmend viis, kolmkümmend investeeringut. Kui palju kapitali selle jaoks juba läheb? Ja siis peaks sellest kapitalist, mis on investeeritud, noh, mis tõenäoliselt on siis noh, ütleme kaks, kolm miljonit eurot, nagu väga varasest faasi rahastust, kuskil see seitsekümmend protsenti reserveerima jätkuinvesteeringuteks, noh, ma ei tea, kogu see portfell peaks planeeritama kümme miljonit eurot. Loomulikult on sündikeerimise võimalused, kuidas oma nagu piletit, investeeringupiletit nagu vähendada ja, ja nii edasi.
No EstBAN, mis selleks loodud, ongi nagu?
Jah, aga, aga ütleme nii, et, et, et oleks, et ma loodan, et ei juhtu sellist asja, et, et investorid teevad viis, kuus, seitse paigutust, närv ei ütle üles, kui kolm esimest ei tule välja ja selle põhjal ei teki nagu sellist kerget pettumise tsüklit.
Aga samas ütleme niimoodi, noh, meil on ju ka juba esimesed edulood, eks, sama noh, ütleme siin GrabCAD-i või kelle iganes näitel, ehk siis ka noh, järjest rohkem eestlasi saavad nii-öelda noh, rikkaks või isegi ülirikkaks. Ja, ja see nagu kokkuvõttes ikkagi nagu seda mänguruumi noh, noh, kapitali või midagi sa mängida saad, nagu seda nagu suurendab, et Et kui palju selline sama nii-öelda Estonia maffia või, või ütleme juba seesama nii-öelda seniste nagu edukate investorite nagu võrgustik üksteise toetamine, kui palju sa seda tunnetad, et kui palju see on nagu aidanud sellesama kvaliteedi ja küpsuse tõstmisele nagu kaasa, et no endale küll tundub, et see nagu on väga abiks nagu?
See, see, see on väga oluline, see on väga oluline ja, ja, ja kui sa viitad siin juba mõningatele exititele, mis on olnud, toimunud ja mis toovad kapitali juurde, siis näiteks väga palju kriitilisem on kapitali kapitaliga kaasne professionaalsus. Et, et, et kui ma ütleks, et mis meil täna võib-olla on, on, on see koht, mida tõsiselt järgi aidata, on varajase faasi professionaalne finantseerimine. Mitte lihtsalt finantseerimine, vaid professionaalne finantseerimine.
Eks, et inimestel jätkub aeg ja lisaks nagu raha paigutusele reaalselt ka täieleda igapäevaselt nende samade start-upidega.
Jah, et ta ei ole nii, et sa kannad raha, võib olla küll nii, et kannad raha üle ja siis vaatad viie aasta pärast, mis sai, eks ole, aga tegelikult start-upid vajavad päris palju abi, vajavad kontakte, vajavad kaasamõtlemisstrateegia osas, et saab aidata väga palju kaasa, saab, saab tõsta tõenäosust. Et sellest tuleb edukas start-up.
Kui palju asi nii-öelda baasinvestori või ütleme siis nagu põhiinvestorid, kui palju nemad täna kulutavad üldse aega selleks, et aidata nagu asi portfelli nii-öelda ka oma, oma nii-öelda mõtte, mõttejõuga ja, ja, ja mõttepoweriga?
Et regulaarselt vaatame portfelli läbi ja, ja, ja vaatame, kus, kus saab kaasa aidata. Enamjuhat meie investeeringud on sellised, kus tehnoloogiline teadmine peab ettevõttes sees selgelt olemas olema ja see, kus me saame kaasa aidata, on strateegia värbamine, välisturgudele minek, et nii-öelda, et me ise läheks andmebaasi kuskil parandama, siis seda ikka väga palju praktikas ei ole, et, et tehnoloogiatest on õnnestunud valida asjad, kus tiimid on ise selle koha pealt piisavalt tugevad.
Aga seda ei ole, et, et ma ei tea, too vanus läheb pooleks aastaks sisse kuhugi aitab, aitab juhtimisüle võtta.
Me, me oleme pigem küll aktiivne investor, selles mõttes, et et kui me oleme investeerinud, siis me tavaliselt, muidugi investeering on kahte tüüpi, üks on see, mis teeb asi ja, ja mida hallatakse siis nagu meeskonna poolt, ja teine on, mida nii-öelda Skype'i kaaslased on teinud individuaalselt, neil individuaalselt on selgelt ka nii-öelda ingelinvesteeringute portfellid. Ja seal on rollid erinevad, mõnel pool mõtlevad aktiivselt kaasa, mõnel pool passiivsemad.
Saadet toetab Elion, nutikate IT-teenuste pakkuja Eestis.
Me oleme Restardiga eetris tagasi, see kõigepealt ütlesid, et et, et portfell peaks olema suur suhteliselt, noh, alates kolmekümnest ettevõttest ja teiseks, et juba siis, kui sa investeerid, et siis see peaks, no oleks hea, kui see oleks nagu selline tark investor sul sees, eks ole, see, see kõik nagu viitab, et, et Eestis meil peaks olema rohkem asisid, rohkem selliseid suuri, mitte et üks või kaks inimest saavad kokku ja teevad hobiprojekte.
Neid selliseid investeerimis, investeerimisettevõtteid kindlasti tekib juurde ja väga huvitav on jälgida neid, kes täna juba on edukalt start-upi teinud, on exiti teinud, mida nad edasi teevad? Ma arvan, et üks võib-olla selgem korduv, korduv ettevõtja on Tarmo Pilt, kes tegi Modessati, Modessat müüdi maa Xilinxile, USA börsiettevõttele, ta teeb täna uut start-upi. Aga kui me vaatame siin, Hardi Meipaum, vaatame... Marek Kiisa, ükskord kui Transferwise'il ta õnnestub, exit, mis, mis sellega edasi peale hakatakse?
Rain Rannut, kellel on väga hea kogemus täna, kellel on tehtud, tehtud nagu start-up investeeringuid, kes suudab... väga professionaalselt kaasa aidata, sellel on väga suur väärtus ja nende juurte tekkimine, kui me rääkisime, et mis on erinev kaks tuhat kuuega kuni, kuni praegu, see võtabki väga palju aastaid aega, et toimuks sisuline muutus. Ja see, see on praegu toimumas, selle üle on väga hea meel.
Ma ütlen, et sellist kogemust, kui me vaatame nagu lähiümbruses, noh, soomlastel on väga palju, eks, et soomlased on ikkagi suutnud, mis on minu meelest ka hästi eriline võrreldes Eestiga, on see, et et, et soomlastel on endal olemas võime ehitada globaalset äri, mida meil täna ikkagi veel ei ole, et me vaatame, et see on Nokia näidet, vaatame, Kone näidet, vaatame näidet või noh, Ravio näidet, on ju, ehk siis sa ehitad ülemaailmse businessi niimoodi, et sa tegelikult teed nagu noh, ka kõik sinna noh, üm, sinna nii-öelda ümber kuuluva nii-öelda nagu suudad seal samas piirkonnas üles ehitada nagu, versus see, et me oleme küll insenerid, teeme midagi valmis, aga kokkuvõttes peame ikkagi tooma endale nagu noh, turunduse sisse, peame tooma endale müügi sisse ja nii edasi, on ju, et, et me ikkagi nagu globaalset businessit puhtalt Eesti jõududega veel ehitada ei suuda või suudame.
Ma, ma natuke kahtlen, et kas ikkagi nagu soomlased on ka süstemaatiliselt seda nagu edukalt teinud, et ainult Soome jõududega, et Nokia võib-olla just nimelt ongi näide, et kui vist ikkagi juhatuses oli peamiselt, peakorter Soomes ja peamiselt soomlased, et midagi magati maha. Ja, ja see ongi võib-olla nagu siin piirkonnas üks keerulisemaid probleeme ja siin ei erine Baltikum, Ida-Euroopa, Skandinaaviast, suured tehingud toimuvad ikkagi Ameerikas või Aasias. Ja kliendil peab olema lähedal ja kompetentsi tuleb võtta väga palju sealt. Ja, ja kui see, kui see nii-öelda tegevuse tuumik ja kompetents jääb lokaalseks, Ma arvan, et meie näiteks portfelliettevõtetest siin piirkonnas keegi ei ole saanud edukaks läbi selle, et ainult, ainult kohalikel ressurssidel olla, ma arvan, see ei, see ei saagi olla üldse eeldus ja, ja selline noh, nagu pärituul.
Pigem just see, et nagu see, nad hoiavad seda peakontorit nagu, nagu noh, konkreetselt seal piirkonnas ja nad toovad pigem nagu kompetentse sisse, meil pii, pii, kipub pigem niimoodi olema, et me kolime ise sinna, kus on nagu noh, parem kompetents, on siis Boston, on see London, on see Silicon Valley, on ju, et Meil on, see, see
on hästi oluline märksõna ja, ja meil on, meil on emotsionaalselt nagu raskesti vastuvõetav, et näed, nad kolivad peakontorid ära. Et aga me peame, ja, ja siin on nüüd see, kus me tahame elada illusioonis. Ja illusioon on see, et peakontorid on siin ja globaalne kompetents on siin, väga lihtne oleks nagu paralleeli tuua, et meil ei kasva siin looduses palmid, eks ole, meil kasvavad kased, kuused, männid, meil on, meil on teatud tüüpi eelis ja teatud tüüpi miinus, mis või, või puudujääk. Ja, ja meil ei ole seda eelist, et me jätaksime peakontorid siia, iga start-up peab minema lähedale oma kliendile. Ja, ja, ja, ja, ja kui su klient on nii-öelda noh, suuremad partnershipid toimuvad näiteks Ameerikas või Aasias, sa pead olema seal lähedal, kogu lugu. Ja, ja kui sa jääd siia, siis seal ei ole väga palju seda perspektiivi.
Aga kas seesama Fortumo ei ole siin erand või?
Ei, kindlasti on nagu üks näide,
et ma ütlen, nemad on täpselt seda teinud, täpselt vastupidi sellele, mida me siin praegu räägime, on ju.
Jah, nad on päris pikalt turul olnud, kahtlemata toimetavad edukalt, kasvavad edukalt, Samas neil on nagu üksusi mujal ka.
ja, ja samas me ei oska kunagi nagu paralleelmaailma välja joonistada, kui nad oleks liikunud kuskile välja, milline oleks tulemus siis, et see on, see on alati niimoodi... Nagu, nagu oletamine.
Ei, see mõte on lihtsalt selles, et noh, vaata, kui sa vaatad nagu Robbieat, on ju, see on jäänud ainult Angry Birdsi nagu mänguteegija, eks, nad lõid sinna juurde nagu noh, mänguasjatööstus, nad lõi, lõid sinna juurde filmitööstus ja nii edasi, on ju, et noh, et selles mõttes nagu, et, et sul on nagu laiem haare või sõited nagu, nagu, nagu, nagu ütleme, mitmetahusel, tahuselisemat äri, sa võtad rohkem välja sellesama ühe idee pealt, kui lihtsalt seesama üks mäng, on ju. Ja kui me vaatame üks oma nagu siin vaid nad jäävad sinna pidama, et nad, noh, et nad ei, nagu loo sinna ümber seda ökosüsteemi, et see oli see näite mõte, et, et nüüd Soomes nad suudavad seda nagu nagu suuremat ökosüsteemi luua.
Tõsi, Rovi on koondanud ka viimasel ajal, kus palju inimene.
Nüüd küll, nüüd küll, jah. Ja,
ja noh, mängutööstus näitena on, on üldse väga, väga raske rubriik, et ta on ikkagi nagu pigem muusikatööstuse sarnane.
Kusjuures see on nii kihvt, ma just olin nüüd Tokyos ja ühel hetkel oli laua ümber Ühe Rootsi ettevõtte CEO ja ühe Soome ettevõtte CEO ja neid kaks meest koha peale esi, esindasid kolmekümmend protsenti kogu maailma mängutööstuse kasumist. Ehk siis, et see on nagu nii kihvt, oli nagu, et, et ma arvan, et see on suur maailm, aga tegelikult on need, neid kaks meest on kõik.
Ja no tegelikult see märkus, et see on raske maailm, et noh, seda me saime kinnituse vist kas eelmine nädal või kus Tsünga, oli vist Tsünga, kellel, kes vallandasid oma tegevjuhi, kes oli mõne, mõni kuu olnud ametis, oli Microsoftist läinud sinna ja nüüd see vaene Tsünga asutaja pidi minema ise tagasi juhtima ettevõtet, millest see tegelikult mitte kellelgi enam usku ei ole, kaasa arvatud töötajatel, kes jooksevad sealt minema, nii, nii nagu vähegi saavad, ja veel aasta-kaks tagasi, noh, nad olid ju tegelikult maailma valitsejad, no eks igaüks tahtnud Tsü No vot, et, et see, nagu see allakäik võib olla väga kiire, aga et kui me räägime, ütleme Eesti start-upidest, ma tahtsin ka enne öelda, et me oleme vist üsna head business to business tegijad Eestis, et ega Eestis seda laiatarbeturule enda teenust pakkuva start-upini väga ju ei olegi, mis oleks nagu globaalselt tuntud. Transferwise. No jaa.
Kui, kui vaadata, et mis ikkagi, ja ma tulen tagasi ikkagi jällegi regiooni juurde, et, et noh, mingis mõttes see nii-öelda Eesti on tinglik ikkagi, et, et jah, kindlasti rohkem on eeldusi business to business lahendustele, millegipärast Nii-öelda lõpptarbija, eratarbija tootedisain, turule tulek, Euroopas on väga palju keerulisem. Ja, ja kui mingit tõenäosust on pigem siis ikkagi, ikkagi London, Berliin. Selle
Euroopa koht, et kui ma kuulan näiteks USA podcast'e, ma kuulan neid suhteliselt palju iga nädal ja mulle tundub, et siin on mitte üldse nagu ettevõtluskultuuri, vaid, vaid terve riigi või noh, ütleme riigis valitseva inimest, inimestevahelise suhtumise erinevus, et USA, ta on hästi nagu müügikeskne ja mulle tundub, et Ameerika inimesed on ka palju rohkem altimad ja valmis andma raha välja mingisuguse uue asja eest, et neil on see I'm selling, I'm buying, et kogu aeg see nagu käib, keegi tuleb uue mõttega, et siis publik nagu haarab seda kuidagi optimistlikumalt. Et Euroopas pigem, kui ma tuleks uue tootega välja, siis kõik mõtleks, no ei tea, et see on niisugune jama, kahtlane värk, kas ikka hakkame, vaatame, aga et Ameerikas käivad need tsüklid, mulle tundub, ka tarbija poolt, hästi, hästi kiiresti, et Tuleb mingi uus asi, jaa, muidugi proovime järgi, proovime järgi, paneme raha. Ja, ja siis mingi hetk ta võib kukkuda kokku, nagu on ka juhtunud, aga et võib-olla sellepärast on juba Ameerikas lihtsam start-upiga alustada, eriti consumer start-upiga, et, et lihtsalt inimest on valmis sulle selle viis dollarit andma.
Jaa, absoluutselt, see kultuurivahe on nagu väga suur. Ja, ja, ja kultuurivahe nagu nii-öelda kogu ühiskonnas, me, Euroopa on nagu mõnes mõttes küll positiivsemaks täna muutumas. Ja, ja, ja, ja toetamas ka seda, et, et kui sul ei õnnestu oma start-upiga, mis, mis Ameerikas on nagu väga tugev kultuur, fail-fast, ehk nagu kukkud läbi, tõmba kähku joon vahele. Euroopa aitab väga palju erinevate riigi toetustega start-upe edasi, kellel juba tükk aega ei olnud lootust. Ja, ja me kaotame mitte ainult raha, vaid just nimelt selle inseneri alternatiivset aega, kui ta teeks juba nagu uut asja. Et eks ta mõneti on siin muutumas, aga meil jääb kultuuribarjäärid, keelebarjäärid ja need, see, see fragmenteeritus riikide kaupa ikkagi väga, väga tõsiselt alles ka edaspidi, et see, see nii-öelda muutus consumer'i lahenduste suunas ei, ei saa treenast väga kiire siiski olema.
Aga kasutades ikkagi ära seda olukorda, et meil ikkagi täna on riskikapitali stuudios, et et võib-olla seletaks nagu natuke lahti raadiokuulajale seda riskikapitali mõtteviisi, ehk siis et me väga tihti kogeme seda nagu pilti, kus noh, ütleme, Eesti uus start-upper kaardistab oma potentsiaalse turu ära, vaadab oh, et mul on päris lahe teenus või toode, ta saab aru, et tema turumaht on umbes, ütleme, viiskümmend miljonit eurot, on ju, Noh, ma ei tea, lähme, võtame investori käest noh, miljoni, teeme sellest miljonist võib-olla kakskümmend miljonit, et, et noh, ja nüüd tuleb välja, et, et et ei olegi nagu piisavalt põnev väljakutse nagu, nagu, nagu, nagu riskikapitalisti jaoks. Et miks nii, on ju, et, et noh, issand jumal, siin on miljonid, sai ju kakskümmend miljonit, et noh, kuidas nüüd rahul ei ole, on ju, et kas tõesti on vähe, on ju. Et, et, et see, seda mõtteviisi nagu lahti selgitada, et mis moodi üldse nagu üks riskikapitalist nagu mõtleb päriselt.
Kõik riskikapitali fondid, kes, kes, kes tegutsevad professionaalselt, tõstavad raha pensionifondide käest, ülikoolide käest, nii edasi, neil on oma fondi mudelid. Ja, ja, ja fondi mudelid näevad ette, et näiteks me teeme kolmkümmend investeeringut, näiteks seitse kirjutame maha. Näiteks viis tulevad ainult üks korda raha tagasi. Ja, ja siis mõni neist tuleb võib-olla kümme korda raha tagasi. Ja, ja kui seda riskikapitali fondi ise kokku tõstad, siis su minevikutegevus peab näitama, et sa oled võimeline selle mudeli järgi opereerima, et sul nagu Mineviku, mineviku tegevus tõestab, et sa oskad nii toimetada. Ja, ja selles mõttes see on väga palju tegelikult numbrite mäng ja, ja sealt edasi tuleb üks kriteerium, et, et, et kui suurel turul siis nagu üks või teine start-up toimetab. Ja, ja võib-olla mis, mis, mis meil endal oli näiteks üllatus, kui me kas kaks tuhat üheksa või kaks tuhat kümme käisime ühe Eesti start-upi jaoks raha tõstmas, käisime kaasas Ameerikas, meil oli see nii-öelda maailma turu suurus, kus me opereerisime, oli miljard dollarit. Ja praktiliselt igalt poolt öeldakse, et liiga väike, me ei saa teid üldse vaadata. Et, et, et miljard dollarit on lihtsalt...
Oota, oota, meil on mingi Eesti start-up, kellel oli vaja miljard dollarit saada?
Ei, tema, tema turu suurus, ta opereeris, oli ligikaudu miljard dollarit. Ja noh, kui sa saad sellelt turult näiteks viis protsenti turuosa, Siis noh, aga viiskümmend miljonit, mis siis see nagu ettevõtte väärtus on, nagu näiteks viie, viie-seitsme aasta pärast? See ei ole piisavalt suur, see ei mahu mudelisse, see ei mahu sellesse fondi mudelisse. Et fondi mudelisse noh, näiteks me kipume vaatama, et kas on teoreetiline eeldus, et sellel start-upil oleks kolmsada kuni viissada miljonit eurot exiti väärtus, kas nad suudavad teoreetiliselt selli, sest et sealt edasi jällegi noh, statistika on olemas. Kui sa oled selles faasis, selles etapis, sinu edu tõenäosus on kolm protsenti, üks protsent. Et noh, kui sealt realiseeritakse ära viiskümmend miljonit, sada miljonit, sada viiskümmend miljonit, siis see on juba nagu hea tulemus.
Millist tüüpi start-upid nüüd, kas meil on võimalik kategoriseerida, et, et millist tüüpi start-upid teoreetiliselt teevad sellist, sellist valuation-it üldse, kas sa pead ma ei tea, lahendama mingit probleemi, mis puudutab pooli maakera elanikke või kuidagi on võimalik üldistada, ma arvan. Turu
suurusjärgi, nagu Margus ütles, on ju, et, et seesama start-up peab tegutsema ikkagi vähemalt sellise turu peale, et noh, kui te ütleme, et kui tema edu tõenäosus on, et ta noh, võiks olla kümme protsenti, kolmesaja miljoni juures, siis järelikult see peab olema turu suur, kus opereerib vähemalt kolm, kolm miljardit, miljardit või kõige rohkem nagu.
Aga eks selles rubriigis on ka tõde muidugi, muidugi hall, et noh, kujutage ette, kui nagu Airbnb, mis, mis aitab välja rentida oma tühja korterit või tuba.
Kohtus on nende CEO-ga just, neil on miljon korterit olemas juba.
Et kujutage ette, et kui ta tuleb nagu turule, et noh, kuidas sa hindad, et mis ta turumaht on, eks ole. Ma mäletan väga hästi, nagu oli seda kriitikat, et kes see nüüd loll on, kes hakkab siis oma diivanit välja rentima, eks ole. Aga tegelikult tehti teenus ju, mis kasutab olemasolevaid ressursse ära mõistlikumalt ja efektiivsemalt. Uus teenus ja täna on nagu üks väärtuslikumaid start-upe maailmas. Uber, tegelikult kasutab inimeste aega ja tühjalt sõitvat autot ära mõistlikumalt.
Ja, ja ma arvan, et see ongi terve suur uus kategooria, et me võime, eks ole, välja mõelda veel mingi viis ressurssi, mis maailmas on täna ebamõistlikult kasutatud ja, ja läbi äppide need proovida kasutama, kasutusse anda, nagu näiteks see eestlaste Parking, eks ole, mis, mis kasutab ära ettevõtete ja no korteriühistute parklaid, mis on tühjad. Noh, jälle mingi ressurss, mis vedeleb maas, et et sealt ilmselt on võimalik edasi arendada.
See on, see on need sellised nagu kasutatavad ressursid on väga huvitav valdkond, et väga palju start-upe on, kes teevad, teevad liht Ja noh, kes aitab ööklubi järjekorda seal juhtida ja, ja seda, teist ja kolmandat, aga, aga kes teeb tõeliselt väärtuslikku teenust, mis aitab kasutada ressursse efektiivsemalt, noh, kokkuvõttes ju tegelikult ületarbimisega planeet on suhteliselt hädas ja me seda nagu igapäevaelus praegu veel väga ei taju, aga kes suudab ressursse oluliselt paremini ära kasutada? Ma arvan, seal on väga suured võimalused peidus. Ja, ja täpselt need tänane top start-upid maailma mastaabis on, on just need, kes on leidnud uusi ressursse, pannud nüüd mõistlikumalt kasutusele inimese jaoks.
On laupäeva pärastlõuna ja nagu ikka, Start eetris ning saatejuhid Taavi Kotka, Hendrik Roonemaa.
Eelmise küsimuse kokkuvõte oli see, et, et selleks, et saada nagu riskikapitalisti käest nagu mõistlikku investeeringuid, sa ikkagi pead nagu päris ausalt ära hindama oma, oma turupotentsiaali, oma võimaliku turuosa seal peal ja siis mitte imestama, kui, kui ütleme niimoodi, et noh, miljard dollarit, mil, milja, miljard dollarit turuväärtust kokkuvõttes, paneb kõik õlguga ehitama ja ütleb, et see on liiga väike.
Jah, aga eks selle triki on start-upid ära õppinud ja tüüpiliselt on, tulevad, näitame oma äriplaani, esimene slaid on, et meie tööstusharu on, on, on seitsekümmend viis miljardit, sada miljardit...
Jaa, me tahame sealt viis protsenti.
Aga kui, kui, kui hakata seal nagu nii-öelda, nagu seda tükeldama, et mis siis tegelik see turuosa on, et, et, et siis see jääb tavaliselt nagu üpris väikseks, mis on konkreetsele start-upile tegelikult relevant?
No aga, aga samas, kas see on nagu mõistlik sinna, niimoodi ikkagi labidas ette lüüa, keegi just mõni ana, mingi, keegi analüütik Twitteris hiljuti kirjutas, et et väga palju start-upe on võimalik teha selle põhjal, et sa lähed ettevõttesse ja vaatad, kuidas nad kasutavad Excelit. Ja siis teed lihtsalt software as a service-i, noh, võidki teha... teha põhimõtteliselt neid sadade kaupa, sest see, kuidas inimesed kasutavad Excelit, on ka sadu või tuhandeid erinevaid viise ja tõenäoliselt sul on võimalik nagu neile maha müüa, et aga ma teen teile siis parem tarkvara, mis, millega on palju lihtsam, mis on ühistöö võimalustega, mis jookseb kuskil pilves ja nii edasi, ja, ja nende, igaühe nende väärtus ei peaks olema ju nii suur.
Paberi ja pliiatsi pealt konventeerida ühte tööstus asu, aru nagu tarkvara kasutama, on väga kõva töö, üks meie ettevõtetes sellega tegeleb, üks osa temast sellega tegeleb. Et aga, aga selles, selles rubriigis, et et väga palju on erinevaid uskumusi ja arvamusi ja koolkondi, kuidas teha edukat start-upi, aga päeva lõpuks ühte valemit, kuidas toota süstemaatiliselt edukaid ettevõtteid, ei ole ju päeva lõpuks ikkagi veel olemas. Et enamus edulugude taga, asutajad oskavad öelda, kuskohas oli mingi õnnelik moment, enamus edulood või väga paljud edulood ei ole põhimõtteliselt ka loogiliselt seletatavad, miks nad siis nüüd olid, adresseeritakse küll, et see või teine põhjus või kolmas põhjus, aga lõpuni ei ole nagu selge, et miks Skype oli siis nüüd nagu nii ülimalt edukas, eks ole. Et seal mõned ütlevad, et seitsekümmend protsenti faktor on õnn. Et, et kui kõik muu on nagu väga hästi paigas, et tiim on tugev, teevad head tööd, kõik nii edasi, siis või hind mängib ikka seitsekümmend protsenti?
Nõus, aga ma ütlen, et sina oled läinud ka seda poolt, mis puudutab noh, samas neid ütleme nii-öelda nagu läbikukkumisi, ehk siis seda entusiasmi, kus sa nagu näed, et inimesel on nagu ärimudel nagu töötanud, ta on esimese mingi noh, noh, nii-öelda cache'i ära teinud, esimesed tehingud saanud juba, Ja, ja nüüd tekibki ju niisugune tunne, et noh, et, et siit edasi on ainult nagu noh, maailmavallutus, on ju, et, et et astu aga uksest välja ja, ja, ja kukub, kukub haugutama, on ju. Ja siis tuleb välja, et, et isegi nagu selline labane asi nagu ma ei tea, sõna otseses mõttes nagu uksest uksele müüki tehe, teha või või, või telefoni müüki teha, et see kokkuvõttes võib olla nagu, nagu, nagu no meeletu väljakutse, on ju, et, et Et, et need ärimudelid tihti kukuvadki kokku selle koha pealt, kui peab hakkama nagu skaleerima, tuleb välja, et skaleeriumil on nagu noh, äärmiselt keerukas, kuigi noh, tundub, et sul on nagu noh, nagu käest nagu mudel, mil noh, kus ei ole võimalik nagu eksida või noh, mis peaks igal juhul töötama.
See on, see on start-upidel põhimõtteliselt teine surmaarg. Et kui esimene on seal, et kas toode saab valmis ja kas saab esimesed kliendid, siis tegelikult nagu ütleme noh, seal Töötajate arvust viiskümmend kuni seitsekümmend kuni sada, kui sa enam võib-olla kõiki ei tea otseselt nägupidi või tead nägupidi, siis vähemalt sa ei tea, mida tema lubas kliendile, eks ole, ja start-upides kõik see asi logiseb natuke, eks ole, et, et sellest, sellest toredast ühe diivani peal nagu programmeerimisest organisatsiooniks saamine ja protseduuride süsteemide üles saamine, see etapp on tegelikult teine surmaarv. Ja seal on ka, ka üks väga kriitiline roll asutajatel. Kas neil on varasemalt see kogemus olemas, kas nad on piisavalt kiiresti õpivõimelised või nad taipavad piisavalt kiiresti tuua sisse professionaalset jõudu. Ja väga huvitav vahe on, kui vaadata maailmas täna nii-öelda veel start-upi faasis olevaid ettevõtteid, ehkki nende väärtused on kakskümmend miljardit, nelikümmend miljardit. Top kümnes, top viieteistkümnes. Enamus juhid on jätkuvalt asutajad juhid, ehk nad asutasid, nad läksid ettevõtte kasvuga kaasa, erakordselt tugevad karakterid. Ja samas on väga palju statistikat, mis näitab, et, et kui see tõenäoliselt sinnamaale välja ei jõua. Siis on mõistlik palgata üpris vara professionaalne juht, kes on varem start-upi kogemusega start-upi teinud, tunneb seda valdkonda ja asutajad suudavad oma aktsiate väärtust kasvatada rohkem sellisel viisil, kui nii-öelda ise pusides.
Aga oota, aga kust sa tead, kust sa ära tabad selle, et kas ma lähen edasi nüüd, kas ma lähen lõpuni selle rongiga või ma pean nagu ära palkama kellega? Ma
omast kogemust ütlen, sa tabad selle momendi ära, kui sul on klaaslaagi ees? Ja, ja kui sa ei taba, ka meil on sellised näited Eestis olemas, on ju, kus on väga pikalt olnud nagu pukis juht, kes tegelikult nagu ei peaks juba ammu seal olema, on ju.
Selle, see, see võttisel võib olla üks kriteerium, mida on väga raske ära tabada nii enda kui teiste puhul, kas inimene on enda vastu aus? Ja, ja, ja inimesed, kes on enda vastu ausad, tabavad selle punkti lihtsamini ära. Inimesed, kes endale joonistavad illusioone iseendast, on, on eitusfaas võib-olla päris pikk.
Ma olen siiamaani uhke, et ma siiratan aru, nüüd ära müüsin, ehk siis nagu oli teada, et... Sa said aru mingi hetkel, et meie ettevõttes nagu tol hetkel nagu veeb, ma ütles, et kamba peale kokku ei olnud enam kompetentsi, et seda, seda ajada, et noh, et...
Me käisime, Taavi, sinuga koos Zero Tenerandi Bostoni kontoris ja see müügipilt, mis seal vastu vaatas, oli, oli, oli märkimisväärne, samas Ameerika kohta tüüpiline. Et ikkagi mitu suurt ruumi, lauad, kuuesed müügimeeskonnad, üks on müügimeeskonna pealik, me mõlemad, me mõlemad Taaviga kuulsime, et, et iga inimene teeb seitsesada viiskümmend kõnet päevas, aga see ei saa olla tõsi. Et, et, et noh, me usume, et iga inimene tegi seitsesada viiskümmend müügikõnet nädalas. Et ja, ja, ja kongid nurgas, kui nagu müük õnnestub ja, ja nii edasi, et noh, põhimõtteliselt see oli nagu üks nagu korralik loomaaegus.
on, ma, ma olen seda näidet toonud ja rääkinud nagu mitmetes Euroopa start-upides. Euroopas ei usuta põhimõtteliselt, et niisugune müük toimib.
Aga äkki ei toimigi Euroopas, ma ei tea.
Sama, samas iga müük on numbrite mäng, et, et, et sa teed sada kõnet, sajast kõnest aja jooksul selgub, palju konventeerub nagu katse kasutajateks, sealt palju konventeerub nagu, nagu kliendiks, kui pikk on kliendi eluiga palju, palju ta maksab sulle, See kõik on puhas numbrite
mäng. See on nagu brute force nagu. Ja,
ja, ja tegelikult noh, ütleme, et sealsamas postonis uksest sisse minnes esimene klaasuks oli personali osalenud, kus värati inimene, kõrvalplaas, kaaslaks olid analüütikud, kes tegelikult lihtsalt neid samu numbreid analüüsisid, kuidas konventeerub ja, ja, ja kõik need asjad, kuidas seal konventeerumine...
Aga kui me räägime nagu sellest, noh, me siin Restartis oleme ka hästi palju rääkinud, et kas Eestis on piisavalt start-upi tegijad, loojaid, eks ole, siis kas Eestis on piisavalt raha, me jõuame nagu kolmanda sambani, mille kohta me ei ole siin vähemasti viimase kuue kuu jooksul kordagi küsinud, et kas see on Eestis olemas ja ma saan aru, et pigem ei ole ju. See, seda masinavärki meil ju ei ole.
See ei, see ei peagi Eestis olema. Selles mõttes, et, et, et jällegi, kui, kui su turg on Aasia või Ameerika, siis ei ole mõtet hakata Eestist... Jah, hiina Et, et see, see peab olema...
Ei, ma ei räägi, ma räägin üldse sellest, et juhtimine üle anda, et nagu, nagu Margus ütles, et sa tunned ära, et sa ei saa, aga sa tahad ikkagi jääda ju osanikuks kasutajaks, sa ei müü ära, vaid et sa tood lihtsalt mingi tiimi sisse juhtima, see, isegi seda ju Eestist ei saa või saab.
Aga me teemegi seda, kui sa vaata neid start-upe, nad ju lähevadki. Ja see ongi okei, see on okei. See on,
see on väga kriitiline moment ja meie oleme seda nii-öelda nagu suurema kogemuse juhtide värbamist väga tõsiselt võtnud Kuidas, kuidas või mis eeldused on selleks, et, et see värbamine õnnestuks, väga lihtne on vigu teha. Neid Hampelmane, kes tulevad suurepäraste CV-dega ja räägivad ennast taevasse Ameerikast, niimoodi neid on, neid käib päris palju läbi. Aga tegelik, tegelikult õige juht välja raalida, see eeldab päris kõva kogemust juba ette ära.
Aga üks ometi post on sul veel, sa oled Eesti riskikapitalistide liidu esimees, president, mis iganes kõlav nimi, et räägime rahast, et sina koos teistega, te olete väga kõvasti teinud lobi sellel suunal, et, et parandada üldist nagu kus ma ütlen, siis kapitali jättesaadavust Eestis? Ja, ja te olete olnud väga edukad ja, ja koostöös siin nagu, nagu Euroopa Liidu suurte institutsioonidega toonud nagu, nagu Baltikumi tervikuna ikkagi nagu väga suured raha, raha, rahapotid, et kui seda nüüd kommenteerida, kas me võime täna väita, et, et järgmistel aastatel, ütleme järgmisel nelja-viie aasta jooksul Eesti ja üldse Baltikumi start-upi maastikul, pigem on küsimus heades ideedes, heas executionis või elluviimises, mitte niivõrd nagu kapitali kättesadavuses.
Me oleme praegu olnud poolenisti edukad, mitte veel tervenisti, ehk käivitanud Balti Innovatsioonifond, mis on super hea näide kolme riigi koostööst, pluss Euroopa investeerimisfond. Et Eesti, Läti, Leedu ja Euroopa investeerimisfond panid raha kott, ja kokku ja, ja selle kaudu valivad fondi manager'e, kes hakkavad raha paigutama siis nii tavalisematesse äridesse kui, kui start-upidesse.
Vahe küsimus, need manager'id on täna kõik eestlased?
Ei ole, ehkki päris paljud tiimid on nagu Eestist pärit, aga praktiliselt kõik tiimid on, on lätlasi, on leedukaid, on poolakaid, on soomlasi, et, et need on regiooni peale tiimid, ehkki nad enamus võib-olla nagu niimoodi alg, algjuurene on, on Eestist pärit. Eesti ei teinud , ei teinud fonde siis kuidagi Läti ja Leedu, riiklikke fonde. Ja, ja seetõttu võib-olla Eestis vaakum oli isegi kõige suurem rahapakku, pakkumise mõttes, selles mõttes natuke loogiline areng. Aga see võib, kõtab tohutult aega ja, ja, ja lähiaastatel, kui kõik läheb hästi, siis meil saab olema kaks riskikapitali fondi, kes tahavad investeerida Eesti start-upidesse, Ja, ja nii, nii algfaasi kui juba kasvufaasi, lisaks riigifondi fond, kust tuleb üks kuni kaks fondi, kes vaatavad start-uppe ja võib-olla tuleb ka veel midagi sellist mikrofondi, kes teevad täiesti, täiesti idu, iduraha. Et kapitalis ma arvan, et... Kapitali probleem saab tõenäoliselt lahendatud, aga see võtab veel, veel aega.
Kas see summa suurusjärk on võimalik öelda või?
See on minu meelest oli kahesaja miljoni euro, kui ma õigesti mäletan, on see noh, suurusjärk, mis vähemalt siia turu peale tuleb umbes.
Vaat, summadega on nii, et kui, kui tükkideks lüüa, siis väga palju ikkagi ei tule, see ainult see Balti innovatsioonifond toob turule, nii siis tavaettevõtlusele kui start-upidele ligi nelisada viiskümmend viissada miljonit eurot, see tundub üüratu summa. Aga matemaatika seal taga on see, et kõik fondid investeerivad Baltikumi, mõned veel Poola, mõned veel mujal Euroopasse, Eestisse jääb võib-olla juba kolmandik sellest, siis need fondid investeerivad selle raha viie aasta jooksul, jagame nüüd viieks, ja päris paljud neist reserveerivad osa raha ka siis investeeritud ettevõtetesse jätkuinvesteeringuteks. Ja arvutus näitab seda, et kogu sellest neljasaja viiekümnest miljonist eurost Eesti, kogu Eesti majanduse peale, kogu Eesti ettevõtluse peale. Tuleb aastas kuskil kakskümmend, kolmkümmend miljonit eurot. Ja laene läheb välja miljard aastas või rohkem.
Ja aga, aga ütleme jällegi, nagu sa ütlesid alguses väga õigesti, et, et, et start-upi kiht tegelikult üle maailma on suhteliselt õhukene, et, et, et vähemalt, vähemalt nagu ütleme nii-öelda meie start-upi maastiku mõttes, on see ikkagi tegelikult ikkagi hüppeline kasv või hüppeline
panus. See on, see on hüppeline panus, aga siin, siin üks nüanss on võib-olla, mida on, mida on hea teada, et ega Meil kogu aeg väga palju, kui võtta pensionifondid, pankade hoiused, kõik nii edasi, seda on, raha, mida saaks investeerida, on väga palju, rahapuudust ei ole, väga tihti öeldakse, et on rahapuudus. On inimeste puudus, kellele seda raha anda. Kes oskavad nii-öelda seda raha juhtida, fondihaldureid, kellel oleks kogemust. Ja see on väga õrn turg. Fondijuhtidel kogemuse tekkimiseks võtab kümme aastat täistsükkel.
Sa mõtled fondi, kes investeeriks just start-upidesse?
Näiteks start-upidesse, et...
Margusel on veel kolm jäänud.
Mul, mul ei ole nii-öelda täistsükkel veel täis, et portfellis on veel ettevõtteid, mida, mida tuleb müüa ja siis saab alles öelda, et on täiskogemus käes, see on ligi kümme aastat, tekib, kui tekib täiskogemus. Siis väga tihti majanduskriisid pühivad pooled või kaks kolmandikku meeskondadest minema, kes ei suuda, suuda uuesti raha tõsta. Et ja siis ka veel tarkus neid fondihaldureid valida. Alustati ju rohkem nagu pintsaklipslastega ja läbi Exceli tabeli start-upide juhtimine. Ei õnnestunud. EBRD tõi väga ilmeka näite, kus siis vaatasid, et järsku ettevõtjad on väga head fondijuhid. Aga ettevõtjad on liiga optimistlikud albed aega
Siis, kui, siis kui peab nagu läbi lõikama finantseerimise, et siis nad ikka loodavad veel. Ja nüüd, nüüd nad hindavad, et, et, et, et fondi haldurid, kellel on nii-öelda operational experience, ehk nagu vahetu juhtimise kogemus, juhatuse esimehed, juhatuse liikmed, kes on teinud raskeid otsuseid raskel ajal ja kõik nii edasi, et vaatavad, et järsku need on kõige paremad fondijuhid.
Ei, kokkuvõttes tegelikult Margus kindlasti on väga hea fondi juht, just sellepärast, et sa oled minevikus ehita, ehitanud asutuse üles, oled juhtinud nagu suuri institutsioone, et selles mõttes meil on vedanud.
Jah, ja selle teadmisega me tänase saate ka lõpetame, aitäh, Margus Uudam, aitäh kõigile, kes kuulasid ja, ja kohtume jälle nädala aja pärast! Nägemist! Aitäh!
Saadet toetab Elion, nutikate IT-teenuste pakkuja Eestis.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]