AI_pealkiri: Margus Uudam riskikapitalist ja Eesti start-up'ide teest globaalsele turule

Et noh, pilt on läinud kindlasti väga palju paremaks ja väga lihtne on öelda kuidagi kokkuvõttes, et seisud on väga head ja, ja areng on olnud väga kiire. Samas sellised süstemaatilisemad vahed, Mis võib-olla väga palju paistavad välja, ja ma ei eristaks Eestit ei Baltikumist ega ka Skandinaaviast ega Ida-Euroopast ega Kesk-Euroopast, et, et need vahed, ütleme Lääne-Euroopaga, Ameerikaga, Aasiaga, need samas ei muutu ka nagu väga kiiresti ja mõnikord see võib võtta nagu kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend aastat aega. Et toimuks süstemaatiline muutus. Võib-olla, kui ma liitusin kaks tuhat kaheksa Ambient Sound Investmentsiga, siis tegelikult investeerima hakati juba kaks tuhat kuus ja siis oli juba mitukümmend ettevõtet koos ümber, ümber maailma investeeritud. Et esimene vahe, mis nagu väga tugevalt silma paistis, oli asutajate äriküpsus. Ja, ja siin on, siin on, meil on ajalooline paratamatus, et meil oli nõukogude aeg, eks ole, ja nii-öelda sõjale entrepreneurs või korduv ettevõtjat ei, ei olnud eeldusi, et oleks tekkinud. Ja, ja, ja isegi ka, ka eelmise aasta lõpus... Käies Taavi koos sinuga, Ameerikas ühel, ühel ringreisil küsisime sealsetelt investoritelt, mis te näete Euroopa ja Ameerika ja Aasia kõige suuremat vahet start-upides. Ja siiamaani ütlevad ikkagi, et juhtimine, juhtimiskvaliteet, juhtimise ambitsioonikus ja, ja kõik nii edasi.

See, see vahe on jätkuvalt olemas, siin kindlasti Baltiku meristub ka juba Skandinaaviast, et meie teaduse finantseerimine on olnud võib-olla mittesüstemaatiline, Ja, ja meie teadusest ei ole nagu liiga palju edulugusid tegelikult tulnud. Ja kui vaadata nagu, mis, mis edulood meilt pigem on nagu välja kasvanud, siis nad on nii-öelda tehnoloogiat kasutavad, mitte ise nii palju, nagu uut tehnoloogiat loovad ja seda, siin ma mõtlen nagu nii materjalitööstust kui, kui eluteadusi kui, kui siis tarkvara.

jah? Täpselt, täpselt. Et mingi sektor saab kuumaks ja seda nagu köetakse üle maailma väga suures mahus. Et üldiselt jah, ma, mul tundub, et võib-olla Eesti või Baltikumi puhul on see meeleheide välja saada lihtsalt väga palju suurem.

samas, nagu meil on ka start-upe rohkem, et meil oli siin Heidy Kaku, kes tõi näiteks, et eelmisel aastal EstBAN investeeris, nad tegid üle saja investeeringu, siis kuuekümne viite erinevasse ettevõttesse, on ju, mis on nagu noh, ütleme, raju tulemus, et vahepeal siin, kui leedukad mõõtsid üldse nagu Baltikumide start-upe, et noh, kus palju kuskilt tekkinud on, siis oli vist kolme aasta peale, tekkis Eestis umbes kuuskümmend viis, on ju, nüüd me saame juba ühe aasta jooksul kuuskümmend viis investeeringut, on ju, et, et see pilt läheb järjest kiiremaks.

Ma, ma natuke kahtlen, et kas ikkagi nagu soomlased on ka süstemaatiliselt seda nagu edukalt teinud, et ainult Soome jõududega, et Nokia võib-olla just nimelt ongi näide, et kui vist ikkagi juhatuses oli peamiselt, peakorter Soomes ja peamiselt soomlased, et midagi magati maha. Ja, ja see ongi võib-olla nagu siin piirkonnas üks keerulisemaid probleeme ja siin ei erine Baltikum, Ida-Euroopa, Skandinaaviast, suured tehingud toimuvad ikkagi Ameerikas või Aasias. Ja kliendil peab olema lähedal ja kompetentsi tuleb võtta väga palju sealt. Ja, ja kui see, kui see nii-öelda tegevuse tuumik ja kompetents jääb lokaalseks, Ma arvan, et meie näiteks portfelliettevõtetest siin piirkonnas keegi ei ole saanud edukaks läbi selle, et ainult, ainult kohalikel ressurssidel olla, ma arvan, see ei, see ei saagi olla üldse eeldus ja, ja selline noh, nagu pärituul.

Aga üks ometi post on sul veel, sa oled Eesti riskikapitalistide liidu esimees, president, mis iganes kõlav nimi, et räägime rahast, et sina koos teistega, te olete väga kõvasti teinud lobi sellel suunal, et, et parandada üldist nagu kus ma ütlen, siis kapitali jättesaadavust Eestis? Ja, ja te olete olnud väga edukad ja, ja koostöös siin nagu, nagu Euroopa Liidu suurte institutsioonidega toonud nagu, nagu Baltikumi tervikuna ikkagi nagu väga suured raha, raha, rahapotid, et kui seda nüüd kommenteerida, kas me võime täna väita, et, et järgmistel aastatel, ütleme järgmisel nelja-viie aasta jooksul Eesti ja üldse Baltikumi start-upi maastikul, pigem on küsimus heades ideedes, heas executionis või elluviimises, mitte niivõrd nagu kapitali kättesadavuses.

Me oleme praegu olnud poolenisti edukad, mitte veel tervenisti, ehk käivitanud Balti Innovatsioonifond, mis on super hea näide kolme riigi koostööst, pluss Euroopa investeerimisfond. Et Eesti, Läti, Leedu ja Euroopa investeerimisfond panid raha kott, ja kokku ja, ja selle kaudu valivad fondi manager'e, kes hakkavad raha paigutama siis nii tavalisematesse äridesse kui, kui start-upidesse.

Vaat, summadega on nii, et kui, kui tükkideks lüüa, siis väga palju ikkagi ei tule, see ainult see Balti innovatsioonifond toob turule, nii siis tavaettevõtlusele kui start-upidele ligi nelisada viiskümmend viissada miljonit eurot, see tundub üüratu summa. Aga matemaatika seal taga on see, et kõik fondid investeerivad Baltikumi, mõned veel Poola, mõned veel mujal Euroopasse, Eestisse jääb võib-olla juba kolmandik sellest, siis need fondid investeerivad selle raha viie aasta jooksul, jagame nüüd viieks, ja päris paljud neist reserveerivad osa raha ka siis investeeritud ettevõtetesse jätkuinvesteeringuteks. Ja arvutus näitab seda, et kogu sellest neljasaja viiekümnest miljonist eurost Eesti, kogu Eesti majanduse peale, kogu Eesti ettevõtluse peale. Tuleb aastas kuskil kakskümmend, kolmkümmend miljonit eurot. Ja laene läheb välja miljard aastas või rohkem.