AI_pealkiri: Henri Laupmaa Hooandjast ühisrahastusest, jagamismajandusest ja avaandmete potentsiaalist Eestis

Suur allahindlus Krisostoomuse raamatupoes. Üle miljoni raamatu soodsamad kuni kakskümmend viis protsenti ja valikus on kõik žanrid ning kogu maailm. Kättetoimetamine Eestis on tasuta, lisaks suurvalik e-raamatuid ning lugereid. Telli raamat koju lihtsalt kodulehelt

Tere tulemast kuulama Restarti saadet, on laupäeva pärastlõuna ja nagu ikka, Restart eetris ning saatejuhid Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja meil on ikka huvitavaid külalisi siin selle välja pakkuda ning sel nädalal on selleks huvitavaks külaliseks IT-ettevõtja Henri Laupmaa, kellega, sa oled tegev küll paljudes või ütleme, mitmetes projektides ja kohtades, aga täna me tahaksime sinuga rääkida peamiselt Hooandjast ja ja sellega seonduvalt siis nii-öelda crowd kõigest või rahva, rahvavõimust IT-ajastul, ütleme niimoodi, aga Hooandja saab mais üsna kohe-kohe kolmeaastaseks, eks ole?

Vastab tõele ja tervist ka.

Jaa, et kuidas selle kolme aasta jooksul nagu läinud, et kas Hooandja paneb järgmised kolm aastat veel või mis need kogemused on, kes on, on osutunud vajalikuks?

Jah, võib ju öelda, et, et selle hoog on päris hästi sisse tulnud, ses mõttes, et ta on kolme aasta jooksul päris kõvasti arenenud. Ja noh, kui algselt me selle mõtlesime nii-öelda Eesti alternatiiv Kulkana, ehk siis Kultuurikapitali lisa, lisavõimalusena, et kuidas erinevaid kultuuriprojekte või selliseid loominguprojekte rahastada, siis, siis tegelikult on kasvanud ka rohke, rohkemaks kui see, et näiteks eile me avasime siis kodanikuühiskonna jaoks eraldi värava, mis on siis Vabaühenduste liiduga koostöös, mida siis nemad eraldi promovad, kus on ainult kodanikuühiskonna projektid siis ühisrahastuses.

Ma vaatan korra siin, toome mõned näited, mis seal siis on, kasside varjupaigad

ja... Ei, seal on, seal on näiteks üks kool Lõuna-Eestis, selle, selle rahastuse üks vimka projektiruum Viljandis, mis on põhimõtteliselt Viljandi Kultuuriakadeemia tegelaste nagu selline koostöökoht.

Aga tuleme ikkagi nagu kaks sammu tagasi, et, et see kogu asi ikkagi, sul see idee sai alguse sellest, et sa vaatasid, kui edukas on USA-s kick starter ja mõtlesid, et Eesti ühiskond vajab ka midagi sellist.

Jah, et nagu klassika on, et kõige taga on naine, et kõige taga on Veronika Valk, kes kutsus meid kokku kolmekesi istuma ja nõu pidama teemal, et kuidas Eestis nii-öelda ühisrahastust teha, et kuna tal oleks oma ühe projekti jaoks vaja ja siis selle tagajärjel tekkis tiim, milles siis kasvas välja Hooandja.

Aga ma ütlen, see oli kindlasti kohalikult... Me

olime kõik juba kasutanud nii KickStarterit kui Start Nexti kui paariteist analoogsplatvormi.

No ühesõnaga, see oli selgelt nagu kultuurile suunatud, see ei olnud nagu täna, QuickStarter ikkagi noh, toetab kõike või?

Ei, no ta oli suunatud ses mõttes Eestile, ta oli suunatud eestikeelsele asjale, sellepärast et kui sul ingliskeelset asja oli, see oli võimalik, oli kohti, kus teha, aga kui sa tahtsid just Eesti ala, Eesti teatrit, Eesti muusikat, Eesti filmi... Aga sa rääkid ikka ainult

teatrist muusikast, et ma, Taavi Sihipuh on küsimus, miks seal ei ole huvitavaid lillepotte?

Et seal on ka, seal on ka olnud hulk tehnoloogiaprojekte, näiteks praegu on üks matemaatikaõppe soft, mis seal raha kogub, et selles mõttes on aga vähe, vähe, sellepärast et paljud nendest püüavad otse minna näiteks Kickstarterisse või mingisse muusse rahvusvahelisse laiemalt levimasse asja.

Et ega kas, kas see oli nagu eesmärk või oli see pigem juhus, et, et Hooandjast noh, tõesti, tõele aujandus on ju kujunenud pigem selline kultuurihoondja?

Jah, see on pigem ikkagi selle projekti pakkumise küsimus, et me oleme seda nagu promonud erinevates kohtades ja seal on olnud tehnoloogiaprojekte, aga noh, osakaalus on nad küll vähemus. Tootedisaini asju on seal olnud rohkem kui näiteks nii-öelda progemise asju.

Aga väga kihvt ettevõtmine ja, ja just, et me oleme näinud ka nagu, nagu sama ja teiste nagu edulugusid, et, et, et mis on nii-öelda hooandja nii-öelda peamised edulood?

Sõltub ju, mida edul oleks, ma arvan, et mingite valdkonnade üldse käima tõmbama, mida, mida ennem ei rahastatud või ei leitud üles. Aga, aga siis, et üldse kokku ühe, ühe lause statistika ka, et meil saab nüüd, maiks saab esimene miljon kokku siis kõikidest projektidest. Ja siis neid on olnud üle neljasaja ja umbes kolmsada on saanud rahastatud, ehk siis praeguse seisuga ligi kolm neljandikku projektist õnnestuvad.

Ja, ja

siis jah, see on ka, see on kõigis platvormis, mida ma tean, kõige parem, selles mõttes õnnestumisprotsent ja seal on üks põhjus ka, et meil ei ole nii palju paralleelseid projekte kui palju teises on, ehk siis meil on võib-olla neid seal kolmkümmend-nelikümmend versus tuhat mingis suures platvormis. Ja siis teine on see, et, et kõige populaarsemad valdkonnad on muusika ja igasuguste kontsertide, plaatide väljaandmine ja siis trükised, raamatud, mis iganes, erinevad väljaanded. Ja, ja siis kodanikuühiskond jääb seal kuskil kolmanda, nii nende koha kanti.

No isegi meie saateski ainult Alvarik on, on vist... Tema võttis

viis tuhat, eks ole,

aga...

Aga kas Kaur Kender võttis mingi pealt kümne tuhande või, on mul

mingi number meeles? Ei, see oli vähem, see oli, see ei olnud küll, Kaur vist manageeris seda projekti, mis oli põhiliselt, oli selle Merila ja selle...

No kas see on siis... Rekord või seal kümne ümber või?

Ei, kakskümmend on rekord, see oli Tedis Tallinna konverents, see kõige suurem seni saanud, aga seal on mingid niisugused kaheksateist tuhat on saanud Rockle'i film näiteks ja noh, ühesõnaga niisugune kümne, kahekümne vahel on päris palju.

Aga milline on või kes on selline tüüpiline Hooandja?

Väga selles mõttes keeruline küsimus, et, et kuna see diapasoon on nii suur, see projektide hulgas, et igal ühel on oma sihtgrupp või igal ütleme, tüübil on oma sihtgrupp, ja noh, eks noh, a la ma ei tea, kui NO-teater paneb oma etenduse üles, siis on ta, toob mingi teise seltskonna sinna, kui, kui näiteks matemaatikaõpik või matemaatika app.

Et see ei ole niimoodi, et, et see, kes korra on lastefondile annetanud, see annetab lastefondile ikka veel ja veel, vahet ei ole, mis projekt on, aga

lastefond... On ka inimesi, kes on üle saja projektile anneta, üle saale projektile annetanud, aga enamus on ikkagi sellise ühest kümneni projekte toetanud. Üle kolmekümne tuhande on nagu püsioonud, jah.

Ja ma kujutan ette, et see ilmselt toimib niimoodi, et kui keegi paneb oma projekti sinna üles, siis tema eluline huvi on sellele raha saada, et siis ta läheb ise, lihtsalt käib ja ketrab mööda internetti, turund, turundada seda asja, niikaua kui inimesed tulevad.

Jah, põhiliselt nad lähevad ise, peavad meediasse minna, saadavad oma misiganes uudiskirjadele ja oma Facebooki kaudel ajal.

Mulle tundub, et see ambitsioon nendel inimestel, kes sealt raha küsivad, on suhteliselt väike, ma, ma, ma tahtsin, ütleme, üks pool aastat tagasi mul oli idee, et ühe enda projekti turundamiseks kasutada Hooandjat, mõtlesin sellise geniaalse skeemi välja, et seal on palju inimesi, ma saan raha, aga ma saan ka tasuta turundust, eks ole, või sellise legitiimse põhjuse inimestele kirjutada oma projektist, mis muidu võiks klassifitseeruda SPM-iks. Ja siis ma hakkasin vaatama ja, ja, ja ma olin... turunduse seisukohalt väga pettunud, kui ma sain aru, et tegelikult seal ütleme ühe projekti peale tuleb sada kuni kakssada annetajat, kui see projekt on edukas, ehk see see, see inimeste hulk on nagu päris väike.

Sõltub asjast, et viissada on vist kõige rohkem praegu öelda, viissada pluss, aga, aga jah, seal on vahemikus, mõne, mõni projekt saab ka, ma ei tea, kolmekümnest toetajast ja sõltumist muidugi on ka raha kokku, aga...

Ma ütlen, mis selle põhjus nagu, et kas, kas see selline hoo andmine on, on Eesti inimesele võõras idee või või et, et tegelikult sa saadki, sa küsidki oma seal mingi tuhat ja sa saad selle kohe kokku, et noh, küsi siis näiteks kuus, kuuskümmend

tuhat. No see, jah, seal on kaks asja, üks on see, et kuna meil on see all or nothing mudel, ehk siis sa saad kas kõik või mitte midagi, kui see oma limiidist vastavalt, siis kõik on pigem, panevad selle konservatiivselt igaks juhuks madala, et nad ikka selle kokku saaks. Ja, ja siis noh, mis selle üks mõte ongi see, et on distsiplineeriv, et inimesed mõtlevad väga hästi, järgi, mis nad selle summaks panevad, pluss et nad ka lävitavad, et neil on huvi, et see tuleks kokku. Aga, aga selles mõttes loomulikult see harjumus alles tekib, et me noh, kuigi nüüd kolm aastat hakkab täis saama, see on ikkagi suhteliselt uus asi ja siis selle. Ja ma arvan, et selle aja jooksul on ta juba levinud ja noh, meie mõte oli üldse introdutseerida ühisrahastust kui kontsept nii-öelda Eesti ruumi ja nüüd on ta juba läinud ka muudesse valdkondadesse, noh, et esimesed ka mingid, ma ei tea, crowd state'd ja muud ütleme, nii-öelda ettevõtlusvaldkonna asjad on püsti ja me teeme ise ka Fundwise-i, mis on ka suunatud ettevõtete rahastamiseks.

Me tuleme sinna tagasi veel, aga, aga ma veel Hooandjast, iseenesest on geniaalne nimi, ta on ju Hooandmine või ongi see nii-öelda nagu, nagu, nagu stardipaugu tekitamine, eks, et, et aga aga, aga veel kord, nagu kolmkümmend tuhat, see iseenesest ei ole ju vähe, et kui me mõtleme nagu seda, et et Eestis on, ütleme, sellised noh, ütleme, raha teenivaid inimesi, on kuskil suurusjärk nagu napilt, üle kuuesaja tuhande, siis noh, kolmkümmend tuhat on, on ütleme, selge viis protsenti, on ju, et, et ma ei usu, et, et QuickStarter nüüd nii palju nag Et nagu, nagu ühiskonna läbilõike mõttes on, on ikkagi eestlane ikkagi selliselt ikka päris hea Hooandja.

Jah, ja no teine on see, et meil on tegelikult, üks on see, et seal ei ole ainult eestlased, kuna meil on ka inglise ja venekeelsed projekte, siis paralleelselt eestikeelsetega, et ja siis meil on ka Tiaspora projekte, ehk siis Eesti, eestlased üle maailma, ehk siis tegelikult meil on vaata, et saja seitsmekümnest riigist ja projekte on praegu laivis näiteks seitsmest riigist, et siis USA-st Austraaliani. Ja noh, seal on ka näiteks osad asjad, mis on näiteks näitususas, eks, mis võib olla see, et Eestist läheb näitususssa. Et, et selles mõttes on toetajaid ja, ja siis andjaid on üle maailma.

Aga mis see nii-öelda teadus selle taga on, ma mõtlen selles mõttes, et kui me räägime üldse nagu noh, crowdsourcingust, me räägime nagu kollektiivsest ajust, me räägime riskide maandamisest, et et kuhu see trend nagu läheb praegu, et me vaatame, järjest rohkem tekib nagu selliseid ärisid, mis on nagu selle peale üles ehitatud, et, et mis on sinu nägemus sellest?

No ma arvan, et see on lihtsalt üldine see infoühiskonna trend, et, et kuna iseorganiseerumine on lihtsamaks läinud, siis see ühis, ühis nii-öelda grupiviisiliselt rahastamine on üks viis, kuidas seda rakendada, loomulikult neid ühis erinevaid tegemisi, nii-öelda B2B või, või. B2B asju on, on päris palju erinevates valdkondades, mis iganes Airbnb-st kuni. kuni ma ei tea, autojagamise mingite seadmete jagamisteenusteni, et, et selles mõttes tänu sellele, et sedalaadi organiseerimine on lihtsamaks läinud, siis nii-öelda ad hoc or, organisatsioone tekib võrgus rohkem, üha rohkem.

Ma just vaatan, et minu õnnestus Airbnb juhtidega rääkida, et, et nad olid ikkagi väga elevilised sellepärast, et et vähe sellest, et nad nagu vahendavad seda teenust, on see, et nad ikka lahendavad päris suuri probleeme, et nad olid väga uhked selle üle, et nad on ulatanud käe Rio de Janeiro olümpiamängudele, ehk siis kui ühel hetkel on linnas korraga nagu, nagu noh, sadu tuhandeid uusi inimesi, on ju, et kuhu nad kõik magama panna, kuhu nad ära mõjutada, eks, ja, ja kui sa vaatad nagu kogu selle nii-öelda rahva toe või rahva nii-öelda diivanid appi on ju, siis tuli välja, et ei olegi väga keeruline probleem, eks, et noh, täna on ikkagi jõudnud nagu noh, rohkem kui nii-öelda miljoni voodikohani on ju, et, et, et see on ikkagi nagu maailma suurim hotell.

Kellel ei ole ühtegi hotelli, jah, nagu

jah. Jah, see no tegelikult, kui selle esimesi versioone vaadata, siis couchsurfing oli selle nii-öelda mittekommertslik eelkäija, milles siis Airbnb tegi nii-öelda profi, profimaa tasulise versiooni?

Aga et kas see, ma sain aru Taavi küsimusele, et kas, kas see rahva asi nagu on, et, et läheb nagu edasi suure hooga, et kas sa usud, et, et me leiame tõesti veel suure hulga nagu sellist ressurssi, nagu olid diivanid ja korterid, nagu olid autod, et toome välja või?

Toome näite, on ju, mul on kodus muruseemne masin, millega saab muruseemet külvata, noh, mitu korda ma sellega külvan veel seemet, on ju, noh, versus see, et äkki, äkki sul on ka vaja, on ju, et, et, et noh, Et see on otses mõttes, sa paned oma tööriista kuuri, paned nagu, nagu, nagu laenutusena üles, et ei olegi siin ainult nagu gramo, vaid on ikkagi nagu noh, komplekt erinevate töömeeste garaažidest, on see võimalik valida, on ju.

Jah, või ma, aga ütleme, seal tekib

üks... Jagamismajandus tuletab meelde, et sel nädalal on jagamismajanduse seminar, mida Telliskivi loomelinnak, õigemini siis linalabor korraldab, mis täpselt seda tüüpi nagu lahendusi kokku toob ja te, nii-öelda tegijaid ja siis noh, ühesõnaga, disku, diskussiooni sel teemal.

Okei, aga mul on ettepanek, teeme siia pausi ja siis räägime Taavi Muruseemne masina jagamisest juba konkreetsemalt edasi.

Me oleme Restartiga eetris tagasi, Taavi Kotka, Henrik Roonemäe, meil on Henri Laupmaa külas, kellega me räägime siis ühis, tegemisest ja ühisrahastusest ja üldse inimeste käes olevate ressursside jagamisest ja eelmises saate rõigus Taavi pakkus välja, et tal on muruseemne külvamise masin, mida sa kasutad vist harva, eks ole?

No ongi, et seda oli korraks vaja, sellepärast et väga suur pind oli vaja ära külvata, aga, aga ma ütlen, üks muru kasvab, on ju, seisab suur kas.

Et täna meil head sellised ühisvara kasutusse andmise näited on need samad Airbnb ja Uber, mis on, mis toimivad, eks ole, täna sellepärast, et et neid üldiselt antakse kasutusse omaniku järelevalve all, et omanik istub kas oma Uberis sees või vähemasti vaatab su näo ja maine üle, enne kui ta sind oma korterisse laseb, Aga ma hakkasin mõtlema, et kui meil see, see asjade internet on nagu kohe tulemas, et siis ma võiksin ka seda sinu murul seemne masinat, eks ole, käia, võtmes, et sul on seal kuuri ees, on siis mingi lukk, mis läheb äpiga lahti ja läbi äpi ma saan maksta selle eest ja et, et niimoodi me võiksime turule tuua ka au, autot, Uberi ilma seleta, et see omalik seal sees istuks.

Täpselt nii. On ju?

Ja meil on ka lähemaid näiteid, näiteks auto, autolevi, mis autode jagamisega või siis nii-öelda isiklike autode jagamisega ka tegeleb, et, et seda tüüpi asju on ka siia jõudnud?

No varsti me leiame naisterahvaid jagamas oma kleite, mida muidu nad kannaksid nagu noh, üks kord või kaks kord noh, ma ei tea, presidendi palli leiti, et noh, mitu korda sa paned nagu, nagu sellega noh, naisterahval ei ole neid võimalusi väga palju, on ju, paned crowdsourcingusse ja, ja, ja muudkui, muudkui teenid.

Mul tuli, miskipärast tuli praegu nagu pähe, para, paralleel, et see kunagi pidi kommunism olema umbes selline, nagu me siin praegu räägime.

Väga väike, see on väga õige paralleel.

Jah, tehnoloogia ei olnud nii kaugel arenenud, korralikku jagamismajandust teha, nüüd on seda lihtsam natuke teha.

Jaa, aga selle vahega, et kommunism, eeldas, et jagamine toimub nagu tasuta, on ju, nagu kõik on kõige oma, ja siis antud juhul ikkagi nagu kleit või, või murukülamismasin jääb ikka sulle, sa saad selle eest raha, on

ju. Ei, ma arvan, et, et see firma, kes tõukab Uberi droonilt, on see, on, on tege, tegutseb sellise mudeli alusel, et sa mitte ei maksa raha ümberkasutamisest, vaid pakud midagi Sina sõidad minu autoga, mina kasutan sinu muruseemne masinat. See on siis

hüpa naturaalmajanduse.

Jah, ja läbi äpi ja raha üldse ei liigu, miks mitte? Blockchain. Või ma kasutan sinu külmkappi näiteks, mul ei ole endal kodus siia, lähen söön sinu külmkapist asjad ära, sina sõidad minu autoga teatrisse.

Aga tuleme tagasi selle ikkagi nii-öelda... Sel, selle, selle, selle poole juurde, kus rahvas nii-öelda paneb raha kokku ja, ja, ja, ja koos midagi teeb, eks, et sina oled näinud seda Hooandja poolt, et kui palju sa oled vaadanud neid samu kinnisvaraprojekte, et ka neid on nagu järjest rohkem hakanud Eestisse tekkima?

Jah, ma olen vaadanud neile otsa ja selles mõttes, et kuna me ise ka mõtleme, või noh, mitte mõtleme, vaid valmistame ette seda firmade ühise rahastuse asja, mis on siis osaluse eest... See on meil

Fundwise.

Fundwise jah, et ja tahame selle nüüd lähikuu jooksul nii laiemalt nähtavale ka tuua Et siis, siis me oleme loomulikult vaadanud ka neid crowd-state ja state kursid ja muid, muid asju, kes siin on investleid. Et ühesõnaga, need erinevus praegu noh, ühesõnaga, on näha, et on tööle läinud, sest näiteks selles Crowdstate'is viimane kampaania läks vist kaks tuhat nelja minutiga, sai nii-öelda täis investeeritud.

Ja-jaa, Heina, Heina tänaval olev uus arendus, väga kena maja ja tõesti nad kirjutavad ka oma blogis, et läks loetud minutitega täis.

Jah, et selles mõttes, et see näitab, et huvi või noh, ühesõnaga, investeerimisvalmidus on vähemalt olemas mingit tüüpi asjadesse, noh, võib-olla kinnisvara on vist kõige lihtsam, see on kõigile silmaga nä Aga

esimese nii-öelda tagasilöögini? Ei,

ei, no esimene elatakse üle, ma arvan. Kui nüüd ikka regulaarselt hakkab tulema, see, vot see minu meelest on selline, et sa paned sinna ainult tuhat eurot sisse vist või? Neil on mingi limiit peal.

Vist, vist miinimum oli sada ja ma ei tea, kui palju see maks on, aga, aga selles mõttes, et neil oli suhteliselt väikestest summadest, võis sinna investeerida. Aga, aga see tähendab, et, et erinevus, see tähendab näiteks meie mudeliga või Crowdcube'iga, mis on Inglismaal kõige suurem firmade ühisraastaja, on see, Et nad ei anna osalust, vaid nad annavad, või see on laen põhimõtteliselt, et see on mingi nii-öelda fiks, fiksintressiga laen selle arenduseks.

No näed, me juba meil juba nagu pangamudelini.

Jah, et see on nagu jah, pigem nagu inimese, inimeselt firmale pank, ütleme, et või noh, et.

Okei, oota, aga kas ka, kas sai sedasama asja ei tee näiteks eestlaste Bondora või mis sai ka?

Bondora teeb inimesed inimesele seda põhimõtteliselt, aga jah.

Aga mitte inimeselt firmale? Jah. Mis nende, me nüüd räägime, räägime sellest Fundwise'ist ka, eks ole, et kas see on põhimõtteliselt sama asi, nagu see Crowdstate aga, aga laiemal platvormil või?

No mõte on see, et tal on, ei ole nagu valdkonna spetsiifiline, seal võivad olla nii tootedisain, nii tehnoloogiaprojektid, nii näiteks miks ka mitte kinnisvara, kui keegi tahab, ja siis näiteks energiaühistud. Et see valdkonna diapasoon on laiem ja siis, ja siis see on osaluse eest, et kõik projektid pakuvad osalust.

Aga räägime võib-olla just kuulajaks lahti selle poole, et, et noh, iga, iga investeering on alati seotud mingi riskiks, et, et kuidas ikkagi see risk on nii-öelda maandatud, kuidas ta on kaitstud, noh, isiklikult sa paned nagu tuhat eurot, ka see on raha, on ju, selle ära kaotad, ka see on valus, on ju, et et kuidas täna nagu seesama investor kaitstud on?

Selles mõttes, no see on loomulikult erinev, erinevate asjade puhul see, see laen ja, ja osalus on väga erinevad asjad ja noh, sinna rakenduvad erinevad seadused ja sinna noh, sealhulgas investorikaitse, et, et no laenukoha pealt meil on, meil ei ole ühtegi nagu selles mõttes pretsedenti, et mis siis saab, kui näiteks sama see mis iganes, maja, mida, mida investeeriti, ei tule välja. Et selles mõttes meil, on liiga vara öelda, aga selle meie case'i puhul või see tähendab siis selle firmade osalduse puhul on see, et, et noh, see lõppvastutus on ikkagi firma ja selle investorite vahel või tähendab see, et kas firma, firma suudab oma nii-öelda delivery'da seda, mida ta lubas või mitte, aga, aga noh, loomulikult meie rida on kontrollida, et see andmed on paikapidavad, mida nad esitavad iseenda kohta ja noh, teha nii-öelda inimeste ja organisatsiooni due dilligence, et ta noh, ühesõnaga, tegemist ei ole selgete siis

Kuidas see puhtorganisatooriliselt on, kui ma toetan Hooandjas mingit plaadi väljaandmist, eks ole, siis mul noh, üldjuhul eriti seal ka sõnaõigust ei ole, et ma ei saa öelda, et kuule, ma andsin sulle kümme eurot, et ma tahaks tulla stuudiosse ja öelda, et see noot on sul valesti, aga et kui ma noh, annan firmasse raha ja ma saan selle osaluse, et mul teoreetiliselt tekib ju... Ei teki või? Ei, see on

ikkagi... Nüüd on ikkagi väikeosalused, et selles mõttes, et väga suur, noh, selles mõttes, et et küll me nii-öelda soodustame seda, et, et firma annaks siis nendele investoritele aru oma siis regulaarsete aruannetega, mis toimub, pluss siis noh, ühesõnaga, et oleks võimalik teil, et investorite poolt küsimusi küsida, aga noh, otsest nii-öelda juhtimismõju selles mõttes ei ole, sellepärast et need on tavaliselt a la sellised kümne noh, ühesõnaga, et võib-olla ühel inimesel on mingi üks protsent või null koma üks protsent osalust

See on, see kutsutakse tagaistmepiletiks ja iseenesest on see väga mugav, et kui sa ei viitsi nagu noh, ettevõttega tegeleda, sa lihtsalt usaldad seda ideed või seda meeskonda, eks ta on hästi mugav, sa paned seda ka sinna sisse ja noh, sa oled valmis seda kaotama ka, eks. Aga mis on, kui noh, kui, kui, kui tekiks kohustus hakata aru andma, siis ühele sellisele väikeettevõtte juhile on tegelikult üks paras auk või hädaorg, Sellepärast, et neid tagaistmeid sõiteid on palju, kõik nad tahavad infot saada, nad helistavad sulle, sa pead ikka neile vastama. Neil on nagu

mingid õigused,

eks ole, jah. Just, just nimelt, neil nagu oleks mingid õigused ja kuna nad sul on raha pannud, siis aga tunneb mingit teatud kohustust neile vastata ja nendega tegeleda. Ja samas see sööb su aega, sul ei ole aega nagu selle asemel, et nagu ma ei tea, teha kliendikõne, on ju, sa vastad investorile, et kus su raha on, on ju. No

üks, üks meie mõte ongi see, et me nagu stream-line'ime, lihtsustame seda, kuidas grupiviisisest aru anda või noh, ühesõnaga nii-öelda standardiseeritud, et kuidas me reporteerime, et kõik saavad näha ja siis noh, sõnaga leppida kokku, et me vastame näiteks kord paari kuu tagant nii-öelda virtuaalne osanike koosolek ja vastame küsimustele.

Siin lipingutega tegelikult päris tihti kaitstakse, et noh, ala, et sul ei olegi nagu aruandmiskohustust alla kümme protsendi osaluse, ehk siis et kui on osanik, kellel on rohkem kümme protsenti, temale sa pead andma aruanda noh, tegema, andma aruandlust ja kõik, mis on alla selle, et unustage ära, on ju. Et, et sõitke rahulikult ja, ja näeme aasta pärast, kui on aastaarvanud, on ju, et jah.

No millist tüüpi ettevõtted, sünnast, Enri, seal, et näiteks sellest Fundwise-st kõige rohkem võiksid hakata kasu lõikama, kas me räägime võib-olla ühest pisikesest loomemajandusest või?

Jah, no see on üks asi, et ütleme, mingid tootedisaini asjad, ma kujutan ette, paljud nagu nii-öelda otse customer facing asjad, millel on otsekliendid, noh, see võib olla kas või mingi restoran, see võib olla mingi, ma ei tea, poolikoda, ühesõnaga, kellel on o Või siis tootedaini puhul sama?

See on muide üks, miks veel on vaja selliseid noh, nagu, nagu, nagu noh, selliseid kehandeid, mis nagu koondavad, kui sul on investorid ikkagi nagu üle maailma ja, ja oletame, et sul on vaja nagu tekitada nagu investoritele ühine leping, üks me oleks praegu mõtlema hakkama, et, et oletame, et sul on mingi kolmkümmend investorit, kes kõik peaksid ühe ja sama lepingu allkirjastama, on ju. Noh, digiallkirj, millega meie oleme siin harjunud, on ju, noh, see on tõesti nipsust, on ju, paneme kuskile keskkonda üles, viskame allkirjad alla ja Aga nii, kui sul on kambas nagu noh, üks rootslane või, või, või, või taanlane, on ju, nii me vehime kõik kolmekümne kesi lepingut, mille mahta näiteks ütleme viiskümmend lehekülge, noh, kolmekümne kui viiskümmend tuhat viisalt allkirja, on ju, et noh, igale lehele, on ju, et noh, et et noh, see läheb nagu mõttetuks, et seetõttu ongi vaja selliseid keskkondi, kes, kes nagu vahendavad ja, ja seda nagu protsessi nagu, nagu, nagu lihtsustavad.

Aga ma ütlen, kas selline keskkond saab ka seaduse piires nagu tegutseda või, et tegelikult ettevõtetes osaluse omamine on ka seadustega reguleeritud nähtus ju?

Ikka loomulikult.

Jah, seda küll, ja noh, ma ütlengi, et meie, meie rida on nagu standardiseerida nii-öelda, kuidas seda kogu asi, kogu see protsess lihtsalt käib. Ja noh, see osalus praktiliselt tekib selle läbi, et, et sul on, väärtpaberikontole tekib see kanne nii-öelda, osakuülekanne, ühesõnaga, kus sa siis selle tüki saad?

Kunas te selle Fundwise'iga välja tulete? Kas siis on kohe esimesed küsijad seal ka olemas?

Jah, ei loomulikult, et me tühja platvormi ei kavatse ava, avalikustada.

Aga mis see mehhanism on, palju see, ütleme, palju ma pean raha näiteks mingi tüüpilise projekti puhul sisse panema ja kui palju ma siis osalust saan või mis see oodatav tootlus võiks olla?

See, see on nii varieeruv projekti puhul, ma ei julge praegu ette, ette öelda, et meil on esimesed kakskümmend nii-öelda kandidaati, kes, kes püüavad praegu oma esimesed kampaaniad valmis teha, nii et niipea, kui need sees on, siis ma võin konkreet paarikümnest saja tuhandeni.

Et see on nagu

panga,

panga asemel siis

või?

Jah,

või

noh,

täiendavalt nendele, et sul võib-olla, et seal ongi osad, kes seda panevad, ongi investorid ja siis teised on nii-öelda casual investorid, kes panevad oma tuhat euri sinna juurde.

Et kui ta läheks Lääneturule, siis see oleks friends, fool's and family.com?

Nojah, põhimõtteliselt küll. Jah, ma küll selle fool'si asemel paneks fänn siit pigem sellepärast, et see, et paljude firmade puhul on just see fännielement ka oluline, kellel on juba näiteks kliendid olemas või noh, tema tootefännid

näiteks. Kuna, aga seesama projektide valimine sinna põhimõtteliselt te panete ka nagu mingi hinnangu, teete mingi sõela või ikkagi kokku...

Noh, selles mõttes, et me, me nii-öelda kvaliteedisõela mingil määral teeme, aga me ei noh, ütleme, me ei soovita ühte projekti teise üle või me ei ütle, et see on nagu viie palli projekt ja see on kolme palli projekt ja see on ühe palli projekt, vaid, vaid noh, nad on kõik seal ja investori rida on otsustada, missugust ta heaks peab.

Iseenesest päris huvitav,

külab ikka rohkem nagu fool's kui fänn's.

Ei, ma mõtlengi, see võib olla tegelikult see wisdom of the crowds'i teema tege, et juba ühel hetkel, et et kui keegi tuleb, küsib näiteks fantastilise uue kohvitassi

Kusjuures see on sul väga õige märkus, et ma mäletan, kui Pandora alustas Eestis. Pandora. Pandora, mis tal kunagi nii, ise pankur oli ja, ja, ja, ja, ja ja me toonase selle asutajaga teise projekti kaudu olime nagu seotud ja siis me kõik uurisin, et noh, et, et mis asi võiks töötada ja mulle tundus kuidagi uskumatu, et et mis mõttes nagu rahvas hakkab nagu ise nagu hindama kellegi nii-öelda Laenukõlblikkust, et noh, kuidas see üldse võimalik on, et come on, et noh, et pangad siis sellega hakkama normaalselt, et et nüüd need, need inimesed, kes tegelikult pangast laenu ei saa, need tulevad sinna Pandorasse või ise pankurisse ja nüüd seal toimub mingi Vistom või mingi rahvatarkus ja, ja, ja, ja, ja peaks toimuma nagu ühesõnaga, need, need, kes juba on kukkunud välja nagu pangasilmis, et need järsku on ikka, ikka toodud välja, et head kliendid, eks, see tundus nii uskumatu, et seda ärimudel ei saa töötada. Ja nagu samas, kuule, nagu nende inimestega sinna nende raha on pannud, noh, nende tootlust on ju, iga-aastast tootlust on ju, tuleb välja, et ikkagi on olemas see nii-öelda rahva vistum. Et ikkagi nagu nad suudavad välja sõeluda ikkagi need, need terad-sõkaldest isegi hoolimata sellest, et nad on, ütleme, võib-olla need inimesed, kes on tegelikult panga jaoks nagu nii-öelda välja kukkunud, on ju. Et nad suudavad ka ikkagi nagu tekitada väga varaliku marginali.

Ma mõtlen nagu ettevõtte seisukohalt, et noh, kui ma ei tea, võib-olla see kohvitassi näide, mida ma toon, on erakordselt rumal, aga ma lihtsalt jään selle juurde, kuivõrd ma kogemata tõin selle, et kui ma olen selle uut tüüpi kohvitassi tegija, et kas mul on üldse otstarbekas minna sellisesse Fundwise'i keskkonna või et äkki mul tuleb sellest palju rohkem jama potentsiaalselt, kui ma sealt üldse raha saan? Äkki ma saaks seda raha kuskilt mujalt, lihtsamini?

See on küsimus ikkagi tingimustes, on ju, ma mäletan seda, et kui arengufond alustas investeeringutega, siis esialgu olid need tingimused nii karmid, kogu need aruande kohustused, kõik vahetäärdejad ja nii edasi, ehk siis ükski normaalne start-up ei lendu arengufondi käest raha küsimust, see oli täiesti ebamõistlik, et see oli nagu kui nagu muu moel jagab sulle umbes nii, et ole ja võta mu raha, on ju, too mulle kuld tagasi, on ju, noh, arengufond oli umbes selline, et noh, et kui palju ma pean maksma teile, et te üldse nagu mulle maksaksite midagi, on ju, Minu meelest on selline, selline piir oli, on ju, et, et, et selles mõttes nagu see alati nagu, nagu noh, küsimus on nendes tingimustes, et kui palju sa vaeva pead nägema, on ju, ja kokkuvõttes on sul ju vaja ainult investeeringut saada ja sa teed... Noh, sa

tahad oma numbrit kätte saada mingisuguse...

No selles mõttes, et ikkagi lõppkokkuvõttes selle pakkumise ühesõnaga, et kui palju ta tahab ja mis tingimuste eest ta seda pakub, teeb ju ettevõtja ise, et selles mõttes see, kas ta sellega investorile jääb, on teine küsimus, aga, aga ühesõnaga, et ikkagi Et tal tõenäoliselt on nagu paremad tingimused, kui rääkides üks-ühele läbi näiteks paari investoriga, kes tõenäoliselt tahavad tult rohkem saada, kui ta ise esimesel hetkel pakkub.

Aga teistpidi jälle, mis on nagu miinus sellistel crowdfundingutel, sellises noh, ütleme ettevõttesse võtmisel, on see, et ega sa üldjuhul ei taha ju ainult raha saada. Et sa tahaksid saada ka seda know-how'd, sa tahaksid saada mingit teadmust, kuidas paremini müüki teha, kuidas paremini kliente leida ja nii edasi, ja seda siis praegu nagu noh, nii lihtsalt ei tule, eks, et nad on ikkagi nagu Ja kui nad on sul tagapingi sõita, on ju, siis, siis nad ei ole sul nii-öelda igapäevaselt kambas ja kaaslase tegemas, on ju, et, et seetõttu nagu noh, ikkagi nagu ütleme... Ma

just mõtlen, et nad ei ole kambas välja arvatud, siis kui jamaks läheb, siis nad on kohe kambas. Siis nad, siis nad on ju kohe platsis ja küsi, küsivad igasuguseid

asju. Siin ongi see, nagu nad ju tegelikult on ju valmis ka riskima, et, et see on lepingute küsimus...

Noh, ja seda me ütleme selgelt välja, et noh, iga seda tüüpi investeering on risk ja noh, ühesõnaga, et te peate seda ise Et aga, aga selle noh, see, et kui palju neid nii-öelda, kui palju nendega suheldakse, seda, seda grupi siis nii-öelda potentsiaalseid fände või toetajaid ära kasutatakse, see on juba igaühe enda asi, et loomulikult me soovitame seda noh, kommuniktsiooni võimalust kasutada, aga aga me ei, me ei sunni seda tegema. Kui palju teil... Et Hooandja puhul on see selgelt nagu töödand, kui ühesõnaga, mida rohkem need või, või paremini need projekti tegijad on suhelnud oma siis Hooandjatega, seda, seda paremini on see asi töödand. Et ka siis, kui nad näiteks muudavad oma plaani või ütlevad, okei, meil läheb veel kaks kuud kauem, et see asi valmis saada, kui nad seda korralikult kommunikeerivad, siis ei ole probleemi.

No parim näide, kaks kuud kauem oli Vaarik, eks ole, kes saatis neid kirju, et saab, saab, ta, ta läks ju aasta üle või midagi sellist, eks ole, ja valdav enamus tuli kaasa ju ikkagi.

Aga korralik raamatuse kokku

võtta. Et kas teil on Hooandja kogemuse järgi

olnud ka mingeid tõsisemaid jamasid? Ei, selles mõttes, et ja noh, ka muud, et, et selle, ei ole olnud ühtegi nagu sellist asja, et, et asi oleks tegemata jäänud, et, et on olnud sellised asjad, mingid vähed ei jõua kohale või, või noh, ma ei tea, inimesed käivad küsima, et, et ma ei jõudnud kontserdile, et kus ma plaadi kätte saan ja seda tüüpi asju, aga, aga otseselt midagi tegemata jäänud ei ole. Nii et selles mõttes ma arvan, et see nii-öelda crowd control selle, selles mõttes, et crowd kontrollib seda, et kui sada inimest sulle otsa vaatavad ooteva pilguga, siis see m

Aga ma ütlengi, et noh, me vaatame sedasama nagu kokkuvõttes, keegi peab ikkagi seda nii-öelda rahvast nii-öelda organiseerima, ehk siis me vaatame Uberit, endal ühtegi autot ei ole, aga no meile nüüd on organiseeritud ja ettevõtte väärtus tänaseks vist juba... suureks viiskümmend, kuuskümmend miljardit dollarit on ju, Airbnb endal ühtegi, kuigi nad nüüd vist hakkavad ka päris nagu tegema, nii et nad ikkagi nagu muretsevad ka endale, mingid pinnad, et, et et põhiliselt endal midagi ei ole, aga näed, noh, ma organiseerimisega jälle, ma olen unicorn, lift ümberi ko, konkurent USA-s, unicorn, ehk siis nagu siin ka, on ju, et, et kui see nagu noh, võib-olla inetu küsida on ju, aga ütleme nii, et, et kas, kas hoo, hoo andmisega elab

ära? Jah, selles mõttes või jah ja ei on õige vastus, et ütleme, et, et kui me seda hooandit käima tõmmasime, siis me eeldasime ka, et see algne nii-öelda töö ja rahainvesteering sinna otseselt läbi, läbi Hooandja ära ei tasu, aga noh, see oli teistpidigi eksperiment. Ja noh, nii-öelda õppetund, et me seda sama õppetundi saame nüüd kasutada Fundwise'i juures ja teha asja, mis, mis on noh, nii-öelda ütleme, mõeldud rohkem ära tasuma.

Ma just tahaksin mõtlema selle Airbnb näite peale, et kui, et kui Airbnb pakub ka kinnisvara crowdfundingut, mõtle kui huvitav projekt, see võiks olla, et on Airbnb ehitab renti, rendiks mõeldud kortermaja heasse asukohta ja sa saad olla selle osaline. Läbi Airbnb väga huvitav, võib-olla täitsa läheks.

Ma ei saa seda kommenteerida.

Miks, miks ma ei

saa? Minu meelest on seda täpselt teadki praegu.

Aa, okei, no näed, aga teeme siia pausi ja siis oleme kohe tagasi.

Restartisaade on eetris tagasi, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja meil on külas Henri Laupmaa, räägime hoo andmisest ja ühisvara ühisesse kasutusse andmisest.

Sellised ühis või rahva nii-öelda projektid vajavad väga hea koordinatsiooni ja igasugune koordineerimine kokkuvõttes nagu vajab nagu väga head informatsiooni või, või datat, et sina, Henri, oled ka suur nagu avatud andmete või ütleme, open data nagu entusiast olnud, et, et räägiks sellest ka, et et sinu nägemus sellest, mis meil täna nagu Eestis toimub, kas need sammud, mis nagu, nagu siin valas on nagu astutud, et, et, et kas see nagu kas see aitab meil kaasa nagu, nagu, nagu, nagu, nagu uute rahva, ütleme siis nagu rahvaalgatusprojektidele või, või, või, või me oleme ikka, oleme veel väga lapsekingades?

No ma arvan, me oleme lõpuks liikuma hakanud, et, et nüüd viis aastat tagasi me hakkasime selle teemaga pihta Eestis ja siis nüüd, nüüd esimesi vilju hakkab näha olema, ses mõttes, et et selle aasta alguses sai täis maagiline tähtaeg, et kaks tuhat viisteist oli avaliku teabe seaduse sisse kirjutatud, et peaks mingid õppetata asjad nähtavale ilmuma ja siis selle peale hakkasid ka erinevad riigi institutsioonid liigutama, ehk siis ja on tekkinud mingi ümarlaud sel teemal ja, ja mingid rahastusallikad, nii et Et ma nüüd loodan selle aasta jooksul näha esimesi huvitavaid nii-öelda pääsukesi avaandmeid teile.

Aga ma pean siin kurvastama, et olles nüüd sealpool lauda nagu, et ei, ei, mitte seda, et on ei, aga, aga aga mitte seda, et ei tahaks nagu neid andmeid nagu lahti teha, et see ei ole nagu probleem, aga, aga kuna keegi nagu ei küsi või, või ütleme noh, nagu soovi ei ole. Siis ma ei näe, ma tõesti, ma tõesti ei näe täna nagu mingit erilist entusiasmi, kuidas ma ei tea, erinevate ministeeriumite IT-töötajad nagu, nagu, nagu suruksid siis nagu seda andmestikku sinna sellesse portaali, on ju, et et noh, portaal on küll püsti, aga, aga ütleme, masinloetaval kujul seal väga palju sisu nagu ei ole, et, et...

Ma ütlen lihtsalt, et tellijat ei ole.

Ei ole keegi nõu, on ju, kuna meil on väike turg, eks meil on siin noh, ütleme nii-öelda miljon natuke peale inimest, on ju, ja maksvaid kliente, kes maksaksid nagu eestikeelse noh, mingi teenuse eest, on, on niivõrd vähe, tasub peale teha midagi.

No teistpidi on see, et need samad andmestikud on, no see ei ole ainult Eesti teema, eks, et, et paljudes teistes riikides on need andmestikud väljas ja noh, Briti on võib-olla see Euroopas kõige parem näide, aga aga noh, tegelikult kõik Euroopa riigid teevad seda ja noh, samas, kui sa tahad küll Euroopalis midagi teha, siis sul oleks vaja ka nii-öelda võrdlevat asja siin, et, et noh, näiteks alustades siit ja minnes kuhugi mujale, et selles mõttes oleks see abiks ka kõikidele misiganes, tehnilistele platvormide tegijatele, kes seda teevad.

Iseenesest on see ju õige ja ütleme, kui ausalt, me vaatame täna, on ju, et ega konkurentsieelist kipubki olema puhtate andmete pealt, on ju, kui me täna vaatame Google'it või Apple'it, ükskõik, mis valdkonnad ette võtavad, noh, ma ei tea, kes tahab tervishoidu minna, kes tahab hakata autosid tegema, eks, et tänu sellele, et tal on olemas meeletu kogu staatat. või andmeid võrreldes nagu teiste nagu, nagu ettevõtetega, on kohe kooblik konkurentsieelis. Ja siin on tegelikult ka Euroopas üha rohkem hakanud tõusma pea, tõstma pead, see initsiatiiv, et, et äkki peaks nagu muutma Euroopas üldse nagu sellist nagu andmete käsitlust. Ehk siis kes on andmete omanik, täna on see, et kui sa kasutad oma telefoni, siis selle telefoni nii-öelda noh, nii-öelda platvormi omanik, on see siis nagu Apple või, või on see Google ja Android, eks see, et et üldjuhul see informatsioon kukub nagu sinna, et et mis oleks, kui, kui andmed jätkuvalt oleks nagu nii-öelda vara, aga selline vara, mis on nii-öelda noh, on kelle nüüd nii-öelda kõigi oma, et ta ei ole sõna otseses mõttes, et sul kui andmete omanikul on võimalik kolmandal osapoolel öelda või volitada, et Et kui sa tahad saada minu liikumisandmeid, mismoodi mina näiteks siin Tallinna linnas liigun, siis ole hea, pöördu Apple'i poole ja, ja Apple peab nüüd selle masinloetaval kujul välja andma. Ehk siis noh, muuta seda käsitlust, et mitte Apple ei ole andmete omanik, vaid mina kui andmetekitaja kui andmete objekt, olen andmete omanik ja kui ma tahan seda kolmandale osapoolele välja anda või noh, volitada, eks, et siis masinloetaval kujul noh, see peaks nagu võimalik olema, on ju. Et kui selline reform nagu, nagu Euroopas nagu läbi läheks, see oleks ikka paras raputus nagu, nagu, Oota,

aga too mõni näide ka, et paremini aru saada, mis, mis me siis saaks teha?

Ei, ma ütlengi, et täna selleks, et kui sa tahad teha näiteks ütleme, mingit parema liikumisäppi noh, mingis, mingis linnaosas või, või, või, või linnas on ju, selleks, et koguda kokku endale nagu noh, minu, minimaalne andmehulk selleks, et üldse teha mingeid järeldusi, sa peaksid motiveerima ära nagu mingeid tuhanded inimesi, kasutama mingit seadet, millega sa siis andmed kogud.

Ütleme, Google teeb seda läbi Google Mapsi ja Waze...

Ei, no Google teeb seda läbi selle, läbi selle Telefoni käes ja ta iga kolme sekunda, kolme sekundaga mõõdab, kus sa oled, on ju. Ehk sa tegelikult oled need andmed nagu tekitanud, aga nüüd see vahepealne, see on Google'i käes ja sa kuulid kätte seda informatsiooni, on ju. Et nüüd ongi see mõte, et sa nagu paned andmete omanikuks nagu andmete tekitaja, ehk sinu enda, ja noh, Euroopa nüüd ütleb niimoodi, et noh, meil Euroopas on niimoodi asjad. Ja, ja nüüd, kui näiteks ütleme, sama äppi tegija ütleb sulle, et kuule, et aga noh, ma ostan sulle õlle, et ole hea, et andma, anna, ja kui see usaldab mind, et anna mulle oma, oma liikumise andmed, on ju, ma kasutan seda oma selle nii-öelda äppi tegemiseks, on ju, noh, sinu enda otsus, kas sa oled nõus või ei ole nõus, aga kui sa oled nõus, masinloodetaval kujul on võimalik küsida nagu kurgist need andmed, andmed välja. Et...

Aga miks, miks sel juhul nagu Google peaks neid üldse oma kulu ja kirjadega kuskil serverites säilitama ja neid koguma? Et noh,

kusjuures see noh, mis ongi nagu huvitav, et, et ma, ma tõesti loen nagu kuid, et millal juhtub see, et, et mitte mina ei maksa enam, ma ei, Apple'ile selle iPhone'i eest, vaid, vaid tema maksab mulle selle eest, et tema, tema platvormi, täpselt, tema platvormi ma kasutaksin üldse, on ju, et et see on noh, see on nüüd hea küsimus, on ju, et, et aga, aga mõtlengi, et tema kasutab ka neid andmeid. Ja, ja, ja nii naljakas kui see ei ole, et, et kokkuvõte sellisest reformist, vaata, et needsamad äppid ja Google'id põhjeldakse isegi rohkem, sellepärast et neil nagu saada nagu noh, informatsiooni, ma ei tea, a la kuidas näiteks Mercedese autoga sõitja oma autot kasutab, noh, täpselt samamoodi on võimalik vastupidi, või infot kätte saada, on ju, või, või, või, või avaliksektorist infot kätte saada.

Infokommunism.

Mitte, see tegelikult looks täiesti uut tüüpi...

Infoturu nii-öelda.

Aga sa hakkad, täna müüma natuke midagi Apple'ile, homme müüma midagi Google'ile, ühesõnaga see on täiesti uut tüüpi tuur, täiesti uut tüüpi majandus, luut, noh, tekkis uut tüüpi ettevõtteks, kui seda data't vahendaksid, on ju, siis teeksid selle volitusnormid väga lihtsaks ja nii edasi, on ju, et see oleks täiesti nagu uut tüüpi töövahendus.

Aga see peaks kehtima sel juhul ka, ma ütleme, näiteks toidupoe kohta. Kus ma käin ja ma tekitan andmeid. Mõte olekski selles,

ja aga mõte olekski selles, et see kohustus ei ole mitte ainult Apple'ile või Google'ile, vaid ongi see, ükskõik, kes mingeid andmeid kogub, peab andma objektile, nagu seda välja andma, kusjuures Eestis see selles mõttes on ju täna olemas, kus mina tahad teada, et see on isegi mitte ainult Eesti või üle Euroopa Liidu, kus sa tahad teada andmete kogu, see on ükskõik millise andmekoguja ko, poole võimalik pöörduda. Täpselt,

mis

te minu kohta kogute, ja nüüd me astume siit ühe sammu edasi. Et, et vähe sellest, et sa ütled mulle, et mis sa minu kohta kogud, vaid sa pead olema võimeline seda mulle masinloetaval kujul välja andma, kas siis mulle või minu poolt valitatud kolmandale osapoolele.

Jah, see oleks iseenesest väga huvitav, näiteks mul ei õnnestunud kätte saada, ma küsisin eelt tegelikult näiteks, et andke mulle kõik minu trackimisandmed, mis teil nagu mastidest on ja nad keeldusid mulle selle välja andmast. Et, et noh, ühesõnaga, mida

nad... Minu autoteenindus keeldus mulle välja andmast minu autoteenindus ajalugu. Mille eest ma olen ise maksnud.

Ma kardan, et siin äkki rikutakse isegi

seadust. No tõenäoliselt, aga see ei ole minu jaoks ka nii tähtis, et ma viitsiks hakata, eks ole, neid kuhugi kaebama, aga noh, põhimõtteliselt me räägime, et see isegi selliseid asju nad ei anna välja täna.

Aga mõte olekski see, et, et, et pööra, pööra, pöörata nagu tagurpilli, see asi nagu täiesti. Et ja, ja kui seda nagu natuke, natuke edasi mõelda, siis see avab nagu täiesti uut tüüpi noh, jällegi nii-öelda sellesama crowdsourcing'u võimalused, nii andmete nii-öelda... Jaa, ongi, et noh, ma teen, ma ei tea, Kalamajas igal, meil on nagu kannu õlut, on ju, ja ma saan endale kokku nagu mingi hunniku... Mis võimaldab mul teha nagu kiiret innovatsiooni, selle asemel, et ise kulutada nagu noh, ma ei tea, aasta või kaks selleks, et endale mingi miinimum nagu, nagu, nagu

see.

Täpselt, mis tähendab seda, et sa nagu liigud nagu lähemale sellele, et sa ei ole enam nagu, ühesõnaga jällegi, et noh, et, et täna nagu Google'il ja Apple'il seda väga lihtne teha, aga nüüd sa nagu seda vähendad seda nagu, nagu konkurentsieelist.

Sest ma arvan, et tegelikult Eestis noh, vaadates, kui palju ka on erinevaid riiklikke andmekogusid, millest osaliselt võiks ka vabalt ise kasutada või selles mõttes, et enda kohta käivaid andmeid näiteks sealt, et sa saaks ristkasutada mingeid sealseid andmeid, võib-olla mingeid Google'i andmeid ja mingid, mingid avalikke andmeid näiteks, mis on õppetaotlena kättesaadavad. Et, et see iseenesest tekitaks võib-olla mingeid täiesti uusi ka rakendusvõimalusi.

No aga kui Euroopas on igasuguste reformide läbiviimine mitte just väga lihtne, eks ole?

No kuule, me oleme isegi banaani pikkused ja kõverused, äraksandega see...

See oli küll prantsuse koyana siis eri nii-öelda soodustuse jaoks.

Aga mis, mis, mis faasis see idee on, kas ta on siin me, meie kolme vahel või on ta mingis muus faasis? Et päris nii meie kolme vahel ei ole, eks siis jah, ta on Eesti vähemalt selles mustand dokumendis, mille, mis on nagu Eesti nagu nii-öelda poliitika soovitused nagu Euroopas on, on, on, on ta vähemalt nagu, nagu nii-öelda arutluse all, teda on arutletud Ansipi digital marketi raames, no üks näis, kas seal lõpuks jääb sisse või ei jää, eks, et küll aga ta on britid väga kõvasti nüüd üles korjanud ja hakanud pushima, Ja näiteks ka Soome open source'i kogunud, ehk siis kes nagu noh, ütleme nii, et kõik need tulevad seal nagu sellel teemal, lähenevad nagu noh, noh, pisut nagu oma nurga alt, eks, aga see ei ole päris selline asi, et noh, et, et, et kolm meest kuuris, eks, et huvi on ja, ja jällegi nagu, kui sa hakkad mõtlema, et aga, aga mismoodi me siis vähendame seda, seda nii-öelda seda, seda vahet, mis meil on nagu nende suurte nagu andmemonopolitega, nagu need samad Apple, Google, on ju, et kuidas me seda nagu või noh, ükskõik, ükskõik mis valdkond, on Et siis ega sul väga palju muid variante ei ole.

Ma arvan, Euroopa poolt oleks eriti mõistlik aru sa seda, ei Apple ega Google ei asu Euroopas või nad on ikkagi USA päritolu korporatsioonid, et nii-öelda ühtlustada seda võimalust, siis, siis tasuks neilt vähemalt andmed siia ka kasutusele võtta.

Jaa, ja jõuvõlaga on olemas ju ikkagi turumaht, eks, et nagu sa noh, viiesaja miljoni turuga sa ei on ju.

Ma arvan, et selles küsimuses nad jonnivad, seal ikkagi põhimõtteliselt sa tahad täna minna Google'sse ja sundida neid jagama, seda, mis on nendele kõige väärtuslikum.

Tead, ma olen natuke vist uudised siin, ehk siis vot see on sama, et esimene emotsioon ütleb meile, et see on ei, aga just see, et kuna neil on olemas täna nii API Google'i platvorm, millega sedasama nagu, olla see nagu hea kolmas osapool, kes ise võiks nagu need andmed nagu mujalt nagu saada, mida muidu nad ei saaks, on ju, siis nad on, ütleme nii-öelda, et nad on tagasihoidlikult positiivselt selliste ideede suhtes, vähemalt om Et see ei ole üldse nii, nii, nii... Ma

arvan, et kui Euroopa survet avaldaks, siis nad küll ei, ei noh, ühesõnaga vastu ei põniks.

Ma arvan, et siin isegi pole vaja survet avaldada, et just seesama, et see avab ka nendele täiesti uued võimalused. Ehk siis, et see, see ei ole nagu, nagu päris nii mustvalge.

Jah, ja kui me räägime isesõitavatest autodest näiteks, eks ole, siis kui oleks mingisugune viis kättesaata kas või see telemeetria, mida iga auto tekitab ja salvestab endasse ja seda hakata suures koguses analüüsima.

Aga kellele kuuluvad need andmed? Et

noh, ma

arvan, et Apple oleks väga rõõmus või, või, või Tesla oleks väga rõõmus sellist, sellise informatsiooni üle või Google. Meie saade muide on sellise revolutsioonilise ideega läbi,

ütle mingi aastaarv ka, Taavi.

Oi jumal, ütlesin, selles mõttes on sul õigus, et Euroopa Liidus asjad nagu jahvatavad vaesedalt, aga naljakas ongi see, et, et iseenesest nagu nii-öelda need alusseadused, et, et ala, et et ma pean saama teada, mis andmed minu kohta kogutaks ja mul peab olema õigus nüüd välja küsida, et need reeglid tegelikult on Euroopa Liidus olemas. Ehk siis ainuke märksõna võib-olla ongi, mis on täna veel puudunud sõna, masinloetaval kujul, ehk siis nagu, et, et mitte see, et ma lähen pöördun kellegi poole ja saan paberil, ma saan, ma saan masinloetaval kujul. Ja seda on ääretult, ääretult vaja, et ma ütlen, kas selle, sellest vaatenurgast, kui täna Eesti ettevõtja läheb nüüd Saksamaale ja hakkab seal tegutsema, kuigi ta võib-olla Eestis nagu kakskümmend aastat maksnud ära korralikult kõik laenu tõiketab päevad ja nii edasi, Saksamaal oma krediidiajaloo kõik on null, eks, ta alustab puhtalt lehelt. Ehk siis noh, seesama info nagu noh, liikuma panemine noh, informatsiooni kolmandale osapoole nähtavaks tegemine, nii edasi, on ju, et see kõik muutuks palju, palju lihtsamaks ja, ja, ja ma ütlengi, et, et siin võib olla see, et, et noh, mismoodi jälle nagu Euroopa Liit innovatsiooni pildis nagu tagasi saada.

Hüva, aga aitäh kõigile, kes kuulasid, aitäh kõigile, kes osalesid ja Restart eetris jälle nädala aja pärast!