Aga mis tal siis nii väga viga on, ega ütleme, riigiasutuste või riigiettevõtete või, või ütleme, ütleme, avaliku sektori kodulehti, mis oleks erakordselt ilusad, väga hästi disainitud, ongi väga vähe, kui neid üldse on?
No Janno, te olete kindlasti teinud avalikule sektorile mitmeid erinevaid projekte, mis sinu kogemused ja kokkupuuted on, et kas seda tarka asjadest arusaavat ja raha lugevat tellijat on seal avaliku sektori poolt või ei ole?
No eelmises plokisjal me rääkisime pikalt ühest saja tuhande eurosest koduleheküljest, mis nagu suures pildis Väga, väga, väga pilli ei puhu või siis ikkagi nagu puhub ka selles mõttes, et, et iseenesest Eesti võrreldes muu maailmaga IT-le kulutab kolossaalselt vähe raha. Ehk siis noh, koos palkade, koos investeeringute ja, ja ütleme, nii-öelda hooldus, iga, igapäevase hoolduse ja, ja nii-öelda halduskuludega kulutab Eesti, no meil on umbes, on tuhat spetsialisti avaliku sektori peale kokku ja kulutatakse umbes viiskümmend miljonit eurot. Aastas? Aastas, jah, mis on umbes nelikümmend korda vähem kui näiteks Soomes. Ehk siis Soome kulutab kaks miljardit.
kui huvitavalt see võib välja paista, sina, eks ole, kes sa noh, nüüd, nüüd töötad avalikus sektoris, sa, sa näed seda väga suurt pilti ja ma, noh, kahtlemata sul ongi õigus, eks ole, ja see ongi kõva saavutus, teiselt poolt, mina töötan ajakirjanikuna ja iga jumala aasta jõulude ajal hakkan ma saama riigiasutustelt neid e-jõulukaarte, tõenäoliselt vähemalt kolm tuhat euri laks. Vähemalt. Ma arvan, et mõnikord on seal kulutanud mitu korda rohkem. Ja ma vaatan seda poolt ja ütlen, minu meelest see ei ole normaalne.
tea, kuidas see praegu, need protsendid on, aga ma mäletan, mingist ajast loeti, et kogu Eesti IT-sektorist kas kolmkümmend viis, nelikümmend protsenti tegelikult püsis, ütleme, toot, püsis avaliku sektori hangete peal või raha peal, et et kuuskümmend või kolmkümmend, nelikümmend protsenti Eesti IT-sektori käibest tuli avaliku sektori tellim Jah.
Ehk siis, ja kriisi ajal, ehk siis kui erasektor ära kukkus, siis avalik sektor oli ainuke see tellima ja õnneks see kriis sattus täpselt sellele ajale, kus just nagu Euroopast oli järjekordne euroraha lael tulnud. Ja see on olnud täna Eesti IT, IT üks suuremaid miinuseid, et ega me investeeringuteks kasutame ikkagi ainult peamiselt, ma arvaks, ma, võib-olla ma eksin, aga ütleme seitsekümmend, kaheksakümmend protsenti just nimelt euroraha. Et kui üks hetk, kes euroraha otsas on, siis meil nagu ütleme nii, et IT-investeeringute tegemisega nagu majad arvestanud ei ole ja noh, seda poliitikat täna nagu, nagu ajate oma meeskonnaga muutmas ongi. Aga jah, et täna selgelt on, kui me vaatame Eesti-siseseid kliente, siis suurim tellija on kindlasti arvelik sektor. Ehk siis pangad, telekomid oma mahtudelt on ikkagi oluliselt väiksemaks kukkunud. Aga nad
See on üks huvitav trend ja täiesti erinev võrreldus muu maailmaga Eestis, ehk siis kui siin mõni süsteem on just tavalikus sektoris minu arust ära elanud, siis lükatakse puhtaks, no täiesti, plats täiesti puhtaks ja, ja tehakse nagu, nagu noh, tühja koha pealt uuesti. Et me vaatame, me oleme praegu väga uhked, näiteks ma ei tea, Maanteeameti infosüsteemide peale ja nii edasi, noh. alles siin tehti, noh, kaks tuhat üheksa tehti süsteeme, kaks tuhat kuus tehti süsteeme, nüüd on jälle kokku lükatud, kõik jälle noh, otsast peale tehtud, eks. Ja kokkuvõttes tuleb välja, et, et see on isegi nagu rahalises mõttes nagu säästlikum, kui see, et sa käid selle MacKyveri teiviga ümber, täpselt. Et noh, ega seesama soomlaste kaks miljonit eurot, mida nad kulutavad, enamus sellest on hooldusraha või ütleme see haldus, see, et sa hoiad seda vana nii-öelda üleval, eks. Ja ütleme noh, meil on jätkuvalt viis tuhat Soome riigi jaoks aitab seda, seda koodi üleval hoida ja nad ütlevad, et neil väga suur osa koodist on kolmkümmend aastat vana. Rääkisime Uus-Meremaa IT-pealikuga, Uus-Meremaa mees ütles, neil on siiamaani kolmkümmend viis miljonit koboli koodi, koodi rida. Ehk siis ja need mehed, kes nagu enamus, kes see progenud on, on kõik surnud tänaseks, on ju, et noh, et et kuidas sa hoiad midagi sellist üleval ja kuidas sa lähed üldse midagi sellist looma või muutma, on ju, et et tõenäoliselt on lihtsam teha seda, et sa nagu noh, ühelepanu ütled, et
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]