Käes on teise mai pärastlõuna ning nagu ikka selle laupäeviti, siis on Kuku raadios eetris Restardi saade, see on saade, mis kõneleb IT-ärist ja IT-poliitikast, nagu me täna kavatseme teha, meil on stuudios saatejuhid Hendrik Roonemaa ja Taavi Kotka, on riigi infosüsteemide osakonna juhataja Aet Rahe, tere. Tervist. Ja Skype'i otsas on meil Janno Siimar Velveti-nimelisest loobüroost, kes veebiprojektide ja veebilehtedega päris palju tegeleb, tere, Janno. Tere. Ning me räägime täna, no millest ikka, tulenevalt sellest samast suurest Riigikogu kodulehe, ma ei teagi, skandaalist, skandaaliks on seda palju nimetada, aga ütleme, et puhkenud arutelust ja erimeelsustest selle üle, kas saja tuhande euro eest tehtud Riigikogu koduleht oli piisavalt hea või ei olnud piisavalt hea ja ma tahaks ikkagi laiemaks minna, et mitte ainult terve saate ühest kodulehest rääkida, et me arutaks siis Taavi, et kuidas, kuidas tehakse riigis selliseid suuri IT-projekte ja miks need just nii tehakse?
või? Või oli, või oli Futsutsu, HP oli kindlasti jah, HP-li ka, Mingos on ka Eesti asjadest näiteks Futsutsu, mis on suur Raapani kontsern, aga aga nad on üldjuhul lõpetanud ikkagi noh, kas, kas väga napiga või, või, või isegi ainult kahjumisse, et, et noh, kas HP rohkem on teinud Eesti turu peal asju või ei ole, on ju, et, et sul ei ole väga pikka nimekirja siin. Aga ütleme jah, et see keskmised hanked Eestis ikkagi noh, infosüsteemide puhul noh, maavalitsed on jäänud sinna kuskile nagu ütleme noh, kahesaja viiekümne tuhande kuni kuni miljoni euro vahel umbes, on ju, või noh, et oskad sa täpselt kommenteerida.
See on üks huvitav trend ja täiesti erinev võrreldus muu maailmaga Eestis, ehk siis kui siin mõni süsteem on just tavalikus sektoris minu arust ära elanud, siis lükatakse puhtaks, no täiesti, plats täiesti puhtaks ja, ja tehakse nagu, nagu noh, tühja koha pealt uuesti. Et me vaatame, me oleme praegu väga uhked, näiteks ma ei tea, Maanteeameti infosüsteemide peale ja nii edasi, noh. alles siin tehti, noh, kaks tuhat üheksa tehti süsteeme, kaks tuhat kuus tehti süsteeme, nüüd on jälle kokku lükatud, kõik jälle noh, otsast peale tehtud, eks. Ja kokkuvõttes tuleb välja, et, et see on isegi nagu rahalises mõttes nagu säästlikum, kui see, et sa käid selle MacKyveri teiviga ümber, täpselt. Et noh, ega seesama soomlaste kaks miljonit eurot, mida nad kulutavad, enamus sellest on hooldusraha või ütleme see haldus, see, et sa hoiad seda vana nii-öelda üleval, eks. Ja ütleme noh, meil on jätkuvalt viis tuhat Soome riigi jaoks aitab seda, seda koodi üleval hoida ja nad ütlevad, et neil väga suur osa koodist on kolmkümmend aastat vana. Rääkisime Uus-Meremaa IT-pealikuga, Uus-Meremaa mees ütles, neil on siiamaani kolmkümmend viis miljonit koboli koodi, koodi rida. Ehk siis ja need mehed, kes nagu enamus, kes see progenud on, on kõik surnud tänaseks, on ju, et noh, et et kuidas sa hoiad midagi sellist üleval ja kuidas sa lähed üldse midagi sellist looma või muutma, on ju, et et tõenäoliselt on lihtsam teha seda, et sa nagu noh, ühelepanu ütled, et
Jah, tõepoolest, sellise uue poliitikasuuna väljatöötamisega me hetkel tegeleme, et sellepärast ongi, selles mõttes on hästi, hästi huvitav protsess olnud see, et, et see mõte sai tegelikult alguse just sellest samast IKT investeeringute juhtimise protsessist, kus siis mingil hetkel hakkas välja paistma selline tõsiasi, et kui infosüsteemid väga vanaks hakkavad muutuma, siis, siis kulud... Kuulud kipuvad suhteliselt kiiresti suurenema ja, ja toona oligi põhi, põhimure see, et, et kuidas selline reeglist, reeglite komplekt nagu välja töötada või läbi, välja mõelda, mis aitaks siis sellisest liigsest, maintenance, kulu kumuleerimisest vabaneda. Aga mis on olnud nagu põnev selle, selle teema detailsemal uurimisel või, või mida me nagu avastanud olema, on see, et tegelikult olenemata sellest, et esmane reaktsioon sageli kipub olema see, et, et okei, et kui mingit väga keerukat infosüsteemi nullist uuesti kirjutada, siis on tõenäoliselt sellega seotud suhteliselt suured kulud, et kuidas seda ikkagi õigustada, see reaalsus on see, et, et üha sagedamini selgub, et, et tegelikult selle infosüsteemi uuesti mõtestamise käigus. leitakse viise, äriprotsessi selliselt optimeerida, et tegelikult see investeering tasub ära.
Ma tegelikult tahtsin ka just kommentaari, kommenteerida sama, sama nüanssi, kuhu te tegelikult praegu jõudsite, et seesama alguse kommentaar, et Eestist ei leiagi ju midagi üles, et need teenused on nii palju ja nii edasi, et see on ka jälle suurepärane näide sellest, et, et kui sa Teed kriitilistel õigetel hetkedel vaip-offi ja, ja mõtestad kogu oma äriprotsesse uuesti, siis ma ennustan, et väga paljud teenused, mis täna on interaktsioonipõhised teenused, muutuvad üha rohkem ja rohkem nähtamatuteks teenusteks, teenusteks, mis toimivadki selliselt, et, et seda kodanikuna isegi ei saa aru, et sul on teenust osutati, et, et õigetel ajahetkedel lihtsalt õiged teenused aktiveeruvad sinu jaoks. Ja seda on jällegi noh, ma ütlen, et kui sa oled igapäevaselt oma äriprotsessis sees, siis sa ei mõtle selliste asjade peale võib-olla nii out of the box, kui sa hakkad mõtlema siis, kui sa mõtestad kogu süsteemi uuesti. Ja, ja tehes seda sellise kümne või viieteist aastase tsükliga, siis tõenäoliselt on selle aja jooksul ka teiste silode, teiste valdkondade infosüsteemide võimekus oluliselt palju muutunud, võrreldes selle ajaga, kui sa oma infosüsteemi algselt lõid. Ehk siis seal on väga palju potentsiaali tegelikult muuta teenuseid järjest rohkem. Aga
Jah, et ma tahtsin tegelikult üle rõhutada selle, selle legacy infosüsteemide kontekstis ka seda väikest tõsiasja, et päris sellest ainult ei piisa, et, et tuleb, tuleb mõni asutus, kelle infosüsteem on vananenud ja, ja see, ja ainult selle argumendiga siis nagu uue lahenduse loomiseks vahend leitaksegi, et ei leita. Et, et see, et infosüsteem on, on vananenud, see on, see on üks asjaolu, millest lähtuvalt tuleb hakata siis nagu mõtlema, aga raha saab ikkagi siis, kui on ette näidata ka seda, et, et äriprotsessid on läbi mõeldud, regulatsioon on ülemõeldud ja nii edasi, ehk siis ainult jah, sellis, selle argumendiga, et infosüsteem vananes ja nüüd on vaja uus kirjutada, et päris nii need asjad ikkagi nagu ei käi. Et, et ja jah, noh, mina olen nüüd MKM-is selle investeeringute juhtimisega olnud seotud peaaegu et kaks aastat, Ja, ja see lähenemine, kus me oleme nõudnud igalt infosüsteemi arenduselt business case'i, tõestust selle kohta, et selle infosüsteemi arendamine tasub ära, et kuskilt tuleb raha tagasi. Et see on mõtteviis, mida poolteist aastat tagasi ei olnud üheski taotluses näha, mitte üheski rahastustaotluses, null. Sügisel oli seda, ütleme, pisut alla kolmandiku, nüüd meil oli just üks raund ja, ja hakkab looma, pilt läheb järjest ilusamaks ja selliste taotlustega, kus tegelikult reaalset business case'i taga enam ei ole, neid jääb järjest vähemaks.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]