Aga noh, võib-olla tulles tagasi selle juurde, et mis saab sellest elektromobiilsusest, siis Eesti vinklisse võttes siis. Noh, täna oleme me nagu jõudnud mingil määral sellisesse uuesse tehnoloogilisse paradigmasse, et kui, kui meil sihuke suurem muutus viimati oli, ütleme tööstusrevolutsioon. Kus mõeldi välja, eks ole, aurumootor, mõeldi välja raudteiatelefon, siis täna me oleme selles, kus meie kommunikatsioon on muutunud, meil on, eks ole, internet, see on maailma väikseks toonud. Me oleme liikumas nagu taastuvenergeetika poole ja siis viimane vinkel, ehk see nagu transpordi pool, see muutub siis elektrisõidukiteks ja niisuguseks isesõitvateks autodeks. Et hästi kihvt on nagu see, et miks ma arvan, üldse Eesti on olnud nii edukas, on see, et me suutsime selles esimeses paradigma muutuses kohe hüpata selle kommunikatsiooni nagu veduri etteotsa ja noh, tegelikult meie nagu alustasimegi selle, luues Skype'i koos rootslastega, eks. Et see oligi selle nagu paradigma muutuse esimene tõuge, et, et näed, sa saad tasuta helistada üle maakera, eks. Nüüd teine vinkel, mis, mis minule nagu tohutult head meelt tegi, oli see, kui me viisime läbi selle Elmo elektriautode projekti, et, et siiamaani, kui ma ütlen Saksamaale, et noh, et tegelikult meil on nagu üleriigiline elektriautode laadimistaristu, noh, nad ei suuda uskuda, et nad on nagu tohutult üllatunud.