See asi läheb ikkagi vajadusepõhiseks, see on vajadusel näiteks ka lahenduseks, aga teatav standardiseerimine siin kokkuvõttes ikkagi tuleb, et juba järgmine aasta tulemine seidas, Mis on siis Euroopa Liitu sisene nii-öelda siis digitaalse identiteedi vastastikune tunnustamine, et noh, et a la kui sa mäletad, kui oli, kui see oli panga kaudu sisselogimine omal ajal, et nüüd kui sa kujutad ette taanlast, kes on ütleme, oma panka sisse loginud ja nüüd tahab sealt, sealt samast Taani pangast siis nii-öelda kasutada Eesti e-teenust, siis me peaksime põhimõtteliselt vastastikku tunnustama, on ju. Sest halb on nagu see, et erinevatel riikidel on erinev arusaam noh, kõrgest turvalisusest. Noh, nii mõneski riigis võib juhtuda see, et, et et nemad logivad sisse sõna otseses mõttes raam, raamatukogu lugeja piletiga, on ju, ja meie peame vastu panema nagu noh, PIN2, on ju, et noh, et, et et noh, ühesõnaga, et et, et sellist nagu harmoniseerimise keerukust siin on ikkagi väga palju, ehk siis see ei saa üldse olema lihtne ülesanne. Aga noh, keegi peab sellega tegelema hakkama ja kokkuvõttes oleks ju tore nagu noh, Tal on, saad ju Portugali ID-kaardiga saada Eestis ettevõtet avada, noh, võiks ka vastupidi toimida, on ju. Aga noh, olulisem ongi see, et, et, et selline nii-öelda autentimine, noh, nii-öelda üksteise tunnustamine, noh, see on nagu tore, on ju, aga noh, põhiline noh, ütleme, fookus peaks ikka minema sellele, et et terve Euroopa ühiskond nagu päriselt ka hakkab nüüd siis digialdkirja kasutama, no sellisel viisil, nagu meie teeksime. Ja kui see juhtuks, siis oleks Junckeril kindlasti... Või midagi sarnast. Ja siis jah, Junckeril oleks neid töökohti