Aga noh, ega see suund sinna suu, suunas on, et ega see rändlustasu, see peaks tegelikult kaduma, et see ei ole nagu loogiline, siseturul see ei peaks niimoodi toimima ja noh. Kui vaadata siin mõningaid riikideks, Belgia ja Luksembur leppisid kokku, et nemad omavahel kaotavad selle ära. Ja ehk me loodame, et eks see nii-öelda trend laieneb. Aga ma libistan ennast kiiresti sellele kolmandale viimasele alale, sest muidu äkki me sellest ei jõuagi rääkida. Et kui me rääkisime ennest, sellest, enne sellest, kuidas kaupade teenuste turk toimib online'is, siis rääkisime nendest nii-öelda torudest. Ja siis see kolmas vaala on võib-olla pigem niisugune tulevikku vaatav. Et mida oleks vaja teha selleks, et me kahekümne aasta pärast ei oleks jälle samamoodi lõhkise külalise, vaatame siin kurvalt pealt, kuidas mujal maailma otseses. Suurettevõtted kahvavad endale Euroopa turgu ja meil ei ole nagu konkurentsivõimelisi konkurenti vastu panna. Et minu arvates tuleks tegelikult teha kolme asja, et üks on see, et vaata, et kuidas andmed Euroopas erinevate liikmesriikide vahel liiguvad ja kuidas, kuidas andmete portatiivsus või andmete kasutamine. Kuidas see on reguleeritud, kas see tegelikult see regulatsioon ja see viis, kuidas me andmeid käsitleme, et kas see vastab nagu sellele, mida tulevik taotleb. Et üha enam ja enam nii ettevõtted kui ka, kui ka turul tegutsejad vaatavad andmeid kui ressurssi. Ja kuidas meie sellesse suhtume, et noh, et see on üks küsimus, mis tuleb nagu ma arvan, ära lahendada ja ma arvan, hea baasi annab selleks ka, et tõenäoliselt selle aasta lõpuks. Andmekaitse on üle-Euroopa lihtsalt samal tasemel tagatud, kui me andmekaitse reformi läbi saame viia. Et siis me saame rääkida sellest, et okei, et ole ju tegelikult suurt vahet, et kas, kas ma hoian seda ühte bitti Saksamaal või hoian seda Prantsusmaal, kus on. Nii-öelda kellegi persooniandmetega seotud või kus on üldse ettevõtete andmed või siis masin. Genereeritud või masinloetavad andmed, et, et sellisel juhul peaks ka andmete nii-öelda vaba liikumine siseturul olema tegelikult tagatud. Teine teema, siin on standardid ja vastastik on ühildatavus. Et meil on terve rida valdkondi nagu tervis või transport, energia, energeetika, kus kõik, igas liikmesigis toimub mingisugune digiteemaline areng nende valdkondadega. Aga meil, meil tundub, et meil ei ole sellist ühtset lähenemist sellele, kuidas tagada see, et kui ma arendan midagi Saksamaal, et siis seesama arendus töötaks ka Prantsusmaal. Et me peaksime mõtlema, mõtlema selliste üleeuroopaliste standardite ja selliste vastastikuste ühildatavust peale. Ja kolmas on siis see, kuidas e-ühiskond toimib, mida teavidab väga hästi, eks ju, et kuidas nagu avalikud e-teenused, et kuidas neid arendada sellisel viisil, et need oleksid ka ülepiiriliselt ligipääsetavad ja et, ja et me võtaksime mingid printsiibid kasutusele, mis aitaksid tegelikult ettevõtetel nii-öelda e-ühiskonnas paremini toimetada.