See on nii naljakas, et me oleme Eestis sellega ära harjunud, et noh, et a la noh, isikui sa viisid kuskil mingil hetkel noh, mingi paberirüansi, mingi informatsiooni, siis me eeldame kohe sealtmaalt edasi, et, et noh, edasi läheb see informatsioon juba automaatselt Asutus on harjunud omavahel suhtlema, isegi seadus kohustab neid tegelikult omavahel suhtlema, et see on nii normaalne. Aga see on täiesti, kui see vaatamise Euroopas on noh, kuna neile puuduvad isikukoodid, puuduvad üldse võimalused, noh, tehnilised võimalused selle informatsiooni sidumiseks, siis noh, täiesti avastamata maailma. Ja sa oled sellega nii harjunud siin ühiskonnale, sa ei saagi aru, et, et millised seisid nagu Euroopa on, on ju, et, et see on mingi suur töö, hakata seda üldse ühtlustama, on ju.
No ja ma, tuletades meelde näiteks, mi, milline pool hüsteeriline vastasseis on ID-kaartidele näiteks Suurbritannias olnud, või iga kord, kui see teema üles tuleb, siis tuleb suur jama, et noh, ma, ma arvan, et kas või seesama isikukoodide küsimus, et noh, sul on väga raske seda hakata just standardiseerima.