AI_pealkiri: Telia Andre Visse ja Taavi Talve mobiilseadmete haldusest ja andmete turvalisusest ettevõtetes

Ma ütleks siia nii-öelda, nii-öelda näiteks elust, et meil õnnestus ühes ärimajas rääkida ka mobiilihaldusest. Ja, ja sellel hetkel, kui ma ütlesin, et tegelikult nagu miinimum peaks olema see, et sinu telefon ja parool peal, et et lihtsalt suvaline inimene ei saaks seda kätte, võtta infot sealt kätte, siis, siis selle peale enamus võttis taskust telefoni jälle ja vaatas, kas tal on parool peal. Ehk siis jah, tõesti, teadlikud kasutajad on täna nagu parooli peale pannud ja, ja see ei ole alati mitte sellepärast, et, et seal on mingid äriasjad sees, noh, hea näidane, oma sõbrale oma fotogaleriist mobiilist pilte, et näe, kuule, vaata lahe pilt, see esimene asi, mis ta teeb, on mis, ta hakkab ringi keerima, vaata muid pilte, sõnumitega on täpselt samamoodi, kui ma kellelegi ei näita mobiilist sõnumit, siis ta hakkab kohe seal ringi otsima nii-öelda, mis seal nagu muu on. Ehk tegelikult ka erakasutajad on aru saanud sellele, et, et kui mul on enda seade ja minu personaalne asi on seal sees, siis ta peaks olema lukus, et, et suvaline inimene paaris ei saaks võtta telefoni ja hakata mul sõnumeid lugema. Et, et, et aga millal me jõuame sinnamaani, et, et meil tekib nagu teadmine, et tegelikult on mul selline ettevõtte ärisaladused sees, et, et tavaline sihukene. E-posti sünkroniseerimise aeg on kuskil nädal aega, et, et tegelikult nädal aega e-posti on kogu aeg olemas ja, ja kui keegi saadab mulle uue, et oh jess, mul palk tõusis sellest kuust, saadab mulle, saadetakse pakkumine, et näed, siin on uus tööleping. Aabertöötaja võtab selle, vaatab, kuule, tema saab minust tuhat eurot rohkem, mis värk on, me teeme täpselt sama tööd. Ehk siis tegelikult need igapäevased asjad on sundinud selle, et väga paljud meie kasutajad juba tegelikult panevad ka parooli peale, lihtsalt sellepärast, et ei taha naabrile sõnumeid näidata. Aga selline üldine arusaam, et seade peab olema kontrolliärv, seade peab olema turvatud, on tegelikult Eestis ikka suhteliselt nõrk. Ja see on selles mõttes nagu paradoks, et, et arvutite turvalisus, isikuturvalisus, andmete krüpteerimine, see on niisugune igapäevane asi, millest kõik saavad aru, minu tööarvuti peab olema lukus. Aga seda, et mobiilis on ju täpselt samad andmed praktiliselt sees, see peaks olema lukus. Aga vot seda ma ei tea, et kas, kas see nagu peaks olema või ma ei tea, see on ju minu oma, minu taskus, noh, aga tegelikult peaks olema, kindlasti.

Kas sinna juurde käib ka mingisugune täielik krüpteerimine, ID, mobiilse ID-ga kuhugi sisse logimine või?

Krüpteerimise puhul on see, et, et noh, seadmed esiteks käsitlevad küpteerimist erinevalt ja näiteks iOS-i puhul on need kohe, kui sa paned iOS-ile koodi pealt, see krüpteerib tegelikult telefoni ära, et see on nii-öelda vaikimise sisse ehitatud. Androidis tuleb küll see krüpteerimine nii-öelda ja Windowsis ka tuleb see krüpteerimine selles mõttes eraldi aktiveerida, aga tegelikult on jah. Et see seade on ka võimalik grupteerida, küll on see, et, et Androidi puhul see grupteerimine teatud operatsioone telefoniks teeb aeglasemalt, mitte seda igapäevast kasutamist, aga, aga toimub nii-öelda suurte andmete vahetamist, siis grupteeritud andmete puhul on nii-öelda aeglasem, aga tegelikult on see võimalik ka grupteerida nii-öelda, aga, aga see liiklus selles mõttes toimub küll internetti, nii nagu e-post on selles. Tüüpiliselt ikkagi