AI_pealkiri: Telia Andre Visse ja Taavi Talve mobiilseadmete haldusest ja andmete turvalisusest ettevõtetes

Ma ütleks siia nii-öelda, nii-öelda näiteks elust, et meil õnnestus ühes ärimajas rääkida ka mobiilihaldusest. Ja, ja sellel hetkel, kui ma ütlesin, et tegelikult nagu miinimum peaks olema see, et sinu telefon ja parool peal, et et lihtsalt suvaline inimene ei saaks seda kätte, võtta infot sealt kätte, siis, siis selle peale enamus võttis taskust telefoni jälle ja vaatas, kas tal on parool peal. Ehk siis jah, tõesti, teadlikud kasutajad on täna nagu parooli peale pannud ja, ja see ei ole alati mitte sellepärast, et, et seal on mingid äriasjad sees, noh, hea näidane, oma sõbrale oma fotogaleriist mobiilist pilte, et näe, kuule, vaata lahe pilt, see esimene asi, mis ta teeb, on mis, ta hakkab ringi keerima, vaata muid pilte, sõnumitega on täpselt samamoodi, kui ma kellelegi ei näita mobiilist sõnumit, siis ta hakkab kohe seal ringi otsima nii-öelda, mis seal nagu muu on. Ehk tegelikult ka erakasutajad on aru saanud sellele, et, et kui mul on enda seade ja minu personaalne asi on seal sees, siis ta peaks olema lukus, et, et suvaline inimene paaris ei saaks võtta telefoni ja hakata mul sõnumeid lugema. Et, et, et aga millal me jõuame sinnamaani, et, et meil tekib nagu teadmine, et tegelikult on mul selline ettevõtte ärisaladused sees, et, et tavaline sihukene. E-posti sünkroniseerimise aeg on kuskil nädal aega, et, et tegelikult nädal aega e-posti on kogu aeg olemas ja, ja kui keegi saadab mulle uue, et oh jess, mul palk tõusis sellest kuust, saadab mulle, saadetakse pakkumine, et näed, siin on uus tööleping. Aabertöötaja võtab selle, vaatab, kuule, tema saab minust tuhat eurot rohkem, mis värk on, me teeme täpselt sama tööd. Ehk siis tegelikult need igapäevased asjad on sundinud selle, et väga paljud meie kasutajad juba tegelikult panevad ka parooli peale, lihtsalt sellepärast, et ei taha naabrile sõnumeid näidata. Aga selline üldine arusaam, et seade peab olema kontrolliärv, seade peab olema turvatud, on tegelikult Eestis ikka suhteliselt nõrk. Ja see on selles mõttes nagu paradoks, et, et arvutite turvalisus, isikuturvalisus, andmete krüpteerimine, see on niisugune igapäevane asi, millest kõik saavad aru, minu tööarvuti peab olema lukus. Aga seda, et mobiilis on ju täpselt samad andmed praktiliselt sees, see peaks olema lukus. Aga vot seda ma ei tea, et kas, kas see nagu peaks olema või ma ei tea, see on ju minu oma, minu taskus, noh, aga tegelikult peaks olema, kindlasti.

Ilmselt on inimesed ka hakanud juba aru saama, ma isegi praegu leidsin ajust, et. Tärn neli seitse oli Nokia kuusteistkümnel, see, millega sai eesti keele tagasi panna, kui keegi oli sul restoranis telefoni võtnud ja sinna ungari keele peale pannud, et. Et eks need turvalisuse asjad hakkasid juba algusest peale peale, siis kohe, kui mobiilid tulid. Aga küll, aga ma isiklikult ei tea ühtegi firmat, kus oleks mobiilide see turvasättingud peale pankade, et, et kui suurel firmal üldse tavaliselt tekib see valu ja vajadus hakata eraldi tegema omale turvapoliitikut mobiilidele?

Noh, nii-öelda turvapoliitika loomine ettevõttes, see on võib-olla natuke laiem küsimus, sest see tõesti nagu ei käi, keskendu ainult nii-öelda mobiilidele andmetele, võib-olla nagu natuke laiem ka, ka isikuturvalisus ja kõik muu. Kui me räägime sellest, et milline ettevõte peaks mõtlema sõna peale, et tema seadmed peaksid, on kuidagipidi turvatud, sealhulgas mobiilid, siis tegelikult hakkab ühest seadmest. Sellepärast, et kui sa oled ühe mehe ettevõte, siis tegelikult sa tõenäoliselt oledki mobiilne, siin ju kõik asjad ongi selles mobiilis ja sa peaksid juba selle peale mõtlema, et see asi peaks olema turvatud. Ehk ma ei paneks seda mobiiliturvalisust mingi hulga juurde, vaid see on pigem nagu küsimus selles, et, et kuidas sina tahad tööd teha, kui sa tahad mobiilset tööd teha, siis sa pead seda tegema turvaliselt. Et jah, kui me hakkame rääkima nii-öelda, et, et milline on ligipääs ja kas on turvatud ligipääs, kas inimesi kontrollitakse, meil on videovalve, kas meil on turvamist, see on tõesti nii-öelda suuremate ettevõtete küsimus. Ja, ja, ja kui me vaatame täna turule, siis tegelikult niisugust turvalist keskkonda meil naudivadki suuremad ettevõtted. Et sest neil on turvapoliitika ja neil on väga selgelt turvajuht, kes tuleb ütlema, kuulge, et meil on mobiilid tegelikult turvamata, me peame sinna midagi tegema. Ja siis nad hakkavad otsima mulle partnerit, kes neile nii-öelda pakub litsentsi, pakub neile juurutuse ja siis nad nii-öelda hakkavad ise, ise lahendama. Aga väike ettevõte, nagu keskmine Eesti ettevõte on kuskil alla kümne inimese, neil ei ole oma IT-inimesi, neil on tavaliselt nii-öelda targad kolleegid, kes tulevad printermuresid lahendama, et neil ei ole niisugust nagu visiooni paigas, et nüüd meil vaja Ja, ja selle tõttu nemad täna on tegelikult kõige suuremas riskis, kuna nad ei mõtle selle peale nii-öelda teadvustatult, nad küll teavad, et peab olema turvaline, aga teadvustatult ka mobiilseadus peab turvaline olema, on neil tegelikult natukene vajaka.

Noh, tegelikult enne, kui me hakkame rääkima nagu päris lahendustest, tuleks läbi rääkida tegelikult see, et mis asi see mobiilseadme haldus üldse on, sest sest noh, mina, kes on selles teemas sees, ütlen mobiilseadmete haldus, või, või kasutan hästi popi akronüümi, kas siis MDM või EMM või muu nii-öelda, mis maailmas kasutuses, siis mina saan sellest nagu aru, nii nagu, nagu spetsialistid seda, seda saavad. Aga, aga see üldine arusaamine, mis see tegelikult on, miks mobiilihaldus üldse tehakse, on tegelikult suhteliselt nagu niisugune abstraktne, ehk, ehk tõesti arvatakse sealt pihta, et nüüd keegi spetsialist tuleb mulle koju ja hakkab mul kas siis. Play poest või siis Apple'i rakenduste poest mulle YouTube'i äppi alla laadima ja seadistama, kuni sinnamaani välja, et, et küsitakse, et noh, nii-öelda väga spetsiifiliselt, et kas me juba nii-öelda, kas mõni sertifikaat on siin ka juba mängus, et ma saaksin nii-öelda sertifitseerida need seadmed, mis on nii-öelda, minu võrku tulevad. Ehk siis tegelikult noh, kui me räägime mobiilisandmete haldusest, siis ta üldiselt keskendub pigem ettevõtte mobiilsusele ja... Mobiilsele turvalisusele ja mitte nii palju selle igapäevasele mobiili kasutamisele, et igapäevane mobiili kasutamine, mul mingi äpp ei tööta või mul oleks vaja seadistada näiteks siia Google'i konto sisse või, või või ma tahaksin näiteks, et, et minu laps ei saaks Playboy'st alla laadida mingeid, mingeid mänge, et see on ikkagi nii-öelda üldiselt telekomi esinduste nii-öelda pärusmaa Ja, ja lahendada neid küsimusi, mis on nagu igapäevasega seotud, kui me räägime mobiili haldamisest, siis ta keskendub eelkõige ettevõtte andmetele ja see, kuidas ettevõtte andmed ligi saab, et see turvaline oleks. Ja, ja tegelikult noh, kui me räägime sellest, tervest sellest spektrist, siis tegelikult me kogu nende asjadega lahendame. Tegelikult nagu kahte, kahte põhidogmat ja see on tegelikult esimene, kus. Me haldame kas neid seadmeid või haldame seda informatsiooni või me üritame heida sellist nagu balanssi andmete ja seadmete haldamise vahel ja teine nii-öelda oluline dogma on. Kasutaja mugavus versus turvalisus, sest see, mis on üldis, üdini turvaline, ei ole kunagi kasutajaks mugav, ehk siis, kui me. Keelame kõik mobiiliasjad ära ja üks ettevõte ütleb, et nii, nüüd me enam e-maili ei kasuta, mobiilid, pange kodusse sahtlisse, töö juures meil on ainult paberipost. Siis see on imeturvaline, aga tegelikult kasutajaks väga ebamugav. Ja teiselt poolt, kui me vaatame, et me anname kõik informatsiooni mobiilisse välja, mind üldse ei huvita, milline kood seal peal on, kas ta üldse koodiga on. Millisest seadmestest ligi saab, kes kontorisse pääsab, kes mitte. See on kasutajaks imemugav, ta ei pea mitte midagi tegema, ta saab kõik kätte. Aga ettevõtte jaoks on see ülimitteturvaline. Ehk siis tegelikult me otsimegi balanssi kahe asja vahel, et, et kas me vaatame seadmeid või informatsiooni ja kui palju me nii-öelda kasutajamugav Ja tegelikult, ega kui me räägime mobiili haldamisest, siis see hakkabki pihta sellest, et me hakkame haldama mobiiliseadmeid, ehk me vaatame neid seadmeid, meil on ülevaade, mis seadmed meie ettevõtte andmeid saavad kasutada, ja me tagame selle, et need seadmed oleks turvalised, tegelikult seesama turvakood, mis on sinu seadme peal, on ka see kood, mis pannakse mobiilseadme haldamise puhul sinna peale. Ehk me hoolitseme selle eest, et seade oleks turvaline ja kui nüüd tekib mingisugune situatsioon, et see seade, kas varastatakse, ta kaob ära, siis meil on võimalik see seade lukustada ja meil on võimalik see seade nii-öelda andmeteist puhastada, et ei jõuaks kellegi kolmanda inimese kätte. Aga, aga see informatsioon, mis seal seadmes sees on, see on nii-öelda selle platvormi ja üks ja seesama, kas see on sinu puhkusepilt? Sinu sõbra SMS või ettevõte teeb kiri, see ei olegi oluline, see lastakse kõik puhtaks, sellepärast et ettevõtte andmed ei jõuaks kolmandatesse kätesse. Nüüd. Kasutaja jaoks see ei ole väga mugav, aga ta on lihtne, turvaline ja ta on tegelikult ütleme, selline okei tase, et kui ettevõte on endale mobiilseadmehalduse platvormi nii-öelda rakendanud, siis võib ta öelda, et mul on nüüd okei, mul on ülevaade, mis seadmed mul on, mul on tsentraalselt võimalik nii-öelda rakendada neil paroolipoliitikaid, et nad oleksid turvalised ja mul on võimalik kaugelt võtta maha seadmete info, et minu enda info ei läheks kaotsema. Ja, ja kuna ettevõtetele see meeldis, kasutajatele ei meeldinud ja kasutada on tegelikult jumal, siis vaadati edasi ja tegelikult hakati vaatama lahendusi, et me saaksime piirata neid rakendusi, kus võiks ettevõtte informatsiooni kasutus olla. See oli, need olid oluliselt kallimad lahendused ja nii-öelda ettevõtetele on neid sobinud väga hästi. Sellepärast, et nende rakenduste saamine sinna nendesse seadmetesse oli keeruline, mitte et noh, see seadmesse allalaadimine. Aga selle rakenduste leidmine nii-öelda, mis sobisid kokku kõikide nii-öelda süsteemidega, oli keerukam. Ja, ja noh, hea näide on, et seal keelati ära nii-öelda see üldine rakenduste pood ja tekkis ettevõtte oma rakenduste pood, kus sa said alla laadida lubatud rakendusi. Kasutajatele meeldis see rohkem, sellepärast et andmeid võeti. telefonis kadumise puhul või varastamise puhul ära ainult nii palju, kui sinna oli ettevõttest pannud ja sinu enda asjad jäid nii-öelda alles ja kui sa telefoni üles leidsid, siis pildid olid ikkagi seal sees olemas. Kuna see ei lahendanud ka kõiki muresid, siis täna räägitakse sellisest lahendamise meetodist, mida nii-öelda inglise keeles nimetatakse EMM või enterprise mobility management või siis ettevõtte mobiilsuse haldus. Ja see ei keskendu enam mitte ainult neile seadmetele, seadme turvalisusele, vaid tegelikult kogu sellele pildile, et kuidas ettevõtte mobiilsust nii-öelda tagab ja kuidas on see turvalisus. Noh, hea näide on näiteks see, et, et on, on võimalik lahendustega niimoodi, et ma saadan kellelegi dokumendi ja panen dokumendi juurde, et seda ei saa peale vaatamise mitte midagi teha. Ei saa edasi saata, ei saa kellelegi nii-öelda, keegi mõtleb, et ma olen hästi kaval, panen, et saab, vasta kõigile ja panen sinna mingisuguse uue nime, kes võiks ka selle meili saada, siis need on kõik lukku pandud, samamoodi, ma ei saa seda telefoni kopeerida, ma ei saa mälukaardile kopeerida, ma ei saa seda Dropboxi panna, mul on lihtsalt võimalus seda vaadata. Ja, ja mul on nii-öelda ülevaade ka tegelikult nii-öelda köögi poolt, et kes kasutab, kuidas kasutab, millised õigused tal on. Ehk siis me räägime, tegelikult see mobiilihaldus on niisugune suur spekter, ta hakkab pihta sellest seadmest, et me vaatame seadet, me kontrollime seadet, me turvame seadet kuni sinnamaani. Et ma saan kontrollida üksikut dokumenti ja kuidas seda minu ettevõtte sees kasutada saab.

Just, need mobiilihaldusega erinevad tasemed on üles ehitatud vastavalt siis nagu erinevatele vajadusastmetele, et, et kui su vajadus ongi ainult see baastase garanteerida, et, et see seade oleks turvaline ja, ja turvalisus oleks garanteeritud, siis saab ka ainult sellele keskenduda.

Mõistlik tase olekski täpselt see baas, baasturvalisuse taseme saavutamine ja, ja selleks on Telekomil väga hea teenus mobiiliseadmete halduse olemas. Et me jõudsime selleni ka ju läbi selle, et tegelikult me vaatasimegi, et mis on nagu täna ütleme, lõppkasutaja töölaud. Kas ta kasutab täna ainult nagu arvutit, kasutab ta oma Maci desktopi või, või mida ta siis kasutab? Me leidsime, et tegelikult järjest enam tuleb sinna ikkagi tahvelarvuteid ja mobiile. Ja, ja, ja nagu sihukesed nutikaid mobiile. Ja, ja kui, mida rohkem neid sinna tuleb, järelikult tarbitakse sealt seda ärisaladust kogu aeg. Ja, ja see ärisaladus peab olema turvatud samamoodi ja samadel põhimõtetel nagu need desktop'id ja laptop'id. Ja see meie vaatest ongi see baastase, mis tegelikult igal seitsme. Inimesega arendusettevõttel ka peaks olema.

Ja alati on see turvalisuse teemades on alati nagu hea välja tuua see, et, et kui, kui rahvusvahelise ettevõtte puhul sa kunagi tegelikult ei tea, et kas seal on mingi backdoor kusagil NSA-sse või äkki seal on, äkki see on vene juurtega.

selle platvormis, seda odavamalt ta tuleb. Ja, ja kui me räägime nii-öelda seda esimest otsast, siis noh, siin on erinevaid lahendusi ka, ka näiteks nendel tootjatele endale, et noh, näiteks Samsung on üks väheseid Androidi tootjaid, kes tegelikult on ise väga selgelt teinud tegevusi, et ärikasutajal oleks seal nii-öelda, nii-öelda tegevusi, aga kõik head asjad, mis nüüd on, on Samsungidele. Et see üldine pilt on neil sarnane teisele. Ja seal me räägime lihtsamatest asjadest, mis on, ütleme, lihtsam haldus, mis on Samsungile mõeldud, me räägime seal mõnest eurost. Ja, ja telekomi teemise puhul me räägime ka mõnest eurost, sest noh, selgelt me pakume oma klientidele, ka nendele väikestele klientidele seda okei taset, kus me saame öelda, et sul on nüüd okei. Sul on turvalisusega nagu paigas, et sul iga suvaline inimene ei saa mobiilist suvalist informatsiooni kätte. Kui me räägime keerukamatest lahendustest, siis, siis see võib minna, see hind on siis seadme kohta. Et kui me räägime keerukamatest lahendust, siis me võime ju sinna minna täitsa paarikümne euroni seadme kohta välja. Kuus ja see ei puuduta siis mitte seda tegevust, vaid seda tarkvaraplatvormi. Et see sõltub väga sellest, mis, kuidas on tehtud ja mis on nagu, mis on ettevõtte nagu eesmärk.