AI_pealkiri: Linnar Viik ja Tiit Tammiste: kas Google ja Facebook toovad internetiühenduse arengumaadesse altruismist või ärihuvidest?

Tere, ilusat pärastlõunat ja Restardi saate kuulaja, Restart on siis see saade, kus vaadatakse, mis IT-maailmas sügavamalt toimub kui lihtsalt see, mida me esmaspäeviti Digitunnis jõuame vaadata. Saatejuht täna Henri Kronemaa ja mul on siin kaks külalist, Eesti Telekomi tehnoloogia direktor Tiit Tammiste, tere. Tere. Ja IT-kolledži õppejõud Linnar Viik üle Skype'i, tere. Tervist. No maailmas on täna umbes, umbes täpselt kolm miljardit internetikasutajat ja eestlased on peaaegu nagu, nagu üks mees ka selle kolme miljardi sees, et me ikkagi valdavalt kõik kasutame. Küll aga, kui me vaatame, mida teevad suured eelkõige Lääne tehnoloogiafirmad, siis see madin käib millegi üle, mida nad nimetavad inglise keeles the next miljon ehk tegelikult eesti keeles järgmine miljard, ehk küsimus on selles. Kuidas tuua järgmised miljad inimest maailmas internetti kasutama, kellel täna netiühendust ei ole? Ja üks variant on seda teha nii nagu Eesti Telekom ja teised. Teised firmad on aastakümnete jooksul seda teinud ja suurema osa Lääne maailmast ära internetistanud, aga seal on terve hulk probleeme ja nüüd on esile kerkinud sellised meile ju väga hästi tuntud firmad nagu Google, nagu Facebook, kes üritavad ise omavahenditega hakata viima internetiühendust selle järgmise miljardi inimeseni. No osa sellest miljardist elab väga suurtes suurlinnades, aga neil ei ole ühendust ja osa elab väga suurtes riikides, aga keset loodust, kus ei ole ka kindlasti ühendust ning Viimase, ütleme viimase aasta-paari jooksul on nii Google kui Facebook välja töötanud terve hulga uusi ja kohati ulmelisena tunduvaid tehnoloogiaid, kuidas viia internetiühendus kui selline järgmise miljardi inimesi. Facebookil on näiteks täiesti konkreetne plaan hakata seda tegema. taevas lendavate droonidega, autonoomsete lennukitega, Google, Google'il on väga sarnane plaan, aga nemad tahaksid seda teha väga kõrgel hõljuvate õhupallidega, mis siis internetiühendust kuhugi maa peale tagasi viiks. Ja lisaks sellele on juba mõnda aega ka püsti Facebooki oma versioon internetist, mille nimi on internet.org, mis ka on mõeldud arengumaade jaoks ja selle jaoks, et sealsete kehvakeste ja aeglaste ühendus, ühenduste otsas saaks internetit tarbida. Nii et meie tänane saade on interneti tulevikust, nii tehniliselt kui peaks ütlema siis sotsiaalmajanduslikult. Kuidas need Google'i, õhupallid ja Facebooki lennukid töötavad, kas see on ulmejutt või see on reaalsus, kas see on võimalik niimoodi kuskilt stratosfäärist internetti maa peale tagasi saata? Ja kui see kõik on võimalik, siis A, kuidas see mõjutab internetti kui sellist ja B, kuidas see mõjutab firmasid, mida näiteks Tiit siin esindab, et kas me peaksime. veel hetkel varsti kõik oma kaablitest loobuma ja vaatama taeva poole, kus Facebooki lennuk tiirutab ja meile interneti annab, nii et selline saade on täna tulemas. Ja ma arvan, et me räägime, ütleme eelkõige kolmest suuremast projektist, ehk sellest samast Facebooki internet.org-ist, Google'i õhupallidest, mille nimi on Project Loon ning Facebooki ja internetilennukite projektist, mil, mis on nüüd ka nime saanud ja selle nimi on projekt Akila. Aga sinna hurka või sinna kõrvale ma tahaksin jõuda ka isesõitvate autodeni ja, ja kindlasti ka mobiiltelefoniteni. Ma ei tea, mis, hakkame sellest internet.org-ist peale, kuivõrd see on nagu kõige vähem tehniline ja tegelikult nagu selline sisuline internetiprojekt, ma ei tea, kas. Ma äkki annaks sulle, Linnar, esimesena sõna, et sa seletaks mõne sõnaga lahti, mis asi see internet.org selline on?

Üleskutse. Kõige lihtsamalt öelda, siis üleskutse leida alternatiivseid tehnoloogilisi lahendusi, millega tuua internetiühendus kõigile maailma inimestele.

Mis see üleskutse tähendab, see on, üleskutse see on natuke rohkem kui üleskutse.

Minu jaoks endiselt on ta üleskutsefaasis, kuna mõeldes selle peale, et. Sideteenus või telekommunikatsiooniteenus, internetiühenduse kui teenuse pakkumine lõpptarbijale on, on nii rahvusvaheliselt kui ka riikide tasandil väga selgelt reguleeritud valdkond. Siis see, mida on välja pakutud praegusel hetkel ei noh, ta on nagu sihukene pusletükk, mis on, mis on nagu teisest mängust. Kui sellist analoogiat tohib kasutada, et mina ei oska seda hetkel praegusel hetkel paigutada sellesse, sellesse auku, mis ootab täitmist, ta on nagu natukene suurem ja natuke teistsuguse kujuga ja, ja, ja teda püütakse nagu lõigata erinevale kujule. Aga ta ei, ta, ta on tõepoolest nagu teisest mängust olev tükk.

Mina olin aasta tagasi, olin, olin ühel konverentsil, kus Facebooki juht Zuckerberg selle üleskutse operaatoritele välja hõikas. Tema üleskutse oli väga lihtne, ütles, et et hei, head operaatorid, et tulge, ehitame koos Aafrika interneti täis, teie panete oma võrgud püsti, mina annan inimestele motivatsiooni, miks nad seal peaks olema? Ja mõtlesime see siis, et, et, et mis see Facebook nüüd peaks nendele inimestele korda minema, aga tegelikult selle internet.org-i taga on, on üsna suur start-up community, kus on, on väga palju rakendusi, mis tegelikult lähevad nendele inimestele korda. Noh, näiteks on seal India kõige suurem töökuulutuste portaal Babachop.com ja, ja, ja selliseid, selliseid asju on seal üsna palju. Nii et tegelikult on see ikkagi rohkem üleskutse koostööle ja üleskutse minna siis seda kolmandat maailma internetiga vallutama.

Aga sellel on ikkagi oma tehniline pool ka, eks ole, tegemist on näiteks ühe Androidi äpiga, milles, kui sa oma telefoni tõmbad ja sul on vastav pakett ja sa oled vastava mobiilioperaatori võrgus näiteks Indias, siis sa saad hakata. suhteliselt odava või noh, üliodava raha eest tarbima seda internet.org-i, mis, mis on tegelikult väiksem ja selline nagu väga piiritletud versioon internetist, et seal on Facebooki teenused ja seal on siis veel mõned teenusepakkujad, kes on selle projektiga liitunud, aga ta ei ole internet, selles mõttes nagu meie seda teame.

Jah, ja sinna, sinna ongi väga, väga selge tehniline raamistik, on, on ümber ehitatud, et, et mis moodi sinna äppe ehitada ja need äpid tegelikult siis, siis koos selle, selle esimese telefoniga sellele inimesele ka välja pakutakse. Ja, ja võib-olla tõesti sellist suuremat brausimist seal ei ole. Arvestatakse sellega, et kiirused, mis kasutada, on, on väikesed võrgud, on esialgu väga palju läbi ei lase.

No mis asja mõte on, miks me võiks India ja Aafrika ja, ja Ladina-Ameerika inimestele seda päris internetti siis kuidagi anda, miks me peame andma selle luku, läbi lukuauku internetti?

Mõte on, on see, et, et esialgu ilmselt ei tasu ühelgi operaatoril rahaliselt seal väga suuri investeeringuid teha, et, et alustada väiksemate investeeringutega ja investeerida nii, nagu see, see võrgutarbimine kasvab. Linnar?

Minu meelest on see Ma, ma, ma tunnistan tõepoolest, et, et mõte selle kohta, et sul on olemas interneti sees üks teine internet, mis kasutajate poolelt võib-olla isegi on suurem kui see päris internet on, see kostab nagu natukene ikkagi haige lähenemine, et selle taga võib olla selline argumenteeritav ärimudel, kuid varem või hiljem see noh, Saab, sa pead lõpptarbijale pakkuma neid teenuseid, mida nemad tahavad kasutada ja andma neile võimaluse luua sisu, mida nemad tahavad luua. Internetiajalugu algusest saadik baseerub ühel hästi lihtsal põhimõttel, lõpptarbijad on need, kes loovad tähenduse, mitte üks Facebook või mitte üks sideoperaator ei ole loonud internetile põhjust ja motivatsiooni, miks inimesed seda kasutavad. Vot selle all on lõpptarbijad ise ja see on nagu tagurpidi mõtlemine, väga võimalik, et ta saab samasuguse kurva saatuse osaliseks, nagu kunagi oli WAP või wireless application protokoll või mis iganes muu, muu katsetus siin maailmas. Luua miski, mingi pisikene väikene ribakene, lukuaugukene ja, ja, ja ma usun pigem seda, et. Et inimeste, mitte ainult ütleme ühelt poolt ostujõud, valmis oleks. vajadus, aga teiselt poolt ka tehnoloogia võimaldab ka praeguse interneti lõpptarbijatele viimist viisil, kus kohas neil on võimalik ise seda sisu luua ja ise seda kasutada nii, nagu nemad soovivad.

Tiit, mis sa, et kas me peame viima nendele inimestele väga väikest versiooni internetist või ikkagi, ikka paneks täis asja neile? No

tegelikult neid väikseid internette on ju maailmas teisigi, näiteks Hiinas, kus, kus ju Facebooki ja Google'it ei, ei ole lubatud kasutada, need rakendused on kõik olemas, nad on teiste nimede all ja Ja nii palju, kui mina neid näinud olen, on, on nad hästi vahvad ja hästi vahvasti kasutatavad ja, ja kasutab ka üsna palju inimesi väljaspool Hiinat seda. Nii et ühel hetkel võib see väike internet saada hoopis selleks suureks internetiks, ega me ei tea.

Jah, kuigi tegelikult selle internet.org-i taga, eks ole, suuresti on nagu Facebook ja neil on see läinud üsna üle kivitegendude, et nad käisid selle esimese hooga välja kui noh, sellise vaata et heategevusprojekti tegelikult, et ka, et toome väga Võimaldame väga odavalt või, või isegi tasuta ja miljonitel või kümnete miljonitele inimesteni internetti saada. Ja siis jah, selgus, et see internet, mida siis seal pakuti, oli väga veidralt Facebooki nägu, et näiteks seal ei olnud Google'it, aga oli Bing ja võib-olla sellepärast, et Microsoft on Facebooki aktsionär. Seal ei olnud Youtube'i, sest nad ütlesid, et video ei lähe võrgust läbi, aga Facebooki videod olid ja nii edasi, nii edasi, et see, see tundus olevat nagu hunt lambanahas nende inimeste jaoks.

Eks see heategevusel on, on ikkagi oma äriline taust ja, ja, ja päris kindel on, on see, et, et Facebookiile on, on väga vaja seda järgmist miljardit kasutajat, on ju tema põhisise, sissetulek tegelikult on, on ikkagi massreklaamist ja see osa maailmast, keda ta vallutama läheb, on, on täna reklaamikaardilt puudu.

Ei no veidral kombel, see, see töötab muide, sellepärast et on tehtud uuringuid ja, ja hakati märkama ühel hetkel, et, et Aafrika, aga ka Kagu-Aasia riikides, see hulk inimesi, kes väidab, et nad ei kasuta interneti, aga kasutavad Facebooki. On, et seal on nagu selline lõtk sees, et umbes kümme protsenti, kuni kümme protsenti inimestest, kes kasutavad Facebooki, ei tea tegelikult või ei oska seda seostada internetiga. See ei ole nende jaoks tegelikult nagu internet.

Ja seal on väga palju inimesi, kes ei ole ka iial elus arvutis ühtegi nuppu vajutanud ja arvutiekraani näinud, aga, aga nad kasutavad iga päev internetti ja seda läbi mobiiltelefoni.

Kas ma sain, Linnar, õigesti aru, et sina ka pead seda pigem nagu hundiks lambanaas või selliseks karuteeneks või?

Mina ei ole selle esmaesitlusest alates osanud temast näha tõesti sellist altruistlikku head maailma paremaks tegemise plaani. Ma näen, et see on selgelt seotud mitte ainult aktsionäride huviga, vaid ka ettevõtte strateegilise huviga ja, või ja partnerlusvõrgusliku loomisega ja, ja. Ja tõsiasi, et meil on olemas maailmas rohkem kui üks internet. Ei anna meile nagu põhjust noh, nagu kaasa elada või, või rõõmu tunda selle üle, et üks ettevõte kuskil. Kuskil, kuskil, kuskil võtab ja teeb nüüd nii-öelda omaenda äriinterneti kuskil teises maailmas, mis on tõepoolest täis piiranguid. See, mille nimel me oleme. Nii teadlased, ettevõtted, kogu see startup kommuun laiemalt maailmas on tööd teinud, on see, et meil oleks kõigil kasutada võimalikult piiramatu ja. Samas ma kujutan

ette, Tiit, meie Eestis võisime olla umbes samasuguses olukorras kakskümmend viis aastat tagasi, et ma ei tea, võib-olla oligi neid inimesi või, või kui oleks olnud, keegi oleks tulnud ja öelnud, et kuulge, teie siin Eestis, vaadake, kui vaesed te olete, te ei saa elu ilmas endale sest normaalset interneti võrku välja ehitatud, mis katab terve riigi, et võtke see meie selline pisike internet, siis ma kujutan ette, et oleks olnud päris ahvatlev võib-olla noh, täiesti sellises tühjas riigis hakata seda tõesti juurutama.

No võib-olla internetti nii ei pakutud, aga, aga igasuguseid arvutite ja, ja võrkude lahendusi meile pakuti küll sellised, millel oli. Millel oli, tegelikult oli, oli hobuse sees, oli, olid troo ja sõdalased täitsa, täitsa äratuntavad ja, ja olemas ja, ja õnneks, õnneks nendes inimestes, kes tol ajal korraldasid kogu seda Eesti IKT poolt, oli, oli piisavalt otsustusjulgust ja piisavalt teadmisi, et, et seda vältida.

Aga kas sina, istudes suure telekomi ettevõtte juhtkonnas, kas sa näed mingisugust varianti, et näiteks India oleks võimalik katta päris internetivõrguga, mis oleks kättesaadav igale ühele selles mõttes, nagu me seda Eestis või, või Lääne maailmas nagu mõtleme, et see on lähemal ajal kuidagi võimalik?

Ma arvan, et see on, see on võimalik tegelikult ja, ja, ja see hakkab tegelikult liikuma linnadest maale ja, ja hakkab sealt liikuma, kus, kus inimestel tekib mingisugunegi ostujõud. Tagasi, tagasi teenida neid investeeringuid, mida, mida operaatorid peavad selleks tegema. Noh, mina olen Telia Sonera kaudu näinud lähemalt Nepali internetti ja Nepali võrgu arengut. Seal on, on, on klientide arv on, on väga-väga vinge. Ja, ja täna pannakse Katmandusse fiiberoptilist kaablit maha. Seda on küll, küll üsna raske teha, sellepärast et majadel puuduvad aadressid ja, ja üsna raske on öelda, et kust, kuhu see kaabel läheb, aga, aga maha teda pannakse ja kasutatakse ka.

No selge, teeme siia kohta meie esimese pausi ja siis läheme teiste teemadega edasi. Restart on eetris tagasi ning me räägime täna Tiit Tammist ja Linnar Viikiga uutest internetiprojektidest ja kui me esimese suutsime siin kamba peale. Üsna harga vaiba alla pühkida, see oli internet.org, Facebooki projekt, siis. Võtaks nüüd kaks järgmist, mis on natuke tehnilisemad, esimese nimi on Project Loon, mis on siis Google'i mõte pakkuda. kaheksateist kuni kahekümne seitsme kilomeetri kõrgusel hõljuvate õhupallide pealt internetiühendust maa peale alla. Ja teine üsna sarnane on Facebooki projekt nimega Akila, mis, mis teeb sama asja, aga droonidega ja nii need õhupallid, kui need droonid püsiksid autonoomselt õhus väga pikka aega, no me räägime siin nädalatest või võib-olla kuudest. Võib-olla kuni poolest aastast mõnel puhul. Mis, Tiit, mis selle nagu projekti tehniline mõte on, Eestis ei tehtud niimoodi internetti?

Eestis ei tehtud see niimoodi internetti, üldiselt see õhupallide projekt mulle väga meeldib, sest nad suudavad hoida neid õhupalle paigal ühes geograafilises punktis. Liigutavad ainult üles-alla. Liigutavad üles-alla ja, ja kasutavad ära seda, et, et erinevad õhumassid liiguvad erinevas suunas ja, ja, ja, ja siis, siis see õhupall enam-vähem seisab paigal. Küll mind natukene kohutab see, et, et see, see nädal või kuu või, või pool aastat, et Me oleme harjunud sellega, et, et, et võrk on, telekommunikatsiooni võrk on midagi väga püsivat ja, ja ta peab ka töökorras olema väga, väga püsivalt, et kui ta ühel hetkel ühe tormipuhanguga ära lendab, et siis ilmselt seal piirkonnas enam seda, seda internetti ei ole, et...

Ei, samas ta ei lenda, sellepärast et nad on nii kõrgel, et nad on ilmast kõrgemal. See on kogu selle asja mõte. Jah, aga samas, samas ikkagi,

ikkagi tuul neid liigutab edasi-tagasi.

Jah, Linnar, kuidas sina neid projekte vaatad, kas siin on nagu vähem sellist isetut lähenemist kui internet.orgi puhul?

Ega siis tehnoloogiat ei arendata mitte tõesti nagu täiesti isetust eesmärgist lähtuvalt, tal peab olema mingisugune mõistuse piiridesse jääv tootlusaeg ja ka sellele investeeringul On hakanud tekkima esimest korda selline asi nagu investeeringu hüpoteetiline tootlus. Läbi eelkõige selle, et, et, et nii kasutavad protokollid, tehnoloogiad kui ka praegused nii-öelda. Uuema põlvkonna need õhupallid, mida, mida tegelikult õhupalliks on nagu nimetada. Sellised juba, juba, juba peaaegu nagu lähedal olevast, nagu kosmosesõidukid. Või kosmoseheljumid, suudavad tõepoolest oodatavat investeeringut teatud piirkonnasse tagasi tuua. Ja, ja jah, selliseid kohti ja piirkondi oma keral kindlasti olemas, kus. Asjal on täitsa korralik jume olemas. Nüüd aga on oluline küsimus see, et kas ta nii-öelda ei lahenda seda nii-öelda last mile'i või, või, või lõpptarbijale ligipääsu toova tehnoloogia probleemi. Pigem on tegemist transmissioonivõrguga ehk sellise, sellega, mida meie saame aru, et mis meil on nagu fiiberoptikana maha pandud. See saab olema nüüd nagu, nagu igati huvitav küsimus, et, et kas tegemist on siis nii-öelda paralleelse. Infrastruktuuriga, mis võib mitte ainult. Internetivaestes piirkondades, vaid ka mõnedes muudes piirkondades, kus internet juba on olemas, teenida kui, kui nii-öelda täiendav paralleelne arhitektuur. Võrgustik, mida on võimalik mingisugusel hetkel juurde tuua. Või kas ta teenib ainult seda, et ühte konkreetset piirkonda katta. Igal juhul selles tehnoloogias on vaatamata tema nagu kosmoses hõljumisele. Oluliselt, oluliselt rohkem sellist juba, juba varsti käega katsutavat aspekti. Ja ärgemalt unustagem seda ühte asja, et, et kui saate alguses sai tõdetud, et kolm miljardit inimest on internetti kasutamas ja järgmine miljard on võib-olla juurde tulemas, siis. Eriti ohtralt ei kasva mitte niivõrd palju inimeste poolt kasutav internet, kuivõrd erinevate seadmete poolt kasutav internet. Ja, ja kui neid seadmeid hinnanguliselt on praegu hetkel, mis internetiga ühendatud juba hea, kümme miljardit kindlasti, kui mitte rohkem, internetti ühendatud, siis. Lähima aasta viie jooksul on nende seadmete hulk, mis võivad interneti ressurssi kasutada, mitte sellise Youtube'i video vahtimisena ja Facebookis laikimise või unlaikimisena. Vaid ühte konkreetset, väga konkreetselt spetsiifilist funktsiooni täitvate seadmete hulk kasvab väga kõrgete ja kiirete hüpetega. Ja, ja, ja sellises olukorras võib väga selgelt olla õigustatud ka paralleelse. Eraldiseisva ka magistraalvõrgu ja selle infrastruktuuri juurde toomine.

Noh, Google on ju, ju öelnud, et, et, et nendest õhupallidest tegelikult kirgatakse välja tavalist LTE signaali, ehk tavalise 4G telefoni või. Või 4G seadmega on, on võimalik seda vastu võtta. Sisuliselt on tegemist tugijaamaga, mis on, on tõstetud hästi kõrgele ja peaks, peaks hästi kaugele levima.

No aga suurepärane mõte ju, kas teil on ka oma, õhupallid juba siis kuskil on, miks te ehitate neid masst?

Meie, meie ehitame Estwini või Estwini võrku ja, ja, ja proovime Eesti ikkagi kaabliga ära katta, see, kus, kus Google on täna tegutsenud, on ju Uus-Meremaa, mis on täiesti nii-öelda katmata alad, On, on tehtud tegelikult Brasiilias katsetusi ja, ja nii palju, kui ma lugenud olen, siis on, ongi plaan nii-öelda mööda seda laiust ka kraadi edasi liikuda.

Et siia nad ei plaani tulla

või? Nad on öelnud jah, selgelt, et, et ikkagi nad ka keskenduvad katmata aladele, ehk, et tegelikult nad lähevad ka selle järgmise miljardi järele. Google on küll olnud see firma, kes on, on üsna avalikult välja öelnud, et nende meelest internet peaks olema vaba. Nii kaua, kui inimesed annavad oma andmeid internetti kasutades ja nemad saaks nende andmetega raha teha.

Ja no Facebook tahab lihtsalt silmapaare saada ja andmeid seal, seal pead, aga miks need, miks need projekti teevad Facebook ja Google või miks, miks me ei loe näiteks, et Vodafone teeb seda või, või Telia Sonera või, või ma ei tea, mõni suur USA grupp?

Ma arvan, et, et see ongi, see ongi see, et, et nad tahavad tegelikult oma ärimudelit, mis on, mis on nii-öelda järgmine kiht, ehk eks see andmete kasutamine, müümine, reklaami silmapaaride müümine, et, et, et seda äri võimalikult palju laiendada.

Jah,

me ei ole siiamaani küll seda suutnud otsustada, et, et, et me läheksime nüüd, nüüd väga julgelt reklaamiärisse või, või me oleme neid katsetusi küll, küll teinud, aga aga seda julgust ja meie mastaapi ilmselt ei ole, ma arvan, et, et eelkõige mastaap on see, mis võimaldab neid nii suurte investeeringutega mängida.

Siin ma olen kindlasti Tiiduga nõus, et, et... Et ühelt poolt sedalaadi ettevõtete mastaap, globaalsus, piiriülesus võimaldab neil erinevalt sideettevõtetest, kes on ikkagi territoriaalsed ettevõtted oma tegevuses. Oluliselt teistsugust mõtlemisviisi viljeleda, selle kõrval on ka teine asi muidugi, millele ka Tiit viitas. Selline nii-öelda telekomiks hakkamine ei ole ei Google'il ega Facebook'il mitte ainus valdkond, kuhu nad on, on täiendavalt juude liikumas. Nad on väga huvitatud nii tervishoiust, kaubandusest, energeetikast, pangandusest, need on kõik valdkonnad, kuhu liikuda. Selleks, et üldse õigustada oma praeguse hetke turuväärtust. Me mäletame väga hästi, et umbes viis aastat tagasi. Kogemata nagu lipsas välja toonaselt Google'i finantsjuhilt ühel, ühel investorite presentatsioonil. Tõdemus, et, et ütleme, et, et reklaamiärimudeli monetiseerimine on saavutanud oma piiri, mille peale Google'i aktsial nagu läraki kukkus nagu. Sisuliselt kahekümne minutiga nagu mõne aasta tagusele sellisele õige, nii-öelda õigemas suunas olevale hetkel hiljem öeldi, et ta nagu vääratas lihtsalt. Teisisõnu. Nad otsivad tegelikult õigustust sellele, miks nad on nii väärtuslikke ettevõtte ja õigustust andmete müügilt ja, ja reklaamimüügilt sedavõrd suurt turuväärtust omada ei eksisteeri.

Kas, kas, kas meil on võimalik nagu ette kujutada, et, et nad praegu ikkagi dis, võima, võivad nagu disrupt'ida seda traditsioonilist telekomi valdkonda, et. Et te olete näiteks Tiit midagi maha maganud, et me teeme viie aasta pärast ühel hommikul silmad lahti ja internet tulebki sellelt Facebooki droonilt ja, ja te lihtsalt jäite hiljaks.

Ma ei usu, et, et, et nad on võimelised seda disruptima selles vanas maailmas, see on just seesama võrgustabiilsuse küsimus, et, et on vaks vahet, kas seal kuskil pilvede vahel hõljuvad droonid, mida see tuul võib ära puhuda või maasse kaevatud viiberoptiline kaabel, et, et siin nad kindlasti meiega võistlema ei tule, pigem nad otsivad meiega täna koostööd. Ja, ja koostööd just selle lastmaili juures ja, ja, ja koostööd selleks, et minna sinna Aafrikasse, Indiasse, Aasiasse, kus, kus, kus täna seda internetikasutust ei ole.

Aga samas, kui ma vaatan, millise noh, täiesti uskumatu arengu nad on teinud. Ma ei tea, paari aasta jooksul, eks ole, kuidas see Facebooki lennuk ongi välja töötatud mingi kaheteist või kahekümne nelja kuu jooksul ja, ja see on nagu täna olemas ja nad räägivad, et nad labori kiirustele edastavad selle mingi laseriga internetti kümme gigabitti sekundis ja see, see tuli nagu väga kiiresti ja väga ootamatult, mina küll ei julgeks teha panuseid, et, et mida nad teevad järgmise viie aasta jooksul ja, ja noh, kui, kui kiiresti nad võivad tegelikult seda meie harjumuspärast ettekujutust muuta, et mis on internet ja kust see tuleb?

Seda me kindlasti ei tea, jah, selle Ehk, ehk siis maapealsest võrgust võetakse signaal ühe emalennuki peale ja sealt on siis kümne gigabiti lingid, mis, millega ülejäänud lennukid kokku ühendatakse.

No see kõlab juba päris hästi ju.

Kõlab päris hästi, aga, aga see, kogu see kupatus peab kogu aeg olema, olema ühes taktis ja, ja, ja ümber oma, oma telje lendama, et, et see on päris suur väljakutse, ma arvan, tehniliselt.

Nendele tuleb loomulikult ja kõigile nendele algatustele tuleb au anda ühes asjas, et nad on. Nad ei ole mitte niivõrd palju loonud uut, ütleme teadmist, uusi. Noh, nagu teadussaavutusi ja, ja uusi tehnoloogiaid, aga nad on õppinud olemasolevaid ja kiirelt alaelevaid tehnoloogiaid kasutama hoopis uues kontekstis ja valdkonnas. Ja, ja, ja ei tasu nagu halvasti, võib-olla ma ütlesin, nagu ka minu sõnades oli nagu niisugune halvustus selle suhtes või natukene ostab välja seda, et, et, et nad ei ole ju mitte midagi uut teinud. Tõsiasi, et nad on võtnud olemasolevad uued tehnoloogiad ja need rekombineerinud uue eesmärgi nimel on samuti innovatsioon, väga oluline innovatsioon. Ja väga võimalik, et sealt tekkivaid lahendusi on. On neil võimalik taaskasutada partnerluses kellegagi.

Google'i innovatsioon on, on ju väga palju ka nende infrastruktuuri ehituses juba algusest peale olnud, kus. Kus nad ei kasuta selliseid traditsioonilisi kalleid servereid, kalleid telekommunikatsiooni seadmeid, vaid ehitavad neid ise, ehitavad neid ise kombineerides, sihukeseid. Tavakasutaja taseme seadmeid, dubleerides neid ja saades tegelikult palju odavamaid, palju kuluefektiivsemaid lahendusi.

No selle internet.org-i puhul me ju tegelikult ju, nagu me välja tõime, noh, hakkasidki ilmseks saama need ohud, mis sinna olid algusest peale sisse kodeeritud, ehk et ohud, et kui see muu, on ühe sisu tootva firma kontrolli all, siis see kipub, see internet kipub väga selle firma nägu minema. Kas me, kas meil on põhjust kuidagi eeldada, et need õhupallid hakkavad edastama mingit internetti, mis Google'ile nii väga võib-olla ei meeldi või näiteks Facebooki lennukid võtavad hea meelega? Mahutavad sinna laseri sisse ka mingi internetti, mis, mis on hoopis Google'i oma, näiteks YouTube.

Aga ma, aga mõtleks hoopis teistpidi, ehk eks see inimene, kes iial elus ei ole, ei ole internetti näinud ja ja, ja kui ta siis näeb Facebooki ja sinna Facebooki ümber kootud rakendusi, siis see on juba tema jaoks suur asi, ta ei olegi seda, seda, seda päris suurt internetti näinud ja, ja alguseks on, on, on väga suur saavutus sedagi talle saada. Nii et, et kui kasutaja vaatevinklist vaadata, siis on, on ju positiivne tegelikult. Linnar?

Jah, ma, ma tahaksin kangesti ennast mõelda sellesse punkti, kus kohas üks inimene esimest korda elus kohtub internetiga tänapäeval. Kahjuks ma seda ei suuda oma paarikümneaastase internetikogemusega mõelda, aga nähes seda, mis on toimunud viimase paarikümne aasta jooksul. Ja mida ka Tiit mainis eelnevalt. Esmas kasutaja jaoks ei ole arvuti, klaviatuur, ekraan, kuvar ega mingisugune modem või kaabelühendus, enam ammugi see, mille kaudu ta koeb esimest korda elus internetti. Igast tuhandest uuest internetikasutajast, sisuliselt üheksasada üheksakümmend üheksa, on need, kes koevad internetti läbi mobiilseadme ja mobiilseadmes olevate rakenduste. See, kelle kaudu on toodud need rakendused minuni, kes on kas nüüd subsideerimas või missuguse ärimudeli kaudu minuni toomas. Ei pruugi mulle kui lõpptarbijale pikka aega korda minna. Ma aga kangesti loodan, et see on alles mitte internetilõpp, vaid selle lõpptarbija jaoks, vaid see on selline alguspunkt, umbes samamoodi nagu saan väiksele lapsele. kätte tema esimese kriidi ja ütelda, et sodi sellega natukene. Et selle taga võib tekkida loodetavasti siis see järgmine päris internet ja, ja pigem ajalugu on näidanud meile ja õpetanud seda, et. Et me ei pea olema ilmtingimata kindlad selles, et Google üldse on olemas kümne aasta pärast või Facebook on sellises dominantses positsioonis kümne aasta pärast, isegi olukorras, kus kohas turud on juba küllastunud nende poolt pakutavast teenusest. tekib ikkagi midagi uut, midagi sellist, mida, millega nemad ei suuda konkureerida.

Jah, aga kui, kui sellel on tehniliselt võimalik tekkida, kui sellel ei ole Google'i õhupallide peale lubatud tekkida, siis ta ei tekigi.

Aga tegelikult ega Google ja Facebook ei ole ainukesed, kes, kes seda, seda arenevat maailma vallutavad, sest ma, Mäletan mõne aasta taguselt, kus, kus suured finantsgigandid, Visa ja Mastercard rääkisid sellest, kuidas tuleb minna Aafrikat vallutama, sellepärast, et. Igasugused maksekaardid ja, ja, ja kaardiautomaadid on, tasub seal vahele jätta ja minna otse siis mobiiltelefonide peal maksmisega. Ja see on päris hästi tegelikult nendes riikides, Aafrikas, ka arenema hakanud.

Selge, me teeme siia teise pausi ja läheme kohe edasi.

Nii, me oleme

eetris tagasi ja räägime siis täna arenevatest riikidest ja sellest, kuidas sinna internetiühendust pakkuda ja millised nagu selle tagajärjed võiksid olla. No kõik, kõik need ajavad seda järgmist miljardit sinna interneti taga, aga kas sellest oleks nagu. Mingisugune suurem, laiem nagu mõõdetav kasu internetile kui sellisele, sellele internetile, mida meie nagu täna tunneme, kas me, kas me üldse peaksime. Vaevama oma päid selle teemaga, et mida nad järgmised miljard seal tegema hakkavad, mis sellest muutub meie jaoks?

Ma arvan, arvan seda, et, et muutub kindlasti, ehk eks see maailm muutub rohkem, rohkem üksteist mõistvamaks, sest et see ikkagi, see sotsiaalvõrgustik, mis interneti peale on, on üles ehitatud, see, see ikkagi väga palju, väga palju ühtlustab arusaamasid inimestes, et, et ma arvan, et seda niisugust sotsiaalset heaolu ta kindlasti suurendab.

Kultuuriline areng?

Kultuuriline areng.

Ma olen nõus, mõju on kindlasti, ma ei ole kindel, et see mõju on positiivne, sellist noh, nii-öelda maailma paremaks tegev, internet on kindlasti kasutajate nägu. Kui esimene ütleme, sada miljonit inimest olid väga sellise valge keskealise heaoluühiskonna meesterahva nägu, siis praegune kolm miljardit on kindlasti. Mingit muud nägu ja, ja iga lisanduv miljon või, või, või järgmine lisanduv kümme miljonit muudab seda interneti nägu. Ei tasu ära unustada seda, et interneti olulisuse tähendus. On, on väga selgelt kohale jõudnud kõikide maailma riikide valitsusteni, ka kõige vaesemate riikide valitsusteni. Kuigi ka nende jaoks on vähemalt nende avalikus retoorikas, nad rõhutavad seda, et mis pagana internetist teinud, räägite meil Aafrikas või, või siin. Siin Aasias, kui meil on puudu puhtast veest ja, ja, ja, ja tervishoiu baasteenustest. Et teeme kõigepealt need head korda ja siis keskendume internetile. Ei, nad siis koevad internetti samuti kui strateegilist ressurssi ja viimase viie aasta jooksul on valitsused väga selgelt astunud kõikjal maailmas oma samme selleks, et internet oleks nende kontrolli all. Mitte ei oleks ta inimeste nägu. Järgmine miljard, kes juurde lisandub, muudab internetti nägu, aga veel rohkem hakkab olema internet nende valitsuste nägu, kes kontrollivad seda kõikides nendes riikides.

No sa arvad, et see läheb ikkagi valitsuse kontrolli alla, mitte näiteks sellesama Google'i või Facebooki kontrolli alla, kui nende lennuk seal tiirutab kuskil?

Jah, ma olen täiesti kindel, et lõpptarbijate üle ja nendele pakutavate teenuste üle üha rohkem ja üha häälekamalt nõuab kontrolli valitsus. Ükstapuha missuguses riigis ta siis ka ei ole ja, ja tal on mehhanismid, mille kaudu seda kontrolli enda kätte nõuda, tahan me seda või ei taha.

Aga see küll ei, ei kehti ju, ju sellesama keskmise valge inimese maailma kohta. Kas,

kas ei kehti või?

Me, me ju näeme seda, mida Euroopa Liit praegu ju oma regulatsioonides püüab, püüab sisse viia, on ikkagi võrguneutraalsus, et keegi ei sekkuks võrguliikluse, et ühte või teist rakendust või, või, või teenusepakkujat ei eelistataks. Siin ju, ju liigutakse ikkagi hästi palju selles suunas.

Me oleme eripärane, me oleme eripärane ja hetkel vähemalt võime kindlasti olla nagu ütleme pigem uhked selle üle, aga taaskord, et kui vaadata seda, et milline on nagu maailma foon. Viimased viis aastat on internetivabadus maailmas vähenenud lõpptarbijate jaoks ja valitsuste kontrolli internetti üle. Ja interneti sisu üle on kasvanud Eesti ja Euroopa riigid, on. Nii-öelda karjuvas vähemuses ja, ja, ja meie otsuste üle enamuses riigilisi kehidatakse õlgu, öeldakse, et noh, kui te tahate niimoodi elada siin maailmas, elage meie, keda kavatseme interneti oma kontrolli jälle võtta.

Kas sa näed midagi sellist oma igapäevatööst?

No igapäevatöös näen küll, kui ma vaatan, vaatan meie Telia Sonera Euraasia riikide operaatorit, siis seal, seal toimub see tõesti päris aktiivselt, et... on, piiratakse nii Facebooki kui Google'eid kui, kui, kui igasuguseid vähegi nii-öelda demokraatlikku informatsiooni levitavaid rakendusi.

Nii et see, kas, kas nagu see internet, mida meie siin kasutame ja peame internetiks, see tundub olevat... Ma ei tea, kohati ma mõtlen, et see on nagu selline hetke välgatus, et see ei saa niimoodi igavesti kesta, see on liiga vaba kuidagi.

Pigem minul on tekkinud tunne, et, et, et me siin vanas Euroopas, et me keerame vindi üle, et, et, et me ei, me ei luba enam mitte midagi piirata seal ka, kus, kus tehniliselt oleks nagu kvaliteedi vaates oleks, oleks mõistlik midagi piirata.

Jaa, no vot, hiljuti just räägiti uudiseid sellest, kuivõrd lihtne on neid samu isesõistvaid autosid ajada X-teele mingisuguste väliste segajatega, olid vist konkreetselt sel puhul mingid lasereid nendeks. Et kui, ja Linnar, sina mulle enne rääkisid uuest tehnoloogiast ja uuest platvormist nimega Car2Car, mille järgi ma saan aru, enamus maailma autotootjad on kokku leppinud, et autod hakkavad omavahel rääkima?

Jah, see protokollide raamistik, milles on praegusel hetkel Maailma autotootjate liidu tasandil vähemalt jõutud sellise esmase standard heakskiiduni. Ei tähenda mulle nagu vähemalt esimeses, esimeses vaates mitte seda, et, et ma saaksin aastal kaks tuhat kaheksateist uue autoga lihtsalt käed kukla taga. Kuskil hommikul lasta ennast tööle sõidutada ja, ja, ja vahetevahel, kui ma tahan ise siis nagu sekkuda sellesse juhtimisse, see tähendab minu meelest pigem seda, et meil tekib väga palju uusi huvitavaid kasutusvaldkondi, olgu selleks autode noh, ise korralduv ära parkimine kuskil parkimismajades või, või lennujaamade parklates või. Või hoolduskeskustes või, või muudes kohtades, et, et autod tegelevad ise ja autonoomselt teatud piirkonnas, kuhu inimesi sisse lasta, see võib täpselt samasugune mingil hetkel välja näha nagu praegusel hetkel kuskil. Amazoni laokeskus, kus on pigem silt üleval, et palun inimestel mitte siseneda, et seal.

Masinad töötavad, ettevaatamist.

Jah, et, et, et inimesed võivad küll siseneda, masinad neile otse sõida, aga sellest nagu tootmisprotsess või kogu logistikaprotsess saab nagu viga ja muutub ebaefektiivsemaks, kui inimesed sekkuvad sellesse, et. Et kindlasti tekib täiendavat turvalisust, täiendavaid kasutuskohti. Ja, ja väga võimalik, et selle taga kuskil tõepoolest terendab teatud piirkondades, teatud ummikutes, teatud kesklinnade transiitteedel. Kõige olulisemates logistika ja transpordisõlmpunktides selline täiendav efektiivsus, kust. Inimeste mittesekkumine ühest punktist teise liikumisel oma autos on, on, on nagu rangelt soovitatav.

Mulle paistab siit uus digitaalne lõhe, et selle ajal, kui aafriklased ja, ja hindud saavad aeglast piiratud Facebooki, siis meie, see on nende interneti tulevik, siis meie interneti tulevik on see, et kõik meie seadmed hakkavad omavahel internettis suhtlema hoopis, et see on täiesti teine tase. Jaa,

aga meie, me lahendame oma probleemi, meie probleem on liiklusummik, nende probleem ei ole liiklusummik ja, ja kui. Kui on olemas tehnoloogia, mis võimaldab meil, meie probleemi lahendada, siis paraku inimene mitte ei otsusta jalgratta ühiskondliku transpordi või jala käimise kasuks, vaid. Vaid laseb ennast nauditavalt ühest punktist teise ikkagi liigutada.

Jah, pehmest hoolist, Tiit.

Meie, me, meid on ka vähe, see tähendab seda, et, et me peame ka oma elude eest rohkem hoolitsema, et, et kindlasti tuleb siin kohe turvalisus mängu, et. Mul tuli kohe selle jutu peale meelde üks projekt, mida Rootsis Ericssoni ja, ja Volvo uurimislaborites tehakse, kus sisuliselt auto pidurid ühendatakse 4G võrku ja, ja kui toimub eesoleval autol hädapidurdamine, siis pidurdatakse automaatselt ka tagasõitvat autot, et me vältida otsesõitu, sisuliselt tagantotsesõit, mis on kõige levinum autoavariide põhjus. Läheks ajalukku.

Aga ikka, aga see on ka internet, eks ole?

See on ka internet, see on, vot see on, see ongi tegelikult see tõeline asjade internet.

Et, et nagu see, et noh, kui me oleme siin peaaegu terve saate rääkinud, eks ole, et milline on siis nagu see interneti areng nendes teistes riikides ja noh, mina mõnikord mõtlen väikse kadedusega, et nii kihvt, et nad, mingid droonid hakkavad kuskil lendama ja ja noh, meie siin üldse ei näe, sest meil on need mingid mastid ja kaablid juba maas, et siis tuleb välja, et tegelikult see nagu etapp, milleks meie valmistume, on noh, ju veel palju, palju nag

Jah, ja see on, see on nüüd see, mis peaks tegelikult siis järgmised viiskümmend miljardit asja tooma, tooma internetti, mis omavahel suhtlema hakkavad. Ja, ja nad tõesti hakkavad suhtlema siis ilma, et inimene seal vahel sekkuks. Minu meelest oli vist see, kes ütles, et juba, juba järgmisel aastal peaks olema kuskil kakskümmend protsenti. Tavalistest ostuotsustest tehtud digitaalsete assistentide või, või, või asjade poolt. Sisuliselt see, millest me oleme tükk aega unistanud, et külmkapp ise õlut telliks, siis see peaks saama nüüd siis nagu tõeks.

Kas nendest autodest võiks saada ka hoopiski nagu sellised õhupalli sarnased asjad või, et, et see internetitransmissioon võiks nagu P2P kombel põhimõtteliselt liikuda mööda linna hops, hops, hops, ühest, ühest nagu connect'ida autost teise, et meil ei ole vaja mingisuguseid magistraalkaableid ja õhupalle?

Ja, ja noh, teistpidi muutub ju auto omamine täiesti mõttetuks, ehk, ehk siis on, on ju see, et, et kui mul on vaja kuskile sõita, siis ma lihtsalt internetis hõikan, et nüüd ma tahan sellest punktist sellesse punkti minna ja esimene selles suunas vaba auto võtab mul lihtsalt peale. Ja, ja, ja, ja toimub selline üle interneti inimeste logistika optimeerimine.

Linnar, mis sa kostad selle peale, kas sina arvad, et me näeme neid õhupalle ja droone siin, siin meie kandis ka mingisugust olulist muutust meie nagu internetti toomas või, või siiski mitte?

Droonid mitte, õhupallid mitte. Ma usun aga väga seda, et meie enda vahetus ümbruskonnas lähimad kümme aastat saab olema väga palju pühendatud sellele, et need valdkonnad, mis praegusel hetkel on nii-öelda. Ütleme, ütleme meie kontekstis on nii-öelda digitaalne lõhe ei ole mitte seotud inimeste, vaid valdkondadega, kõik inimesed on internetis, aga mõningates valdkondades on internet alaarendatud ja alakasutatud. Saavad olema lähima kümne aasta jooksul kindlasti hulk valdkondi. Kaasa arvatud sellised aeglase tsükli valdkonnad nagu, nagu energeetika, nagu. Nagu tervishoid, nagu ka transport ja logistika.

Haridus, tööstus

kindlasti.

Jah, olulisel määral rohkem internetiseerunud ja seda nii, seda kogu tema väärtuslahela ulatuses.

Selge, meie saateaeg on selleks korraks läbi, aitäh, Tiit Tammist, aitäh, Linnar Viik ja Restarti saade jälle eetris nädala aja pärast.