AI_pealkiri: Linnar Viik ja Tiit Tammiste: kas Google ja Facebook toovad internetiühenduse arengumaadesse altruismist või ärihuvidest?

Tere, ilusat pärastlõunat ja Restardi saate kuulaja, Restart on siis see saade, kus vaadatakse, mis IT-maailmas sügavamalt toimub kui lihtsalt see, mida me esmaspäeviti Digitunnis jõuame vaadata. Saatejuht täna Henri Kronemaa ja mul on siin kaks külalist, Eesti Telekomi tehnoloogia direktor Tiit Tammiste, tere. Tere. Ja IT-kolledži õppejõud Linnar Viik üle Skype'i, tere. Tervist. No maailmas on täna umbes, umbes täpselt kolm miljardit internetikasutajat ja eestlased on peaaegu nagu, nagu üks mees ka selle kolme miljardi sees, et me ikkagi valdavalt kõik kasutame. Küll aga, kui me vaatame, mida teevad suured eelkõige Lääne tehnoloogiafirmad, siis see madin käib millegi üle, mida nad nimetavad inglise keeles the next miljon ehk tegelikult eesti keeles järgmine miljard, ehk küsimus on selles. Kuidas tuua järgmised miljad inimest maailmas internetti kasutama, kellel täna netiühendust ei ole? Ja üks variant on seda teha nii nagu Eesti Telekom ja teised. Teised firmad on aastakümnete jooksul seda teinud ja suurema osa Lääne maailmast ära internetistanud, aga seal on terve hulk probleeme ja nüüd on esile kerkinud sellised meile ju väga hästi tuntud firmad nagu Google, nagu Facebook, kes üritavad ise omavahenditega hakata viima internetiühendust selle järgmise miljardi inimeseni. No osa sellest miljardist elab väga suurtes suurlinnades, aga neil ei ole ühendust ja osa elab väga suurtes riikides, aga keset loodust, kus ei ole ka kindlasti ühendust ning Viimase, ütleme viimase aasta-paari jooksul on nii Google kui Facebook välja töötanud terve hulga uusi ja kohati ulmelisena tunduvaid tehnoloogiaid, kuidas viia internetiühendus kui selline järgmise miljardi inimesi. Facebookil on näiteks täiesti konkreetne plaan hakata seda tegema. taevas lendavate droonidega, autonoomsete lennukitega, Google, Google'il on väga sarnane plaan, aga nemad tahaksid seda teha väga kõrgel hõljuvate õhupallidega, mis siis internetiühendust kuhugi maa peale tagasi viiks. Ja lisaks sellele on juba mõnda aega ka püsti Facebooki oma versioon internetist, mille nimi on internet.org, mis ka on mõeldud arengumaade jaoks ja selle jaoks, et sealsete kehvakeste ja aeglaste ühendus, ühenduste otsas saaks internetit tarbida. Nii et meie tänane saade on interneti tulevikust, nii tehniliselt kui peaks ütlema siis sotsiaalmajanduslikult. Kuidas need Google'i, õhupallid ja Facebooki lennukid töötavad, kas see on ulmejutt või see on reaalsus, kas see on võimalik niimoodi kuskilt stratosfäärist internetti maa peale tagasi saata? Ja kui see kõik on võimalik, siis A, kuidas see mõjutab internetti kui sellist ja B, kuidas see mõjutab firmasid, mida näiteks Tiit siin esindab, et kas me peaksime. veel hetkel varsti kõik oma kaablitest loobuma ja vaatama taeva poole, kus Facebooki lennuk tiirutab ja meile interneti annab, nii et selline saade on täna tulemas. Ja ma arvan, et me räägime, ütleme eelkõige kolmest suuremast projektist, ehk sellest samast Facebooki internet.org-ist, Google'i õhupallidest, mille nimi on Project Loon ning Facebooki ja internetilennukite projektist, mil, mis on nüüd ka nime saanud ja selle nimi on projekt Akila. Aga sinna hurka või sinna kõrvale ma tahaksin jõuda ka isesõitvate autodeni ja, ja kindlasti ka mobiiltelefoniteni. Ma ei tea, mis, hakkame sellest internet.org-ist peale, kuivõrd see on nagu kõige vähem tehniline ja tegelikult nagu selline sisuline internetiprojekt, ma ei tea, kas. Ma äkki annaks sulle, Linnar, esimesena sõna, et sa seletaks mõne sõnaga lahti, mis asi see internet.org selline on?

No selge, teeme siia kohta meie esimese pausi ja siis läheme teiste teemadega edasi. Restart on eetris tagasi ning me räägime täna Tiit Tammist ja Linnar Viikiga uutest internetiprojektidest ja kui me esimese suutsime siin kamba peale. Üsna harga vaiba alla pühkida, see oli internet.org, Facebooki projekt, siis. Võtaks nüüd kaks järgmist, mis on natuke tehnilisemad, esimese nimi on Project Loon, mis on siis Google'i mõte pakkuda. kaheksateist kuni kahekümne seitsme kilomeetri kõrgusel hõljuvate õhupallide pealt internetiühendust maa peale alla. Ja teine üsna sarnane on Facebooki projekt nimega Akila, mis, mis teeb sama asja, aga droonidega ja nii need õhupallid, kui need droonid püsiksid autonoomselt õhus väga pikka aega, no me räägime siin nädalatest või võib-olla kuudest. Võib-olla kuni poolest aastast mõnel puhul. Mis, Tiit, mis selle nagu projekti tehniline mõte on, Eestis ei tehtud niimoodi internetti?

Kas, kas, kas meil on võimalik nagu ette kujutada, et, et nad praegu ikkagi dis, võima, võivad nagu disrupt'ida seda traditsioonilist telekomi valdkonda, et. Et te olete näiteks Tiit midagi maha maganud, et me teeme viie aasta pärast ühel hommikul silmad lahti ja internet tulebki sellelt Facebooki droonilt ja, ja te lihtsalt jäite hiljaks.

Ma ei usu, et, et, et nad on võimelised seda disruptima selles vanas maailmas, see on just seesama võrgustabiilsuse küsimus, et, et on vaks vahet, kas seal kuskil pilvede vahel hõljuvad droonid, mida see tuul võib ära puhuda või maasse kaevatud viiberoptiline kaabel, et, et siin nad kindlasti meiega võistlema ei tule, pigem nad otsivad meiega täna koostööd. Ja, ja koostööd just selle lastmaili juures ja, ja, ja koostööd selleks, et minna sinna Aafrikasse, Indiasse, Aasiasse, kus, kus, kus täna seda internetikasutust ei ole.

Et, et nagu see, et noh, kui me oleme siin peaaegu terve saate rääkinud, eks ole, et milline on siis nagu see interneti areng nendes teistes riikides ja noh, mina mõnikord mõtlen väikse kadedusega, et nii kihvt, et nad, mingid droonid hakkavad kuskil lendama ja ja noh, meie siin üldse ei näe, sest meil on need mingid mastid ja kaablid juba maas, et siis tuleb välja, et tegelikult see nagu etapp, milleks meie valmistume, on noh, ju veel palju, palju nag

Linnar, mis sa kostad selle peale, kas sina arvad, et me näeme neid õhupalle ja droone siin, siin meie kandis ka mingisugust olulist muutust meie nagu internetti toomas või, või siiski mitte?

Droonid mitte, õhupallid mitte. Ma usun aga väga seda, et meie enda vahetus ümbruskonnas lähimad kümme aastat saab olema väga palju pühendatud sellele, et need valdkonnad, mis praegusel hetkel on nii-öelda. Ütleme, ütleme meie kontekstis on nii-öelda digitaalne lõhe ei ole mitte seotud inimeste, vaid valdkondadega, kõik inimesed on internetis, aga mõningates valdkondades on internet alaarendatud ja alakasutatud. Saavad olema lähima kümne aasta jooksul kindlasti hulk valdkondi. Kaasa arvatud sellised aeglase tsükli valdkonnad nagu, nagu energeetika, nagu. Nagu tervishoid, nagu ka transport ja logistika.