Tere, ilusat pärastlõunat ja Restardi saate kuulaja, Restart on siis see saade, kus vaadatakse, mis IT-maailmas sügavamalt toimub kui lihtsalt see, mida me esmaspäeviti Digitunnis jõuame vaadata. Saatejuht täna Henri Kronemaa ja mul on siin kaks külalist, Eesti Telekomi tehnoloogia direktor Tiit Tammiste, tere. Tere. Ja IT-kolledži õppejõud Linnar Viik üle Skype'i, tere. Tervist. No maailmas on täna umbes, umbes täpselt kolm miljardit internetikasutajat ja eestlased on peaaegu nagu, nagu üks mees ka selle kolme miljardi sees, et me ikkagi valdavalt kõik kasutame. Küll aga, kui me vaatame, mida teevad suured eelkõige Lääne tehnoloogiafirmad, siis see madin käib millegi üle, mida nad nimetavad inglise keeles the next miljon ehk tegelikult eesti keeles järgmine miljard, ehk küsimus on selles. Kuidas tuua järgmised miljad inimest maailmas internetti kasutama, kellel täna netiühendust ei ole? Ja üks variant on seda teha nii nagu Eesti Telekom ja teised. Teised firmad on aastakümnete jooksul seda teinud ja suurema osa Lääne maailmast ära internetistanud, aga seal on terve hulk probleeme ja nüüd on esile kerkinud sellised meile ju väga hästi tuntud firmad nagu Google, nagu Facebook, kes üritavad ise omavahenditega hakata viima internetiühendust selle järgmise miljardi inimeseni. No osa sellest miljardist elab väga suurtes suurlinnades, aga neil ei ole ühendust ja osa elab väga suurtes riikides, aga keset loodust, kus ei ole ka kindlasti ühendust ning Viimase, ütleme viimase aasta-paari jooksul on nii Google kui Facebook välja töötanud terve hulga uusi ja kohati ulmelisena tunduvaid tehnoloogiaid, kuidas viia internetiühendus kui selline järgmise miljardi inimesi. Facebookil on näiteks täiesti konkreetne plaan hakata seda tegema. taevas lendavate droonidega, autonoomsete lennukitega, Google, Google'il on väga sarnane plaan, aga nemad tahaksid seda teha väga kõrgel hõljuvate õhupallidega, mis siis internetiühendust kuhugi maa peale tagasi viiks. Ja lisaks sellele on juba mõnda aega ka püsti Facebooki oma versioon internetist, mille nimi on internet.org, mis ka on mõeldud arengumaade jaoks ja selle jaoks, et sealsete kehvakeste ja aeglaste ühendus, ühenduste otsas saaks internetit tarbida. Nii et meie tänane saade on interneti tulevikust, nii tehniliselt kui peaks ütlema siis sotsiaalmajanduslikult. Kuidas need Google'i, õhupallid ja Facebooki lennukid töötavad, kas see on ulmejutt või see on reaalsus, kas see on võimalik niimoodi kuskilt stratosfäärist internetti maa peale tagasi saata? Ja kui see kõik on võimalik, siis A, kuidas see mõjutab internetti kui sellist ja B, kuidas see mõjutab firmasid, mida näiteks Tiit siin esindab, et kas me peaksime. veel hetkel varsti kõik oma kaablitest loobuma ja vaatama taeva poole, kus Facebooki lennuk tiirutab ja meile interneti annab, nii et selline saade on täna tulemas. Ja ma arvan, et me räägime, ütleme eelkõige kolmest suuremast projektist, ehk sellest samast Facebooki internet.org-ist, Google'i õhupallidest, mille nimi on Project Loon ning Facebooki ja internetilennukite projektist, mil, mis on nüüd ka nime saanud ja selle nimi on projekt Akila. Aga sinna hurka või sinna kõrvale ma tahaksin jõuda ka isesõitvate autodeni ja, ja kindlasti ka mobiiltelefoniteni. Ma ei tea, mis, hakkame sellest internet.org-ist peale, kuivõrd see on nagu kõige vähem tehniline ja tegelikult nagu selline sisuline internetiprojekt, ma ei tea, kas. Ma äkki annaks sulle, Linnar, esimesena sõna, et sa seletaks mõne sõnaga lahti, mis asi see internet.org selline on?
Minu jaoks endiselt on ta üleskutsefaasis, kuna mõeldes selle peale, et. Sideteenus või telekommunikatsiooniteenus, internetiühenduse kui teenuse pakkumine lõpptarbijale on, on nii rahvusvaheliselt kui ka riikide tasandil väga selgelt reguleeritud valdkond. Siis see, mida on välja pakutud praegusel hetkel ei noh, ta on nagu sihukene pusletükk, mis on, mis on nagu teisest mängust. Kui sellist analoogiat tohib kasutada, et mina ei oska seda hetkel praegusel hetkel paigutada sellesse, sellesse auku, mis ootab täitmist, ta on nagu natukene suurem ja natuke teistsuguse kujuga ja, ja, ja teda püütakse nagu lõigata erinevale kujule. Aga ta ei, ta, ta on tõepoolest nagu teisest mängust olev tükk.
Aga kas sina, istudes suure telekomi ettevõtte juhtkonnas, kas sa näed mingisugust varianti, et näiteks India oleks võimalik katta päris internetivõrguga, mis oleks kättesaadav igale ühele selles mõttes, nagu me seda Eestis või, või Lääne maailmas nagu mõtleme, et see on lähemal ajal kuidagi võimalik?
Eestis ei tehtud see niimoodi internetti, üldiselt see õhupallide projekt mulle väga meeldib, sest nad suudavad hoida neid õhupalle paigal ühes geograafilises punktis. Liigutavad ainult üles-alla. Liigutavad üles-alla ja, ja kasutavad ära seda, et, et erinevad õhumassid liiguvad erinevas suunas ja, ja, ja, ja siis, siis see õhupall enam-vähem seisab paigal. Küll mind natukene kohutab see, et, et see, see nädal või kuu või, või pool aastat, et Me oleme harjunud sellega, et, et, et võrk on, telekommunikatsiooni võrk on midagi väga püsivat ja, ja ta peab ka töökorras olema väga, väga püsivalt, et kui ta ühel hetkel ühe tormipuhanguga ära lendab, et siis ilmselt seal piirkonnas enam seda, seda internetti ei ole, et...
Siin ma olen kindlasti Tiiduga nõus, et, et... Et ühelt poolt sedalaadi ettevõtete mastaap, globaalsus, piiriülesus võimaldab neil erinevalt sideettevõtetest, kes on ikkagi territoriaalsed ettevõtted oma tegevuses. Oluliselt teistsugust mõtlemisviisi viljeleda, selle kõrval on ka teine asi muidugi, millele ka Tiit viitas. Selline nii-öelda telekomiks hakkamine ei ole ei Google'il ega Facebook'il mitte ainus valdkond, kuhu nad on, on täiendavalt juude liikumas. Nad on väga huvitatud nii tervishoiust, kaubandusest, energeetikast, pangandusest, need on kõik valdkonnad, kuhu liikuda. Selleks, et üldse õigustada oma praeguse hetke turuväärtust. Me mäletame väga hästi, et umbes viis aastat tagasi. Kogemata nagu lipsas välja toonaselt Google'i finantsjuhilt ühel, ühel investorite presentatsioonil. Tõdemus, et, et ütleme, et, et reklaamiärimudeli monetiseerimine on saavutanud oma piiri, mille peale Google'i aktsial nagu läraki kukkus nagu. Sisuliselt kahekümne minutiga nagu mõne aasta tagusele sellisele õige, nii-öelda õigemas suunas olevale hetkel hiljem öeldi, et ta nagu vääratas lihtsalt. Teisisõnu. Nad otsivad tegelikult õigustust sellele, miks nad on nii väärtuslikke ettevõtte ja õigustust andmete müügilt ja, ja reklaamimüügilt sedavõrd suurt turuväärtust omada ei eksisteeri.
Kas, kas, kas meil on võimalik nagu ette kujutada, et, et nad praegu ikkagi dis, võima, võivad nagu disrupt'ida seda traditsioonilist telekomi valdkonda, et. Et te olete näiteks Tiit midagi maha maganud, et me teeme viie aasta pärast ühel hommikul silmad lahti ja internet tulebki sellelt Facebooki droonilt ja, ja te lihtsalt jäite hiljaks.
Google'i innovatsioon on, on ju väga palju ka nende infrastruktuuri ehituses juba algusest peale olnud, kus. Kus nad ei kasuta selliseid traditsioonilisi kalleid servereid, kalleid telekommunikatsiooni seadmeid, vaid ehitavad neid ise, ehitavad neid ise kombineerides, sihukeseid. Tavakasutaja taseme seadmeid, dubleerides neid ja saades tegelikult palju odavamaid, palju kuluefektiivsemaid lahendusi.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]