Tead, sul on vaja lugeda midagi head. Oled sa tudeng või spetsialist või lihtsalt romantik? Krisostoomuse raamatupoodi mahub üle kümne miljoni raamatu tervest maailmast ja iga päev lisandub värsket lugemist ilukirjandusest spetsiaalsete ja haruldaste erialaraamatuteni. Paberraamatutes kuni e-raamatute ja e-lugeriteni. Ühesõnaga, meil on kõike. Vaata kohe kriso.ee ja telli midagi sisukat.
Restart. Saadet toetab Elion, nutikate IT-teenuste pakkuja Eestis. Ühes poosilist magame Venemaga.
Nonii, see on tõenäoliselt ajaloo esimene restart, mis algab muusikaga. Kuku raadios on üks teine aga populaarne saade, mis algab kogu aeg muusikaga, aga täna on siis selleks restart ja restardi saatejuhid, täna on eriline saade, algas muusikaga ja saatejuhid on ka teised. Taavi Kotka on tööasjus ära ja minu, Henrik Roonemaa, seltsiliseks on siin täna Hans Lõugas, Eesti Päevalehest ja Delfist. Tere, Hans. Tervist. Ja meil on külas, no miks me alustasime siis muusikaga, meil on külas selline Eesti idufirma nagu MedicEEP ja Kerti Alev, tere. Tere. Ja kui ma hakkasin enne saadet uurima internetist, nagu ikka tuleb teha taustakontrolli inimestele, kes tulevad saatesse, siis selgus, et sa oled JMKE pikaaegne taustalaulja. Ja, ja see oli JMKE lugu Keemia, mis muide läheb sinu start-upi valdkonnaga väga hästi kokku.
Jah, kunagi mingil hetkel see pidi välja tulema ja see on päris hea seos praegu näitada, et. See start-up, mida ma teen, on meditsiinivaldkonnast ja see laul, mis just kõlas. Räägib ka keemiast.
Siin on võib-olla paljugi paralleele tahaks tuua veel, mis on punk ja mis ei ole punk ja kes start-up alknast ka. Aga lähme siis MedicEEP-i juurde. Jah. Teeme põhitõed selleks, mis see on ja miks, miks see on üldse olemas?
MedicEEP-i mõte sündis mu enda vajadusest ja MedicEEP on kõigepealt siis mobiilirakendus, mobiiliäär. Lihtne ravimikapi, koduse ravimikapi meelespea, kuhu on väga lihtne, triipkoodi skännides kõik oma kodused ravimid sisse lüüa. Ja siis on need igal hetkel olemas, et tead, mis need kogused on, millal ta aegu pole, et sellest, kas sa oled kodus või mitte. Ja saab panna oma ravimitele ka meeldetuletusi, et kogu see. koduse ravimikapi haldamine oleks kuidagi lihtsam inimestele, kellel ei ole näiteks meditsiinilist tausta.
Kuidas see, kuidas see teekond punklauljast start-upi tegijani käib? See, see ei ole, ma arvan, ka keskmise kuulaja peast selline hüpe, et noh, et see on loogiline, et see, loogiline on see, et inimene lõpetab ülikooli ja siis läheb tööle.
No elu teeb ikka oma edusammud ja kui nii võib öelda, et ma olen lapsega koju ja siis punkmuusikat enam väga teha ei saanud või see ei sobinud kuidagi hästi kokku. Minu elustiiliga sellel hetkel väikse lapse kõrvalt käia õhtuti kuskil kontserditel väljas ja siis nii juhtus, et. Et punki ma enam aktiivselt ei tee. Aga, aga jah, lapsega koju jäädes, siis tekkisid jälle mingid omad küsimused, et just selle ravimikapi haldamisega, et väikse, väikelapsed on tihti haiged. ravimikapp kippus väga suureks minema ja vaatasin, et tehnikainimesega, inimesena viisteist aastat ikkagi veebiarendust teinud ja mind huvitab tehnoloogia, siis et kuidas nüüd võiks selle lihtsa, oma elu lihtsamaks teha mingisuguse mobiiliäpiga, et näiteks perearsti juureski vaatan, et mis ravimid mul kodus olemas on.
Ja, ja siis kuidas see MedicEEP-i loomine sellest nagu lahti läks või käima hakkas?
Siis ma olin iseenda tööandja ja istusin kontoris, Garage48 HUB. Ja seal hakkas liikuma ringi info, et, et nüüd on tulemas järgmine üritus, Garage48 Elst and Valnas. See on nädalavahetuse üritus, neljakümne kaheksa tunniga. Ideed ja siis üritatakse saada kokku tiimid parimatele ideedele ja siis teha prototüüpe ära selle nädalavahetuse jooksul. Ja siis ma sattusin oma ideega sellisele üritusele ja, ja niimoodi see MedicEEP sündis, et ka leidsin sealt omale kaasutaja, Allan Kändmaa. Ja tema on siis IOS-i arendaja ja niimoodi see esimene prototüüp meil sündis.
Kas sul oli ka mingi selline niisugune ouch moment, et vaatasid oma kodusesse sinna ravimisahtlisse ja räägid, et jälle on nüüd vaja, ma ei tea, mis iganes, palavikku alandajat või, ja siis on see aegunud või on, pole ja, ja, ja seda aru, et noh, et käis, läks lambike peast, süttis, et nüüd on vaja sellele lahendus välja mõelda?
Just, et võib-olla see on nagu minu isikupära, aga ma arvan, et selliseid emasid on veel, kes on näiteks tööga väga hõivatud ja, ja töised ja, ja võib-olla see ravimikappi haldamine peas nagu noh. Ütleme nii, et ma olen udupea, mul on vaja panna kirja ja teha omale remandereid, meeldetuletusi. Ja kui ma jah, ja oli küll selline juhus, kus lapsel oli reede õhtul, pühapäeva õhtul tõusis kõrge palavik, apteegid kinni ja arst ammu juba kodus. Ja mina avastan, et mul ei olegi väikelapsele palaviku alandajat kodus, et. oleks selline äpp, mis mind teataks, eks, et kas mul on või ei ole, või hoiaks kontrolli all, et tuletab meelde, et mine nüüd poodi, sul on vaja pidevalt kodus hoida väikse, väiksele lapsele ikkagi mingisuguseid esmaabivahendeid. No siis ei aitanudki muud, et me pidime kiirabivälja kutsuma ja nemad andsid selle rohu, kuigi noh, mul võiks, oleks võinud see juba kodus olemas olla.
Ma mäletan, kui see MedicEEP tuli välja, ta minu meelest mingid pressiteated hakkasid vist liikuma siis, kui te sealt Garage48-lt. Tulite või, või nad ise saatsid, ühesõnaga ma, ma vaatasin seda tol hetkel. Ja mul on sama seis nagu sul, ma, meil on kodus ka kaks väikest last, ravimid on kolmes väga kõrges kohas laiali, et jumala eest, keegi sinna näppe taha ei ajaks ja meil ei ole tegelikult eriti nagu aimugi, et. Noh, mis meil nagu tegelikult olemas on, et seda, et peavalurohtu või palavikku alandajat on noh, seda ma üldiselt tean, ülejäänud on täielik segadus, kord aastas visatakse sealt meiega ära, mulle tundus, et oh, see on väga vahva idee ja mulje ise selle taha, et see on puhas käsitöö, et, et ega see äpp tegelikult ei tea mitte midagi, ma pean ikkagi kõike talle otsast peale nagu ütlema ja ega ta ei tea ka seda, et mul saab, eks ole, ravim otsa, ma pean ise ütlema talle seda. Et minu jaoks oli see nõrk koht, mulle just tundus, et see on... Et see tekitab mulle pigem nagu probleeme juurde, mitte ei lahenda neid. Kuidas see sinu kasutusmudel on, et kas sa viitsid seista iga jumala kord, kui sul saab mingi nurofeen otsa, et siis sa lähed otsid kuskilt nutva lapse kõrvalt telefoni ja hakkad sinna kirjutama, et nüüd sai otsa?
No pigem ongi see, et kui palju alguses ise keegi tahab panustada, et seda korda hoida oma ravimikapis, aga loomulikult me arendajatena vaatame ka selles suunas, et see on palju käsitööd, aga samas ei ole veel sellist lahendust, et me saaksime lihtsalt minna apteeki, skännida oma tšeki ja juba kõik näiteks ravimid on, eks ole, sisse loetud ja veel. Remainderid ka arsti poolt peale pandud, aga see on tulevik ja sinnapoole me tahame liikuda.
Okei, esimene samm pikast ees, ma, ma saan teie mõlema jutust aru ja enne kohekõmmust arvestades, ja paljusid teisi arvestades, et see on tegelikult väga, väga suur võimalus, mis on siis praegu tegelikult kasutamata ikkagi. Igaühel on kodus, me ei räägi ainult ju lastega pere, sest igaühel on kodus ikkagi mingid esma...
Suurem kasu ongi sellest, et kui oma pikemaajaliselt mingit ravimit võtta, et siis see meeldetuletus praegu töötab, aga mida me juurde tahame arendada, on see, et kui me juba teame, et inimesed võtavad näiteks korrapäraselt mingit ravimit, neil näiteks pakendi otsa saab, me saame neile meeldetuletusi anda, meeldetuletus selle kohta, kui ravim aeguma hakkab, et see, mida sa nägid, oli alles prototüüp ja meil on väga pikk tee ees. Ei, ma
arvan, et see oligi reaalselt pärast seda esimest nädalavahetust umbes, ma, ma nägin nagu seda, mis te tahate teha, siis ma ütlesin, ah, idee on kihvt, minu jaoks ei tööta, jätsin kõrvale. Ja nüüd see tuli siis nagu nii-öelda ringiga minu elu tagasi, sest me teeme täna seda saadet. Aga jah, ma kujutan ette, et kui keegi võtab regulaarselt mingit rohtu Siis see probleem nagu lahendab ennast ise, eks ole, et siis see äpp tegelikult ju teab, kuna siis mul hakkab see retseptiravim näiteks otsa saama, saab mulle öelda, et kuule, telli uus, on
ju. Või et kui ravim hakkab aeguma, selle kohta meeldetuletus. Ja kui on teada, et inimene midagi võtab regulaarselt, siis hakkab selle kohta ju ka logi või history tekkima ja mida me tahamegi juurde lisada, et. Et teha selline ravimivõtmise või, või health story või aja, ajalugu, et kus on need reminderid sees, et sellel päeval sa võtsid seda või toda või jätsid võtmata ja siis ise saaks veel vahele pista näiteks sümptomeid, et täna mul oli peavalu, võib-olla kolme kuu pärast käevalu. Sest tihti arsti juures läheb tohutu aeg, et neid kõiki sümptomeid ja asju meenutada ja mul endal on kogemus, kuidas randmes, mõtlesime küll, et töötan palju arvutiga, et, et tekkis randmesse valu või, või kätte ja, ja lõpuks vist läks poolteist aastat, et aru saada, et mul on mandlid vaja hoopis ära lõigata, et mandlid hakkasid mürgitama organismi ja läksid liigestesse, see kuidagi, kuidagi niimoodi, et hoopis liigese kaudu saab aru, et mandlid on... Haiged ja, ja kõiki neid sümptomeid meenutada, et millal mul need hakkasid, mingid sellised asjad, et.
Noh, nagu iga põneva sellise start-up teenuse või toote taga on, siis esialgu tundub see väga primitiivne, et see asi, mis aitab meenutada, et sul ükski asi jäi aeguks ravimikapis, aga tegelikult on ju, sellel on potentsiaali olla selleks nagu raviloo osaks, selleks arsti ja patsiendi vaheseks suhtlus- ja tööriistaks, et, et neid võimalusi, kuidas see lihtne meeldetuletaja tegelikult oleks kasulikum, on päris palju, eks.
Just, ja juba täna näiteks, kuigi me tahame veel väga kaugele jõuda ja palju asju on alles teha, siis näiteks Eesti ongi hea koht, kus igasuguseid e-asju ju. Teha ja ehitada, et juba täna saab meil vaadata mõlemas äpis, Android ja iOS-is digiretsepti näiteks, mida ei tea, et Eestis ükski teadaolev teine äpp võimaldaks.
No kui kaugele te nagu kasutajate mõttes täna jõudnud olete, palju teil on, kuidas te mõõdate neid, aktiivseid või maksvaid või kuidas iganes, kui, kui kaugele te jõudnud olete?
No kuna meil on äpp päris tasuta ja me ei ole mingisugust reklaami suurt teinud, nii palju kui ma ainult olen käinud start-upist rääkimas, siis kasutajanumbritest veel ei tahaks rääkida.
Ja raha tegemisest ka, selles mõttes, et siiamaani me oleme ikkagi mõelnud kasutajale ainult, et kuidas teha seda parimat äppi ja kuidas selleni jõuda. Ja endal, seni oleme teinud enda ajakulust ja... ja ressurssidest, aga no sellist asja ei arenda nagu hobiprojekti. Et kuskilt on vaja leivaraha ka teenida ja nii me hakkasime mõtlema, et äkki peaks kuskilt esimese rahasüsti saama ja taotlesime kiirendisse.
Sellest kiirendist me tahaksime saate teises plokis pikemalt rääkida, üks teema veel, mis on alati ju meditsiiniga käivad käsikäes, siin on privaatsus, ma kujutan ette, et sinna tekib hirmus palju igasuguseid andmeid, mis nendeks saab. Ja nendel andmetel on kindlasti väärtus. Ju meditsiiniasutuste või, või ravimifirmade jaoks.
Just, et praegu me olemegi kompamas oma seda ärimudelit seal kiirendis. Ja üks täiesti variant ongi, et täiesti tundmatu must maa on, et ühe ravimi eluloo puhul, et kui on teada, et ta toodetakse, teda testitakse, kas ta lubatakse müüki ja kasutusse või mitte, ta lõpuks jõuab sinna hulgi müüa juurde ja siis apteeki, siis täiesti must ja pime maa on siiamaani see. Mis sellest ravimist saab, kui ta apteegist välja läheb ja just seda kohta meie on, on võib-olla aitaksime siis info ka täiendada.
Aga ma ikka kardan, et kui ma sinna panen kirja regulaarselt, mis ma võtan, siis noh, te istute õhtuti oma arvutis ja loete seda.
Aga see on meil kõigi e-teenustega niimoodi, et see ongi see data privacy, kus on omad reeglid ja kuidas seda tohib teha, kuidas ei tohi teha, et kui keegi analüüsib sinu andmeid, siis kindlasti mitte privaatsel tasandil, vaid gruppides, kollektiivides, sadades, tuhandetes, miljonites.
No kui palju on meditsiini valdkonnas täiendavaid regulatsioone või piiranguid, mida te tohite selle infoga teha, mis?
Väga palju piiranguid on juba Eesti tasandil, et kuidas ja mis infot me tohime näidata ja millist infot me tohime näiteks töödelda, et praegu saab ka näidata ravimi infolehti. Ja näitamegi oma API-s neid, aga siin jah, et kui me tahame hakata sealt mingit infot välja võtma või jumala eest, mitte ei tohi sealt midagi muuta ja ja me käisime ka Ravimiametis eelmine nädal rääkimas, et mis on nende ootused ja kuidas asju tohib teha, selles mõttes ma olen praegu ise positiivselt meelestatud, et me liigume õiges suunas ja nad olid väga abivalmis.
Muide, see infolehtede osa, ma tahan öelda, ka väga kasulik funktsioon jälle.
Ma ei mäleta, kui tihti ma tohtin seda võtta, seda ja, ja siis sa vaatad äppist, väga mõnus.
Kuidas see on ometi huvitav, näiteks ma olen avastanud oma ravimikappi koristades, et, et karbi peal ei ole mitte kunagi kirjas, mis, mis, mis ravim see on?
Üliväikses kokkuvõljutud väga suur
leht. Aga ma arvan, et sellel on mingisugune hea põhjus, miks ta ei ole karbi peal kirjas, et just ongi nagu see, et sa ei hakkaks lihtsalt vaatama, et umbes, et ahah, et Mis iganes, eks ole, mingi põletikuravim, et siis hakkad seda sisse ahmima, sest mul on ilmselt põletik, vaid et Karp sunnib sind lugema seda pikka teksti. Jaa,
et kellele see täpselt on, mis annuse ei tohi võtta ja millega koos seda ei tohi võtta, see on väga oluline.
Kust te oma andmeid hoiate praegu?
Ja kus see server on, kas see on näiteks mingi, ma ei tea, sinu kodus või, või on see Amazonis kuskil või?
Ma ei hakka täpsemalt rääkima, et Allanit täna siin ei ole ja tema oskus sellele täpsemalt vastata, et need ei jätan selle küsimuse vahele, et andmed on turvalises kohas, need ei ole kuskil võõras tasuta serveris, selles mõttes me maksame selle teenuse eest ja see kõik on korralikult tehtud.
Selge, meil on aeg pausiks ja siis lähme edasi. Restart on eetris tagasi, saatejuhid täna, Henrik Roonemaa ning Hans Lõugas, Eesti Päevalehest ja Delfist ja meil on külas Kerti Alev idufirmast MedicEEP ja, ja tegelikult peale selle, et te olete Eesti idufirma, siis üks suuri põhjuseid, miks sa täna siin oled, on, on see, et te, te olete saavutanud sellise peadpööritava edu, ma võiks öelda. Te olete üks viiest idufirmast üle maailma, kes valiti suure meditsiinifirma Bayer-i kiirendisse Saksamaale. Et te konkureerisite, sa ütlesid enne mul üle kahesaja idufirmaga. Jah, just. Ja, ja te olete siis üks viiest üle maailma, see on umbes nii, nagu sa olümpiamängudel tuleks viiendale kohale, see on ju väga suur asi või, või ma praegu puhun seda siin suuremaks, kui see on.
Ei, see tõenäoliselt ongi väga suur asi, aga ise selle sees olles nüüd ei saa võib-olla enam väga arugi, aga ja juba see on suur asi, et need tingimused, mis seal Kirendis anti, või et see investeering, mis me saime, milliste tingimuste eest, see kõik on nagu jackpot. Et ja see oli ka ainus kiirendi, kuhu ma taotlesin, sest see tundus kõige õigem koht üldse, et kui meil on äpp, mis tegeleb ravimitega ja on ravimifirma, kust me saaks nii palju infot, et kuidas üldse ravimeid toodetakse ja mis regulatsioonid on, et, et see tundus nagu ütleme, rusikas silmaauku, et õige koht, kuhu minna ja täpselt Bayer arvas seda sama, et niimoodi me siin, sinna sattusime ja meid vastu võeti.
Kuidas see kandideerimine käib sellistesse
asjadesse? Isiklikult leidsin selle üleskutse jälle sellest samast garaažifoorumist, kus oli üleskutse, et nüüd Bayeril on tulemas kiirendi ja meditsiinivaldkonna äpid, palun võtke ühendust. Ja ka paar tuttavat siit-sealt ütlesid, et see võiks ju hästi sobida ja, ja põhimõtteliselt lihtsalt veebileheküljel peab ära registreerima, väga palju välju oli, et mis on äriide, mis, mis see toode on, kuhu jõuta tahaks seda, kes on tiim. Täitsime need vormid ära väljad ja siis jäime vastust ootama ja see tuli positiivne.
Ja mis staadiumis te olite või milliseid see Bayer võtab siis enda tiibale, millise startup, et olite alles oma prototüübi kallal või juba, juba oli toode selles mõttes nagu turul?
Toode valmiskujul turul päris nii ei saa öelda, et meil oli see prototüüp turul, et me siiamaani ikkagi
Jah, sellepärast, et meil päris andmebaase taga ei ole ja kõik need ideed, mis looksid lisaväärtust kasutajale, on alles tulemas. Ja nüüd see Bayer'i kiirendi aitabki meil nende lisaväärtusteni jõuda. Aga mida Bayer ootas, oli see, et, et need ei oleks päris algusfaasi ikkagi prototüübid või ideetasandil, et midagi peaks juba valmis olema ja suures mahus oli ka see eeldus, et äriidee on valmis, aga seda meil ei olnud, aga sellest, aga sellest olenemata nad ikkagi usuvad nii palju sellesse ettevõtmisse ja meie tiimi. Et nad võtsid meid ikkagi.
Ütle, mis see väärtus nagu suure ravimifirma jaoks seal, seal on, et tõenäoliselt ikkagi seesama info, millest me enne rääkisime või et nemad näevad seda või mida nad näevad?
Ega ei ole välja tulnud, et nendel isiklik huvi on selle vastu, MedicEEP-i vastu, niimoodi. Nemad on lihtsalt suurfirma, nad on väga vana firma ja ma arvan, nende brändimise juurde käib see, et nad on teinud nüüd enda firma alla Kiirendi. Suurkorporatsiooni ette alla, ettevõtte alla Kiirendi ja see aitab ju väga hästi näidata, et nad hoolivad, nad tahavad ka innovatsioonile kaasa aidata. Ja, ja selles mõttes ma ei ole veel näinud, et see, neil nüüd kuskil seal isiklik huvi oleks ja samuti väga ei taha kaasa rääkida või suunata, nad küll mentordavad, et kuidas. Kuidas start-up'i teha, kas ärivaldkonnast või mis iganes infot meil vaja on või kontakte, siis nad annavad meil, neid. Samuti andsid meile kontoriruumi kasutamiseks, et ma ei näe, et neil isiklik huvi on, et pigem on see, see kiirendi formaat praegu.
Kui palju on üks start-upi tegemine kui loominguline punkmuusika tegemine ja kui palju üks suur ettevõte nagu ravimikorporatsioon on siis, ma ei tea, klassikaline sümfooniaorkester, kes siis otsib seda loomingulisi uusi ideid nendest väikestest start-upidest, kas sa näed, et seal võib-olla see, et erikultuurid on ju start-upil ja suurel ettevõttel ja, ja nad üritavad saada seda värskust ja uusi mõtteid ja innovatsioone enda juurde, mida nad suudaks ise luua?
Jah, just, et see ongi huvitav seos, et start-up on nagu punkmuusika ja seal on sellised natuke vabamad reeglid. Ja suurkorporatsioon on jälle nagu orkestrimuusika, kõik on organiseeritud, kõigil on oma rütm, oma koht, täpselt niimoodi see ongi.
Kuule, aga ma, ma tahan seda küsida ka, kui te läksite Saksamaale kiirendisse, see asub Berliinis või? Loodundub, et kõik, kõik, kes lähevad kiirendisse, Saksamaale lähevad Berliini ikkagi, start-up pealinna. Aga sa ütlesid ka seda, et teil on näiteks juba digiretsepti liides olemas äpis, kui palju sa näed ikkagi seda, et noh, Euroopa sees on ka need tase, kui kaugele on innovatsioon, jõudnud meditsiinivaldkonnas, on see erinev, meie tegelikult oleme, Minu arvamust mööda üsnagi uuendusmeelsed, kogu ütleme avaliku sektori või ühiskonna tasemel, omaette kas või digiretseptiga. Nüüd kui palju nende jaoks on see veel niisugune uus ja, ja uuenduslik kus ja kui palju siis teie suudate seda Eesti uuendust sinna vanale Euroopale ja suuretavatele viia?
Just, et Saksamaal on veidi teisiti, neil vist ei ole digiretsepti, samuti ka kogu meditsiinisüsteem on veidi teistmoodi üles ehitatud. Et kui meil sinna võeti, siis esimene tagasiside Eesti kahta oligi see, et vau, et noh, MedicEEP Eestist, kes suudab nii palju ka näiteks riiklike süsteemidega liituda, midagi ära teha täiesti uuesti digitaliseerunud maailmas. Et, et kuidas nad ütlesidki, et Eesti on suureks eeskujuks oma e-lahendustega. No
ütleme, kui palju nad võtsid teid siis nagu, et kui palju nad võtsid MedicEEP-i sinna, kui palju nad võtsid sellepärast, et nii-öelda, et Eestist tõesti, et te olete umbes nii kaugele jõudnud ja positiivne kuvand riigil?
Et see võibki olla fifty-fifty, et, et see Eesti töötas neile ka väga hästi, et, et et just Eestist on mingisugune digilahendus tulemas, kus on nii palju, niigi juba igast e-asju, et et see on nendele suureks eeskujuks, nagu nad ise mainisid, et, et tahavad sama kaugele jõuda.
Mis see, mis see kiirendis olemine teie jaoks nagu tähendab, et saite priikontori, eks ole, mingisugused Priit, mentorid, kes aeg-ajalt käivad ja räägivad, kuidas peaks tegema?
Elamise organiseerisime ise, aga kuna me saime väikse rahasüsti, väikse või suure, kuidas kellelegi ära... Seal samas Bayer, Bayer'i poolt siis jah? See oli viiskümmend tuhat eurot, et siis elamise pidime ise hankima ja ülejäänud summaga saamegi vabalt vaadata, et, et kuidas kasutame...
Ja te olete kogu meeskonnaga seal Berliinis või ainult sina?
Praegu on nii, et olen mina ja siis on Kaisa Kabin, kes on meie projektijuht ja disainer, marketingi koha pealt ja kaks arendajat on meil tiimis, Allan Kändmaa ja Mattis Linnap, nemad on, mõlemad asuvad Tallinnas, aga aga me pidevalt suhtleme Skype'i teel, teeme kõnesid.
Ja te pidite ilmselt siis andma ära osalust või ei pidanud? Mõned kiire, enamus kiirendid võtab ikkagi osalust sellele. Jaa,
osalust aga väga pehmetel tingimustel.
siis? Osalus töötab ainult siis, kui me müüme firmast rohkem kui viiskümmend protsenti, et et enne seda nagu mingi osalus ei kehtigi. Et kui räägime firma arendamisest pikas perspektiivis ja muidugi jah, siin läheb juba keeruliseks, et kui me hakkame investoritele müüma või, või kellegile suurelt ennast lõpuks maha müüma, aga praegu ei mõtle nii kaugele.
No kui see Kiirendi programmil on lõpp käes, kas te näete, et teil on tulevikus võib-olla liinis edasi olla või tulete tagasi siia?
Jah, mis te, mis te saavutada tahate seal kolme ja poole kuuga?
Kiirendi eesmärk on ikka välja toetada ärimudel ja esitada seda investoritele, et seda see Bayer ka kiirendi aitab, et nad toovad kokku lõpuüritusele väga palju investoreid, kellele me peame siis oma parima esituse tegema, parima võimaliku ärimudeliga ja ja üritama seda maha müüa. Ja tänapäeva start-upid ikka ei saa üle ega ümber mingisugusest rahasüstist, eriti kui me räägime globaliseerumisest ja tegelt, et teha asja nagu väga suurelt, jõuda väga paljude kasutajateni väga kiirelt, siis ikkagi just investorite kaasamine sellest ei saa nagu mööda vaadata.
Nii et teie eesmärk seal tegelikult on olla, on töötada välja mingisugune reaalne ärimudel ja lõpuks see kontseptsioon maha müüa mingile investorile, kes paneb juba suurema summa sisse? Jaa,
selle peale me loodame ja kui see meil ka ei õnnestu, siis meil on alati võimalus väikest viisi asja edasi teha ainult Eesti piires.
mind ikka painab edasi see, et kui, kui palju te näed, näed takistusena seda, et mõnda asja on Eestis meie siin taristus lihtne ja kerge teha, start-upil. Meditsiinisüsteemiga ja kui palju on see raske seal siis ma ei tea, Lääne-Euroopas?
No näiteks globaalselt teha, see on, see on liiga suur ülesanne, see on, seal on juba see, et osadel riikidel on ravimite kohta andmebaasid, osadel riikidel on triipkoodidega need ravimite andmebaasid ja teistel ei ole, et kõike seda infot kokku haakida, siis tundubki, et ainuke mõistlik viis kiiresti edu saavutada on teha seda kuidagi crowdsourcing baasil ehk siis rahvaabiga. Et see on väga keeruline, aga me mõtlemegi, kuidas seda.
Siit, mis teile ründavad need ranged regulatsioonid, mis menitsiidimalkonnas on, et sa ei saa usaldada päris kõike, mida, mida crowd ütleb või?
Mina arvan, et rahva teadmises globaal, globaalses pildis on rahval rohkem teadmist ja tegelikult seda infot ja väärtust.
Mõnikord, kui ma olen sattunud kiirenditesse ka välismaal, siis see, see kohati jätab mulje nagu tegemist suurest lasteaiaga, et need on sellised värvilised, Värvilised ruumid, kus on mingisugused padjad ja pingsilauad ja siis sellised hilist teismelised või ma ei tea, vara noored loivavad seal ringi ja tundub nii-öelda. Tee selgelt seljas, et tundub, et nad nagu eriti ei tee midagi, aga kõik on jõle kihvt, et kuidas see igapäevane elu. Vana austusväärse meditsiinifirma kiirendis välja näeb, et kas kostüüm ja kontsakingad või?
Ei, ikka ei ole päris niimoodi jah, et, et meil on eraldatud oma väikene noh, Bayer'i see peakontor Berliinis hõlmab tegelikult mitu kvartalit maju ja need on omavahel tunnelisüsteemiga. Ühendatud ülevalt üle tee läheb.
ja meil on, Kiirendile on eraldatud üks majanurk ühes maja osas, kuhu, kus me siis oleme oma selle väikse lasteaiagrupiga. Ja, ja loomulikult nad üritavad,
üritavad erineda sellest, mis on ülejäänud Hoone ja Bayer
ja, ja. Ja see on ka põhjendatud, aga ei ole niimoodi, et kõik jooksevad ringi ja keegi midagi tarka ei tee, et ka teised start-upid istu, igalühel on meil oma kontoriruum seal. mingil määral ja, ja, ja on näha, et istuvad ikka varahommikust hiliste õhtutundideni, kõik vehivad oma asja teha. Ja,
Ja meie samamoodi, et pole ma kunagi jalus nii palju tööd veel teinud kui praegu. Päriselt. Aga kuna see on kõik väga meeldiv, ma tunnen, et see on õige asi, see on täpselt see, milleks, mida ma peangi tegema, kõik eelnev on olnud selle... selle, selle saavutamiseks vajalik, siis, siis see, see töö tundub ka selle võrra lihtsam, et, et kuna see on nii meeldiv.
Hüva, meil on aeg teha teine paus ja siis läheme edasi. Jätkame siis restardiga, täna on külas Kerti Alev Eesti idufirmast MedicEEP, kes nagu me oleme rääkinud, elab, te elate augusti algusest, saite sinna Kiirendisse, eks ole? Pool, kaks kuud, Berliinis. Ja suure ravimifirma Bayer-i hõlmal, neile spetsiaalselt eraldatud värviliste seintega nurgakeses, kus teised idufirmad siis neli pluss teie. Millega need ülejäänud neli tegelevad, anna mingisugune pilt, et, et kas teie olete, kas mõni tegeleb seal mingisuguste geeniprojektidega või on kõik äpid?
Kõik ei ole äpid, on väga huvitavaid projekte, ma alustan vist Whiteimeterist, kes nagu, meil on selline väikene device, millega kodus saab mõõta oma vitamiini sisaldust veres. Et umbes nii, nagu diabeetikud saavad teha, mõõta veresuhkrut, nemad arendavad välja sellist mõõdikut, et saaks koduselt lihtsate vahenditega oma vitamiini sisaldust, vitamiinide sisaldust, nad are, arendavad küll praegu ainult ühe vitamiini peale seda, aga siiski see on nagu suur ja innovaatiline asi ja ei ole üldse äpp. Siis on kes tulevad Hiinast, aga neil tiimist ei ole ühtegi hiinlast, neil on Hiina Bayer, kus on ka väga värviline seltskontuur, Hiina, nad seekord võtsid ka Kiirendisse enda töötajate tehtud start-upi, see on ka väga populaarne, et suurfirmad, kus on Kiirendid juures, tihti ka toetavad enda töötajate ettevõtmisi. Ja nendel on selline näomask, sest Hiinas on... Ja
need on hästi popid, on ju.
Jaa, just, et seal on see heitgaasitase nii kohutav ja, ja nemad teevad niisugust 3D trükkimisega maske, millel on siis lahedad disainid ja lisaks sellele, et nad, nad ei ole lihtsalt triidest mingid näomaskid, nad ka mõõdavad ja hindavad sinu tervislikku seisundit. Jah, väga innovaatiline.
Et siis nutikad näomaskid.
koledad. Ja siis on veel sakslaste enda toode, mis
on rohkem kliiniliste testimiste jaoks, on neil veebiplatvorm. Ja on veel ameeriklased, kellel on hormoonisisaldusi, naiste hormoone mõõdavad, et siis teha personaalseid järeldusi, mida ja kuidas võiks võtta, on see siis menopausi puhul või rasestumise puhul või üldse naistele ravimeid mõõdavad hormoone.
Kas need, kui te sellesse kiirendisse kandideerisite, kas sa ilmselt võib-olla tegid ka, või ei teinud, natukene nii-öelda vaatasid üle ringi, et kas meditsiinivaldkonna start-upidel on veel oma valdkonna kiirendeid või ei ole see väga levinud?
Vaatasin ikka juba sellepärast, et kas need tingimused on ikka head, mille vastu meid sinna võetakse, et tegin natuke taastauuringut ja neid kiirendajaid on veel ja Bayer ja oma on tegelikult üks noorimaid, et neil, nad on nüüd teinud seda kaks aastat ja alles see aasta oli avalikult üle maailma, siis ennem nad võttisid varem ainult Euroopa. Euroopas start-uppe ja teisi on veel, aga, aga täpsemalt ei oska praegu nimetada, sest meie huvitusime jah, ainult sellest.
Aga sul endal ei ole ju mingit meditsiini nagu taust, hariduse või töö pealt või on?
Absoluutselt mitte ja sellepärast on ka mul seda äppi vaja, et ma ei peaks neid ravimi infolehti kokku otsima, kui me, kui mul nüüd kodus ei ole. Ma
mõtlen, et kuidas, et sul, sul on pigem siis see punk, punkmenti taust, kelleks sa õppinud oled või mis, mida sa enne tegid?
No õppinud olen ma tegelikult kunstiõpetajaks Tallinna Ülikoolis, kui see veel Tallinna Ülikool oli, aga ma teadsin kohe algusest, et ma tahan teha veebilehekülgi ja olla see digitaalne disainer, et minu parem või vasak käsi on arvuti ja seda ma olen ka viisteist aastat teinud ja... Ja
nüüd sa siis istud seal ravimifirmas ja vaatad ümberringi, mingid inimesed arendavad, ei tea, mis meditsiiniseadmeid, kuidas sa, kuidas sa tunned ennast seal?
Ma tunnen väga hästi, sellepärast et ma mõtlesingi, et tahaks midagi suuremat ära teha, mis veel inimestele oluline on, kui nende tervis. Et see endale, mulle endale tundub väga huvitav, et võib-olla, kui kui kunagi veel aega on, äkki lähen meditsiinigi õppima.
Kas see bändi tegemine on ka nagu start-upi tegemine või ma hakkasin praegu mõtlema, et on natuke äkki on või, et saad kokku, hakkad ei millestki looma midagi väikse kambaga, esialgu keegi sind ei tea, keegi ei taha midagi kuulda sinust?
No paralleelid on väga tugevad, sellepärast et täpselt nagu start-upi puhul peab see tiim sobima, olema õiged liikmed, siis bändis ka peavad olema õiged liikmed, et peavad omavahel sobima, et ei tekiks mingit konfliktideks, et näiteks juba jah, tiimist alustades, et täpselt samamoodi võiks start-upiga nimetada, et bändiliikmed.
Eestlastele tihti heidetakse ette, et me ei ole mingisugused nagu esinejad või et me ei oska müüa ja ei oska presenteerida ja ma arvan, me on sul ka mõlemad oleme seda ka ise näinud, eks ole, kuidas see tuleb ikka üsna vaevaliselt välja, et kui sa oled laval olnud pikki aastaid, kas see aitab või?
Ma arvan, et aitab küll, et see ärevus esinemises ei, ei ole üldse halb asi, aga see, et mul on selline kümme aastat punklava kogemust kindlasti.
Igasuguse huvitava publiku eest
tõenäoliselt. Et start-upi puhul meil on iga nädal vaja teha esitlusi oma slaididega, kõneleda võõres keeles, esineda, kuulda oma häält mikrofonist, no näiteks mul ei olnud sellist probleemi, sest ma olin sellega juba harjunud. Et kindlasti see kõik on olnud abiks.
Ühes mõttes on see, sa oled väga hea ju eeskuju selleks, et kes mõtleb, et mul ei ole mingit haridust, mul ei ole mingit tausta, kuidas ma lähen start-upi tegema, aga siin on näide, et seal end valdkonda, meditsiin, mis võiks olla ikkagi nagu väga, väga keeruline sissesaade, paljud ei julgeks isegi suure ravifirma uksest sisse minna ilma, ma ei tea, kuusaasta ülikoolist käimata, et... No sul ei olnud seda hetke, et äkki ma ikkagi astun sinna, kuhu ma ei peaks minema?
Äkki nad saavad aru, et ma ei tea midagi?
Jah, kuna erialast haridust, et meditsiinitausta ei olnud, haridus iseenesest ju on, et siis ei, ma ei kartnud, ma arvan, et ongi julgust vaja ja seda otsust, et, et ma siiski saan ja võin seda teha ja ma arvan, et see, et ei ole meditsiinitausta, ongi pigem eelis, Sellepärast, et väga paljud need ravimi, need just another pill reminderid, et mis tuletavad meelde, et sa pead ravimit võtma, on tihti, nimetavadki oma, oma kasutajad patsientid, patsientideks, et need ongi kas arstide poolt tehtud või liiga nagu teemas sees inimesed. Aga kui me teeme äppi tavakasutajale, siis on hea, et mul on just see tavakasutaja vaatenurk.
No tavaliselt, kui me siin teeme neid start-upi saateid, siis meil käib siin ütleme, kahte sorti seltskonda ja üks on väga noored, kellel ütleme nii, et pere ei sega, ei olegi peret, mis segaks selliseid meeletuid pikki tööpäevi ja intensiivset tööd, või siis on mehed, kelle puhul noh, see segab, aga kuidagi on nagu loomulik, eks ole, et et mees on kuskil kaugel ja teeb tööd, kuidas see, sinul on käinud pereelu ja sellise start-upi nagu ühitamine, kas see on keeruline?
No ma alustaks võib-olla sellest, et keskmise start-upper vanus pidi olema kolmkümmend viis eluaastat, et kus nad siis nüüd nii noored on, et... Aga meile
on sattunud lihtsalt, meile on sattunud
ma arvan, et see keskmine number on mind nagu just julgustanud pigem, et selleks ajaks ikka on juba pered loodud ja olemas ja võib-olla pigem isegi väikelapsed, aga ma ei saaks seda teha, kui mul ei oleks nii tuge perekonna poolt. Et
see ikkagi tegelikult tähendab, et sa lähed hommikul vara ära ja tuled õhtul hilja või?
No praegu on üldse nii, et, et mina olen Berliinis ja mu pere on Tallinnas ja me käime kordamööda üksteisel külas, aga need vahed on ikka väga pikad, kui me näeme, eks kaks nädalat, kolm nädalat niimoodi. Ja ilma oma kalli kaasa abita ei saaks ma seda kuidagi teha, et tema on täiesti okei, et ta on lapsega päevast päeva ja tema ei näe sellest probleemi, ta toetab mu tegemisi, ainult sellepärast on see võimalik.
Nii et ikkagi start-upi tegemine nõuab investeeringut ajaliselt, mitte ainult inimeste endalt, vaid ka siis tugistruktuuri?
Väga kindlasti, et, et saada seda teha.
Et seda ilmselt ei, ei ole võimalik teha noh, tõesti niimoodi üheksast viieni või? Ma, ma ei kujuta ette, mina nüüd siis teen, mul on kaks väikest last, ma ei suuda isegi ühte artiklit kirjutada, kui ma olen kodus, see on võimatu. Sest keegi ikka käib ja sikutab sind ja kõigil on midagi vaja.
Jah, et mida paremini need töö ja kodu asjad eraldi hoida ja oma süvenemise aeg eraldi tööasjadeks ja, ja pärast seda väärtuslikum on see pereaeg, et seda parem.
MedicEEP, niisiis, võtame kõik need endale äppi ja skännime oma, oma ravimisahtli ära, mis sa näed, kus te olete kahe aasta pärast? See on piisavalt hea periood, et ei ole veel liiga lähedane, liiga praktiline prognoos, aga piisavalt kaugel ka ei ole, et kahe aasta pärast.
Ma arvan, et meil on päris palju funktsioone juurde tulnud, me kindlasti tahame lähiajal teha ka sellise tähtsa funktsiooni oma äppi, et kui inimesel on oma ravimid ka sisse skännitud, siis me oskame, oskame ka talle öelda, milliseid ravimeid ta kindlasti koos ei tohiks võtta. Ja nende andmebaaside kokkuajamine, ma arvan, võtabki meil päris jupi aega, aga kahe aasta pärast võiks meil kindlasti selline asi olemas olla. Ja nii mõnigi teine lahe lisafunktsioon.
Kui te nüüd ei saa mingisugust suurt investeeringut sealt Berliinist, see lõpeb, eks ole ju, käesoleval aastal veel... Jah,
detsembri alguses on ametlik lõpp.
Jah, et ma ütlen, et mis siis nagu edasi saab, kas, kas millalgi tuleb tööle ka minna või? Juhul, kui ei tule ju raha.
No aga seda vaatab siis, ma ei taha täna sellele mõelda, sest täna ma mõtlen, et kõik läheb hästi ja ma teen seda edasi, aga ma arvan, et Eestis annab seda edasi teha, et võib-olla lihtsalt nii, mitte siis... globaalselt ja suurelt, aga me siiski liigume selle globaalse ja suure mõtte suunas.
Et sa ei jäta seda nagu niisama, mulle tundub, jah, sa, sa ikka tahad edasi pusida sellega...
Jah, ma tahan, seepärast mul endal on seda vaja ja ma kasutan seda iga päev näiteks vitamiinide võtmiseks, meeldetuletusi ja ja oma terviselugu ma kindlasti tahaks ka sinna ühte äppi koondada. Ja me näeme, et võib-olla ka digilugu siin on arenemas selles suunas, et hakatakse väljastpoolt kasutajatele, antakse võimalus enda andmeid ise saata digilugu, nagu ma kuulnud olen, siis võimalik on ju ühendada see ka MedicEEP-iga, et läbi MedicEEP-i äppi lähevadki juba andmed riiklikusse süsteemi, et meil on väga head väljavaated.
Ja eriti siin, eks, et meie Eestis, meie Eestis, saame olema teie esimene prooviturg ikkagi, kus te siis kõiki neid uusi asju ärge proovite? Jah. Kas keegi on ju, ma ei tea, juba tulnud nagu rääkima, et, et teeks midagi koos või et ostaks ära teid või et jube põnev
või? Natukene on huvi olnud küll, jah.
Las ma, las ma lihtsalt kõhutunde pealt ütlen, et see võiks pakkuda apteegiketitele eelkõige huvi. Et kui mul saab otsa see, see palavikurohi, mis mul on, siis tuleb kohe, et näed, meil on nagu hea pakkuda, võta siin meie brändi palavikuroht.
Jah, aga mina ikkagi arvan, et see, see suur infohulk, mis seal kokku koguneb, on see kõige, kõige parem meepott nagu, et see on tõesti ju info, mida ei ole mitte kellelgi, nagu sa ütlesid enne, ravim läheb apteegist ära, mis edasi saab, sellel puudub igasugune nagu kontroll ju. Ja kui te selle, selle info kokku saate, selle pealt tuleb igasuguseid järeldusi ju hakata tegema.
Just, et siin ongi kaks leeri, et kas minna apteekidega koostööd tegema, mis pakub ka muidugi kasutajale lisaväärtust, aga me ei taha ära unustada, et see peaks olema ikkagi just sellele kasutajale mõeldud äpp ja ja väga reklaami peale praegu ei mõtle, just see väärtusliku info loomine.
Mis on see üks asi, mida teil täna kõige rohkem vaja oleks?
ressursse. Mille taga on kinni kõik see, millest sa rääkinud
oled? Andmebaaside, jah, et kuidas need triipkoodid nende ravimitega ühendada, kui need ei ole. Kuidas seda teha mujal maailmas, globaalselt, kuidas jõuda paljude kasutajateni ja kuidas teha seda ravimikapi.
Nii et mõneti ju tegelikult ei ole üldse nagu IT-probleem, mis teil on, teil on tegelikult mingi nii-öelda päris maailma probleem, kuidas saada infot mingi, mingi asja kohta... Just, et kui
tahame selle info enda äppi kokku saama.
Kuidas te saate, tõenäoliselt tuleb palgata tuhat inimest, kes seda käsitsi teevad või?
Jaa, selleks see kiirendi jälle on, et sealt me saame palju küsida nõu ja et kuidas selliseid asju teha, kust see info kokku saada, kuidas läheneda, kuidas turundada, kuidas jõuda nende andmebaasite ja numbriteni.
Selge, meie saateaeg on sellega läbi, aitäh, Kert Jalep, soovime siis edu MedicEEP-ile ja loodame, et, ma ei tea, mis peaks ütlema, et loodame, et ei tule siis sealt tagasi, vaid loodame, et te saate oma suure investeeringu siis detsembri alguses.
Aga me võime ikka Eestisse tulla, start-upi edasi tegema.
Tavaliselt on jah, niimoodi, et arendusse jäetakse ju Eestisse. Väga
paljud suurfirmad pigem toovadki oma arenduse Eestisse, et me, meil on ju palju eeliseid.
Aga sina kui kõneisik hakkad elama sel juhul lennukis?
Ei tea midagi. Selge, aitäh ja Restart
on jälle eetris nädala aja pärast.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]