Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saade on jälle eetris ja saatejuhid Hendrik Roonemann ja Taavi Kotka ning meil on külas täna riskikapitalist Margus Uudam sellisest ettevõttest nagu Asi, Ambient Sound Investments ja me tahame täna terve saate rääkida sellest, et kuidas oma start-upist lahti saada. Ehk mis on, mis saab siis, kui, kui start-up ei olegi enam start-up, kui temast peaks saama tavaline, normaalne ettevõte ja seda seda käiku tuntakse siis investeerimises või start-upi maailmas lihtsa sõnaga exit, ehk keegi väljub sellest start-upi projektist ja mis on need variandid, kuidas Eesti idufirmadel on nende exititega läinud ja kuidas see asi üldse käib ja miks, me tahame ka küsida Taaviga, et miks Eestis ei ole nii palju exiteid, kui me võib-olla tahaksime näha? Nii et selline saade on tulemas ja hakkame siis kohe peale, et räägime ära, mis, mismoodi seda exitit siis tehakse?
Jaa, ja see on, see on väga adekvaatne küsimus, eriti praegusel ajal, kus börsile minnes, mis on siis näiteks üks selline nagu väljumise võimalus, ettevõtte olemus muutub koheselt ja, ja, ja Ali Paba, kes läks börsil, eks ole, ettevõtte asutaja juht ütles, et elu halvim tegu. Läheb nii kvartali aruannete peale ära, sa enam ei vaata pikaajalisi investeeringuid ja nii edasi ja, ja, ja nõutakse lühiajalisi tulemusi. Ja seal teisel pool vastas on pereettevõtted. Kõige vanem pereettevõte vist on asutatud aastal umbes üks tuhat Jaapanis ja näiteks meie müüsime ühe oma Poola ettevõtte Saksa pereettevõttele, õigemini ta päris pereettevõtte praegu ei ole, aga oli asutatud tuhat seitsesada nelikümmend üheksa. Et kestavad eraldiseisvalt ka edasi, aga peamiselt miks, miks tegelikult ütleme, just start-upide poolel seda exitit on vaja, on see, et start-upid tihti kaasavad riskikapitali. Riskikapitali pakkuvad riskikapitali fondid ja nendel fondidel on keskmiselt kümneaastane eluiga, ehk nad peavad siis saama investeeringutest raha tagasi ja maksma selle tagasi pensionifondidele, family officeitele, investoritele, ühesõnaga, kes, kes on fondi investeerinud.
Aga võib-olla see ongi hea koht, kus kohe seletada ära selle, üldse selle riskifondi nagu loogika, et, et mida see ikkagi tähendab, et sa pead vähemalt kolm korda raha tagasi tooma, et ja, ja ütleme nii, et, et noh, kuigi sulle võib tunduda, et nii mõnigi noh, exit noh, läks ju hästi, nad ikkagi, exit toimus, ettevõtte väärtus oli kasvanud, aga et riskikapitali vaatenurgast võib-olla ei olnudki nagu hea investeering, et, et ma ei tea, teeme mingi matemaatilise näite näiteks, läbimegi.
Jaa, seda, matemaatiline näide saab olla päris ilmekas ja sellel tegelikult pööratakse väga väga vähe tähelepanu ja, ja väga palju exiteid peetakse edukateks, aga kui vaadata näiteks riski, riskikapitali investori seisukohast, oletame, et meil on riskikapitali fond, mille maht on viissada miljonit dollarit. Siis see kestab kümme aastat ja investoritele me jääks kümne aasta pärast tagasi maksma keskmiselt kolm korda see raha, üks koma viis miljardit. Siis me loeme keskmiselt seda fondi edukaks. Ja, ja nüüd, kui, nüüd, kui riskikapital läheb ettevõttesse sisse, siis ta tavaliselt võtab sellise noh, ütleme kümme kuni kolmkümmend protsenti osaluse. Ja kujutame ette, et nüüd meil on portfellis üks ettevõte, mis müüakse ära saja miljoni eest. Tundub jube äge. Aga, aga mida siis ütleme, et üks riskikapitaliminister sellest saab? Ta saab sajast miljonist, oletame, kakskümmend protsenti, ehk kakskümmend miljonit. Aga tuletame meelde, see fond pidi oma investoritele tagastama üks koma viis miljardit, kuskilt peab leidma veel üks miljard nelisada kaheksakümmend miljonit. Ehk, ehk tegelikult võib olla olukordi, kus saja miljoniline exit ühes riskikapitali portfellis ei, ei muuda tegelikult mitte midagi.
Jah, ütleme, ütleme niimoodi, et, et riski, riskikapitalistide fond, kujundlikult saab siin viimasel ajal nimetada natuke loomaaiapidajat, eks, et aetakse taga ükssarvikuid, unikorne.
Paneks nüüd numbreid või natuke nagu konteksti siis ka, et ma sain aru, et on kaks nagu eraldi maailma, et või tehingut on võimalik vaadata nagu kahelt poolt, et kui müüakse, Start-Up X näiteks müüakse maha, no ma ei tea, näiteks Google'ile, eks ole, et siis kaks seltskonda, kes sealt raha saavad, on need firma asutajad ja on riskikapitalistid ja Asutajad ilmselt on väga rahul mingisuguse suurema summaga, aga nüüd tuled, sina ju ütled, et aga et see, see summa, millega investor oleks rahul, on, on noh, väga palju suurem, eks ole, on ju? Et kuidas meil Eestis nagu läinud on sellega, et, et kas, mis on ütleme, nende Eesti tuntumad iduettevõtted, millega mitte omanikud ja ütleme, riik ei ole rahul, et tuli palju maksuraha, aga millega ka fond on võinud rahule jääda?
tehing. Ma ütlen, et, et paneks nüüd Eesti exited kuidagi nagu õigesti, mis on ka need, mille üle riskikapitalist on sügavat head meelt tundnud?
Ega neid exiteid tegelikult, kus riskikapital oleks olnud korralikult sees, väga palju ei ole, et et, et mingis kontekstis kindlasti on Modestat, mis müüdi siis Ameerika börsiettevõttele Xilings ja, ja GrabCAD. Skype loomulikult ka varasemast, varasemast faasist. No üks viimaseid on ka Fitsme, selle tehingu detaile me väga palju ei tea, et aga seal ka oli riskikapital iseenesest sees. Ja, ja nüüd noh, ütleme, et ega see nii-öelda otsus, et, et kes on rahul, kes ei ole rahul, et see on eraldi ooper nagu nende, nende exitite puhul, et see sõltub väga palju firma olukorrast, kui palju veel, veel peab raha tõstma tema strateegilisest tugevusest ja kokkuleppest asutajate ja, ja riskikapitalistide vahel. Ja tavaliselt seal nagu sellised kokkulepped leitakse, aga need situatsioonid, ma, ma pean ütlema, et meie kogemusel on kõik täiesti unikaalsed ja, ja erinevad, mis exitini viivad ja mis siis sel hetkel toimuma hakkab.
tagasi ja me räägime täna Margus Uudamiga riskikapitali fondist, asi sellest, kuidas start-upist välja saab, ehk mis on exit ja kuidas neid tehakse.
Aga lähme nüüd, võtame härjal sarvist ja hakkame rääkima exitist ja exitit planeerimisest, et Margus, üldjuhul, et see küpsusaste, nagu me vaatame statistikat, see tuleb ikkagi kuskil seal seal viiendal, seitsmendal aastal, kus, kus hakatakse vaatama, et noh, et, et et klaaslagi kipub nagu ette tulema, olemasolevad omanikud tunnetavad, et võib-olla noh, ikka seda Seda järgmise nii-öelda sammu tegemiseks ei ole piisavat energiat või ei ole teadmisi mis iganes ja, ja võib-olla juba tehtud ka, tekib see mõte, et noh, et, et nüüd võiks hakata eksilt planeerima, eks. Et see ei ole iseenesest nagu lihtne töö. Et see protsess, see, et üldse leida kedagi, kes on sinust huvitatud, kuidas üldse käib, kuidas nüüd ütleme, kuidas kuidas riskikapitalistid leiavad nagu üldse nagu oma nii-öelda sellele samale osalusele nagu, nagu kliente või, või, või, või suudavad ennast nagu huvitavaks teha selle koha pealt, portfellis on ja äkki ei tahab üldse osta, et kuidas see käib üldse?
Eks me seda kindlasti peame silmas, et, et, et kümme aastat on täis ja ehkki me ei ole fondi struktuur kui selline, kes investoritele kindlasti peab raha kümnendal aastal tagastama, siis me seda vaatame, et ja, ja täna selliseid nagu aktiivseid ettevõtteid riskikapitali portfellis ongi olulisimate osalustega viis-kuus tükki.
aga ütleme, kui, kui me vaatame niisuguseid nagu tehnoloogia loojaid pigem, et Twitter on näide sellest, et noh, et see, et üks kuulus Ameerika riskikapitalist ütles, et me tahtsime lenda vaid autosid ja saime Twitteri, eks ju, et saime sada nelikümmend tähemärki. Et, et, et selliseid nagu ilma käibeta, aga tehnoloogia on olemas, on mingi huvitav tehnoloogia sees olemas, seal on selline kirjutanud ta le, reegel, et neid ostetakse tavaliselt pool miljonit kuni miljon dollarit inseneri kohta. Ja seal on isegi natuke naljakaid lugusid, kus mõnikord viimasel hetkel palgatakse inseneri juurde, et, et, et võib-olla õnnestub hinda kõrgemaks kruvida.
Jah, aga sõltub ka Oste plaanidest ja jällegi olukorrast, et üks olukord, mis me, mis me mõnda aega tagasi siin nägime, et ettevõte kasvab väga hästi. Ettevõttes sees on ka strateegiline investor ja järgmise faasi riskikapitalistid tahavad tulla ettevõttesse sisse. Ja kui näiteks sul kas viiekümne või saja miljoni dollari väärtuse pealt tehakse korralik rahasüst, näiteks pannakse seal kakskümmend, kolmkümmend miljonit juurde, siis need investorid tahavad nüüd ikkagi ka saada viis korda raha tagasi või kümme korda raha tagasi ja läheb veel viis aastat. Ja strateegiline näeb, et see läheb tema jaoks hirmus kalliks. Ja seal tekib konkurents investorite vahel, kes tahavad investeerida ja strateegilise vahel, kes tahab välja osta. Ja mõnikord sel hetkel strateegiline peab, peab korraliku, väga korraliku hinda pakkuma, sest alternatiivid edasiliikumiseks on ka väga head.
meelest oli see, Margus väga hästi selgiks selle, et, et, et et see nii-öelda risk on ikkagi riskikapitalisti jaoks ja see töö on riskikapitalisti jaoks palju raskem tulema kui ikkagi asutaja jaoks või töötaja.
basseiniga majja. Alati kõrgem, sest tal on üks null. Fondil on kümme, viisteist, kakskümmend investeeringut, aga lihtsalt see raha ei tule nii lihtsalt kaugeltki mitte, kui võib-olla tundub, et riskikapitalistide maailm on selline põnev ja tore.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]