Aga üks põhjus, miks me tegimegi sellise natukene nagu laialivalguvate piiridega, selle on see, et me, noh, mina ise, olles üle kümne aasta filmivaldkonnas toimetanud, ma ei usu, et ühe kindlalt välja kujunenud distsipliini või valdkonna seest tuleks mingi eriline innovatsioon. Ma olen kümme aastat vaadanud, kuidas filme tehakse Eestis ja maailmas, filmid on erinevad, aga see, kuidas neid tehakse, on laias saastus ikkagi samasugune.
No jaa, aga põhimõtteliselt võib öelda, et Shakespeare kirjutas hane sulega tänapäeval arvutiga, aga kas tekst on kuidagi mingis mõttes erinev, selles raske öelda. Et meie nagu see filosoofiline lähtekoht on pigem see, et, et see innovatsioon tekib nende erinevate distsipliinide, tektooniliste laamide kokkupuute kohal, kus nad hõõruvad üksteise vastu, sealt hakkab sädemeid pilduma. Olgu see siis film või mängud või e-õpi rakendused, mis iganes, et et mis sädemeid sealt välja hakkab pilduma, mis kujul, raske öelda, aga me tahame seal juures olla, kui see toimub.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]