AI_pealkiri: Telia startup-kiirendi Vunk: kuidas suurettevõte idufirmade abil innovatsiooni otsib

Hallo, Ivo siin. Kutsuti just pehme mööbli reklaami. Ütlesin, et kui pole Ameerika oma, siis pole mingi pehme ja ärgu lootkugi. Istudes peab olema niisugune mugav kädiläki tunne, siis on pehme. Aga seda saad proovida ainult kodusalongis

Tere, käes on kahekümne kaheksas november ja jällegi on käes meil IT-ärisaade Restart. Mina olen Hans Lõugas, minu teine kaasaatejuht on Hendrik Roonemaa ja seekord on meil saates külas Holger Haljand Eesti Telekomist, kes on Eesti Telekomi uute äride juht. Ja Viktoria Ruubel, kes on siis saadanud käima lükata sellise asja nagu Vunk. Ja see on meie saatetänane teema. Ma esimese küsimuse viskaksin, Holger, sulle, mis asi see Vunk on?

Tervist. Vunk on start-up, mis loob uusi ärivõimalusi Eesti Telekomile ja tema töötajatele. Eesti

Telekomil on juba päris palju ärivõimalusi, te müüte mulle ühteteist, kolmandat ja neljandat asja, et miks teil vunki on vaja?

Vot sellepärast ongi võib-olla vaja, et meil on täna palju asju, mida me oleme juba pikka aega müünud ja teinud. Ja nüüd oleks vaja vunki juurde sellega, et leida uusi ärivõimalusi, sellepärast et. Telekomi äri on teadupärast muutumas väga juba tavaliseks standardiseerikuks ja, ja selliseks lihtsaks ja odavaks teenuseks. Ja et telekomina ellu jääda, on vaja pikemas perspektiivis ikkagi siseneda uutesse ärivaldkondadesse ja, ja otsida uut äri, kus siis seda kasvu nii-öelda ettevõttena ja omanikele leida.

Kas see vunk on kuidagi selle osa sellest, mis on Eesti Telekom, või on selle Eesti Telekomi väline asi, et kuskohas te piiri tõmbate, kas see on teie organismi, organisatsiooni organismi sees või väljas?

See on väga hea küsimus, sellepärast et see on ka üks selle vungi põhiülesandeid, et Eesti Telekomi tervikuna ka. Vunkida nii-öelda või, või natukene nii-öelda kiiremaks, paindlikumaks ja uutele ärivõimustele avatumaks teha. Ja sellepärast me oleme loonud nagu vungi eraldiseisvana ideoloogiliselt ja nagu mõtteviisilt. Aga juriidiliselt on ta jah, ikkagi Eesti Telekomi keha sees.

Aga mis see vunk siis ikkagi täpselt on, kas ta on, kas ta on inkubaator või ta on kiirendi või ta on üks kontorijoone või ta on. Projekt või firma või veel midagi muud.

Vunk on tegelikult väga omapärane mudel, et see on kombinatsioon kõikidest nendest asjadest, et see on nii kubaator, kui ka kiirang, kui ka tegelikult. Metodoloogia, mida rakendatakse. Ehk me ise nimetame ta veel open innovation platvormiks, kus me proovime koostööd teha nii start-up'idega, kui ka tegelikult otsime. Inimesi, tiime, meeskondi, ettevõtte seest, et täpselt sellesama start-up'i metodoloogia järgi. Minna ideede valideerimisega, kliendi leidmisega ja turule toomisega, nii et sisuliselt see on mudel, väga omapärane mudel tegelikult.

Ma hakkan natukene ka pilk ette saama, mis, mis see vunk on ja...

Mul, mul ei hakka veel,

muide. Pulbiirjäänud tekivad, aga et seda täpsustada, sellepärast ma küsingi, et kaks tuhat viisteist nüüd Eesti Telekom selle vunki sünnitas, eks, kas see on, kuidas öelda, pilootprojekt, alguse ja lõpuga kestev siis teie katsetus või nüüd püsivalt üks Eesti Telekomi siis tegevusharutlust?

Võib-olla Hendrikule siis veel nii-öelda, et, et tõesti see selgeks saad ja miks mitte ka kõigile ja saatekuulajatele loomulikult, et, et võib-olla need eesmärgid siis selgitavad, et Vungil on kolm eesmärki. Et miks ta sai loodud, et üks on siis see, et tõesti luua nii-öelda ärivõimalusi ettevõttele. Ehk siis seda, mida me tegime aasta alguses, kus me kogusime kokku ürituse, inimesi, start-upe, et luua ja otsida tõesti telekomi nii-öelda võrgu ja, ja võimaluste peal uusi ärisid. Teine eesmärk on, nagu ma ütlesin, et luua uusi ärivõimalusi telekomi töötajatele, ehk siis tegelikult me ka koondasime töötajaid, me andsime neile võimaluse tegeleda oma äriideedega, luua sealt siis kas uut äri endale või telekomile, aga iseenesest selline võimalus just eesmärgiga nagu. Töötajatel sellist ettevõtlikkust ja, ja, ja just seda nagu mõtteviisi juurutada ja anda neile võimalus ka praktiseerida selles. Kas ta siis lõpuks läheb, teeb oma start-up'i või teeb midagi selle teadmise ja kogemuse ja oskusega Telekomis, on siis aja küsimus, aga, aga loomulikult mõlemat pidi see loob ettevõttele väärtust.

Oota, kas ma saan nagu õigesti aru, et sinna Vunki. Kui mul on nii-öelda idee või, või võib-olla isegi juba start-up olemas, et ma võin ka nii-öelda, ma ei tööta Telekomis, ma võin ka sinna kandideerida või et kui ma töötan Telekomis ja mulle tundub, et. Arve programmis tehakse, ei ole eelmise sajandi moodi asju, et siis ma võin ka kandideerida, mõlemat pidi või.

Just, just, täpselt, ehk siis, et ta on nii töötaja vaates, et need töötajad hakkaks mõtlema oma piiridest väljapoole. Kui ka nii-öelda partnerite vaates või, või tõesti, tõesti start-up'ide vaates, kes tahaks telekomi mingisuguste võimaluste peal luua uut väärtust telekomi kliendile.

Vot siin mul tuleb kohe meelde, et Google'il, eks ole, oli või võib-olla on siiamaani see kuulus kahekümne protsendi projekt. See vist pandi kinni

vist, oli jah, et üks päev nädalas, sa võid seda teha, aga. Võid

teha ükskõik mida, ühesõnaga mingit nagu cool'i noh, oma mingit kihvti asja, eks ole, ja. Sealt tuli ju päris palju igasuguseid projekte välja, kas mitte Orkut ei tulnud sealt ja, ja, ja veel midagi.

Isegi Gmail vist alguses oli, oli ühe inimese hobi või meeskonna hobi.

Ja selle õppetunni me tõime ka endale, et meil on täpselt samamoodi see kahekümne protsendi reegel siin, et, et kui töötajad tahavad oma ideedega tegeleda ja, ja nad nii-öelda. Sellest esimesest sõelast pääsevad läbi, ehk siis, et, et nad ikkagi peavad nagu start-upid tõestama, et see probleem on mõtet lahendada või, või noh, sellel on nagu, see probleem on piisavalt suur, et, et meil on mõistlik sinna nagu aega panustada, siis selline kahekümne protsendi reegel kehtib neile ka.

Ühesõnaga, teil on nagu start-up, Holger, kus või ütleme, kiirendi või inkubaator, mis iganes siis, kus osad start-upid saavad töötada viis päeva või seitse päeva nädalas, aga osad ainult ühe päeva, sest nad peavad ülejäänud Telekomis töötama või?

No see on selline esimene faas, kus on esimene võimalus, antakse, et, et tõesti leida see, et kas see probleem on piisavalt suur, et lahendada, kas see, need võimalused seda lahendamiseks on olemas ja kas need lahendused nagu valideerida ära, et kas need ka nii-öelda lahendavad seda probleemi piisavalt. Ja siis edasi on tegelikult selle esimese programmi raames, me andsime isegi kuni selles järgmises faasis kuni kuu aega. Et võib täistöökohaga nagu selle probleemi lahendamisega edasi tegeleda. Ja sealt edasi, kui see on piisavalt oluline ikkagi väärtus ka ettevõttele, siis miks mittegi panustada selle inimese tööaeg selle probleemi lahendamisele, selle uue ärivõimaluse nagu ka tegelemisele. Et need, need on nagu faasikaupa selles mõttes, et jah, et me ei, esimesest päevast peale kohe ei saa öelda, et sa saad nagu viis päeva nädalas sellega tegeleda, et kõigepealt on vaja seda ikkagi tõestada.

Aga enne kui me nüüd räägime sellest, kuidas see aastatel läinud on sellega ja mis ettevõtjad sealt koorunud on, siis ikkagi. Mulle tundub, et see on üks põhi selline tuumik vastuolu on seal sees, et. Ühe start-up'i edu mõte on see ikkagi, et nad on, suuda ennast nii palju teha spin-offi, et nad saavad iseseisvaks ja teie jääte ilma siis ühest andekast töötajast.

No see on see risk, mille me oleme teadlikult võtnud, sellepärast et me näeme, et kui ta selle protsessi läbi teeb ja. Igal juhul, isegi kas ta läheb meie juurest või kui ta ei lähe näiteks meie juurest ära, siis ta saab olulise kogemuse sellest juurde. Tema enda kompetents tõuseb, kogu ettevõte on õppinud sellest ja, ja kogu ettevõte saab sellest uut väärtust, kui tal nüüd tekib sellest eraldi äri, millega ta teeb spin-off'i. Ja see on Telekomi peal tehtud, siis suure tõenäosusega on seal Telekom ka mingisuguses ärimudelis mingi rollina sees. Ja kui nüüd tõesti ei ole, siis jah, siis on see okei, me tegime seda ja me lõime oma töötajale uut väärtust, ta tegi kuskil uue start-up'i, aga see kultuuri mõistes annab meile ikkagi väga palju juurde, et me toetame sellist asja ja sellist ettevõtlikkust.

Selle kohta vist oli, mul tuleb meelde kunagi mingi selline ütlus või, või pool naljaga, nagu öelduna, et, et ühe firma ju käest küsiti umbes, et, et sa pakud oma firma töötajatele nii palju mõnusaid tasuta koolitusi ja, et noh. Et mõtle, et kui nad lähevad sinna koolitusele, saavad palju paremaks inimeseks ja töötajaks ja siis lähevad su firmast ära. Et mis sa siis teed ja siis see firmajuht umbes ütles midagi sellist, et jaa, aga mõtle, et kui nad ei lähe sinna koolitusele ja lähevad minu firmasse tööle. Palju kehvem lugu.

Aga Vunk on kindlasti töötajate jaoks üks väga vahva võimalus, tegelikult saavad katsetada ja tegelikult noh, see kogemus, mis nad saavad, et meil olid meeskonnad, kes olid täiesti. Eesti Telekomi töötajad olid paaris meeskonnas, meil olid tegelikult meeskonnad, kus inimesed olid kombineeritud, et olid nii start-upi väljastpoolt inimesed, kui ka. Ühinesid Eesti Telekomi inimesed, et selles mõttes, et kõik olid võrdsed, et meil ei olnud nii, et, et Eesti Telekomi töötajad. Saavad kuidagi paremini, kiiremini, siis või, või start-up'idel on mingisugused eelised, et, et konkurentsiolukord oli päris, päris tugev. Ja kõik pidid väga võrdselt konkureerima, ehk kõik pidid saavutama konkreetset milestone ja.

Kas see on nüüd Eesti Telekomi töötajatel selline, ma ei taha öelda, et see on nagu loomulik keskkond, aga kui lihtne neid sinna panna on? Ma omast kogemust olen töötanud Eesti mõistes suurorganisatsioonides, olen väikestes kollektiivides ja kuidagi selline tunne on, et suurt, suurtes organisatsioonides inimesed. Teavad oma tööd, rolli, süsteemi väga hästi, aga et neid kista sealt välja start-upi maailma, kus järsku sa pead ise väga palju otsustama, see ei ole väga hõlbus. Kuidas teil õnnestus nagu töötajatele see ahvatlevaks teha, et tulge oma praegusest harjumispärasest rollist välja?

No igas organisatsioon, organisatsioonis töötavad ju erinevad inimesed, on kindlasti inimesed, kes on ettevõtlikumad ja kindlasti on inimesed, kes ei ole ettevõtjad ja ega, ja iga inimene ei pea kohe start-up'i tegema. Ja eesmärk ei olnud nagu nii, et, et kõik hakkavad nüüd start-up'i tegema Eesti Telekomis, või tegelikult oli ka see, et tekib mingisugune uus kogemus. Ja inimestel tekib konkreetne arusaam ja kogemus, et kui ta saab asja teha teistmoodi. Et ei pea olema võib-olla mingisugune projekt. Mis kestab kaksteist kuud, saab ka kahe kuuga ja väga kiiresti konkreetselt jällegi milestone'ini jõuda. Nii et, suutsime kaasata ja tahame rohkem veel kaasata ka järgmisel aastal, järgmises programmis, ka sihukene seletustöö, workshop'id ja kommunikatsioon ja ka turundamine, no me pidime olema ikka väga nutikad, et neid inimesi meelitada.

Jah, ma võib-olla lisaks veel selle, et ma arvan, et selles esimeses faasis oligi oluline ja hea võib-olla, et tõusid üles need, kes juba on natukene ettevõtlikud ja juba neil pigistas, et nad tahtsid midagi teha. Nemad annavad ka selle eeskuju nendele järgmistele kihtidele, kes siis võib-olla ei julge või ei taha või veel ei saa aru, et, et selles mõttes selline esimene aasta läkski väga hästi, et, et, et. Oli tõesti nii maja seest kui maja seljast, väljast ja, ja loodigi selline nii-öelda juba mingi kuvand ja selline pretsedent, et näed, on võimalik. Ettevõte tõesti tegi nii nagu lubas ja, ja andis selle võimaluse ja, ja tulemused on ka. Ja reaalselt juba on. Mida see,

mida see vunk teie jaoks Telekomis siis nagu kõige rohkem on? Tal on, mulle tundub, et hästi palju on nagu selliseid võimalikke osakondi, kellele ta võiks Telekomis alluda, et noh, ta on. Ta on sisekommunikatsiooni ja, ja, ja personaliprojekt ja uute äride projekt ja turundusprojekt ja PR-projekt, et ta on nagu natuke kõik, aga mida ta kõige rohkem on?

No täna ta on ikkagi uute äride projekt ja, ja selles mõttes võiks öelda, et me just lõimegi selle struktuuri nii, et ta ei allugi otseselt ühelegi funktsionaalsele üksusele, et see takistakski seda, et me näemegi, et täna selline silodepõhine üksus nagu tavalised organisatsioonid üles on ehitatud, see takistabki sellist võib-olla. Täiesti uut mõtteviisi ja, ja uut lähenemist nagu üle üksuste ja üle partnerite ja. Ja sellepärast ta on sisuliselt täiesti eraldiseisev üksus, mis raporteerib juhtkonnale. Alati selles

korporatiivkeskkonnas on väga tähtis küsimus, kus majas nad asuvad?

Ja seal on ka täpselt seesama küsimus oligi meil ka, et kuidas nüüd teha seda niimoodi, et ei oleks seda küsimust ja anti täiesti vabalt valida, et Viktoria võib ise rääkida, et, et.

Aga mingi aeg me olime garaaž nelikümmend kaheksa haabisse, et olime seal juunist kuni peaaegu septembri-oktoobri lõpuni ja tegelikult on meil hetkel Endla majas üks. Keldrikorrusel üks, üks väike ruum, ehk sisuliselt see ongi täiesti eraldatud, täiesti meie oma ja seal me oleme koos start-up'idega. Ehk me ei asu nagu konkreetselt samas, me oleme samas kontorihoones, aga meil on täiesti terved ja ligipääsud ja.

Jah, positiivsena ma võingi, võingi välja tuua selle, et kui annadki võimaluse, et minge kuhu tahate, et kus teil on kõige parem olla, selleks, et oma tööd kõige paremi teha, sest eesmärgid on väga selged. Siis tegelikult nagu näha, kõige parem oligi olla ikkagi kuskil seal ettevõtte lähedal, sellepärast et ja teine asi oli start-upide lähedal ja kui me lõime sellise ruumi meil endlasse, kus meil tegelikult start-upid nagu inkubatsioonifaasis või nii-öelda koostööfaasis ka, neil on oma lauad ja asjad. Siis sellises koosluses nii-öelda isegi Telekomi lähedal olla on kõige parem, sellepärast et seal ju toimub see integreerimine ja seal toimub see väärtuse loomine start-upile, et Telekomi peal ju ja nendega koostöös saab midagi luua. Ja siis automaatselt Vungi tiim on ka seal, et, et tegelikult on selline liikuv, et vastavalt seal, kus

vaja. Alguses me otsisime start-up'e ja siis alguses me olime hub'is, siis me nagu leidsime, siis me nagu teeme nagu. Ja tõid nad kaasa meile.

Projekt aitab oma eesmärki. Aga meil on aeg teha siin esimene paus ja kohe varsti oleme tagasi.

No nii, lähme edasi ja Restarti saatega ja meil on tänase teemaks sellest, et Eesti Telekom lõi siis vunkkiirendi ja sellega sündis hulk start-upe, võib ju öelda, et nüüd esimene laar on valmis, sest start-upid on olemas, eks. Mis, räägime algusest peale, kui palju need huvil see oli, kes tahtsid selle asjaga liituda ja tulla seal oma, teile oma ideid pakkuma?

Alguses oli ikkagi päris palju, tegelikult kogu see programm oli organiseeritud kolmes erinevates etapis, et esimene etapp oli meil idee garaažid. Kus absoluutselt kõik said tulla ja presenteerida oma ideed, ehk nagu käisid pitch'imised. Ja seal meil kokku käis läbi kolme d-garaaži, ma arvan, ma pakun välja nagu peaaegu, et sada, ma ei tea, sada üheksakümmend inimest, et nagu peaaegu kakssada inimest. Pitches, Pitche oli võib-olla mingisugune kakskümmend viis ja. Ja siis järgmises faasis, kus oli juba ideed nii-öelda valitud hakatoni ajal, ehk needsamad inimesed tulid presenteerima, moodustama tiime ja hakatoni eesmärk oli, nii nagu ka hakatoni eesmärk, arendada prototüüpi. Seal meil oli kakskümmend neli ideed, kaksteist said edasi ja, ja hakatoni lõpus oli valitud seitse tiimi ja seitse tiimi läksid validation faasi, nii et.

Kas see valik, ütleme esimene sada üheksakümmend või kakssada, kakssada pakkujat, et kas te valiku tegite juba seal, et mis võiks Eesti Telekomiga nagu kokkupuudelt omada ja mis mitte, et keegi tuleb nutikad kööginuga pakkuma, siis sellel võib-olla väga ei ole mõtet, aga kui mingi. Mingisugune Telekomi seotud teenus on, siis seal desorteerisite välja need sobivad ja mittesobivad?

Tegelikult me alguses nagu väga sellist piirangut enda jaoks ei seadnud, et, et jälle mitte seda piirata nagu telekomi väga spetsiifilise kasuga, sellepärast et lõpuks me kasu tahtsime leida rohkem nagu oma kliendi vaates, et, et kui see telekomi kliendile väärtust toob. Ja see selektsioon, ütleme seal lakatoni vaates, kus me valisime välja kaksteist tiimi, siis neid tegelikult isegi Telekom inimesed ei valinud, neid valisidki need korraldajad seal, garaažiinimesed ja, ja nende kriteeriumid väga selgelt, et kui suurt probleemi lahendatakse ja kas see tiim, mis kokku sai, on võimeline seda probleemi lahendama ja selle järgi nagu valiti. Ja, ja sealt edasi läksidki need kaksteist tiimi tegelikult juba ärilooma ja, ja osad neist olid telekomiga seotud, osad neist ei olnud ja sellist piirangut nagu sealfaasis ei läinud ja sealt ka läks lendu ettevõtteid, kes siis ei olnud telekomiga seotud ja tänaseks, nad ei ole meiega rohkem kokku puutunud, aga nad arenenud nüüd edasi, nad said sealt oma kiirenduse kätte. Ja, ja läksid nii-öelda laia maailma. Et ma tahtsin öelda, et sealt edasi siis oli juba see faas, kus me tõesti valisime nii-öelda need ettevõtted, keda me enda juures siis hakkasime nagu juba kuu aega valideerima ja vaatama, kas tiim seisab koos ja kas see probleemi lahendus ikkagi nagu on võimeline tulema sealt ja kas sealt hakkab sündima uus äri. Ja, ja seal need kriteeriumid, ja seal ka tegelikult võiks öelda, et veel ei olnud otseselt kriteerium, et ta peab, Telekom peab seal ärimudelis sees olema ja see ei ole tegelikult ei ole, ei olnud nagu kunagi kriteerium. Et seal on pigem jällegi vaatame, kas tiimid, kas see probleem on piisavalt suur ja kas me suudame sealt äri luua. Aga, aga see peab, pidi korda minema siiski nagu Eesti kliendile ka, et start-up'ide põhiväärtus on alati see, et nad lähevad maailma. Aga, aga ta peab nagu selleks, et sinna maailma minna, ta peab kuskil seda nagu valideerima või kuskil peab mingisuguse nagu testi pinna saama. Ja kui Eesti kliendist räägime, siis noh, pooled Eesti kliendid on Telekomi kliendid või isegi üle poole, tegelikult on nagunii Telekomi kliendid, siis. Kui ta Eesti kliendile korda läheb, siis ta juba puutub meisse ja juba loob meile väärtust.

Teeme äkki mingisuguse ülevaatega sellest, et kes teil. Seal, seal Vunkis nagu praegu on, et, et kes on põnevamad firmad või millised on mingid põnevamad ideed, mis seal on või, või on nagu läbi käinud?

Jah, et ma võib-olla räägin siis paarist ja siis Viktoria räägib paarist, et, et, et, et jagame. Ma ütleks, et praegu nüüd, kus see nagu. Kulminatsioon oli siis, kus me valisime välja siis kaks firmat, kellesse me reaalselt panustasime rahaga nendesamade ruumidega ja oma spetsialistide ajadega, aja ja kõige selle integratsiooniga, et nad saaks oma teenused lendu. Et neid me valisime siis praegu kaks, et lihtsalt enda võimekust ka hinnates ja valideerime tegelikult ise ka kogu seda kontseptsiooni, et siis need kaks firmat. Üks neist on väga selline tehnoloogiline, atraktiivne tehnoloogiline lahendus, kuidas rõõmingus, ehk siis välismaal olles. Pakkuda suuremahulist andmeside ja ühendust klientidele, et täna me teadupärast oleme sellises olukorras, kus välismaale minnes on. Väga kallis, kas see roaming on seal piiratud või suured mahud on tegelikult noh, olematud, et, et kui me täna suudame pakkuda. Mingisugust väikest seal sajamegast päevalage, et, et siis see on ka väga hästi juba siin Euroopa riikides või lähimates riikides mõistliku hinnaga, aga. Aga see ei ole täna ja see ei ole kunagi olnud meil nagu telekomis kinni, et meie kuidagi piiraks oma kasutajaid, see on pigem kogu, kuidas see kogu see roaming võrk on üles ehitatud ja kuidas need hinnastused nagu operaatorite vahel on üles ehitatud, et. Et see on alati siiamaani olnudki sellises nagu väga väikses mahus ja väga kallis. Ja nemad siis otsisid sellise tehnoloogiliselt ägeda lahenduse, kus nad saaks igas võrgus või igas maas, kus klient on, saaks olla nagu koduvõrgus ja nii, et klient üldse sellest aru ei saa. Ja, ja see on siis üks tehnoloogiline lahendus, mida me siis täna, see on juba noh, kui keerulisem ja pikaajalisem ja sellepärast nad on paar pilooti läbi teinud ja. Ja nad täna siis on meie juures nii-öelda inkubatsioonifaasis, kus me aitame siis neid kiirendada ja, ja oma tehnoloogiline lahendust tegelikult rafineerida, nii et seda oleks võimalik ka kliendile tootestada.

Aga see on siis kõige mõeldud siis lõppkliendile, eratarbijana, näiteks,

või? Seal on kaks toodet jah, praegu valideerimisel ja testimisel, üks on siis nii-öelda ärikliendile. Et seal on näiteks, üks on bussifirmadel, kes sõidavad üle piiri, Hansabussiga sai siin testitud ja, ja mõned teised bussifirmad ka, et, et kui nad sõidavad. Eesti-Läti, Leedu-Poola näiteks, et siis neil oleks bussis kogu aeg oma kliendile wifit pakkuda, tasuta ja suures mahus. Ja teine on siis tõesti eraklienditoode, kus me võiks näiteks teha sellise wifi ruuteri, mille, mida me saame siin siis müüa ja eraklient saab selle osta, kui ta läheb välismaale, lükkab selle sisse, tal on alati kindel kuumaksja, ta peab muretsema, et tal maht saab piiratud või tal saab see kallimaks läheb või, või mahupõhiselt peaks maksma. Aga,

aga see on ju

selles mõttes, et vabandust, kui ma võib-olla väga otsekoheselt ütlen, aga te oleks võinud selle ise mitu aastat tagasi mõnes oma osakonnas ära teha, et see ei tundu mulle nagu ming

Jah, vot seal oligi see, et, et see, et sinna jõuda, me olime nagu kinni, vot see ongi see, mida loob nagu start-up, loob väärtust, et me olime kinni oma selles mudelis, et noh, me teame, et meil on roaming-operaatoritega lepingud, meie ei saa, meil on seal mingi hind ja me ei saa kallimat toodet pakkuda. Ja noh, see ei ole äriline otsus, äriline otsus, et firmaks kasub, siis me peame sellist hinda pakkuma, nagu täna on. Aga tema tuli täiesti uue perspektiivi taga, mis siis, kui teistes maades ei paku seda teenust üldse teie? Aga pakuvad need kohalikud riigid ja tema loob sellise tehnoloogilise lahenduse, kus märkamatult kliendile kogu aeg teenusepakkuja vahetub taustal. Et noh, ma ütlen, meie oma kastist nagu välja ei suutnud mõelda ja, ja selles ongi see, et kui kõrvalt keegi tuleb, ütleb, et aga seda saaks ju nii lahendada ja näed, tõesti saab. Ja nüüd on keegi, kes selle ka nagu ära teeks, sest see on päris suur töö tegelikult, kõikide operaatoritega kokku leppida ja see asi nagu. Ja,

ja ilmselt peab seal olema mingi a la tarkvaraline SIM-kaart või midagi või, et ega ta ei pane ju sinna kolmekümmend kahte SIM-kaarti sisse.

Täpselt, täpselt, et seal on päris keeruline tehnoloogiline lahendus, aga. Aga kas

see tuli, kas need ideed mõlemad tulid nii-öelda teie enda telekomi töötajatelt või tulid väljastpoolt?

Need tulid väljastpoolt tegelikult, et võib-olla Viktoria räägib sellest teisest.

Teine startup on TPI ja TPI on väga lihtne mobiilne rakendus, millega võimalik igas kohas baaris, restoranis jätta TPI. Ja mis on selle lahenduse puhul väga huvitav ja teistmoodi on see, et nemad loovad sellist ka võrgustikku. Ehk nad kasutavad ka Eesti Telekomi API, nad kasutavad nii billing kui ka tegelikult minu meelest geolocation, ehk inimesed, teenindajad, kes tulevad tööle, nemad regavad sisse. Ja kui klient on teenindusega väga-väga rahul ja tal ei ole cache'i, ehk tal ei ole kaasas raha, tekib probleeme, et kuidas ma. väljendan rahulolu, et, et nii hea teenindus oli ja nii hea toit oli, siis võimalik selle TPI-ga tegelikult teha äppi lahti, leiad, kes siin teenindas, premeerid ja, ja jätad ka feedback'i. Ja mis see start-up teeb, et neil on ka nii B2C tegelikult kui ka B2B mudel, ehk TPI jätmine loomulikult läheb otse teenindajale. Ja seal on niisugune nagu marketplace, kus on vajalik, nii, nii teenindaja kui ka klient peab olema, et leadlik, ta saab seda, saab äppi kasutada, aga teil on see B2B, kus on võimalik jätta ka feedback'i. Eks see on hästi oluline tool ka restoranipidajate jaoks, et nad saavad aru, et, et kas klient on rahul, kellega ta rahul on, ehk see on nagu niisugune HR tool. Ja nemad on juba Androidiga väljas, neil on iOS ka varsti väljas, lähinädalatel, kui Apple kinnitab.

Neid ma muide nägin ühes oma lemmikrestoranis Kalamajastuse Zoonis, oli nende mingisugune voldik laua peale, ma kohe läksin uurima, et mis asi see on ja tuli välja, et näed, saabki tõesti, et tippi. No

praktiline asi, mul tihti ei ole sularaha, ei ole ja tahaks jätta, aga, aga kuidas selles ärimudel toimib, et kas see on mobiilimakse pealt?

Võtavad tipist ära, Hans, kolmkümmend kolm protsenti.

Nad võtavad ja nad võtavad protsenti ja tegelikult probleem, mida nad tegelikult lahendavad, et kui klient jätab raha näiteks ühest eurist, läheb. Jagamisele maksudele, vahendajatele on umbes seitsekümmend protsenti sellest ühest eurist, et tegelikult teenindaja saab kolmkümmend protsenti selle äpiga, teenindaja saab raha rohkelt.

Aga meil eriti ei ole levit ka see kaardimakse tipp, just sellepärast, et see on nii kallis, teenindaja, ta ei, ta ei saa sealt midagi. Et ainult sularaha, et see on nagu lihtne ja nüüd teiseks, tegelikult veel lihtsam on, on see äpp, kus. Tõesti väga väike protsent läheb sealt nende teenuste asukateks ja võib-olla see. Nojah, kaob mingil hetkel, kui see B2B mudel läheb nagu käima, et tõesti suudetakse hoopis väärtust pakkuda restoranidele, kes seda promoks ja selle asja tegelikult kinni maksaks nii-öelda sellele tippile.

Et probleem tundub selline lihtne ja väike ja küsimus oli nüüd, miks keegi ei ole varem ära teinud, aga no tekkis neil see soov ja nad tegid ära, selles mõttes lahendasid oma probleeme ja tegelikult turk on väga suur, ehk kui ainult U-case on see turk, umbes kakskümmend viis miljonit dollarit, nii et, et see on nagu meeletud suur probleem tegelikult.

Sa ütled ka, et nad lahendasid oma probleemi, et kas nemad, kes see TPI taga siis on, olid Eesti Telekomi taustaga inimesed või tulid mujalt?

Ei, nad tulid mujalt, neil on tegelikult rahvusvaheline meeskond ka, nii et üks asutajatest on Poolest ja neil on väga rahvusvaheline ambitsioon. Et nad alustasid sinna Eesti turule, aga tegelikult tahavad minna juba UK turule lähi, lähinädalatel ka.

Ma hakkan, aga mida rohkem ma selle peale mõtlema hakkan, kas seal... Sularaha jätmine on, on tõesti lihtne, aga kas seal oligi maksuprobleem, siis ettekandil peab hakkama tulumaksu maksma selle pealt? Sama

poodi peab maksma ka ta sularaha pealt praegu.

Peab? Aga kas ta ka teeb, see on teine küsimus, eks?

No see on seesama küsimus, kas über-driver nagu jätab, nagu maksab tulumaksu ja või mitte, et kas Airbnb's inimesed maksavad või mitte, nagu see on täpselt sama, see on seda, see on täpselt samal Econami tegelikult.

Kas te võtate nendes ettevõtetes osalust, no ma lugesin teie veebist, et te parimatele annate vist kümme tuhat eurot lausa raha. Jah, et no

see oligi see, need kaks, kelle me siis tõesti tahaksime turule lõpuni viia, seal me andsime kümme tuhat eurot, et see teenus nii-öelda sellisele kujule viia ja, ja seal me osalust ei võta, et see oligi üks selline oluline mõõde siin, et, et me aitame need turule ja siis on tegelikult selline koht, kus me siis saavutame mingi kokkulepe, et kui me oleme seal ärimudelis sees, kas see on siis ärimudeli kokkulepe? Kui see on väga atraktiivne uus äri, kus me tahaksime olla osalusena, siis me lepime kokku nagu tavapärane investor või isegi noh, nii-öelda selles mõttes. Oluline investor, kes suudab ka mingit väärtust pakkuda peale raha, sest tänapäeval investoreid ikkagi vaadatakse mitte ainult raha järgi, aga ka, et mis väärtust nad veel pakuvad, et siis me saaks sellise, kõik on selline nii-öelda. Väga vaba ärisuhtekokkulepe, aga jah, me oleme. Aga,

aga seesama nagu see TPI meeskond näiteks võib ka otsustada, et. Et tühjagi telekom, et meil ei ole teid vaja, et me, me ei tahaks minna nüüd lääneturule, näiteks USA-sse, et Eesti ei ole seal midagi kasu, aitäh vungi eest ja me läheme siit edasi.

Jah, võivad oskuda ja see on täiesti okei, et, et me oleme oma panuse teinud, me oleme oma väärtuse sealt saanud ja, ja kui meie ei suuda neile väärtust pakkuda, noh, siis ei ole ka siin mõtet vägisi mingit ärisuhet nagu osalusega või mingite tingimuste nagu seada. Aga, aga me oleme ikkagi täna jõudnud nii kaugele, et me valime ikkagi ka neid nii-öelda. Pinaliste või kelle me siis anda juurde nagu ikkagi impo, inkubatsiooni toome, et nemad ka mingit väärtust sellest saaks, et, et me nagu vägisi ju seda ei tee. Et, et see ongi meie mõte, et me peame mingit väärtust siin looma sellele start-up'ile, aga muidu nad ei tulnud ka sinna äkatonile või muul osas, et, et selliseid üritusi korraldatakse palju tegelikult maailmas. Et miks nad tulevad meie juurde, sellepärast, et meie loome neile mingisugust olulist väärtust. Ja aitame neid edasi ja, ja siis on see juba see nii-öelda see ärisuhe või selline nii-öelda ühine koostöö, huvi ja suhebaas on nagu loodud. Aga see võimalus on alati olemas.

Aga need tiimid, kes tegelikult olid nii-öelda eelviimases faasis, mitte keegi neist ei tulnud sinna raha pärast, et see ei olnud nagu esimene põhjus, et, et kindlasti raha oli oluline, oli oluline, aga see ei olnud see, et, et ainult raha pärast, et noh. Kümme tuhat on oluline raha, aga ta ei ole nagu väga suur raha, start-up'i jaoks. Et mida need tiimid ütlesid, et kõige tähtsam oli siis nii-öelda market access, access ehk ligipääs. See, et, et Eesti Telekom võimaldas teha integratsiooni. See, et, et ta aitas sellele start-up'ile valideerida piisavalt kiiresti seda probleemi, seda lahendust ja minna turule nii kiiresti kui võimalik, sest start-up'i puhul. Raha on oluline, aga mis on kõige tähtsam, on, et on olemas klient või ligipääs turule. Ja Eesti Telekom käitub siin nii kliendina, näiteks Feelingstream on meil üks start-up, kus Eesti. Eesti Telekom ei ole nii-öelda investor, vaid klient ja tegelikult nemad võidavad, sest nad saavad oma lahendusega liikuda kordades kiiremini. Kui teised start-upid, samalaadsed start-upid ja see on start-upile väga oluline, ma olen ise start-up teinud ja ma tean, kui tähtis see tegelikult on.

Jah, ja TPI-le me oleme tegelikult market access, nagu Viktoria ütles, ehk siis meil on kliendibaas, kes kõik tahaks tegelikult seda teenust kasutada, kellel on see probleem olemas, kelle juurde nad saavad kohe nagu seda teenust pakkuda ja, ja arveldada ja.

Väga hea, meil on teise pausi aeg ja varsti oleme tagasi.

Jätkame Restarti saatega, kus me räägime vungist ja Eesti Telekomist. Me oleme kahest start-up'ist rääkinud, mis nüüd põhimõtteliselt võitsid, võib ju öelda, selle senise, selle aasta etapi. Me mainisime siin Feelingstreami, mis staadionid, mis need teised on, kes sinna päris lõppu kahe hulka ei pääsenud?

Jah, seal Feelingstream oli see, mis jäi veel võib-olla sellisesse vahepealsesse seisu, aga, aga iseenesest, kuna seal viimases faasis oli meil seitse, siis seal on päris palju start-upe, kes kas läksid oma teed või, või mingil määral veel omavad meiega kokkupuutepunkte, ehk siis kas nad ei suutnud selle. Kuu ajaga areneda nii kaugele, et midagi turule pakkuda või neil tiimis veel kompetentse jäi puudu või neil olid mingid muud takistused, eks nad liiguvad aeglasem kui teised, et me võtsime need nii-öelda kõige kiiremad ja. Ja, ja Feelingstream iseenesest oli ka väga tugev finaali konkurent, sellepärast just, et ta lahendas ka väga olulist probleemi meile kui kliendile, et, et siis oli, seal, seal puhul oli nagu Viktoria ütles, et Eesti Telekom oli kui klient. Ja nemad lõid sellise nii-öelda, kuidas siis seda nimetatakse.

See on see, kuidas nad ütlevad, aga tegelikult see on taga, see on data recognition lahendus, mis võimaldab, mis tegelikult analüüsib sissetulevat e-mail'e ja tegelikult ka voice meile ja ütleb, et kas klient on õnnelik või

mitte. Andmetöötluse lahendus, jah, automaatne andmetöötluse lahendus, mida siis, Nii-öelda meie saaks rakendada näiteks oma sisse, kliendi poolt sisse tulevate e-kirjade analüsaatorina ja ta selle järgi siis kuvaks ja prioritiseeriks neid e-mail'e, et millised on need kliendid, kes ei ole rahul meiega praegu või selle kontaktiga, mida nad teevad. Millised tahavad meid kiita, millistega on kiirem vaja tegeleda, millisega on vaja nii-öelda, mis erinevad nii-öelda kategooriates tegeleda, et me saaksime väga kiiresti. Nii-öelda reageerida nendele probleemidele või nendele kirjadele, mis vajavad kõige kiiremini tähelepanu. Ja läbi selle saaksime ka teada tegelikult oma kas klientide tunnetuse, ehk siis, et kes või kui, kui suur on see rahulolu või rahulolematus meiega parasjagu.

Noh, see kõlab küll, teenus, millel korporatiivturuna võiks olla palju potentsiaali.

On, ja neil läheb hästi, neil on tegelikult juba täna kolm piloot Eesti Telekomiga, Nortega ja Bigbankaga, nii et nad on Nest Holma kiirendis, mis on Helsingis, nad on saanud ka finantseeringu, et, et. Nad on. Jah,

nad said meilt tegelikult kohe väljudes edasi järgmisse palju suuremasse kiirendisse ja palju suurema hulga finantseeringut, mis aitab neil kiiremini edasi, et meie võib-olla siin. Kliendina ei oleks neid nii palju edasi saanud aidata, ehk siis, et see ei olnud nii-öelda. Otseselt väärtus meie nii-öelda ärile või meie kliendile, vaid just, et meie oleks nii-öelda nendele klient ja, ja siin ma ootan väga huviga, et, et kuidas nad edasi liiguvad, et me saaksime selle noh, kliendiks hakata neile nii-öelda.

Aga kuidas see ikkagi töötab, ma kujutan ette, et kui juba inimene noh, kui ma ise näiteks võtan telekomiga ühendust, siis sellepärast, et mul on mingi. Noh, mingi probleem või et mul on midagi vaja, et, et see, see, kui mul kõik toimib, kui päästis, teie tegelikult ei saa ju sellest teada. Aga ikka

helistatakse ja kirjutatakse meile, et. Et kui sa tahad näiteks mingit teenust, tahad sa nagu teenust muuta, tuli sul seal pereliikmeid vaja teenuse juurde lisada, on vaja mingisugust uut teenust, vaja midagi maha võtta. Et need integratsioon on positiivsed ka, need ei ole ainult negatiivsed ja sealt ongi vaja meil aru saada.

Näiteks mingit keele, keeleanalüüsiga, et kui ma alustan oma kirja. Sõnadega, kuulge teie igavesed päevavargad ja pudulojused,

et siis. Nende nii-öelda siis nii-öelda ärikoor, et, et kuidas, et neid tekstianalüsaatoreid on ju need on stand-up tükid, aga nüüd kuidas ehitada sinna peale need mudelid, et see oleks adekvaatne, see hinnang. Ja siis nad testisidki meie nii-öelda e-kirjade pealt, kus meie siis vaatasime nii-öelda käsitsi ära, kategoriseerisime ära ja nemad automaatselt. Ja, ja seal need match'imis protsendid olid kaheksakümne juures praegu, mis on ikkagi väga hea tulemus. Et kaheksakümne protsendi see nii-öelda tõenäoliselt, või noh, kaheksakümne protsendi ulatuses nad suutsid õigesti hinnata selle kli, kirja või selle kliendi meelsust. Oma automaatse tuuliga, mida meie teeksime, ütleme kümne tuhande kirja puhul on ju kuu aega, nemad tegid seda mõne sekundiga.

No ja siin on, on teie siis pakkunud puhtalt seda andmekogumit, mille pealt on saa teadusi minna, jah?

Jah, no siin me oleme teinudki koos seda, et, et, et meie andmekodumite pealt siis praegu nagu seda tool'i või seda nagu mudelit edasi arendada. Kuni selleni välja, et kui nad nüüd sealt oma teenuse nii-öelda ikkagi lõplikult valmis saavad või noh, mingisse järgmisse faasi, siis me saaks rakendada seda ühe näiteks kanali peal. Ja piloteerida ja vaadata siis, et, et kas me saame oma klienditeenist paremini, paremaks sellega, efektiivsemaks ja samas ka klienti paremini ja kiiremini teenindada.

Tegelikult võtaks siia saate lõppu veel ühe, pool, pool sellist nagu uut teemat Meil on Restarti saates tegelikult käinud päris mitmeid selliseid idufirmasid või, või meil on nüüd saadetes juttu olnud. Ja idufirmadest ja, ja kiirenditest, mis on nagu mingi sellise suure väärika vana firma tiival. Mul tuleb meelde siin paari kuu tagunemist saade ühe, ühe Eesti neiuga, kes on praegu Berliinis ühe suure Saksa ravimifirma, kiirendis. Ja, ja see jutt, mida ta räägib, oli nagu täpselt samasugune, et nad on selle ravimifirma. Kontorjoone ja võib-olla olidki ka kuskil keldris, kus seinad on värviliseks võõbatud ja, ja käib nagu selline start-up elu ja ümberringi mujal korrustel siis sebivad noh, sellised vana, vana äri nagu lipsuga inimesed. Ja siis mul tuleb meelde, et üks väga kuulus viskitootja tegi oma sellise nagu start-upi võistluse või mingisuguse programmi, kus nemad panid lihtsalt taupinnaks miljon dollarit kihvtidele. Maailma parandavatele ideedele, mis ma siis eeldan, et ilmselt väga palju seda alkoholiga seotud ei ole. Et mis, mis nagu on see, mis ajab neid vanu, väärikaid ja iseenesest ju rikkaid firmasid niimoodi tegelema nagu start-upide. Minu nagu üks teooria on lihtsalt see, et start-upid on praegu väga kuum teema ja, ja nendega on kasulik ennast ühele pildile sättida, et, et see ei maksa väga palju ja potentsiaalselt kasu võib sealt tulla ka kolmest, neljast, viiest erialikast.

Aga siin me jõuame võib-olla saate algusesse tagasi, et miks me seda kõike teeme ja mis probleemi me siis endale lahendame, et nagu ma ütlesin, Vunk on ise ka start-up ja. Ja me lahendame ka mingit olulist probleemi ja, ja meie näeme siis, oligi nagu kahte probleemi täna, et kus me oleme kinni jäänud, et ühest firmast poolest oma suure firma ja sellise standardse toote ja väga standardiseeritud protsessidega. Me oleme jäänud aeglaseks.

Vaata, aga sinna ma tahtsin ka välja jõuda, et, et suured firmad kogu oma sellise edukuse kõrvale ikkagi tunnetavad mingi hetk, et nad on, nad on kinni või, et, et ei suuda liikuda nii kiiresti ja nii vabades mõtetes, kui, kui peaks.

Jah, absoluutselt ja, ja siin ongi vaja nagu eristada ka seda, et, et mitte nagu lõhkuma minna oma seda suurt firmat ja, ja mitte, et need suured protsessid ja standardiseeritus oleks alati halb. See on kindlasti hea, sest see tagab meie põhiteenustes väga kõrge kvaliteedi ja. Ja, ja see on äärmiselt oluline, aga see takistab meil tegelikult sealt väga palju nagu välja mõelda ja, ja midagi uut luua, et nagu ma ütlesin, et see probleem on pigem selles, et meie see väga hea standardiseeritud kvaliteetne toode. Selle eest enam tulevikus väga palju raha ei saa küsida ja siis nii-öelda ettevõttena ärihuvi vaates, et miks me siis seda teeme või kaua me siis veel seda niimoodi teeme. Et me peame leidma siis ikkagi sinna kõrvale mingisugused uusi ärisid ja. Ja nende uute äride puhul ongi see, et kui me oleme väga hästi, teeme mingit aeglaselt liikuvat ja stabiilselt standardiseeritud asja, siis samamoodi, sama mõtteviisiga uut äri luua lihtsalt on väga keeruline. Ja siis ongi see üks asi, et me loome koostöös start-upide seda uut äri, aga teiselt poolt toome sealt ka sisse seda mõtteviisi ja, ja seda nii-öelda neid mudeleid, et kuidas siis oma inimesed ka hakkaksid mõtlema sealt raamist välja ja, ja tegelikult ka oma olemasolevate võib-olla. Põhiteenuste peale nagu atraktiivsemaid lahendusi mõtlema.

Kas see võiks kunagi mõjutada või muuta ka teie põhitegevust nii palju, te võtategi sealt start-up'i katsetustest ideid üle ja rakendate põhitegevuses?

Absoluutselt, et see ongi see teine eesmärk, ma ütlesin, et, et kuidas tuua nagu seda mindset ja neid mudeleid ja mõtteviise nagu oma inimestele, et, et saaksime ka oma põhiteenuseid paremaks ja, ja võib-olla seal kiiremaks teha, aga mitte nagu selles mõttes, et, et, et minna seda nagu disruptima või, või, või nagu lõhkuma. Et me kindlasti peame tagama väga stabiilse kvaliteetse põhiteenuse, aga lihtsalt selleks, et seda firmat üleval hoida, jääb sellest väheks. Et, et seda äri sellisel kujul, nagu me täna teeme, võib-olla kümne aasta pärast enam ei ole ja me täna juba mõtleme selle peale, et mida me siis teistmoodi teeme, et need kümne aasta pärast ka alles oleks.

No teie tegutsete, eks ole. Noh, üsna suures osas tegelikult IT-valdkonnas nagu, nagu ka idufirmad, aga mis, Harra Tolger, kas, kas selline mudel nüüd noh, see probleem, et, et protsessid segavad kiiresti ja kihvtilt edasi liikumist, on ju. Ka, ka mitte IT-firmadel, eks ole, et noh, see on ükskõik mis ala nagu suurtel firmadel, isegi prügifirmadel. Et kas see inkubaatori mudel või ütleme, selline vungilaadse asja mudel sobib kõigile, sobiks ka teistele valdkondadele? Või siin on ikkagi nii palju IT-ga pistmist, et, et kui sa IT-ettevõtte ei ole, siis pole eriti mõtet hakata jammama?

Ei, kindlasti sobib ja sobib väga erinevatele ettevõtetele, just suurtele, et, et suured on saanud suurteks ettevõteteks tänu sellele, et, et neil olid mingisugused väljakujunenud protsessid. Ja, ja kuidas nad käituvad, nad nagu stick'ivad nende asjadega, mis on neid kunagi nagu edukaks teinud, aga see enam ei tööta. Ja, ja iga suure ettevõtte puhul erinevad, nagu uue tuuli niisugune rakendamine, mis kiirandab neid, kindlasti, kindlasti töötab, et ja tänapäeval on neid case'e väga palju, kus juba erinevates valdkondades, kus on ka füüsilised tooted, näiteks General, General Electrix. Nemad on hästi edukad, nemad on seda mudelit kasutanud juba kolm või neli aastat. Ja see koostöö on, on edukas olnud, et tekivad täiesti uued lahendused, täiesti uued tooted, eks see töötajapid on ainult IT-ettevõtte jaoks, vaid ka teiste ettevõtete jaoks, kindlasti.

No väga hea, öelge lõpetuseks, kas aastal kaks tuhat kuusteist tuleb uus vunk ja uus ringstart-up?

Absoluutselt.

No Vunk veel käib, et praegu on ta rohkem sissepoole suunatud, et suur muutus toimus, et kui aasta, aasta alguses räägiti, et start-upid ja suuretevõte, no see ei ole väga võimalik võib-olla, et tegelikult suuretevõte ei saa kunagi start-up olla, ei saagi, aga tegelikult täna juba räägitakse, et see tegelikult töötas, et mida me saaksime ettevõtte sees teist, teistmoodi teha, et, et, et sama mudel, mida me kasutasime Vunkis, töötaks ka ettevõtte sees. Ja siis juba järgmise aasta kevadel, suvel me lähme ka uue kiire programmiga, nii et, et see on meil plaanis.

Jah, nagu ma jälle ütlesin, me oleme start-up, me valideerisime see aasta mingisuguse lahenduse ja me oleme saanud kinnitust, et see töötab ja järgmine aasta kindlasti teeme seda suuremini ja uhkemini kui kunagi varem.

Et see nii-öelda kandideerimine sinna on praegu kinni, et kui mul täna tuleks mingi jube kihvt mõte, et mul ei ole mõtet tulla sinna vungi ukse taha või on?

Tasub tulla, kindlasti peab tegelikult tulema, sest tegelikult, mis me saime aru, et, et selline pidev koostöö ja juba nende ideede koosvalideerimine, enne kui tuleb kogu see hakaton ja siis pre-accelleration ja siis kiirendifaas on, on tegelikult oluline, siis me mõistame, me saame seda probleemi. Koos nagu mõelda, koos nagu lahendada, et vaata, et kas see probleem on, on tegelikult probleem, kas see lahendus tegelikult lahendab seda, ehk me toome industry insight'e ja nagu ekspertiisi, mis aitab kiiremini jällegi liikuda. Nii et, et tasub kindlasti tulla.

Jah, ma alguses mainisin, et Vungil on kolm ülesannet, millest ma jõudsin kaks ära öelda, et siis see kolmas ongi see, et tegelikult tal on nii-öelda lab või niisuguse labori funktsioon, kus on üle aasta kogu aeg tiim olemas, kes võtab partnereid sisse, arutab nendega. Kas on võimalik siin mingit koostööd teha, mingeid lahendusi ja, ja selline nii-öelda lab-i funktsioon on nagu läbi aasta partnerite kaasamisel ja oma töötajate kaasamisel uute äride leidmisel ja uute koostöövõimaluste otsimisel.

Selge, aitäh, Holger Haljand ja Viktoria Ruubel, rääkimast meile vungist, meie saade on läbi ja järgmine nädal uusel Start.