AI_pealkiri: Katre Kasmel ja Ott Vatter teevad kokkuvõtte e-residentsuse esimesest tegutsemisaastast

Restart on jälle eetris, sest on laupäeva pärastlõuna, tere kõigile kuulajatele, saatejuhid nagu ikka, Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka ning meil täna kaks külalist, Ott Vatter, kes on e-residentsuse tootejuht ja Katre Kasmel, kes on e-residentsuse kommunikatsioonijuht ning Taavi ise on siis e-residentsuse juht.

Selge, no ühesõnaga, meil olen mina ja siis kolm inimest, kes tegelevad suhteliselt palju oma töö ajast e-residentsusega ja me räägimegi täna terve saate e-residentsusest, sellepärast et see lugupeetud e-residentsus sai teisipäeval üks aasta vanaks.

Ma teen sellisega väikse paranduse, ma tegelen e-residentsusega seitseteist protsenti oma ajast.

Me teeme sellest ühe saate, kuidas Taavi Kotka aega kulutab? Seitseteist protsenti, okei. Ühesõnaga, me räägime terve saate täna e-residentsust ja sellest, kuidas see aasta läinud on ja, ja kuidas ülejäänud aastad lähevad, aga tegelikult võikski küsida, et kuidas see aasta siis läinud on, kas on mingi, kas on võimalik vastata mingil muul moel, kui et päris hästi on läinud?

No palju tuleb ikkagi jooksvalt, e-residentsuse kohta üldiselt, aga muidugi ka siis, kui näiteks on põhjust, kui tuleb mingi uus väike arendus või kui me ise teeme midagi, nagu näiteks siis, kui oli Garage48, et siis sellest kirjutati. Või nüüd, kui on lisandunud uued teenused, et siis samamoodi.

No Ott, sina oled siis e-residentsuse tootejuht, kuidas, kuidas to

küll. Mis see kõige suurem kasu huvitav võiks, kui me, kui me prooviks sõnastada seda ühte suurt kasu e-residentsusest? Mis see võiks olla aasta jooksul?

Põhiline kasu, mis minu jaoks on tähtis, on see, et me oleme ära tõestanud selle, et seda nii-öelda teenust või ütleme, sellist nähtust nagu e-residentsuste nähtus pigem. Et seda on maailmale vaja ja et see hakkab maailmas nagu toimima ja, ja parim nii-öelda tõestus selleks ongi seesama, et teised riigid juba kopeerivad, eks. Et, et see, et, et, et mingi riik hakkab pakkuma teise riigi noh, nii-öelda inimestele teenuseid, et see on nii-öelda noh, tundub maailma selleks, et siia jääda. Ja ongi sellise oma küsimus, on ju, et, et noh, mis saab olema see Eesti eelis, on ju, et noh, see on samm kaks, on ju, et me selle nagu aru saama, et meist ei saa saada uut Luksemburgi, et me ei saa teha...

No Katre, kui sa räägid nende pärisajakirjanikega, mis see on, mida, mille vastu nemad nagu kõige rohkem huvi üles näitavad või mis, mis selle e-residentsuse juures neid huvitab?

No kõige rohkem ikkagi see, et mis see ere, e-residentsus ise

Ott, kuidas see sinu vaatest on, et kas teistel on võimalik see meie e-residentsus, mida, mida me oleme aasta otsa ehitanud niimoodi klõpsti ära kopeerida või ei ole?

Aga kas siin on üldse selles, selles maailmas olemas mingi nagu esimese eelis või et noh, kas me, kas me oleme selle e-residentsuse Coca-Cola nagu?

vot, aga ma tulen siin nagu tagasi, et mis meil sellest tähelepanust ikkagi reaalselt nagu kasu on? Või kas me a priori võtame seda, et, et BBC tuleb, teeb Eesti e-residentsusest loo, see võrdub väga, väga hea ja kasulik. Tähendab, mulle tundub ka, et on, aga, aga kui seda võib-olla sõnadesse panna... Ma

võin sulle siis ka vastu panna küsimuse, et kas eel-residentsus on samasugune mull nagu start-upid tunduvad olevat?

Tundub mulle üks igavene hea projekt, aga kõik on nii tore, lähme väiksele pausile ja siis oleme tagasi. Restart jätkub, meil on stuudios saatejuhid Hendrik Roonemaa, Taavi Kotka ning e-residentsuse meeskonnast Ott Vatter ja Katre Kasmel ja me räägime e-residentsusest sellepärast, et see suurepärane väike e-residentsus on saanud üheaastaseks. Ja räägime siis sellest aastast, et kas sa mäletad, ma pean ka Taavi sinu käest küsima, et kas sina olid esimene, kes selle sõna ütles välja rohkem kui aasta tagasi või kust see tuli üldse?

Sest mina mäletan, et ma olin hästi mitu aastat tagasi, ma isegi ei mäleta Kunas, mingisugusel üsna veidral loomingulisel kokkusaamisel, mida korraldas MKM ja mis toimus, Tõnismäel või see, selle Kaarli hambapolikliiniku kõige viimasel korrusel, selle maja kõige viimasel korrusel oli mingisugune loominguline loht või midagi sellist. Kus siis erinevad, väga erinevate valdkondade inimesed tulid kokku ja MKM-i eestvõttel mõtlesid, et milline see eendus meil siin võiks olla. Ja see mõte käis seal nagu ringi avalikkuse eest läbi, ma mäletan seda, seda ringi. Kus keegi ütles, et kuulge, aga me võiks ju sellise asja teha ja see oli ammu ja seda ei nimetatud muidugi e-residentsuseks, aga, aga ma mäletan ka, siis kõik ütlesid, mis asja, seda ei saa teha ja siis mindi edasi ja sinna ta jäi.

on tõesti läbi ki, kviide ja kändude arenenud, et alguses ju oli vaja Eestisse tulla kaks korda, et üldse e-residentsuse kaart kätte saada, sul oli tegelikult vaja isegi esitada see avaldus paberi peal, me räägime e-Eestist ja e-residentsusest, siis tegelikult offline mingi avaldus, see on täielik nonsenss. Ja, ja siis me arendasime seda edasi, muutsime seadusi, et tegelikult oli võimalik seda kätte saada ühe korraga, ühe korra Eestisse tulemisega, Ja, ja me isegi läksime nii kaugele, et, et me avasime saatkondades selle võimaluse, et saab kaarti kätte saada ja sa saad veebiteel taotleda. Sel päeval, kui me selle veebitaotluse avasime, mäletan, see, see on, ma arvan, üks minu kõige eredamaid mälestusi, et et kuidas hüppeliselt ikkagi kasvas, kuna meil tiimid ei olnud nagu väga palju eelarvet, siis ma isikuliselt vastasin kõigile nendele päringutele, mis, mis meile tulid. Mingi kolm-neli kuud järjest ja, ja noh, väga palju unetuid töid oli, aga see oli nagu meeletult põnev aeg.

Et sa muudkui vastasid inimestele, kes kirjutasid sulle, et tere, Ott, mina tahaks saada Eesti e-residendiks ja siis sina pidid vastama talle?

Jah, jah, ükskõik, mis, mis siis nagu nad küsisid, on ju, et kõige margantsemad juhtumid olid, olid kuskilt Indiast, ma mäletan, et kui, kui kirjutati, et, et kui ma nüüd selle e-residentsuse teen ja, ja et kas ma siis saan Eesti riigi poolt endale töö ja et ma tulen oma kaheksa selle lapsega, tulen Eestisse elama, on ju. Vastasime, et noh, et see ei ole nagu päris see asi, on ju, aga, aga et e-residentsust võite ikkagi edasi uurida, et, et neid nii-öelda eri visioone erinevatelt inimestelt oli nagu väga-väga-väga palju.

Katre, kuidas see e-residentsuse, ma ei tea, kas müümine või noh, ega müümine nagu välisajakirjandusele on, on käinud, et kas sa oled pidanud selleks ise vaevanägama, ise tööd tegema või, või see on, elab oma elu?

No sellega on nii olnud, et me oleme otsustanud, et seni, kuni e-residentsus ei ole veel päris sellises korras, Nagu me tahaks, et ta on või, või ideaalis võiks olla, me ise aktiivselt turundust ja kommunikatsiooni ei tee. Küll aga vastame kõigile päringutele ja teeme ära nagu selle, mis on vajalik. Ja noh, samamoodi siis, kui see taotlusportaal sai valmis, siis valmistasime ikka ette väikest nagu pressibriefingut ja nii edasi ja, ja, ja ma mäletan, et minu jaoks see oli üks nagu üsna vastuoluline hetk, kui ma mõtlesin, et. Okei, et me ei tee nagu midagi liiga suurt, aga teeme, mis on hädavajalik, aga praegu mul on siin see pressitaad ees ja ma olen saatmas seda BBC-le. Et noh, et, et see ei ole nagu väga vaikne või väikne tegemine. Ja BBC muidugi, või noh, mis muidugi, aga võttis vedu ja, ja päev hiljem oli Kaspar Korjus BBC otse-eetris. Et see oli väga võimas, teeme vaikselt. No

Mäletan üks neid esimesi noh, kriitikaid, mis, mis tuli seoses selle projektiga, oli see, et nüüd hakkavad igasugused noh, terroristid ja kurjategijad, rahapesijad ja kõik hakkavad meie e-residentideks. Kuidas see realiseerunud on, see, see oht?

Okei, no aga räägime siis, mida nad tegelikult selle e-residentsusega teha saavad, ma võib-olla annaks Otile sõna eest. Sina tead sellest tootest kõike, tuleb härra Johnson USA-st, võtab e-residentsuse, mida ta sellega tegema hakkab?

No põhiline väljund, mida me ikkagi kommunikeerime, on see, et sa saad endale luua ettevõtluskeskkonna Euroopa Liitu. Ja sa saad teha endale e-residentsuse kaardiga ettevõte, mis siis on Eestisse registreeritud, ja Eestisse registreeritud ettevõttega sa saad liita endale makseteenusepakkuja, kui sa soovid internetipoodides näiteks oma kaupa müüa, Sa saad digiallkirja, digiallkirj, mis on siis noh, maailmas väga, väga unikaalne. Et see on nagu meie niisugune peamine value, main value proposition, mida me

Natuke täiendaks, et üks põhjus ilmselt on ka see, et praegu ei saa veel veebide, lavade pangakontot. Et ilmselt kui see võimalus tuleb, siis läheb see number nagu veel kiiremini üles. Ja pisut Oti jutu täiendades, siis härra Johnsonil Ameerika Ühendriikides on siiski võimalus ettevõtet luua ja ka raha vastu võtama klientidelt. Aga näiteks meil on ka üks e-resident, Stanislav on tema nimi, kellel ei olnud võimalust võtta vastu raha oma klientidelt, näiteks Saksamaal või mujal. Et ta pakub IT-teenust ja tema naine müüb maale üle internetti, aga ta ei olnud mingisugust võimalust võtta raha vastu oma klientidelt.

Väga paljud inimesed tegelikult pöördusid meie poole selle, sellega, et, et kui nad nüüd taotlevad e-residentsust, et kas nad saavad Schengeni viisa ja, ja kas nad saavad hakata reisima. Me oleme pidanud väga palju ikkagi seda tagasi lükkama, et see ei ole nagu kuidagi soodustav asjaolu, et sa saad Eesti kodanikuks nüüd

Praegu on tegelikult trend veel see, et, et paljud nendest ei saa aru, mida see digiallkiri võimaldab, et teised Euroopa Liidu riigid veel ei ole sealmaal, et nad saaksid aru sellest, sellest potentsiaalist. Aga, aga on palju ettevõtteid, kellel on siis tütarettevõtted Eestis, mingid filiaalid on ju, ja nende juhatuse liikmed on tegelikult teinud endale e-residentsuse ja nad saavad otsuseid vastu võtta ilma tegelikult kohale tulemata ja nad saavad palju, palju kiiremini oma igapäevaseid toimetusi ajada.

Mul on mitmed sõbrad, kes ütlevad, et tegin kogu oma nõukogu e-residentideks ja nii edasi, et, et selles mõttes nagu vähemalt eestlased ise nagu promovad, müüvad nagu väga hästi. Siin on muidugi üks probleem, ega me tegelikult ju väga täpselt ei tea ka, noh, milleks nad kasutavad neid, seda seda kaarti või, või, või seda staatust, sellepärast et me ei nuhi.

see, et me ei nuhi eestlaste järgi ja ei nuhi ka e-residentide järgi, on ju, et otseselt nagu, et ma nagu selles mõttes nagu noh, et ei, ei vaata, et noh, üle õla, on ju, et noh, et, et mis tegevust sa teed nüüd ja nii edasi, on ju, et, et selles mõttes nagu noh, see kõik peab veel parandamist.

Noh, konkreetne statistika, mida me omame, on see, on ju, et on tehtud uusi ettevõtteid umbes kahesaja viiekümne ringi e-residentide poolt ja siis on teine arv, mis on siis tehtud üle viiesaja, need tegelikult e-residendid, kes on enne olnud seotud juba Eesti ettevõtetega, nüüd teinud ennast e-residentideks. Tähendab, et neil on ikkagi mingi konkreetne põhjus, miks nad on seda teinud ja, ja ma eeldan, et see on ikkagi digiallkirjastamine ja otsuste vastu võtmine.

Alguses, kui me selle taotlusplatvormi avasime, on ju, et me väga täpselt tegelikult jälgisime seda, et kust kohast meil mingi nii-öelda taotluste tuld tuleb ja me võrdlesime seda tegelikult ka, mõtlesime tari, traditsioonilist meediat, me võrdlesime nii-öelda sotsmeediat, on ju, Twitteris, kui president viitis seda, on ju, siis sul oli hoopis teine ratio sellel conversion rate'il, on ju, need, kes tegelikult tulid läbi ja nad tegid e-residentideks kui traditsioonilise meediaga. Ja sealt oli selgelt näha seda, et alguses on ju, kui see hype oli üleval, siis oli see tegelikult USA ja USA nagu läänerannik, on ju. Ja me võime tõesti noh, võime väita, et USA läänerannikult ilmselt neid ei ole nagu väga suures osas, kes tegelikult Eestisse tuleksid praegu oma kõik ärisid tooma. Ja see ongi early adopters, on ju, inimesed, kes näevad, et see on nagu mingi väga, väga äge asi, nad tahavad olla osa sellest e-eestlusest. Ja, ja nemad siis nagu ei, ei tee võib-olla seda äri selle kaardiga, aga neid on tegelikult umbes kakskümmend viis protsenti sellest kogu hul

Tegelikult me isegi küsime nende käest, kes taotlevad e-residentsust, et mis on nende motivatsioon selle taga. Ja minu meelest veel üksteist protsenti oli, oli selliseid inimesi, kes on e-residentsuse fännid või e-demokraatia või e-riigi fännid. Et kui ma ei eksi, siis kuuskümmend üheksa protsenti oli sellised, kes tahavad luua ettevõtte või tulla oma ettevõttega Eestisse.

Start jätkub ja me räägime e-residentsusest, mis on saanud vahepeal aasta aega vanaks ja siis ikka sünnipäeva puhul tasub siis rääkida, et vaadata ette, et milline see järgmine aasta siis hakkab e-residentsusele tulema, Ott, sa oled ootejuht, sa ilmselt tead, mis on e-residentsus kaks, kolm ja versioon neli?

Noh, paar ägedat plaani meil ikka, ikka on, et esmalt ma arvan, et noh, tagasi vaadates, vaadates kogu seda statistikat ja mida me siiamaani teinud oleme, Me oleme toodet ehitanud, on ju, ja me oleme vähe tegelikult tegelenud selle toote scale'imisega ja, ja selle nii-öelda turu, turule paiskamisega, et, et tulevas aastas ongi põhiline fookus on tegelikult äriteenustel, teised äripartnerid tuleks pardale ja hakkaks e-residentidel võimaldama igasuguseid teenuseid. Ja meie ise peame ka tegelikult suurendama seda valmisolekut, et e-residentsuse kaarti jagada, et praegu, kui me tegelikult anname seda välja kolmkümmend üheksas, kolmekümne üheksas, kolmekümne kaheksas saatkõnes üle, üle maailma, siis kui me räägime sellest kümnest miljonist, see ei ole tegelikult kuidagi võimalik, on ju, et me ei paika, palka inimesi sinna saatkondades juurde ja me tegelikult ei tee neid ka juurde. Et meil on tegelikult mõte kasutada selleks äri eraettevõtet, kes, kelleks on siis Visa keskus on võib-olla natuke vale sõna, aga, aga selline partnerfirma, kes siis väljastab tegelikult riikidega koostöös mingeid dokumente, on ju. Ja nendel on üle neljasaja office'i üle maailma, et sul on võimalik see e-residentsuse kaart saada kätte. Ja noh, mingi teise ettevõtte juures, kes ei ole Eesti riik otseselt, on ju, et annad oma biomeetria seal sisse ja saad oma selle kaarti tegelikult kätte, on ju. Et suur fookus ongi siis lihtsalt scale'ida tegelikult seda programmi. Veel

No e-residentide see teenuste valik on ikkagi praegu paraku väga piiratud, on ju, et noh, ma mainisin enne ka, et nad saavad ettevõtte teha, nad saavad pangakonto teha.

No meil on plaanis, jaa, meil on plaanis teha kevadel kaks tuhat kuusteist nüüd Ameerika Ühendriikides e-residentsuse teavituskampaania. Ja kuna USA-s on ka peamised tehnoloogiaväljaanded, keda siis jälgivad ja kajastavad edasi ka teiste riikide tehnoloogiaväljaanded, siis me loodame, et, et selle läbi nagu tuleb laiem kajastus üle kogu maailma. Ja aasta teises pooles on meil plaanis teha teavitustegevusi ka teistes sihtriikides, sihtriikides. Et see, et nüüd, kus täpselt, see veel on siin selgumisel.

Selge, meil on aeg sel juhul oma saatele joonulle tõmmata, soovime e-residentsusele siis pikka iga, see on mingi asi, mis kestab igavesti või? No

See on ju nagu noh, see on projekt või ei idee, mis ei lõppe ära, no samamoodi nagu kodakondsus, siis ka e-residentsus kui uus kodakondsus, see ei lõppe ju ära.

Kaart kestab ise kolm aastat, aga e-residentsuse projekt, ma loodaks küll, et on igavene.

Aa, siis tekib muide kolme aasta pärast moment, et kui paljud uuendavad, jah? Väga õige, väga õige. Siis me saame, ma panen kalendisse, teeme uue saate, siis me saame öelda, no nii, kus on üheksakümmend protsenti meie-residentidest. Aga võib-olla läheb väga hästi ja ühesõnaga, aitäh kõigile, kes stuudiosse tulid ja aitäh kõigile, kes Restarti kuulasid, kohtume nädala aja pärast.