AI_pealkiri: Valdo Kalm teeb kokkuvõtte karjäärist Telia tipus ja Eesti telekomituru tulevikust

Tead, sul on vaja lugeda midagi head. Oled sa tudeng või spetsialist või lihtsalt romantik? Crisostoomuse raamatupoodi mahub üle kümne miljoni raamatut tervest maailmast ja iga päev lisandub värsket lugemist ilukirjandusest spetsiaalsete ja haruldaste eriala raamatuteni, paberraamatutest kuni e-raamatute ja e-lugeriteni. Ühesõnaga, meil on kõike,

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saadi on, saade on uuesti eetris ja see on siis see saade, kus saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad Eesti IT-ärist, IT-ettevõtlusest, IT-nähtustest, idufirmadest ja Ja seekord on meil külas Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm, tere. Tere. Sa ei ole varem meie saates käinud ja vähemasti selle ametinimetusega sa siia ka enam ei tule, sellepärast et. Esimesest jaanuarist, kaks tuhat kuusteist, oled sa uuel tööl. Ja me tegelikult tahtsime Taaviga kasutada ära siis seda olukord, et. Et me kutsume sind kui Eesti IT-sektori võib-olla ühte kõige kogenumat ja ühte kõige mõjukamat, siis tippjuhti, siis rääkima. Telekomi sektorist ja, ja endast ka, aga me hakkasime siin enne saadet, sind ei olnud veel vaikselt arutama Taaviga, et kas sina oled kõige pikaajalisem siin Eesti Telekomi sektori tippjuht, juhatuse esimees, või ei ole?

Vot see on, ma tänan tähelepanu eest, aga tõepoolest, meil on olnud Toomas Sõmera isikus, inimene, kes on peaaegu sama tööd teinud, olnud nii-öelda holdingu juht Eesti Telekomil. Ma ütleks, umbes sama aeg, kui me räägime Eesti Telekomist.

Aga mis aasta, oota, kuidas see sinul alustas, mis see nüüd esimene juhatuse esimehe amet oli, et sa oled seda pidanud, eks ole ju, EMT-s ja siis vist või ka Elionis ja.

Ei, vastupidi, Elionis, kõigepealt Eesti Telefonis, aasta oli siis kaks tuhat, nii et ma olen kokku viisteist aastat juhatanud erinevaid firmasid, alguses Elion. Siis alates kaks tuhat kolm EMT ja siis lisandus EMT-le, ma sain teise töö, kaks tuhat seitse, Eesti Telekom ja sellest aastast ehk aastast kaks tuhat seitse, kui Eesti Telekom oli börsil, siis ma. Juhtisin siis kahte firmat kuni eelmise aastani, kui need kõik kolm ühinesid, ehk täna siis Elion, EMT ja Telekom. Ja, ja eelmise aasta esimesest septembrist on juriidiliselt tegemist Eesti Telekomiga, mida ma siis juhatan.

Aga oma olemused terve elu, sa oled ju olnud nii-öelda Telekomeris? Jah. Ja, ja hariduselt oled sa ka ju insener? Just nii. Ehk siis telekomi, insener?

Automaatika ja telemehaanika, et see telemehaanika on mõnes mõttes ka info kandmine ühest punktist teise, infoteooriad, ehk ta kõige lähedasem telekomile, mida tollal sai õppida Eestis.

Aga sellest on kasu ka olnud oma hilisemas töös, et sa nagu päriselt saad aru ka, mis tööd sa teed? No

inseneriharidusest on ikka kasu, kui me vaatame üldisemalt, siis ta õpetab struktureerima, ma usun, seda kinnitavad kõik. Teiseks, olulist ja ebolust eristama, et see on niisugune nagu pragmaatiline vaade ja kolmandaks tuleb siis ikkagi need teadmised noh, näiteks mida ma kasutan ja kasutan päris laialdaselt. Ma õppisin pidevaid tehnoloogilisi protsesse, näiteks. Ja pidevaid tehnoloogilised protsessid on ju kõik protsessid looduses, nad on ütleme, sellises suures telekomis on tööprotsessid, on ju horisontaalis. Väga-väga-väga olulised, et need toimiks, aga näiteks ka turunduses on sama mõiste nagu nihuke pidev tehnoloogiline protsess koos oma tagasisidedega, eks ole, sa küsid kogu aeg kliendilt, mis ta tahab ja, ja nii edasi, nii et, et sellest on konkreetselt kasu olnud.

Aga sul need ajad on veel meeles, kus te Elioniga või noh, toonase Eesti telefoniga aastal üheksakümmend seitse, üheksakümmend kaheksa vaatasite oma langevaid fiksmahtude numbreid ja mõtlesite selle peale, et, et et tulevikvarjaviks olla internet, et kas sa nende protsesside juures olid ka või, või neid see aegu sai näinud?

Ei, oli väga, olin väga, üheksakümmend seitse ja veel ei langenud midagi. Ja jumal tänatud, et me märkasime interneti kui valdkonda juba üheksakümmend viis ja kuus.

See oli umbes sama, nagu Bill Gates.

Üsna, üsna siis ja just, aga, aga, aga me, me oli, olin ka isiklikult selle juures ja siis meil oli niisugune tütarettevõt nagu Estpac. Ja ma, ma mäletan siin seda jutuajamist tollal Jaan Männikuga, Jaan Männiku oli tollal Eesti Telefoni juhatuse esimees ja. Ja mina olin siis nagu ütleme teenindus- ja müügiüksuse juht, ka juhatuse liige. Ja, ja, ja mäletan seda arutelu väga, et, et, et meie interneti tegevus ei olnud üldse nagu Eesti Telefoni sees, vaid ühes väikses tütres. oli väga tubli tütar ettevõte ja ma tegin ettepaneku. Et, et internetist saab meil põhiäri ja ühendame ta Eesti telefoniga. Ja see toimus üheksakümmend kaheksa või. Kus me noh, väga selgelt fokusseerisime ja saime aru, et internet ongi meil tulevikuäri. Kõneside veel väga drastiliselt olul ei langenud, minutid kasvasid veel. Olgu, et mobiil juba kasvas, aga fiksiminutid.

Kuidas te aru saite seda sel ajal?

Ma pean ütlema, et näiteks mina sain nii aru, ma ei hakka ütlema, kus kohas ma seda lugesin, aga lugesin ühes kohas artiklit. See on koht, kus tulevad targad mõtted. Ja, ja, ja ma mäletan seda tõesti ja loen ja vaatan, et ohoo, et kõned kolivad internetipõhiseks. Ja ma mõtlesin, oh sa kurivõim, see on ju ohtlik lugu. Ja, ja, ja sellest, see oli nihukene väga tõukav, see artikli lugemine. See oli inglisekeelne artikkel tollal. Ja ma mõtlesin, et oo, see peab olema meie ettevõtte sees, see on meie põhiäri. Ja integreerisime EstPAK-i tollal kui tütre. Ja kohe üsna ruttu pärast seda lõime ka internetipaketid juba erakliendile, ärikliendile, ometi me tegime väga head niisugused segmendipõhised. atlase kaubamärgi all, kui te mäletate.

Kasutaja isegi oli.

Just, ja atlase kaubamärgi all tõime siis internetiturule.

Ma arvan, kõik me mäletame neid Peeter Ojaga talereklaame, kus oli see nii-öelda ISD. Kus siis pakuti ülikiiri,

oli siis sada kakskümmend kaheksa

kilobitti. Ja

siis lehmad tulid tee peale ja nüüd on meil aega palju, eks

ole. Täpselt, aga ma ütlen, iseenesest see ikkagi, see transformatsioon seal Eesti Telefonis ju ei läinud nagu väga palutult, et selles mõttes, et see nii-öelda noh, okei, internetiteenusena küll, aga ikkagi noh, ütleme see aeg, et, et jõuti välja nagu IPTV-n ja nii edasi, et see on ikkagi nagu kokkuvõttes see läks üks kümme aastat.

Absoluutselt, aga, aga mul on, mul on õnn tõesti olla au olnud koos töödelda väga heade kolleegidega ja, ja, ja olnud niisuguste. Otsustavate hetkede juures ja võib-olla natuke ise ka tabanud trende, et üheksakümmend kaks kolm, kui hakati üldse moderniseerima, tekkis Eesti Telefon, aktsiaselts ja tekkis Eesti mobiiltelefon, eks ole. Selle alusepanijad olidki siis Toomas Sõmera tollal, Tõnu Tee. Ja, ja Eesti Telefoni asus ka tööle Jaan Männik, eks ole. Õieti mina olin ka selle, selles protsessis, aga, aga ei, ei juhtinud veel siis firmat. Ja, ja siis juba üheksakümnendate lõpus, täpselt nii nagu, nagu sai siin öeldud, saime internetile pihta. Siis avanes Fiksturg, oli, oli väga suur muudatus, et, et Fiksturg deliberaliseeriti, kui nii võib öelda. Ja tekkis tõsine konkurents tollal, Tele2 pakkus sellel hetkel ka Fiksturul meile väga tõsist konkurentsi, me valmistusime sellest tõsiseks. Tõsiselt, ja siis võib öelda, et kuskil kaks tuhat kaks. Kus me tajusime, et, et midagi tuleb lisaks internetile ja kõnesidele fiksturul veel teha. Ja me saime aru, et see on TV, need esimesed ettepalmistused hakkasid seal kuskil kaks tuhat kaks. Kus, kus hakkasime tajuma, et see on TV, kas ta nüüd on täpselt IPTV, seda me veel tol ajal ei mõelnud. Kakskümmend, kaks tuhat kolm ma siirdusin EMT-i, eks ole, kus oli, oli ka tihe konkurents. Aga siis juba hiljem Elion tõi kaks tuhat kuus, tõi siis alles nii-öelda TV paketid turule, nii et möödus tõesti päris mitu aastat.

Aga ma just mõtlengi, et sellel ajal, sinna käib ka see nii-öelda interneti mulliaeg, see on kahe tuhande aasta ümber ja, ja see oli see, et otsiti nagu äri, nagu kõiklikuks võimalik oli noh, ka meili kliendid just ja nii edasi, on ju, et, et seal nagu ka nagu ma mäletan, et, et Eesti Telefon ikka proovis päris mitmes kohas nagu kätte, on ju.

Proovis ja ma julgeks meie saba natukene, meie tiimi saba kergitada, et me tegime sellise triki ära nagu edukama otsingumootori neti üheksakümnendatel, eks ole, mis töötab tänaseni oma puhta ja selge struktuuriga ja. Ja töötabki. Ja teiseks lõime siis, tõesti oli ju selline otsingute aeg, võib öelda buum, eks ole, ja siis me koos. Seebiga, tollase ühispangaga lõime ühisfirma Intergate, mis mõnes mõttes oli investeerimisfond. Ja me tegime seal. Kuus-seitse investeeringut, millest sina ühte tead. Üks oli Webmeedia. Ja sellest kuuest neli õnnestus väga edukalt maha müüa ja realiseerida, mõelge, milline õnnestusprotsent. Nii et Intergate tegi väga, väga, väga head tööd, seal sündis City24 ja, ja, ja sellised. Tänased tuntud brändid ja siis, kui me olime realiseerinud ehk müünud edukalt need maha, siis me ka selle ettevõtte sulgesime, nii et selline võib-olla esimene niisugune arglik fond jah, tolle aja kohta.

Ei, selles mõttes oli väga abiks, et seal oli, tõesti seal oli üks esimesi suuremaid fonde, mis üldse turu peal tegutses ja...

Aga mis selle idee oli, nagu tollest sa oludes, et see oli lihtsalt, teil oli vaja paigutada raha kuhugi või?

Meil oli, esiteks me tajusime mingit buumi, aga me lõpuni ei tajunud ära, et kuhu see buum viib. Et me tahtsime selle buumi juures olla ja kuidagi tekkis hea sünergia, sünergia tollase ühispangaga. Nemad ka otsisid uusi mudeleid ja me ka otsisime sealt ju enda jaoks mudeleid. Aga, aga lõpuks ta taandus siiski rohkem sellise, jah. Investeerimis, investeerimisfondiks. Kui, kui nüüd jah, et me sealt päris uue mudeli leidsime, et meil on need mudelid, oleme nagu hiljem leidnud. Aga sealt siis me realiseerisime kõik need ja kasumiga loomulikult, nii et see oli väga edukas lugu.

Me tegite väga head numbrid, igatahes ma mäletan. Aga lähme edasi, mobiilid, et siis kui sina EMTi läksid juba, siis oli Turk oli ikkagi teie sõjas, et ja, ja mitte ainult nagu toonase Tele2 ja Elisa ja EMTi vahel, vaid, vaid tuli ka muid tegijaid turu peale ka.

Täpselt nii, täpselt nii, toimus nii-öelda turu avanemine teist korda, kui nii võib öelda, sest numbri liikuvus sai tehniliseks, tehnilisel teoks aastal kaks tuhat viis. Selleks siis tehti ettevalmistus, seal oli oma seadusandlus muidugi enne seda ja me valmistusime taaskord selleks päris tõsiselt, sest oli risk kaotada turuosa, me olime turuliider tollal EMT-na. Oleme seda ka täna. Ehk siis lisaks väga tugevatele konkurentidele Tele2 ja Elisa, eks ole, sest konkurents oli tollal juba tihe, lisandusid ka mõned virtuaaloperaatorid. Nii et läks päris tihedaks, aga me siis ka valmistusime, esiteks EMT-ga, aga samal hetkel, kui avanes turg nii-öelda numbri liikuvusele, avanes ka meie väike virtuaaloperaatorike diil. Ja, ja diil tegi oma tööd väga hästi ja teeb tänini ehk temal on sada tuhat lepingulist klienti. Täna veel ja kasumlikkuselt klientide rahulolult väga vahva ja väike ja armas operand.

Aga selles mõttes on, ma arvan, et see on üks kihvtimaid brändingu edulugusid Eestis, kus ilmselgelt noh, ütleme niimoodi, et oma, oma, oma teenusepildilt kallim nii-öelda noh, EMT ikkagi suutis oma kliendibaasi hoida, aga pärast numbriliikvuse avaldamist, et sealt ei tekkinud tohutut tormi, kus see noh, minu meelest vist olid isegi suurimad võidlikud.

Ja esimesel aastal olime, vist esimesel kahel aastal olime suuremad võitlused, siis küll ütleme niimoodi, et läks seal suuremaks võitluseks ja, ja mõned aastad oli Elisa, noh, ütleme, meie strateegial hoida pluss-miinus nulli, et mitte liialt ka turgu äritada või, võib nii tagantjärgi öelda.

Selge, meil on selle koha peal vaja teha paus ja oleme varsti tagasi.

on eetris tagasi ja meil on külas Valdo Kalm, kes on veel pool kuud Eesti Telekomi otse esimees ja läheb siis tegema uut tööd ning me räägime minevikust, tulevikust ja tulevikust, nagu sellistel puhkudel ikka.

Eelmine plokk jäi pooleli selle koha pealt, et rääkisime brändingutähtsusest ja sellest, et Kui kaks tuhat viis avanesid Telekomi turul numbrid, numbrid said liikuma hakata operaatorite vahel, siis suurim võit oli sellest EMT ja just tänu sellele, et tehti väga tarka sellist nagu nii-öelda brändi ehitamise ja, ja turunduspoliitikat, et ka diil ka ja kokkuvõttes, kust see fenomen ikkagi tuli, et, et et inimesed nagu puhtalt selle eest, et noh, et sa oled nii-öelda EMT klient, olid nõus iseenesest ju rohkem maksma, et EMT oli nüüd ikka kvaliteetbränd, et, et... Millest see nagu tuleb, et iseenesest ju võrgud oma, oma võimsustelt noh, ütleme, Tele2-ga on ikkagi suhteliselt nagu, nagu, nagu, nagu väga lähedastikku, need, need, need kvaliteedid ja, ja numbrid.

Jah, oota, härrased, me elame turundussajandil, eks ole, ja Turundusel on, on tegelikult tohutu jõud ehk, ehk ja, ja klassikaliselt kehtivad ikka turunduses reeglid, et, et positsioneeri täpselt, eristu. Ehk see on turundusklassika ja tõepoolest, kui me EMT brändi väga tugevalt positsioneerisime kvaliteediliidriks ja mitte ainult. Ei, ei rääkinud sellest, vaid proovisime ka investeerida rohkem kui meie konkurendid, eristuda päriselt ka selle kvaliteediga. Ja ausalt öeldes, Eestimaa kliendile kvaliteet loeb, seda ma võin kinnitada. Ja eriti luges see just sellel hetkel, ma mäletan, kui see nii-öelda numbriliikuvus tuli, et see sõnum läks peale. Ja siis on alati igal turul segment, aga seal tuleb päris täpselt tajuda, kui suur segment on, kes ostavad hinda. Ja diil oli mõeldud neile. Väga lihtne, paketid lihtsamad ja, ja ühesõnaga, hinnabränd ja seda oli ju tehtud mõnes muus riigis, et meil oli võimalik seda natukene kopeerida, neid ideid, seda oli tehtud lennunduses juba, eks ole. Nii et selles mõttes ta ei olnud ju midagi uut, lihtsalt, lihtsalt me tegime täiesti turul.

Aga kas seesama, et, et, et sa hoiad ära selle omaenda klientide liikumise, et noh, iseenesest vähe nutikamad olid nüüd sellise aru, et, et ega sa võrgus kokkuvõttes pakkusid täpselt sedasama võrku, on ju, noh, ja, ja kokkuvõttes, noh, tol hetkel ei olnud ju veel andme seda nii tähtis, vaid oli just nagu kõne

ja,

ja SMS. Aga leviala mõttes, noh, deal ja EMT täpselt samad.

No muidugi.

Pool odavam, on ju, et noh, et, et kuidas sa hoiad ära selle, et su ema oma nii-öelda nagu põhiharid kliendid ei läheks üle sinna nagu odavamasse

Ei

saanud jah, tollal ja, ja, ja praegugi on väga vähe, ta on ikka era, eraturule mõeldud, aga ütleme nii, et see, seda sisemist migratsiooni me jälgisime iga nädal. Sa nagu saad seda juhtida ja juhtida mitmel moel, eks ole, sellepärast et diil oli hästi lihtne, tema teenindus oli tasuline. Tema lisateenused ei olnud, et sa pidid taas kord eristama kvaliteetbrändi ja säästubrändi.

Reklaamid olid nii ogarad, et see oleks endast lugupidav inimene, ei oleks nagu tol hetkel sinna läinud, et see oli väga lahe vist ikkagi, aga ta oli väga tugeva märgiga ikkagi.

Aga Provokom on täpselt ära ikkagi kokkuvõttes tänu sellele, et...

No ma ei kasutaks seda väljendit, täpsime, aga, aga, aga jah, see oli, oli küll nii, et Provokom oli alguses päris tugevalt turul, aga siis kuidagi Kuidagi kadus.

Aga selle brändi ehitamise juures ikkagi, kui tähtis on see sama töö, mida te tegite näiteks sellega, et te toetasite mingit noh, noh, sportlasi, üldse sporti, kultuurisündmusi, et tänapäeval nagu üha vähemaks, noh, kogu aeg on niisugune tunne, et noh, et, et ettevõtted nagu lähevad rohkem kui raha lugema, noh, enam sellist asja, et ma panen nagu noh, ma ei tea, pool miljonit eurot aastas mingi sportlase toetuseks, on ju, et noh, see ei tule kõne allagi nagu, et, et et kui palju see ikkagi tähtis on, on see üldse tähtis

On ikka, ma just praegu tulen olümpiakomiteega kohtumiselt, just praegu ja, ja see on ju väga sümpaatne, et me oleme olnud. Vast üks viisteist aastat olümpiakomitee taga ja missioonist, et seda ei ole võimalik nagu mõõta, mis ta meile kasu toob. Ja ma arvan, et, et, et meie nii-öelda põhibrändidel EMT-l ja Elionil on alati olnud laiem roll, kui ainult telkoteenust pakkuda, et, et. Et ühiskonnas ja Eesti Telekomil laiemalt on olnud laiem roll. Nii infoühiskonna ehitamisel kui ka siis ütleme siis, kultuurimaastikul, põhibrändil. Ma ütlen veelkord, see hästubränd, see positsioneeritakse eraldi ja temal selliseid kohustusi ei peaks olema.

Me panustasime saadet, eks ole, selle nii-öelda sinu, siin, sinu haridusest, et sa oled inseneriharidusega ja rääkisime, et kas sellest on sul nagu palju kasulnud, ja samas on tõesti väga huvitav, et ma olen ise ju kajastanud Eesti Telekomi aeg-elanikuna. No vähemalt sellest ajast, kui sina saad juhida, ka viisteist aastat hakkab tulema, on ju, et ja ma olen teda kogu aeg tajunud, aga ka väga tugevalt sellise turundus- ja kommunikatsiooniorganisatsioonina, või see on, hästi tugevalt on kogu aeg käinud Telekomi või noh, Elion ja MT-ka kaasas. Selline suhtlus ja turundus ja see on väga täpselt nagu läbimõeldud, kuidas see, mõnes mõttes hoiatakse, et nendega peaks nagu kokku minema, et noh, sa oled insener, et loogiline on, et sina oled seal firma eesotsas ja vaatad, et kus rohkem gigahertsi tuleb ja läheme

Noh, ma arvan, et, et ma ei ole nii keskne kuju siin, tähtis on ju inimesed, kes teevad selle firma, eks ole. See on siis juhtkond, aga ka võtmeisikud, nii keskastmehed kui spetsialistid, eks ole, need on. Meil on lihtsalt sattunud esiteks tehnilise taseme pealt väga tipptegijad, teisest küljest ka tippturundajad, et ma võin siin mõne nime kindlasti esile tuua, kellel on väga suur roll, selleks Piret Mürkdubuu. Kaja Sepp, eks ole, võiks öelda legendaarsed nimed, eks ole. Ja, ja nendel inimestel on olnud tarkust. Suunata siis ettevõtte turundust juhtkonda ja ka mind.

No ma ütlen, aga sina oled pidanud näiteks selle kuulama, selles mõttes noh, tuleb, keegi ütleb, et, et seal on üks krimetav kunstnik, et me anname talle nüüd pool miljonit ja usu mind, see on hea, noh, see, see nõuab ikkagi ju jah, sõna lõpuks kellegi käest, et me anname talle selle.

Jah, ehk, ehk seda, selle nimi on vast empaatia või, või, või tunnetus. Ja te ise teate ju väga hästi, kui suur roll tegelikult on niinimetatud tunnetusel ja kõhutundel äris, eks ole. Väga, väga suur roll, eks ole.

Lähme siit üldise Eesti Telekomi turu juurde ja nii edasi ja võib-olla isegi vaatame Baltikumi, et. Noh, tänane eestlane ei taju, kui hea on ikkagi side kättesaadavus, ükskõik mis teenuses Eestis, et kas sina oskad seda kommenteerida niimoodi, et tavainimesest aru saaks, on ju, noh, mina, kas ma hästi palju ka reisi, oma tööd, et, et nii edasi, et, et ma näen seda ka väga teravalt just sedasamas, noh, et noh, lihtsalt, et mis see kvaliteet siis on. Et levi on olemas. Kas on või ei ole, ütleme, mis kiirusega data alla tuleb, on ju, aga. Aga tänased, tänased numbrid on ikka meil väga esinduslikud, et telekomid teevad ikka väga head tööd või on see konkurents nii teha ikkagi, et see sunnitega on väga head tööd? Mõlemad,

konkurents kindlasti, ehk tõepoolest, meil on, Eesti Telekomil on väga, väga hästi kattev üle-Eestiline võrk, aga, aga ka meie konkurendid on teinud tublist, tublisti tööd, Noh, ütleme ka riik on olnud siin päris tark, 4G litsentsid ju mitte ei müüdud meile, vaid pandi meile kohustusega investeerida. Minu arust väga tark tegu, sellepärast on ka neljanda põlvkonna mobiilsidega Eesti väga hästi kaetud. Ja, ja me teame tehnoloogiliselt, kui hästi hingav tehnoloogia see on, eks ole, sinna peale me julgeme üha rohkem sisu lasta ja, ja. See on see lugu, nii et ühest küljest konkurents, teisest küljest, ma usun, ka riigi õiged valikud.

Aga ma ütlen nüüd just, vaatame seda kohta ka, et, et kui me täna vaatame Leedut näiteks, on ju, siis noh, sealseid signaalid on selgelt, et, et konkurents on täna juba tapnud ära nagu investeerimisvõimekuse, et, et noh, et hinnavõitlus on suutnud, hinnad kuidagi niimoodi all lüüa, et, et nagu investeerimiseks väga raha üle ei jää, et et Eesti sedasama seda tasakaalu on muidugi suudetud nagu hoida, et, et kuidas see vahe nagu leedukatega tuleb meile?

Jah, tõsi, Leedu hinnatase on madalam ja see sõltub väga palju Turul olijate käitumisest ja mõnes mõttes ma ütlen ausalt, ka turuliidri käitumisest. Ehk, ehk ühest küljest tõesti, konkurents. Tabab kasumeid, see on selge, aga hetkel, kui ma Eestist vaatan, siis. Hetkel rohkem meid isegi tapavad euroregulatsioonid, mis on aasta-aastalt süvenenud. Nii fiksi ehk lairiba maailmas kui ka mobiilimaailmas. Aga

sealsamas nagu on Eesti Telekomi hinnad võrreldes muu Euroopaga ikkagi oluliselt madalamad?

On, on, aga, aga ma räägingi, et, et, et need regulatsioonid, mis kestavad siin juba ka üle kümne aasta ja mille lõpu me veel ei näe. Need on tegelikult suurema mõjuga meie kasumlikkusele, kui meie Eesti riigi sisene konkurents.

Sa mõtled mida, seda ruumingu?

Noh, näiteks. Aga see

kehtib igal pool Euroopas, kõikidele Euroopa Liidu?

Jah, põhimõtteliselt küll, jah, aga, aga kuna neid regulatsioone, konkreetselt Eesti Telekomile, tuleb nii, nii Fixieris, kust. Nii-öelda samuti suruti hindasi alla, nii siseriiklikult kui ka sidumishindasi, siis järgnesid regulatsioonid mobiilivaldkonnas, et see kokku teeb ikka väga suure summa juba, mis on see mõju.

Kas sa tavaliselt raadios kuulajad suured ära seletada, et mismoodi see Ansipi roamingu nii-öelda ärakaotamine, kuigi ta vist tuleb väga väikses mahus alguses, aga kuidas see üldse mõjutab näiteks sedasama Eesti pilti või Eesti Telekomi pilti

näiteks? Ma püüan hästi lihtsalt sellest tõesti rääkida, et punkt üks. See on, klientidele see üldjoontes meeldib. Ja, ja sellepärast meeldib see ka poliitikutele, seda nii-öelda regulatsiooni läbi viia. Ehk, ehk ta kindlasti on lihtsam, odavam. Pikas perspektiivis ka läbipaistvam see hinnastus ja tekitab siis ühisturutunde, et neid asju ei ole ilmselt Euroopa poliitikul palju, mis tekitaks ühisturutunde. See ühest küljest, see on positiivne. Negatiivne on see, et nagu ma juba nimetasin, meil on ju seal olnud ikkagi tulud ja kasumid. Ja kui neid enam ei ole, siis ettevõte peab mingi kasumi või raha teenima, eks ole, siis tõenäoliselt kas tõmmatakse kulusi alla ettevõttes või investeeringud. Ja, ja neid, neid mõjusid me juba näeme, ehk tegelikult ettevõtete investeerimisvõime tänu sellele väheneb.

Ühesõnaga, kuna rõõmingust enam nii palju tulu ei saa, et siis tuleb kuskilt murelt saada tulu ja tõenäoliselt investeeringute

arvelt. Kui, kui suure

osa siis näiteks EMT tuludest see rõõmingutulu moodustab?

Väga suure, selle aasta mõju näiteks meil on konkreetselt, ka Fixis on omad regulatsioonid, on, on selle aasta mõju üle miljoni euro kasumisse. See on päris suur number, see on ühe aasta mõju. Järgmine aasta, kui, kui nüüd rakendub roaming, on see summa veel suurim. Siis on kaks tuhat seitseteist, et nüüd on tegelikult väga suure mõjuga meie, meie kasumlikkusele.

Noh, selle peale arendasid panna vähem tugijaamu vähemalt enne, jah.

Jah, seal on see risk ja. See

miljon eurot, ega seal nii väga palju vähem ei peagi panema, mõned vähem juba.

Jah, aga kui te nagu iga aasta, ma teen ainult nagu ühe aasta mõju, roaming'u mõju on, on suurem, mis nüüd tuleb kuusteist, seitseteist.

Ei kasumis on see päris

suur

mõju ikka...

Ei no ma saan aru,

aga noh, kui sa pead miljoni euri kuskil kokku hoidma, et siis see on sama summa, pole kus see.

Jah, aga seda on päris raske kokku hoida, kui ettevõtted on efektiivsed, eks ole, ja, ja toimetanud aasta-aastalt efektiivsusega.

No milles on probleem, on see, et meie Telekomi ettevõtted ju on Soome, Rootsi börsiettevõtete osad ja börsiettevõtteid täna ikkagi juhitakse suhteliselt nagu aktsiinapõhiselt, mis tähendab seda, et sa pead kvartalselt näitama kogu aeg ikkagi paremat tulemust, mis

tähendab

seda, et isegi üks miljon nagu eurot, väikselt turult nagu Eesti on, on ikkagi selge näitaja, on ju, et noh, et, et mis, mis kokkuvõttes võib aktsiinde mõjutada ja sellele võib mõjutada nagu selle noh, nii-öelda juhtimisotsuse tegemist. Ma müügiaksin sinu maailmas sinu enda eest.

Jaa, ei, aga see, sul on absoluutselt õigus, ehk see on see börsiettevõtte loogika, et ja kõik need meie operaatorid on ju, nende emaettevõtted on börsil, ka meie konkurentide emaettevõtted, nii et. Aga

jällegi, eks ole, see on üleeuroopaline regulatsioon, et ükskõik millise telekomi sa võtad, nad enamjaolt kõik on ju börsil, järelikult noh, ütleme, et terve sektor iga pool kukub, keegi ei saa kellelegi näpuga näidata, et kõik võtavad selle. Aga, aga

kui me vaatame laiemat pilti ja mida me oleme ka toonud välja nii poliitikutega vesteldes, et, et vaatame maailmapilti. Siis seis on selles mõttes kurb, et Euroopa kaotab kokku sellest, konkurentsis Aasia ja USA-ga. Selle, just sellest, et me ei investeeri enam infoühiskonda, mis on hästi ohtlik. Kui me ei digitaliseeri ühiskondi ja ei automatiseeri protsesse, eks ole. Siis me lihtsalt jääme globaalses maailmavõitluses, jääme maha, et meil olid, Lissaboni leppes olid suured eesmärgid, sest keegi ei julge sellest rääkida. Aga seal on regulatsioon

nii palju olnud leebem, et, et ja ka on lubatud firmasi konsolideerida, et nad on üksteist ostnud, seal on...

Kolm-neli, kolm-neli operaatorit ja hinnad kolm korda kõrgemad kui Euroopas, ma ei räägi Eestist. See on tõsi. Ja see andnud nagu võimekuse ehitada näiteks nelja G-d. palju kiiremini kui Euroopas, 3G-ga oli Euroopa maailmas esirinnas, 4G-ga oleme sabas sõrk.

Aga 4G-ga on, eeldus on see, et sul peab olema oma back-pone võrk peab olema väga hea tasemel, ehk siis see jällegi eeldab, et riigid peavad ise investeerima selleks, et see nii-öelda baasvõrk saaks nagu võimalikult heaks.

Absoluutselt, absoluutselt, aga, aga nüüd on küsimus, palju sul selleks raha jääb nii riigil kui ope, operaatoritel? Nii et USA teeb praegu väga hästi ja, ja Aasia teaduriigid ka ja me oleme, Euroopa on maha jäänud.

Kas see, mis sa enne ütlesid USA kohta, kolm-neli operaatorit, mulle on nagu mõnda aega juba tundunud, et see on Euroopa paratamatu tulevik ühel hetkel. See, see, et meil siin Eestis on kolm ja siis iga, igas pisikeses riigis on kolm-neli, mõnes veel rohkem, noh see on

absurdne. See oli plaan ka, tegelikult teha Euroopas ainult kolm tükki alles.

Jaa, ega ma ei ütle, et see on hea, aga ma lihtsalt, mulle tundub, et see läheb niimoodi.

Noh, kolm-neli, see on liiga vähe, ma arvan, et, et see, see loob. See loob, see, see toob kõrgemat hinnad kindlasti, aga oluliselt peaks konsolideeruma see turg, et praegu on ta liiga killustunud. Eestiski,

ausalt öeldes, Eesti kolm on liiga palju või?

Ma, ma kommenteeriks Eestit, ma arvan, et kui päris aus olla, siis kolm on päris paras, kaks on Duopol, Duopoli puhul ma ei usu, et see lõppkliendile kõige parem on, ausalt öeldes.

Aga lähme siit pausile ja räägime järgmises plokis tulevikust.

Start jätkub ja me räägime Eesti Telekomi juhatuse esimehe Valdo Kalmuga, nüüd siis viimases plokis tulevikust.

5G, mis tuleb?

On tulevik,

jah? Noh, 5G on tulevik, jah. Aga mis

me, mis me nägema hakkame, et kui me täna suudame siin läbi õhu või üle õhu ajada juba siin sadu megabitti sekundis, siis, siis, siis 5G ka läheb siia hirmsamaks?

Mis tehnilisemaks, ta läheb mõnusamaks, et, et ikkagi siis me räägime ju gigadest. Ja veebruaris, ma arvan, selle aasta alguses me Ericssoni labor katseid juba näitasime, kus seal vist oli poolest gigast jutt, mis läbi õhu käis, nii et tegelikult katsetused käivad. Ma arvan, kommertskasutus tuleb kuskil seal kakskümmend, kakskümmend niimoodi tõsisemalt, võib-olla enne väga palju. Vaja polegi, aga, aga võimalused on sellel viiendal põlvkonnal muidugi väga suured.

Ehk siis tulevik on ikka läbi õhu, mitte see, et kaabel tuppa.

Jah, eelduseks on, et seal taga on väga korralik fiiberoptiline nii-öelda põhivõrk.

Kas see, mastid peavad olema ühendatud heade optikatega?

Täpselt, mastid peavad olema ühendatud heade optikatega.

No me saame praegu, MKM saab kõvasti kriitikat praegu selle eest, et me oleme siin kõvasti maste ühendanud Euroopa raha eest, on ju, et on siis ikka õige tegu või ei ole õige tegu, noh.

No mina arvan ja, ja kõik opera, operaatorid ja ma arvan, riik jätkuvalt on sama meelt, et, et see on õige tegu. Sellepärast, kui me just rääkisime sellest suuremast pildist, infoühiskonna ehitamine, eks ole, siin ja, ja globaalne võistlus ja võitlus riikide ja lausa mandrite vahel, siis. Siis siin peaksid tegelikult riik ja erasektor koostööd tegema. Ja, ja kui tulla nüüd lähemale uuesti sellele Elasa projektile ehk Estwini brändi all, siis on tehtud õiget asja ja pole ühendatud ainult 4G maste. Konkreetselt Eesti Telekom on tänu sellele projektile võtnud sihikule kolmsada. Sihtvõrku, mis on ikkagi Eestis päris suur osa, kuhu me siis. Sihtvõrk tähendab.

Ei, mis see tähendab, et te olete võtnud sihukule, mis te teha tahate nendega?

Me tahame optika vedada nendesse sihtvõrkudesse ja sealt juba ehitada nagu selle laastmaili edasi ja need ei ole mitte masti alla ehitatud optikad. Põhiline osa, loomulikult sellest läheb 4G tarbeks ehk masside all ja see on väga õige, sest 4G võimalused on väga suured, aga ma tahan rõhutada vähemalt meie puhul, Eesti Telekomi puhul, me oleme ja sihime kolmsadat ka fiksvõrku.

Aga no Elasa ei ehita seda ainult ju teile, kokkuvõttes, et Elasaks üldse kuhugi ehitada, peavad kõik operaatorid olema nõus sellega, kuhu üldse midagi ehitatakse, et see on ju konsensuspõhine.

See on konsensuspõhine ja, ja siiamaani on see, on see ka toiminud ja, ja mul on usku jätkuvalt sellesse projekti, sest et on turutõrkepiirkonnad, Olid, on ja jäävad, kuhu muidu erasektor ei ehitaks lihtsalt.

Aga ma ütlen, et see ela, erasektor ja avalik sektor ei koostöö, ma arvan, on olnud Eesti infoühiskonna üks suuremaid edu võtmeid, et kui me vaatame näiteks seda, miks näiteks ID-kaart ebaõnnestus Soomes, siis väga suur põhjus oli ikkagi see ju, et, et teenusepakkujad ei tulnud taha, et see nii-öelda riigi projektiks ja kuna inimesel või kodanikul riigi on seal suhtlemist niivõrd vähe ühe aasta jooksul, Seal tegid kasutusharjumust ja ta ei võta seda asja nagu üleva, ta ei võta üldse, et on kaasagi, on ju. Ja samas oli ju piisavalt nutti telekomeetravõtetele ja pankadele aastal kaks tuhat, et teeks ühise sertifitseerimiskeskuse ja paneb selle ID-kaarde sinna. Ei no

muudasid ka, parkimine, eks

ole, muudasid asjad, noh, et tulid sinna äärest. Järjest juurde, on ju, aga kuidas need otsused sündisid üldse?

Need otsused sündisidki nii, et vedajaks oli erasektor, ehk tollal siis Telekom hiljem lisandusid ka, ka, ka meie konkurendid ja, ja pangad. Ja meie nagu veensime tollal riiki ja poliitikuid ja ma saan lihtsalt öelda, et, et kuna riik meid usaldas. Nii-öelda sertifitseerimise erafirma kätte, mis mõnes mõttes on ainulaadne, aga ta toimib ja toimib väga hästi, siis sealt tuli ka areng, et just erasektor vedas seda.

Aga ma just mõtlen, et, et kas Eesti Telekom või noh, toona vist, ma ei isegi mäletagi, mis ettevõttes on panga, oligi Eesti Telefon ja EMTÜ. Just, just. Et teie jaoks oli see, te nägite selles sertifitseerimises nagu pigem nagu business'it või, kui, või rohkem nagu kulude vähenemise, vähendamise kohta.

Me ausalt öeldes ei, ei uskunud seal väga suurt äri-case'i. Tänaseks on, võin teile öelda, sertifitseerimiskeskus kasumis, mõõdukas kasumis, aga ma arvan, et aastat viis kuni seitse me maksime sellele peale. Lootes, et see loob nii-öelda infoühiskonna ja võimaluse teistele teenustele.

No pankadel oli selge soos, pangad said tänu sellele ikkagi oma, mida rohkem inimesi kasutasid turvaliselt netipangandust, on ju, pangad said selle arvelt oma kulusid vähendama. Telekom jaoks.

Mõnes mõttes sama, sama lugu, ehk, ehk ka meil on väga tähtis, on iseteeninduslik, üle veebiklientide teenindamine, mis ju toimib meil ligi kolmekümne protsendi, ei vabandust, neljakümnel juba, et, et, et see on sama efektiivsuse küsimus, aga teiseks ma ütlen veel, et, et ta on ikkagi uute, uute võimaluste platvorm või kuidas, kuidas seda nimetada, kui nii, nii tohib.

Jah, tegelikult me oleme tegelikult ju terve saate siin rääkinud sellest, et Eesti Telekom kokku ei ole olnud nagu lihtsalt üks telekom, eks ole, ja sina ei ole juhtinud seda kui lihtsalt ühte telekomi, et kogu aeg käsi on olnud mingisuguses teises kausis, kus midagi muud ka toimub, noh see on, idufirmadesse investeerimine või e-riigi asja ajamine või noh, igal pool olete nagu toimetanud, ja nüüd tekib küsimus, kui sa lähed ära ja, ja kui sinu asemele tuleb üks rootslane, siis temal ei saa olla ju seda tunnetust, mis sul on see viisteist aastat olnud.

Noh, ma arvan, et minu roll nüüd nii suur ei ole, et ärme, ärme nii seda asja vaata. Esiteks meie, meie omanikfirma Telia Sonera on Skandinaavia ettevõte ja ütleme, Skandinaavia on ikkagi tehnoloogiliselt. Väga-väga arenenud, siin pole midagi öelda, et me, me jagame samu väärtusi. Tõsi, me oleme palju sealt õppinud, aga mis puudub infoühiskonda, on nemad päris palju käinud siin imetlemas. Ja, ja mõnes mõttes nad isegi ei mõista, et miks nad ei suuda Soomes ja Rootsis seesama teha. Et, et neil on kõik see teadmine, kõik see arusaamine ja tahe. tahe seda infoühiskonda arendada ka oma riikides, ma arvan, see jätkub ka Eestis, sest nüüd kõik see teadmine on olemas. Ja, ja tõesti, siin on olnud Eesti pioneer, mõnes muus küsimuses on olnud Soome, mõnes muus Norra, et see on nagu niisugune teadmiste jagamine ka, eks ole, et see ei ole ainult ju meie äris ainult siin. Eesti leiutised, eks ole. Aga, aga see DNA, ütleme see innovatsiooni DNA on ikkagi natuke laiem kui ainult meie riigi, vaid see on ikkagi ka Skandinaavia DNA, mida me oleme üksteiselt õppinud, ma väga loodan, et see DNA. Ei,

me kõik loodame, aga, aga kas sa arvad, et, et, et näiteks ühel rootslasel, isegi kui ta on Eesti Telekomi tippjuht Eestis, on väga lihtne võtta kõik telekomid, kõik suuremad pangad ja veel riigist mitu ministeeriumit ajada laua taha ja öelda, et kuulge, teeme nüüd, liigutame seda Eesti asja edasi siin kamba peal, see, mulle ei tundu see väga tõenäoline või väga lihtne asi.

Ma usun, et, et see jätkub ja miks ma seda usun, inimene, kes tuleb siia juhtima, on oma ala asjatundja, kogemusega, ütleme, nii tehnoloogias, äris kui ka puutunud kokku. Nüüd nii Skandinaavias kui ka Leedus. Sest Leedus on ka päris, päris häid arenguid olnud. Kõigi nende infoühiskonna komponentidega. Ja mõistab, mõistab seda nii-öelda Telekomi rolli siin Eesti turul. Et see ei ole ainult äritegemine. Ja, ja loomulikult mina olen lubanud aidata ja, ja teen seda kindlasti, kui, kui tema seda abi soovib. Ehk, ehk. nii-öelda olla selles protsessis jätkuvalt kaasas.

Võib-olla sinust saab evangelist.

See oleks väga lahe. Kindlasti jäävad Eesti inimesed ja, ja, ja Eesti riik olema nõudlikud jätkuvalt oma telekome suhtes, et see, see innovatsioonik...

Jaa, aga, aga ütleme teisi Eesti neid telekome on juhitud palju rohkem kui telekome. Kui, kui, kui Eesti Telekom, millest me räägime, me räägime Elisat ja, ja Tele2 ja nemad on ikkagi oluliselt vähem, on nüüd ju esirinnas nende, nendel arengutel ja palju rohkem noh, pigem ka tulnud millalgi laua taha.

Vastab tõele, et meil kui turuliidril on siin jah, ka niisugune innovatori liidri roll, aga ma ütlen, et see, see on meil nii sügaval DNA-s ja on olnud nii EMT-s kui Elionis väga pikka aega, et, et see ei kao.

Aga okei, aga saate lõpetuseks, sa oled on ikka ühiskondlikult väga aktiivne, et mida jääb siis tänasel Eesti ühiskonnal puudu, sinu arvates, et olla veel parem ühiskond või veel nii-öelda, nii-öelda õitsvam?

Noh, kui me räägime oma valdkonnast, me oleme siin ju selle valdkonna fännid, eks ole, kolmekesi ja, ja.

Enamus kuulajaid ka, kes meile võtavad vaevaks

kuulata, kuidas. Ma arvan, et fänn on täpselt rohkem, kui me isegi ette oskame kujutada. Ja ega siin muud võimalust ei ole, kui, kui. Ma kasutan sedasama sõna, seda infoühiskonda, ma ei tea, kui hästi sellest kuulajad aru saavad, seda võib nii ja naa mõista, aga, aga jääme selle termini juurde, eks ole, et seda. Seda infoühiskonna usku on meis ja neid põhjuseid on minu arust mitu, esiteks ta efektiivistab ühiskonda ja ühiskonna majandust. Ta efektiivistab riigi valitsemist. Ta loob parema kodanikuühiskonna ja demokraatia, eks ole, ja, ja paremad ärivõimalused. Ja mille üle mul hea meel, et siin on meil ju jälle uusi maailma muutvaid näiteid, eks ole, e-residentsuse puhul, eks ole. Ehk siin on põhjust uskuda, et see areng jätkub. Siin lihtsalt on ka usu küsimus.

Ehk siis lõpetame sellega, et jätke uskumist ja infoküsjon arendamist.

No kuskilt need uued mootorid ju peavad tulema, ja uued inimesed, kes hakkavad seda ju vedama, et nad on kindlasti olemas, meie keskel, küsimus on, kas me anname neile võimaluse seda

teha. Just, ja me oleme andnud, eks ole, e-residentsuse puhul me oleme andekatele inimestele andnud, andnud võimaluse ja ja need asjad on lendu tõusnud. Ja, ja kuskil on järgmine maailmamuutev rakendus, mis sünnib Eestis, et ma olen siis täiesti veendunud, me peame selle leidma.

No ta on juba olemas, meil vist jah, peame siis saatesse tooma.

Sa

tead

või? No näed, võib-olla järgmise

saatesse, kohe jätku lugu.

Ei, ei, ma tuletan meelde, usku peab olema.

Aa, okei. Meie saade ongi muide sellega läbi, aitäh kõigile, kes kuulasid, aitäh, Valdo Kalm, soovime palju jaksu uues ametis ja kuulake meid jälle nädala aja pärast. Nägemist. Nägemist.