AI_pealkiri: Indrek Jaal Global Readerist: kuidas automatiseerida tootmist ja vallutada Saksamaa turg

Tere tulemast kuulama Restarti saadet, laupäeva pärastlõuna on käes ja Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa uuesti stuudios ja meil on hea meel, uus aasta on alanud ning võtame järjest, hakkame lappama Eesti idufirmasid ning tänane külaline on meil ka selline, keda päris. ütleme, mitte väga paljud, aga siiski mitmed investorid mainisid meie eelmise aasta lõpu parima Eesti idufirma küsitluses, et nemad sinna paneksid raha küll. Ja kuivõrd see oli ka üks nendest, kelle nime mina kuulnud ei ole, siis otsustasime nad kutsuda külla ja küsida, millega tegeleb Global Reader ja mis asi see on. Ning Global Readerist on meil firmajuht Indrek Jaal üle Skype'i, kuna te asute Tartust, tervist, Indrek. Tere, Henrik. Mis asi on Global Reader?

Global Reader on teenus tootmisettevõtete jaoks, mis siis pakub kõige lihtsamat lahendust, kuidas oma tootmisliine jälgida. Ehk et me aitame tootmisettevõtetel leida üles need kohad, kust saaks oma tootmisliine noh, lõppkokkuvõttes ka protsesse. Nagu veelgi paremini tööle panna ja, ja, ja selles mõttes, et sellest siis võita lõppkokkuvõttes efektiivsust ja, ja, ja. Kui, kui nüüd ju lõpuni aus olla, siis ka, ka on tulemus kuu lõpus, aasta lõpus parem.

Mili pärast tuleb kohe meelde Goldrotti eesmärk ja kriitiline ahel?

No eks ta üks osa sellest ei ole, ehk et lihtsalt. Küll seda on, on ju tehakse, et ega me ei ole tulnud turule sellise tootega, mis, mida mitte kunagi varem pole tehtud. Aga, aga me oleme pigem tulnud selle koha pealt, et, et me püüame seda nüüd uutmoodi lahendada. Ehk et meil on, on palju näiteid, kus ettevõtted tegelikult ju sellist jälgimist teevad, aga see on paberkujul. Siis on keegi inimene, kes trükib selle info Excelisse, sealt edasi tuleb. mingisugune inimene, kes hakkab siis seda analüüsima ja siis lõpuks kunagi võib-olla kuu lõpus on mõni juhtkonna liige või paremal juhul juhataja, kes siis vaatab nende andmetele otsa ja siis mõtleb, et mis me nüüd ajas teeksime sellega?

Ühesõnaga, lähme kohe praktiliseks, selles mõttes on asjal ju väga selge point, et sa ei saa midagi juhtida, kui sul ei ole informatsiooni, selleks tuleks informatsioon, sa pead seda mõõtma, et lähme praktiliseks, üks teie klientidest on Balbino. Näiteks. Ja mismoodi nüüd see siis käib, et põhimõtteliselt iga liini otsa peal on mingid andurid, mingi automaatika. Mis siis annab sõna otseses mõttes informatsiooni täies mahus, mis konkreetselt selle liini osa peal toimib?

Põhimõtteliselt võib ilmselt nii öelda küll, et siin tuleb muidugi sellega arvestada, et, et, et. Andur saab lugeda ainult seda, mida ta näeb, eks, ehk et me, see riistvaraline komponent, mis, mida me nagu välja töötanud oleme, on siis see, mis tõesti loeb kokku, mis liini peal toimub, küll aga kui tahta veel detailsemaks minna, siis tuleb ikkagi see pool ka sisse, et töötajad peavad hakkama ka ise midagi siis sisestama keskkonda, ehk siis et see analüüs oleks võimalikult täpne.

Aga too võib-olla konkreetne näide, et mis te nii-öelda Balbiinost tegite?

Balbiinos me tegime siis sellise, selliselt, et, et põhimõtteliselt nende juures on siis meil paigaldatud ainult meie riistvaraline pool ja nad oma sisemiselt siis töötavad välja seda, et, et kuidas siis hakata sisestama ja, ja töötajatele ka tagasisidet andma, mis toodet tehti, kes seda tegi, ma ei tea, kui kaua seda tehti ja nii edasi, eks. Ehk et ühesõnaga, mis seal tehtud on, on see, et neil on siis põhimõtteliselt kuue liini ju küljes on meie seadmed, mis siis loevad otseselt, kui palju valmistoodangut masinast läbi läheb. Ja, ja selles mõttes, et kõige lihtsam asi, millest nad hakkasid pihta, on see, et, et nad panid tootmisjuhi seina peale ekraani endale, mis, mis näitab kogu aeg, et mis staatuses masinad on. Ehk et kui varem seda jälgiti näiteks kaamerate pealt, et tagantjärgi, et Kui mingi probleem oli, siis praegusel hetkel meil on tegelikult olemas võimalus koheselt näha, kas masin töötab või ei tööta ja, ja kui on tõesti mingi kriitiline olukord, et noh, ma ei tea, mingi kevadine aeg, kus peab iga minut toodangut välja tulema, siis on üsna kiiresti võimalik reageerida.

Ma ei ole tootmisspetsialist väga kaugel, sellest pole isegi tükk aega ühtegi tehasesse läinud, aga ma miskipärast, andke andeks, oleks ette kujutanud, et tehased teevad seda täna juba ise, et. Et neid lolle liine ei ole, et kõik, mis pannaksegi, ongi juba

Nõus, neid on liine, aga kui natuke ringi vaadata nendest tootmistest, siis kõik tootmised ei ole ühest ajastust, tootmismasinad siis ei ole ühest ajastust. Ehk siis selles mõttes, et üks masin võib-olla sul aastal, aastast kaheksakümmend viis, teine on kaks tuhat viis. Siis on võib-olla kaks tuhat viisteist aastat masin ka, eks. Siis see kaks tuhat viisteist aasta ja paremal juhul kaksteist, kaks tuhat viis aasta masin annabki infot, et. Et mis toimus ja mis oli näiteks masinad, kiirused, igast muud parameetrid veel, küll aga nüüd järgmine asi on see, et, et need masinad suure tõenäosusega ei ole samalt tootjalt, ehk siis nende info kokkusaamine on jällegi keerukas. Ehk et tavaline väike ja keskmine tootmisettevõte ei taha tegeleda selle integratsiooniga, nad ei taha tegeleda selle andmete kuvamisega ühele kujule viimisele, kõik see pool on tegelikult nende jaoks selline kõrvaline tegevus ja see on keerukas. Ja siis ongi see, et, et kasutatakse väga palju Excelit, paberit ja nüüd on see, et kuidas siis edasi minna.

Et see tootmis nagu liinide ja ütleme, kogu tehase sisseseade maailm on selles mõttes, ei ole kaasaegne, et sa ütled, et need masinad ei räägi sama keelt, et seal ei ole mingid samad standardid kasutusel ja et kui sa ostad ühe firma, teise firma masina ja mõni on vane, siis nad ei saa omavahel suhtlemisega hakkama.

No protsessis tervikuna seda pilti ette, selles mõttes on sul õigus, jah.

Et, et noh, selles mõttes, et loomulikult neid saab panna rääkima ja saab alati küsida kõike masinatelt ühele kujule viia need andmed. On olemas just SKADA süsteemid, mis tegelikult väljastavad andmeid ühel kujul, eks. Aga ühte masinat saatesse nii ühendada, teist ei saa, siis on jälle SKADA süsteemist minna edasi võtta, et, et saada seda nagu analüüsi poolt teha, noh, see on jälle kõik, kõik need asjad on nagu niivõrd erinevad ja. Info tuleb väga erinevatest kohtadest ja et, et seda nüüd ühes keskkonnas näha, siis see on see keerukas osa.

Aga kuidas üldse see protsess nagu pihta hakkab, et kas täna teie leiate kliendi või klient leiab teid?

No ma loodan, et peale restardisaadet leiavad rohkemad kliendid meid. Aga, aga täna on ikkagi see, et me, meie kontaktime, põhimõtteliselt saadame siis klientidele laiali, võtame vastava valdkonna, on siis metall, puitt, toit. Võtame valdkonna, hakkame selle valdkonna ettevõtteid läbi kontaktima. Ja, ja siis need, kes on huvitatud, nendega me saame kokku ja põhimõtteliselt enamasti läheb sealt edasi ka demoks.

Aga see ühe kliendi nii-öelda onboard'imise protsess on ikkagi päris kulukas, sellepärast et te esiteks peate nagu selle riistvara komponent ära paigaldama. Siis te peate tarkvara häälestama selliselt, et see rahuldaks just selle konkreetse kliendi nii-öelda ülesande püstitust, et see on ikka päris suur töö.

Me teeme iga päev selle nimel tööd, et see kõik oleks väga väikse vaevaga tehtav. Meil on täna juba selliseid kliente päris mitmeid, kes peale esimest kohtumist saavad kohe kätte seadmed ja paigaldavad need ise. Me räägime läbi, kuidas seda tehakse, nad ise valivad parim aja selleks ja, ja parimad kohad, kuhu seadmed paigaldada. Meie poolt on ainuke nõue, et peab olemas olema wifi ja vool, ehk siis wifi on enamasti olemas, voolupesa ei ole keeruline panna. Ja see, kuidas andurid paigaldatakse, see on noh, see on tavalise, tavaliselt nagu tehniku jaoks hästi-hästi lihtne. Ja, ja selle koha pealt on nagu protsess nagu suhteliselt ikka ajalises mõistes minimiseeritud, et noh. Me oleme ise, kui ma ise olen teinud paigaldust, parima paigalduse riistvara osas ma olen teinud per masin kakskümmend minutit.

Okei, aga mõtlengi, et see. Ja,

ja, ja tarkvara poole peast on samuti viidud tegelikult standartseks, et ega sellised, selle jälgimise pool. Me ei tahagi seal väga palju teha selliseid muudatusi, et ega neid rätseplahendusi on ju turul küll ja küll ja, ja noh. Eks, eks siis peab ka klient mingis mõttes mingi koha peal tegema kompromissi, kui meie, meie päris standardlahendus ei toimi, et siis on alati võimalik võtta ka aruannete poole pealt, ehk siis nende andmete kuvamise poole pealt selline, me nimetame siis customer report'iks, ehk siis kliendipõhine raport. Ja, ja sealt siis näha täpselt sellisel kujul neid andmeid, nii nagu nad ise soovivad seda näha.

Aga hinnastamisel olete ikka valinud selle metoodika, kus klient iga kuu teile maksab mingit kindlat tasu, kas see on nüüd masina pealt või, või, või, või lahenduse pealt?

See on ikkagi nüüd jälgitava masina pealt, me enamasti paneme ühe jälgitava masina peale ühe meie riistvalise komponendi, kuhu me saame siis kuni neli sensorit külge panna. Ja, ja siis see üks riistvaline komponent, must karp, black box, nagu me seda nimetame, see, see siis maksab selle kindla kuutasu.

Ja seda tuleb praegu juba nii palju, et toidate iseennast ära või olete jätkuvalt veel investorite raha peal?

No start-up ettevõte ilmselt, kui ta juba eos ütleb, et me, et me juba täiesti kindlasti ennast ära toidame, siis noh, kuidas nüüd öelda, et siis selles mõttes, et et siis, siis vist ei ole enam väga start-up ettevõtet, eks me ikka vajame täna veel investorite raha, aga, aga pigem me selle investorraha suuname välisturgudele minekuks, et Eestis me oleme, ma arvan, paari-kolme kuu pärast sellises siis iseäraelamise jõus.

Väga kihvt, palju teil üldse hästi kliente on juba, kui küsida tohib üldse niisugust küsimust?

Ma arvan, et tohib, et me oleme nüüd selle aastaga sinult saanud endale kokku siis pea kakskümmend viis klienti.

Kusjuures minu jaoks on see eriti rõõmustav uudis kogu see startup, sellepärast et rahvusvahelistes arenguindeksites Eesti teeb, ei, ei ole väga kõrgel IT-s just sellel põhjusel, et Eesti ettevõtjad ja Eesti ettevõtted kasutavad liiga vähe infotehnoloogilisi lahendusi, liiga vähe on neid aruandeid, liiga vähe on andureid, liiga vähe on mõõtmist, liiga vähe on tagasisidet. Et see, selles mõttes see töö, mis te teete, see kindlasti tõstab meile. Kusjuures, tahtsin küsida,

et sina olid ju vist ITL-i eesotsas, Eesti IT-ettevõtete liidu eesotsas, siis kui nad üritasid tõenäoliselt seda suurt läbimurret muudesse tootmissektoritesse, et noh, et, et oma IT-sektoris me risti-rästi tegeleme IT-ga kogu aeg, aga et vot kui saaks mujale sisse selle IT, saakski tootmisesse või et noh, nendesse teistesse harudesse, see ei läinud eriti üldse nagu hästi tol ajal, et keegi ei tahtnud jutule võtta.

Ei, selles mõttes jutule võeti küll ja, ja Enn Saar seda valdkonda meil juhtis ja ta tegi kõva töö ära kogu selle nii-öelda promomise ja, ja müügi ja kõige muu osas, et, et noh, et ala, et ikkagi erinevad ERP-süsteemid ja muud süsteemid, aga. Aga jah, et, et selles mõttes see nii-öelda teiste sektorite valmidus seda vastu võtta ei olnud üldse noh, nii selle, sellel levelil, et aga selles mõttes nagu noh, seda enam mulle meeldivad need Global Readeri tänased tulemused, et.

Ja, aga teeme siia pausi ja siis räägime edasi Global Reader saamist loost ja, ja tulevikust. Restart on eetris tagasi ja, ja me räägime sellise iduettevõttega nagu Global Reader ning selle juht Indrek Jaal on meil see läbi Skype'i meiega liitunud ning võib-olla siis alustamegi sellest, et kuidas see Global Reader ja kunas sündis, Indrek?

Global Reader süü, sündis siis selliselt, et, et ma ise töötasin ühes tootmisettevõttes, olin, olin siis IT juht ja ma olin seda tööd seal juba päris pikalt teinud ja, ja siis üks selliseid viimase lahedamaid ülesandeid oligi see, kus, kus me tegimegi tootmise jälgimise lahenduse. Et me tükk aega nagu otsisime, uurisime, et mis asju on nagu olemas, ehk et mõtlesime, et äkki ei pea nagu ise kõike otsast peale ehitama hakkama. Aga me ei leidnud nagu ühtegi varianti, mis oleks meile sinna sobinud ja, ja kui meil siis. Noh, see projekt lõpuks valmis sai, mis oli siis mingi umbes poolteist aastat hiljem, kui me seda alustasime ja. Ja olgem ausad, summad, mis siin alla sai pandud, on, on ikkagi nagu päris, päris muljetavaldavad ja. Ja, ja siis tekkiski mõte, et tegelikult me suudaksime sellist standardset lahendust noh, pakkuda tegelikult paljudele ja üsna lihtsasti. Ja sellega saimegi kokku paari siis väga targa inimesega, istusime maha ja mõtlesime, et mida teha ja, ja siis tuligi mõte, et teeme oma riistpallise komponendi, hakkame andmeid koguma, ehk siis me oleme andmete poole pealt nagu tagatud, ehk siis andmed on olemas. Ja, ja teise poole pealt tarkvara sinna juurde teha, mis siis annabki kliendile selle väärtuse lõpuks, et see ei tundnud väga keeruline ülesanne ja hakkasime pihta.

Nii et teile tundus nagu tol hetkel, et Eesti on neid natuke rumalate liinidega tootmisettevõtteid täis, et neid kliente võiks olla või, või kas Eesti või üldse maailm?

Jaa, ma siiamaani olen, olen seda meelt, et on täiesti väga palju kohti, mida saab jälgida ja, ja mida tuleks jälgida.

No kui praegu on kakskümmend viis klienti, siis kus on potentsiaalihindlik puhtalt kas või Eesti turu peal, siis mis see tegelik number on, mis, mis on kui hinded selleks turumahaks, mis võiks, võiks nagu seda teie toodet tarbida täna?

Meie vaatame nagu seda, et, et enamasti on see kliendi suurus, mis meile on nagu sobinud, on viiskümmend kuni kakssada viiskümmend töötajat. Ehk et noh, mina isiklikult arvan, et Eestis leida sada ettevõtet, kellel oleks seda nagu hädasti vaja, ei ole üldse nagu probleemi. Et noh, küll on siin tekivad igasugused muud, muud mured nagu juurde, et kuidas ettevõtted sisemiselt seda nagu kasutusele suudavad võtta. Sest et noh, ikkagi meie ju ei paku seda konsultatsiooni poolt, et kes siis hakkaks nagu vedama, et ja nüüd te peate hakkama kasutama ja töötajaid siis motiveerima, et te peate kindlasti need kõik oma sisestused ära tegema. Ehk et ettevõtteid, kellel seda vaja on, on palju, noh tõesti palju. Küll aga on see, et, et eks ettevõtted ise suudavad, peavad ja suudavad hinnata seda, et, et kas nad saavad selle juurutamisega lõppkokkuvõttes ka hästi hakkama.

Ise Tartus elanuna, Tartus oli üks ettevõte, kes pööras suurt tähelepanu tootmise efektiivistamise, tootmisliinide efektiivistamise, see oli Estiko.

Väga õige.

Ma saan aru, et sa ise tuled sealt ettevõttest?

Absoluutselt.

Aga seesama Eestiku näide, et, et kui seda suurt projekti nagu tegite, et noh, jällegi noh, inimene, kes nagu ise tootmisliinidega igapäevaselt kokku ei puutu ja, ja seal saadet kuuleb, et. Et mida, too nagu mingi markantne näide näiteks sellest, et, et kui suur nagu võit noh, ühest, ühest väiksest andurist võib nagu, nagu olla ühele, ühele tootmisettevõttele?

Kõige võib-olla lihtsamad näited on need, et mis ei tule ainult Eestikost, vaid ka üleüldiselt klientidega rääkides on see, et, et. Näiteks kontoris istudes arvatakse, et masin seisis umbes tunnikese, et mingi rike oli seal. Noh tunnikene okei, et võib-olla see tõesti ei ole hullu, aga kui nüüd andurid külge panna, siis pärast lõppkokkuvõttes näha, et masin seisis tegelikult kaks pool tundi. Mis on juba väga üüratu pikk nagu aeg, eks. Noh, teine näide võib-olla on see, et, et ütleme niimoodi, et tunnis tehakse sada ühikut keskmiselt nagu siis toodanguteks. See tähendab seda, et nelja tunni jooksul peaks tegema nagu nelisada ühikut. Ja kõik mõtlevadki, et see ongi okei, nelisada ühikut nelja tunni jooksul, täiesti okei, teeme ära. Aga kui nüüd jälgima hakata, siis väga tihti tuleb välja, et siis nelisada ühikut tehakse ära kolme tunni jooksul, aga mis siis nagu tunniga juhtub. Hommikused, vahetuse algused, vahetus peab hakkama kell kaheksa, et noh, masin hakkaks tööle kell kaheksa, tavalise, tavaline lugu on see, et masin hakkab tööle pool tund hiljem. Igasugused lõunapausid, õhtused ajad, millel masin seisu pannakse, nii edasi, nii edasi, et ehk et. Mina arvan, et iga päev väga paljudes kohtus, kus üldse ei toimu nagu mingit jälgimist, on võimalik, võimalik leida tunde juurde tööaega.

Kui palju, Selts, tänapäeval Eestis levinud on, et täna mitme vahetusega tööd üldse tehakse või on ikkagi see, et, et kell kuus või viis läheb õhtul masin, läheb seisma ja hommikul kaheksatele tööle?

No pigem... On neid ettevõtteid ikkagi vähem, ma ütleks, et ikkagi kõik püüavad oma toodangut võimalikult efektiivselt teha, et, et ikkagi võimalikult palju masinaid töös hoida.

Kui palju või kui tark see nii-öelda tootmisjuht peab olema, et või ütleme, et kui, kui, kui suuri teadmisi see nagu vajab, et, et üldse sellest mõtlen nagu, et kas see on seesama tootmisjuhi töö või see on ikkagi juba mingi, mingi äärgmise taseme, taseme järelvaataja või juhi amet, see, kes talle, nende teie andmetega töötavad edasi?

No meie andmetega ikkagi esimese hooga jah, tõesti on, on tootmisjuht on ikkagi sihuke, kes, kes, kes ikkagi põhiliselt nende andmetega tegelema hakkab. Noh, sõltub jälle ettevõtte suurusest ja, ja kui õhuke see ettevõte on, et kui on veel tegemist vahejuhtidega seal, siis noh, loomulikult saab mingeid asju vahejuhtidele edasi suunata, aga. Aga eks seda aruandust kui sellist on pigem vaja tootmisjuhile, kes siis noh. Saabki võtta selle, ma ei tea, iganädalasel juhtkonna koosolekul näiteks kaasa ja vaadataküle, mis on põhiprobleemid, miks meil masinad seisavad, millega me peaksime kohe tegelema, et, et saada masinate tööarve juurde, eks?

Aga te pakute omalt poolt ka nii-öelda täiendavat nii-öelda business intelligence'i teenust, et mis, mis see nagu tähendab, et, et mis, mis see teie lisa, lisandväärtuse andmiste juurde annate?

See ongi see aruandluse pool tegelikult, et me järjest rohkem tahame tuua kliendi jaoks välja selle, mis on tema jaoks nagu siis oluline. Ehk et noh, kui me ennem siin nagu korra rääkisime ja kõlas läbi, et, et Eestis on võib-olla neid aruandeid kasutatakse tootmistes liiga vähe ja nii edasi, eks, siis. See sõltub kindlasti ettevõttest, aga, aga ma tean ettevõtteid, kus on just neid aruandeid liiga palju ja, ja juhid on hakanud tegelema selle poolega, et, et võetakse aruandeid just maha, et, et noh, kui sul tuleb iga päev kümme või viisteist e-maili X-e tabelitega, siis mis, mis see raport su lõppkokkuvõttes annab, sa ei jõua sellega tegeleda. Ehk et meie eesmärk selle business intelligence poole pealt ongi see, et, et toome välja selle olulisuse, mida, millega siis klient peaks kohe tegelema hakkama.

Okei, läheme teist, teisele kalale, sa ütlesid, et te teete täna juba eksporti ka, et mis need esimesed turud on, kuhu te olete nii-öelda püüdnud, püüdnud siseneda?

Me täna väga selgelt püüame siseneda ja, ja töötame selle nimelt, minna Saksa turule. Meil on olemas Saksamaal üks piloot, kes küll kahjuks ei ole nii edukalt käivitud, nagu me lootsime. Aga, aga ikkagi esimene suhtlus, see ei see Saksa tootmisettevõttega, selle, selline kogemus on meil olemas. Aga, aga me järjest rohkem sinnapoole töötame ja, ja me oleme nüüd just vastu võetud ka. Sellisesse siis inkubaatorisse võiks vist öelda või programmi, on siis EIT digital, digital ehk siis European Institution of Innovation Technology. Ja see on niisugune päris tore, tore inkubaator, mis siis saab meid viia just sinna nende, nende klientideni.

Sest ma ütlen, kui sa ütlesid, Saksamaa meil jäi mõlemal Hendrikuga suu lahti stuudios, sellepärast... Mina

ootasin Lätit, ausalt öeldes, miskipärast sinu vastuse eest.

Minu, minu jäi sellepärast suu lahti, et Saksamaal on igasugune kvaliteedikontroll ja, ja tootmise juhtimine ju iseenesest väga kõrgelt arenenud ja seda õpetatakse kutsekoolides, ametikoolides kui ühte nii-öelda noh, noh, põhilisemat nagu al, aina, ainet või valdkonda, eks, et et siin tekkis nüüd küll küsimus, et noh, et, et otostopp, et kas see nüüd ei ole mitte nagu selline koht, kus peaks nagu kõik juba nii-öelda olema korras ja piisav ja, ja valmis, et või on siis teie hinn niivõrd palju nagu konkurentsivõimelisem ja odavam, et, et, et see nagu on see teie nagu turuvälis, et kust see eelis tuleb või, või ütleme, on siis ka seal nii-öelda veel optimeerimata nagu lahendusi?

Kindlasti on, et ega, ega selles mõttes, kui me räägime tootmisest, siis ega meie ei plaanigi minna Mercedesesse ja, ja, ja BMW-sse seestlaste teadmisesse, ehk et need suurte tootjate allhankijad on ikkagi väiksed ettevõtted. Ja, ja seesama esimene kogemus selle ettevõttega, kus me seal Saksamaal oleme käinud, siis need masinad, mida nad seal kasutavad, on, on, on väga rumalad. Ehk et sealt nagu lisainfot juurde saada on, on, on väga, väga oluline. Ja, ja noh, eks, eks see kvaliteedikontrolli pool ja kõik see on neil loomulikult hästi arenenud ja eks nad on ju selle nimel palju tööd võtnud, aga kindlasti on digitaalsel andmete loendusel seal, seal nagu tulevikku, sest et ega, ega ju. Programm, see industry neli null siin pidevalt promotakse siis nii Eesti meedias kui ka, kui ka Saksa meedias, meedias, et eks see on, on tegelikult ju selleks mõeldudki, et tuuagi ka need väiksed tootmisettevõtted järjest rohkem ikkagi sellise digitaalse ja, ja IT-innovatsiooni lähedusse.

No sa ütlesid, et see Saksa piloot ei ole teil nii väga edukalt käivitunud, kui te tahaksite, mis, mis seal nagu probleemid on, ma saan aru, Eestis kakskümmend viis rahulolevat klienti ei ole probleeme, Saksamaal nüüd probleemid?

Eks üks asi on see, et, et me ei ole seal kohapeal. Ehk et meil oli seal üks agent, kellega me püüdsime koostööd teha, tänaseks on tema oma, oma tegevustega muudele radadele suundunud ja, ja ei noh, tegele meie asjastega väga tugevalt enam. Ja, ja meie olemegi teinud praegu Eestis müüki, aga nüüd kuna me oleme ka investor raha just kaasanud, siis. Siis järgmisest aastast me väga tugevalt oleme esindatud ka Saksamaal, noh see tõenäoliselt tähendab seda, et mina, mina suurel määral viibin Saksamaal. Kindlasti see on see üks koht, mis meil täna natuke puudu on, aga, aga eks olles ise saksa keelt õppinud, siis tegin ka siin viimase poolaasta tugevalt tööd, et saksa keelega edasi minna ja. Ja, ja kohapeal olles tuleb see kindlasti tagasi ja me peame leidma endale kohapealt inimese, kellega edasi minna.

No sa rääkisid, et te olete just investeeringuid kaasanud, räägi sellest, sellest nagu lähemalt, et kui suur teie ettevõte praegu on ja, ja palju investorid on ja kes, kes teile investeerinud on?

Siiamaani on meile siis investeerinud põhimõtteliselt siis... On, on siis pildid kiirendi, riistvara kiirendi, kuna nemad tol hetkel otsisid just niisuguseid ettevõtteid ja meil oli just vaja kuhugi, kuskilt nagu lisateadmist saada, siis sobis, sobis meil see väga hästi, siis on üks inimene, kes on siis investeerinud puhtalt sellesse, et teab mind. Üks niisugune väike investor ja, ja siis me tegelikult meeskonnaga ise investeerisime, põhimõtteliselt võtsime Kredeki, Kredexi toetusel laenu. Sellega me oleme siis nüüd tegelikult tegutsenud alates veebruarist ja, ja nüüd ongi see koht, kus siis kuna me ise veel päris positiivse rahavoo poole peal ei ole, siis pidime lisaraha kaasama ja, ja eriti kuna me tahame Saksamaale minna. Nüüdseks on meil siis tegelikult põhimõtteliselt. kolm investorit siis andnud põhimõtteliselt nõusoleku edasi minna, nende nimesid võib-olla täna veel, veel ei nimetaks, enne kui lepingud on allkirjastatud, küll aga, aga jah, kokkulepped on sõlmitud ja lepingud on lähiajal sõlmimisel.

Kas te näete, et te võiksite ka nii-öelda ainult Eesti turule jäädes olla, olla nagu suur ja edukas ettevõte või, või, või see on ikkagi liiga õhuke ja te peate kindlasti välja minema?

Defineeri suur.

Ma ei tea, no nii, et igaüks teist saab osta majad ja autod ja lapsed eralasteaeda panna.

Jah, selles mõttes, et Eesti tulu pealt me seda suudaksime, ma arvan küll. Et, et, et noh, kui meil on, ütleme, et meil on mees kokku sellisel juhul oleks kuus inimest, siis arvestades kokku palgakulud ja kõik muud asjad, siis. Ma usun, et, et me suudaksime sellise ettevõtte Eestis luua küll, et, et lihtsalt siin ära tegutseda.

Aga te tahate miskipärast ikkagi välja saada, miks, mis see on, mis ajab teid sinna Saksamaale riskima ja suurt raha kulutama?

No eks see üks on sihukene isiklik ahnus loomulikult. Et tahaks ju veel kõrgema ja veel kaugemale ja veel rohkem. Aga, aga, aga teisipidi on see ka, et eks tegelikult see on põnev ka, et, et oma kogemust juurde saada on nagu väga-väga äge.

Jah, Hendrik, ära tõmba üldse nagu seda dimensiooni maha, las, las lähevad, las müllavad, Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Prantsusmaal kindlasti väga palju vaja neid mõõdikuid, et, et, et igal juhul tuult tippas. Aga,

aga kas teil on nagu tunne, et te olete nii-öelda komistanud millega otsa või loonud midagi, mis on, on nagu mingis mõttes unikaalne või et ma noh, ma kujutan ette, et probleem, et, et liinid on lollid, ei, ei, ei jõudnud teile esimesena maailmas kohale?

Ilmselgelt mitte. Kas me nüüd oleme millegi unikaalset sattunud? Võib-olla sellise ärimudeli ja selle poole pealt ta võiks hakata sinnakanti nagu minema. Küll aga on meie lahendust väga lihtne kopeerida, et selles mõttes meie, me, meie loeme enda äri puhtalt execution business'iks, ehk et meil, meil ei ole midagi patenteerida. Meil ei ole nagu võimalik selliseid mingisuguseid kasuliku mudeli siis sertifikaate teha või midagi, et noh, selles mõttes meil on puhtalt see, et kui kiiresti me kliendini jõuame ja, ja kuidas me ta ära võlume.

Kusjuures, see ei ole meil esimest korda muide siin saates, kus me avastame, et mingi valdkond, mis tundub, et on, on tihedalt täis juba paljud noh, erinevaid teenusepakkujaid, noh, kui me mõtleme siin näiteks Erply peale, Et, et siis ikkagi on ruumi, et, et ikka jätkub neid, kes endale sobivad toodet pole veel leidnud ja, ja vajavad seda partnerit, kes nagu aitaks neid probleemid ära lahendada, et selles mõttes nagu ära kunagi alahinda maailma suurust, et see on küll üks õppetööd, mis me siit Restarti saatesse oleme saanud.

Ja jah, et noh, ega tegelikult ka firma loojad ju ise ütlevad meile, et, et, et kui me hakkasime selle alaga tegelema, et siis kõik ütlesid meile, et no kuule, kas see on juba olemas ju või et noh, seda juba tehakse ju maailmas ja, ja nad üldiselt ei lasknud enn No

täpselt

samamoodi on meilt küsitud,

et kuulge, et aga kas need masinad juba ei tee seda? Ehk et kas nad tõepoolest juba ei, ei jälgi ja, ja kas seda infot juba ei kasutata ja see kõlab nagu nii jaburalt, et aga noh, ma tean Eesti suuri ettevõtteid, kus ei tehta selliseid jälgimisi ja, ja noh, Need on Eesti ühed suuremad ettevõtted ja, ja nad, nad täpselt selliseid lahendusi otsivad, kus nad ei pea ise tegema suuri investeeringuid, sest et kõik noh, täna ei ole seda võib-olla ka võimekust ja, ja võib-olla ka usku, et see raha nii kiiresti tagasi tuleb, kui, kui algselt siis konsultandid lubavad, kui, kui hakatakse mingit uut IT-arendust tegema.

Aga lähme siit oma teisele pausile.

Restart on eetris tagasi ja me räägime Eesti iduettevõttega Goodreader ning räägime sellest, kuidas

Tootmisliinid, vanad rumalad tootmisliinid teha targemaks, ega nende tootmisliinide eluviga vist on ju päris pikk või mõni firma ostab kas või jäätise liini, ega ta seda viie aasta pärast ju välja ei hakka vahetama, eks ole?

Väga mitte, jah. Ma korra pean sind parandama, et mitte good reader, vaid global

reader.

Et good, good, good and global reader võib-olla, siis nii on

õige. Aga, aga

selles mõttes, et tootmisliinidega on jah see, et, et ega kui nad juba kasutusele võetakse, siis need ei ole odavad seadmed ja neid kasutatakse nii kaua kui vähegi võimalik.

Nii et kui osteti kakskümmend aastat tagasi rumal liin, ega siis keegi puhtalt sellepärast, et ta on täna rumal, ei hakka, ei hakka nagu välja teda vahetama, uut ostma, et see on ilmselt kallis lõbu. Täpselt nii. No aga, aga muidugi, see nime fopaa meil juba oli, mida see Global Reader tähendab?

No siin on võib-olla hea tagasi tulla selle juurde, kus me nagu alustasime, et, et me tegelikult tükk aega mõtlesime, et, et mida me siis nagu loendama hakkama, et meil ühelt poolt oli jah, et okei, me saame tootmist loendada. Aga me tegelikult suudaksime oma seadmetega teha ka näiteks mingit nutikodu, nutikodu projekte. Suudaksime no põhimõtteliselt nagu mida iganes lugeda, sest et, et ju andureid on, on niivõrd palju ja, ja, ja mida on vaja, saame sinna külge ühendada. Ja, ja selles mõttes, et, et siis me mõtlesingi, et, et, et olla enda vastu ausad, paneme nimeks global trader, mis siis tähendab seda, et isegi kui me näiteks ühel hetkel näeme, et see tootmise valdkond on tõesti nii täis, kuhu me enam ei, ei suuda nagu vahele trügida. Siis me võtame mõne teise valdkonna ja, ja, ja nimi jääb samaks, teadmised, inimesed jäävad samaks, aga me loendame lihtsalt teisi asju.

Jah, väga

selline jah, generaalne nimi, eks ole, et loeme mida iganes. Ma, mina küll mõtlesin, et see global on noh, näitab nagu teie ambitsiooni, et te tahate igast maailma riigist loendada neid liine, jäätiseliine kokku.

No vot, igal juhul see on, see on üks koht, millega saab, saab nagu väga hästi mängida, et, et on see siis globaalne ettevõte, on see globaalsus, kus me lugeda tahame või siis mida me lugeda saame, eks.

Eelmises plokis meil jäi pooleli selle koha pealt, et sa rääkisid, et teil on praegu välja valitud järgmiseks sihttureks Saksamaa. Aga kuidas see otsus üldse tuli, et noh, meil ongi, loogiline on ju pigem nagu võtta midagi siit kodu ümber, et, et noh, kus Tartus juba oled, siis noh, kui kao ka see Läti, on ju, et, et miks mitte Läti, miks Saksamaa?

Noh, mina, mina pean selles osas nagu tänama Raido Pikkarit, meie siis pika, pikaaegset mentorit Tehnopolist, kes, kes aitas just seda osa, et te hakkate suurelt mõtlema. Ma võin täiesti öeldagi, et me olime alguses sama meelt, et teeme sihukese ettevõtte, võtame siit Läti, Leedu ja, ja Soome võib-olla ja noh, siis vaatame, mis edasi saab, eks. Aga, aga paraku on see, et, et võib-olla selliste mõtetega noh, saabki nagu sihukesed. Tavapärase ettevõtte teha, saabki tavapäraselt kasvada, mis on ka täiesti okei, eks. Küll aga kuna me sattusime Raido Pikariga kokku, siis tema ütles, et, et võiks ikkagi mõelda suureks, sest kui te tahate, suurelt, et kui te tahate nagu raha kaasata ja siis väik, väga väikselt mõtlemine ei, ei, ei, ei kaasa raha ja, ja noh, sellisel juhul on teil nagu oluliselt raskem endaga nagu hakkama saada pikaajaliselt, eks. Ja, ja sellest siis oligi, hakkasime nagu mõtlema, et, et mis, mis need lähiriigid on, kus siis nagu võiks minna, mille kultuuri me tunneksime ja noh, eks see siis oligi nagu see, et, et loomulikult meile on siin pakutud, et miks te ei ole Rootsi läinud või Norra ja, ja, ja noh, tõesti, Läti-Leedu siin. No eks siis ongi nagu see, et, et Läti-Leedu, eks need on samasugused nagu meie, eks need on suhteliselt väiksed ja, ja, ja teisipidi. Võib-olla sealset keelt on nagu isegi endal raskem ära õppida kui, kui näiteks saksa keelt, mida on nagu varem, varasemalt ka õpitud ja, ja ma. Pole endal väga suurt kogemust Lätis, Leedus tootmise inimestega inglise keeles rääkimises, et see on ka sihukene. Ei, ei tea, kuidas seal sellega läheks.

No tegelikult üldse ka see, see maailm, kuhu sa oma IT-ga üritad sisse minna, on tõenäoliselt üsna konservatiivne või ei ole või? Et kui sa ütled, et paneme teile siia wifi ja nüüd mingi anduri ja siis ekraani jääd, kas, kas see kohtab mõistmist või ei kohta?

Nii ja naa, et eks see ongi, et suured ettevõtted arvavad, et meil on poliitika, kus meil peavad kõik olema majasisene ja ei tohigi midagi majast välja, selle pilvelahendusid, no way. Aga, aga väiksemad keskmised ettevõtted vaatavad ikkagi rahakotti ka ja, ja saavad väga kiiresti aru, et, et selline lahendus pilves on neile palju kuluefektiivsem, kui, kui hakata ise arendust tegema ja majasisest hoida. Aga ma,

aga kas see nagu huvi ja valmisolek oma kaustik või siis ka isegi Excel vahetada mingisuguse noh, Palju moodsama lahenduse vastu, kas see on olemas neil, kas nad, kas sa pead alustama oma müüki veenmisest, et kuulge, teil on seda vaja või siis nad juba teavad

seda? Enamasti ei pea ma veenma, ehk et enamasti ikkagi nad teavad, et midagi on meil vaja, et, et nad näevad, et meie kliendid näevad, et samal moel edasi minna enam ei saa.

Aga no ikkagi Saksamaa, et ja pilv, et sakslased on ikkagi täitsa paranoilised ja ma ütleks isegi nagu oma ebapiisvatelt teadmistelt on paranoilised igasuguse privaatsuse ja, ja andmekaitse koha pealt ja sama industry neli punkt null, üks teemadest, mida ta adresseerib, on seesama ka nii-öelda andmekaitse ja, ja võimalik noh, see lekete vältimine ja nii edasi, et. Kuidas see nagu siiamaani resoneerunud on sakslaste peal, see, et, et te ütlete, et oi, et need andmed ei olegi sinu siin tehases, vaid me, me hoiame neid kuskil, kuskil pilve peal?

No kõigepealt ma tean seda, et, et Taavi, sinul vist oli see selline slaid kuskil olemas, et, et kui sakslased hakkavad, noh, sakslased teed mingi pilvelahenduste teemalist nagu esitlust, et siis umbes kolmas slaid on sul see, et, et, et meil on kõik turvaline. Et, et ärge, ärge karka, kõik on turvaline pilveks, pilves. Ütleme, et me kasutame ise umbes sama, sama asja, ehk et seda ongi nagu see, et, et nad tahavad teada, kus asub server. Me teame, et Saksamaal olles, peavad andmed asuma Saksamaal, see on neil nagu väga-väga oluline, veel parem kui nendega endal kuskil lähis, lähipiirkonnas, eks.

Aga kes on partner, on Google, Amazon, Microsoft?

Vaata, kuna meil täna ei ole veel ühtegi otsest klienti seal, siis meil pole neid andmeid sinna nagu viinud, et aga andmebaasi kuhugi sinna viimine, täna me kasutame ühted Hollandi virtuaalserveri teenusepakkujat ja, ja väga edukalt, et, et tuleb lihtsalt leida Saksamaalt samasugune partner ja on väga hea, et, et kellel on vastavad sertifikaadid olemas. Ja, ja sealt edasi, eks, eks selle koha pealt sakslased on jah, paranoilised, aga, aga olgem ausad, eks nende mõtteviis on muutumas ka, et, et noh, ma tean mingit sellist näidet, kus tehti siis see oligi, Mercedes-Benz tahtis ka mingit lahendust endale saada. Konsultant tuli, rääkisid seal läbi, mida vaja on, konsultant pankus välja pilveteenuse, kõigepealt öelda ei, ei, mitte mingil juhul, eks, et igal juhul me peame tegema ajasisese. Ja, ja kui tegelikult siis mind IT-sse hakati rääkima sellest, et vot me tahame sihukest lahendust, mis serverressurssi see nõuab, kõike seda poolt. Siis üsna pea tulid nad vastu, tulid tagasi, et okei, et, et vot nende, nende piirangutega me võime ka pilveteenust kasutada. Et noh, nad nägid, et ei ole mõtet kõike majasiselt ehitada. Ja, ja eks see mõte vist selles mõttes on muutumas selle koha pealt, ma olen üsna kindel.

Milline see sellise tootmise tulevik sinu, sinu arvates üldse on, et kas, kas see kõik muutub ühendatuks ja, ja kõik need logistilised ahelad muutuvad automaatseks ja kaubad oskavad ise liikuda ühest, ühest nagu kohast teise, see kõik läheb nagu efektiivsemaks, või on see selline valdkond, kus kõik asjad liiguvad nii aeglaselt, et noh, et võib-olla see kunagi juhtub, aga mitte umbes meie eluajal?

Ma arvan, et meie eluajal võib juhtuda ja, ja suurtes tehastes kindlasti see juhtubki, aga noh, ütleme nii, et, et kogu see automaatsuse poole pealt tulebki arvestada seda, et, et täpselt samamoodi suurtes autotehastes on näiteks osadel siis autode kokkupaneku liinidel on maha võetud arvu, need robotid ja pandud tagasi inimesed. Puhtalt sel, sellepärast, et inimeste, esiteks on inimest välja õpetada lihtsam kui robotit. Ehk et inimene oli paindlikum, et kui sul tekkis nagu mingi muudatus, siis inimene sai sellest kohe aru, mida ta peab tegema, eks. Aga robotid pidid, see ümberprogrammeerimise võttis väga kaua aega. Ehk et on täiesti selliseid kohti, kus see, võib-olla see roboti või automaatika teema ei tasugi ennast ära.

Okei, aga ma ütlengi, et täna see me nii-öelda fookus teil ikkagi selgelt, sa ise tunnetad, et piisab sellest, kui te tegelete ainult sellesama nii-öelda mõõtmise ja selle info nii-öelda erineva noh, nii-öelda. Arvannete või, või, või, või business intelligence'i vahenditega nii-öelda tootmishuhini viimiseni, et, et see ongi piisav, et sealt sul ei, teil ei ole vaja nagu leiutada väga nagu mingeid uusi tooteid. Või, või uusi, uusi selliseid ärimudeleid, et, et, et keskenda ainult sellele põhilisele ja püüad seda nagu võimalikult hästi ellu viia, võimalikult paljude, paljudele klientidele?

Ei, ma selles mõttes, et igal juhul me peame edasi arenema ja ma, ma näen kindlasti seda, et, et kogu selle business intelligence'i poole pealt ju tegelikult me saame minna järgmise sammu edasi, et, et kui me täna näitame statistika põhjal, mida võiks teha, siis me tahaksime hakata ikkagi tulevikus tegelema selle poolega järjest rohkem, et. Juba kogutud info pealt me pakume kliendile välja, et mida sa võiksid teha selleks, et su masinad ei jääks katki, noh, näiteks kõige lihtsam näide on see, et, et viimase nelja kuu jooksul on, on sul ühte katkestust olnud kolm korda noh, iga, ma ei tea, saja tunni tagant, eks ju, nüüd hakkab sada tiksuma, ole hea, kontrolli see sõlm oma tootmisliinis üle, kas, kas see nüüd on okei või ei ole, eks. Ehk et neid samme, kuhu edasi minna, on väga palju ja, ja ma näengi seda, et Global Reader saab olla selline vahekiht, kes siis kogub andmeid, väikestele ettevõtetele pakubki lahenduse, mis, mis tekib, teeb siis selle tootmis, tootmisliinide juures oleva ala põhimõtteliselt, teeb sul paberivabaks ja suuremate ettevõtete juures me oleme siis see, kes kogub andmeid ja annab neid järgmistele süsteemidele edasi ja vajadusele suudame ka selle info põhjal tegelikult masinaid juhtida kokkuvõttes.

Kift, sa oled ise peaaegu et aasta olnud start-upper, nii-öelda või ettevõtja, et mis tunne on?

See sinusoid, kui olete näinud neid pilte start-up elust, et korduvad ülevalli, korduvad all, siis täpselt nii ongi. Et hommikul ärkad ülesse, kõik on väga äge, uus klient, läheme sinna, õhtul tuled kontorisse, vaatad siis. Geeniused laua taga ütlevad, kuule, Indrek, aga nüüd meil on riistvaraga mingi probleem ja siis on jälle see lõupunkt, eks, et. Et see kogemus on, on väga kihvt olnud, see, see action, mis on toimunud terve selle aasta jooksul, on nagu ülipõnev olnud ja, ja tõesti on nagu väga äge olnud.

Kas sul on mingi sõnum ka nendele, kes täna veel kahtlevad, et kas hakata ettevõtjaks või mitte?

Vaadake üle, on, on, netis on mitmeid videosid, aga ärge vaadake neid, et miks hakata start-upperiks, aga vaadake, vaadake nagu neid, et miks mitte hakata start-upperiks. Ja kui te nagu need ära vaatate ja näete, et need on kõik okei põhjused, et te, te saate nendest üle, et siis, siis hakake igal juhul.

Kui pikad su tõepäevad on olnud viimase aasta jooksul?

Selle koha pealt ei tea, sest et ma arvan, et ettevõtja töötab igal juhul kakskümne neid tundi. Aga noh, ma arvan, et sihukeste unetundide arv on sihukene, no ma arvan, et detsembrikuus on keskmine, tuleb sinna kuue juurde.

Kuus on päris hea või? Ei, see on Arnold Schwarzeneggeri kuulus lause, et kui te ei suuda, kui te tahate, kui te vaata rohkem und kui kuus tundi, siis magagi kiiremini, et.

Steve Faster.

No selge, aga meie saade on sellega läbi, soovime siis teile, Global Readeris, palju tööd ja palju jäätisi ja jäätiste ja limonaadipudelite kokkulugemisi tehastes üle maailma, aitäh kõigile, kes kuulasid ja kohtume jälle nädala aja pärast.