Tere kõik raadiokuulajad, käes on kuueteistkümnes jaanuar, jälle on käes IT-ärisaateks Restart ja seekord meie üks saatejuht, Taavi Kotka on hoopis istunud natuke siis teisele toolile ja mina olen Hans Lõugas, saatejuht ja teine saatejuht Henrik Roonemaa, meie küsime siis Taavi Kotkalt selles saates, et mis Eesti e-riigiga juhtub ja mis meie nii-öelda e-riigi vapilooma Tiigriga juhtub, kas ta müürgab aastal kaks tuhat kuusteist või mitte? Taavi Kotka, mida kaks tuhat kuusteist aasta alguseks võiks öelda, et mis seisus me e-riigiga oleme, kas meil on palju teha tööd või on meil kõik valmis?
Kusjuures ei lähe, et ta läheb nagu nii kapoti alla kui, kui ka nii-öelda siis nii-öelda selle, sellesse kihti, mida sul silmaga nagu näha on, eks, et et seda küll, et eelmise aasta lõpus X-tee eest valmis siis versioon kuus, et muidugi inimesed teavadki, et meil tarkvara, mis siin viisteist aastat tagasi loodud sai, et sellest juba kuues versioon on, eks see, et sama rakendus muide on ka Soomes nüüd siis kasutuses, et meil on kaks riiki kasutamas täpselt samasugust arhitektuuri, aga, aga jah, et, et, et, et läheb ka nendesse rakendustesse, mis on täiesti silmaga näha ja, ja ütleme näiteks minu, minu enda jaoks üks atraktiivsemaid või huvitavaid kohti kindlasti on näiteks see, et, et Eesti.ee läheb uuendamisse. Ja, ja üldse see, mis moodi on üles ehitatud, kusjuures noh, ka seal on see muidugi, et, et et see ülesehitus nii-öelda noh, teenuste koha pealt võib-olla nii palju väga ei muutugi, aga just see, et, et, et mis kvalitega need teenused sinna sisse pannakse ja kes nende teenustest vastutab, et, et täna on niisugune tobe situatsioon olnud, kus Riigi Infosüsteemide Amet on nagu vastutav, aga tegelikult teenused ju kuuluvad konkreetsetele ministeeriumitele või asutustele.
Aga ta ongi pudruhunnik ja seda me ei saagi nagu täna kuidagimoodi korda, sellepärast et inimesed kasutavad riigi teenuseid nii harva, neil ei tekigi mingit kasutuskogemust ja see on täna suur probleem, et isik kui sa teed seal väga hea kategoriseerimisega, mis seal on, lähed sisse, eraisik, pere ja kodu, noh, nii-öelda liigud kategooria alla poole, siis ikkagi kokkuvõttes on seal silmas kaheksakümmend kaks teenust, on ju, millest sa pead ükshaavalise näpuga järgi noh, ajama, mida sa tahad, et et see kõik on nagu vaja paremaks pöörata ja mul on hea meel, et täna on Riigi Infosüsteemide Ametis nagu täiesti uus meeskond, kes seda... Kes seda tegemas on ja, ja energiat täis ja, ja küll tulemused tulevad ka.
No Taavi, kui lihtne neil seda teha on, vaata sa ütlesid enne, et need teenused on ministeeriumide omad, eks ole, ja no riigisektoris traditsiooniliselt on Eestis ikkagi niimoodi olnud, et kui sa pead midagi tegema üle, üle asutust. Siis see on erakordselt raske ülesanne, et asutuse sees sa võid noh, heal juhul liigutada väga suuri asju, väga kiiresti, aga kui hakkama kooskõlastama seda kellegi teisega, siis see on kohe jama.
kes seda, kes seda, Taavi, otsustama hakkab, selles mõttes, et noh, me ju ilmselt kõik võime siin tuua, eks ole, päris palju näiteid Eesti e-teenustest, mis ei ole kvaliteetsed ja mis tuleks kiir, kiir nagu kinni panna, aga aga jällegi, tegemist on riigiga ja lihtsalt keegi ei saa ju noh, oma suveajärgi otsustada, et, et need, need on paberid, neid peab allkirjastama, võib-olla tuleb komisjon, mis hakkab otsustama, kas teenus X on kvaliteetne või ei ole. Ei, ei selles mõttes, kui
looma? Jah, kindlasti, tänaseks on meil juba siis üle kaheksa tuhande neid, kes on, kes on selle ebamugava teekonda ette võtnud, et on kirjutanud avalduse või täitnud väljad nii-öelda, maksnud ära viiskümmend eurot, hind tõuseb ka veel saja euro peale, eks esimesest veebruarist. ja võtnud ette jalge, ette tee siis kuskile saatkonda kohale minna, sõrmehieled anda ja, ja see koart välja võtta, et, et noh, arvestades, kui me räägime, noh, meil on Restartisaade, me räägime siin erinevatest start-upidest, erinevatest vingetest innovatsioonidest, siis noh, ei tundu just kõige mugavam onboardimise meetod, nagu sundiaid inimesi sõrmehielgi minna andma saatkonda, aga sellest hoolimata on ikkagi jah, väga suur hulk inimesi selle teekonna ette võtnud, Mis näitab, et Eesti midagi uut nagu leiutanud või avastanud on, eks, aga, aga, aga täna on selge see, et, et, et noh, me ei suuda näiteks Maksu- ja Tolliamets isegi korralikult neid inglise keeles teenindada, on ju, et, et et see ei, et me neid teenuseid lonka mitte ainult nagu siin noh, riigi portaali tasandil, vaid, vaid noh, lonkavad need teenused ikkagi nagu, nagu igal pool. Ja selles mõttes ka noh, kaks tuhat kuusteist on, on väga oluline aasta e-riigi koha pealt, et et me ei olegi enam üksi, et meil on nüüd ühest rohkem neid kliente, kes on, on rahvusvahelised, kes räägivad inglise keelt ja kes peavad saama ka oma teenuse inglise keeles kätte ja seetõttu ongi nagu see, see kvaliteet või, või see sisuline kvaliteet on muutumas üha tähtsamaks, et ma mõtlengi täna, kuidas ma mõtlen selle kokkuvõtte lühidalt, siis ongi see, et me pigem oleme nõus e-teenustes järgi andma, noh, ongi neid kinni panema. selle arvalt, kui nad ei ole korrektsed nagu, et nad, nad peavad olema korrektsed, nad peavad olema mitmes keeles korrektsed, et, et see on, ma arvan, see kõige olulisem mõttemalli muutus, mis selle aastaga tuleb.
No õnneks on , see küll ei ole mitte mingi vabandus, on ju, aga õnneks on nii, et ega need ootused väga kõrged ei ole, sest need inimesed tulevad omaenda riigist ja, ja, ja võrdlevad kõike seda ikkagi sellega, mis moodi nad sinnamaani on harjunud toimetama, et et selles mõttes nagu ütleme nii, et, et latt nüüd üle mõistuse kõrgele ei ole, eks, aga loomulikult nagu noh, täna me oleme selgelt nagu noh, nii-öelda Tulemused on alla ootuse, et me peaksime nagu kindlasti seda kvaliteet nagu hüppeliselt tõstma, eks, aga noh, töö käib selle nimel.
Kaks tuhat kuusteist aasta toob kaks väga olulist müüret Maksuameti valdkonnadest, ehk siis üks teema, millega Maksu- ja Tolliamet on hakanud tegelema ja koostöös siin MKM-i ja Rahandusministeeriumiga, on pealkirjal aruandlus kolm-null ja sellest on olnud meedias mingil määral juttu ka, aga aga mitte veel liiga palju, ehk siis põhitee on selles, et noh, väike ja keskmisugusega ettevõtted ei peaks tegema maksu raporteerimist ja statistika raporteerimist riigi suunal, kui nad on nõus olema oma nii-öelda infoga, kus ma ütlen siis nii-öelda, läbipaistvad, ehk siis muuta põhimõtteliselt nagu ettevõtete maksu raporteerimine samasuguseks, nagu teil on eraisiku, ütleme, üksikisiku tulu, tulumaksuse klareerimine, et sul on põhimõtteliselt oma panga, panga netis teed paar klõksu ja, ja kliki iga kuu ja, ja ongi tehtud, ehk siis et Et jõuda nagu sellisesse situatsiooni, kus ettevõtja on selgelt fokusseeritud ainult nagu uute klientide otsimise ja oma toote arendamise ja, ja, ja teenusepakkumise peale ja kõigi muu üle eest, eest on nagu nii-öelda noh, kus ma ütlen siis, hoolitsetud, et nad ise nagu eraldi teendavad nagu, nagu raporteerimist, ega ma ei pea, et see küll tähendab nagu kassapõhist nagu raamatupidamist, aga ütleme niimoodi, et kui sul on väike ettevõte ja sul on vähe tehinguid, siis sa oled nagu, nagu nõus ka seda nagu vabalt tegema, kui see kokkuvõttes sinu
See põhimõte on nagu see, et me, kui me ütleme selle pangakonto näite teeme, on ju, et siis see idee, kuhu tahaks välja jõuda, on jah, selline, et sa oma pangakontol kategoriseerid need read ära, et noh, ta-ala, et, et nad siit, siin, see tulu, mis mul sisse tuli, et see oli mul müügitulu ja see kulu, mis ma siin välja läks, et see oli mul ettevõtluse kulu ja no ühesõnaga, et sa kat, noh, nii-öelda määrad õiged kategooriad ja vastuse kategooriatele, siis pannakse see nii-öelda informatsiooni raport nagu kokku, mis siis nagu vajalik on või mida nii- Maksuamet on ette ära defineerinud, eks, siis noh, põhimõtteliselt jah, nagu pank muutub sul siin partneriks, on ju. Või raamatupidamise ettevõte või kes iganes sul seda teenust nagu pakub, eks ju, aga, aga mõte on jah, selles, et et, et sa ei pea nagu eraldi nagu ise mingeid deklaratsioone koostama, et, et sa lihtsalt nagu sõna otseses mõttes oled oma, oma, oma nii-öelda selle kontoga nagu, nagu vabatahtlikult nii-öelda avatud ja, ja, ja kui sul sularaha mängus ei ole, siis on sul ju kõik tehingud seal olemas, on ju, isegi kui sa kellelegi Nii tulumaksu kui sotsiaalmaksu kohtale. Me räägime jah, selles mõttes nagu ettevõtte, ettevõtlusega seotud nagu nii-öelda aruandlusest, noh, sul on seal ka näiteks ma ei tea, Peabimaksu deklaratsioon tuhande arvete kohta näiteks, tuhande euroarvete kohta ja nii edasi, on ju, et seal on nagu need, neid, neid alalõike on päris palju, on ju, aga noh, mõte on jah, selles, et jõuda nagu olukorrani, kus, kus see kõik, et kui sina oled nagu avatud, kui sul sularaha mängus ei ole, et siis sinu eest on hoolitsetud, on ju, et Et see on see, kuhu tahetakse välja jõuda, et siin on nagu noh, tõsine ettevõtmine, et noh, siin on nagu kas seesama see küsimus, et et noh, kui palju statistilist infot noh, peaks kuskilt kuidagi veel juurde hankima, juurde saama, seda, mida Statistikaamet vajab, on ju, et see kõik vajab nagu ülevaatamist ja läbivaidlemist ja ja selge on see, et, et see vajab ka väga avatud mõtlemist ja, ja nii-öelda... seaduse tegijate poole pealt on ju, sest noh, me peame ka mõningaid seadusepügaleid muutma ja jälle see tempo tõenäoliselt ei jäägi mitte IT taha, vaid jääb ikkagi selle taha, et kui ruttu me mingi, mingi nii-öelda seaduse asja muudatud saame on ju, see on ikka uskumatu, kui ajalised asjad käivad siin ka, kas, ka siin efektiivses riigis, eks. Aga, aga jah, et idee iseenesest üllas ja, ja mõtlen, kui sellega hakkama saadakse, siis tegemist on ikkagi nagu noh, mitte ainult Euroopas või kogu maailmas uutselt ainulaadse nähtusega ja Euroopa Liit näiteks on ammu juba otsinud, kuidas nagu väike ja keskmise ettevõtetega nagu sellist nii-öelda maksu raporteerimise või üldse sellise info kogumise valdkonda nagu lihtsustada, on ju, ja see, et kui Eesti sellest tuleb ära teha, siis on jällegi nagu noh, väga suur läbimure, väga suur müüre tehtud. Ja ta on ka veel sellepärast hästi oluline, et et ta vähendab, ütleme, ta nagu hõlbustab uutele ettevõtjatele turu, turule tulemist, on ju, et noh, väga paljud inimesed, kes täna nagu mõtlevad, et oh, issand jumal, et ma võiks ju mingeid kandleid teha ja neid müüa, on ju, noh, ei taha nagu ettevõtjaks hakata, sellepärast et noh, see tundub nagu noh, meeletu sebimine ja meeletu nii-öelda ja kui nüüd võetakse see ära ja tehakse see kõik tõesti nii lihtsaks, et noh, minu asi on ainult nagu leppida kokku, et ma sularaha ei kasuta ja, ja, ja, ja, ja et ma määran nagu konto peal need, need nii-öelda konteeringud nagu õigesti, on ju, et, et see ongi kogu nagu, nagu asi, mis ma tegema pean, ülejäänud kõik toimub automaatselt, me tõesti usume, et see võiks ka täiesti uut
Sama siin, siin Uberit vahel, ma võtaks vahele, räägiks selgeks, mis saab sellest teemast aastal kaks tuhat kuusteist, et jagamismajanduse uued, uut sorti ettevõtlus ja selle koostöö siis meie Eesti riigiga, eelmise aasta lõpus Maksuametiga hakkas Uberiga ja vist ka Taxify võeti laua taha, asutasin rääkima seda, et siis oleks see maksude raporteerimine sellist tüüpi ettevõtjatele või siis kuidas öelda, mitte töötajatele, aga teenuse osutajatele mugavam, kas see kaks tuhat kuusteist aastal saab sinu hinnangul nii-öelda joone alla, saab, saab töösse?
Väga hea, teeme väikse pausi ja räägime kohe edasi. Jätkame Restarti saadet, kus me räägime Taavi Kutkaga sellest, mida Eesti e-riigis veel sel aastal juhtuma võiks hakata. Sa ütlesid, et meil on palju keerulisi probleeme, mida me saaksime tehnoloogia abil lahendada. No riigivalitsemine ise on üks keeruline probleem, et kas, mida... võiks muuta me selles või mis plaanid teil on, et teha riigi juhtimise otsused targemaks nende andmete põhjal, mis meil on?
See on jah, väga õige märkus, et et et riigil on meeletus kogus informatsiooni ja Noh, see, et open data ja, ja infovälja noh, seda siin nüüd otsast on tehtud ja ma pean ausalt tunnistama, et, et ta väga hästi ei lähe, et, et see huvi nagu avatud andmete vastu on ikkagi suhteliselt leige ja, ja isegi see info, mis juba praegu väljas on erinevate koduleheküljede või portaalis, on ju, et et ei leia nagu väga palju nagu, nagu kasutamist. Aga mis on jah, suur probleem ja, ja, ja ka suured võimalused on, on ikkagi see, et et Eestil on täna jälle suutsete unikaalne infohulk olemas, ehk siis mida meil on võrreldes noh, oma naabritega või teiste riikidega paremini, on see, et et kui me võtame sellesama nagu noh, tuhande euro deklareerimise nagu reformi, siis ühelt poolt see lahendus ära nagu käibemaksu petsustab noh, probleemi kuhugi maani, on ju, et ilmselt me näiteks teavadki, aga aga eelmisel aastal rohkem kui sada kakskümmend miljonit eurot korjati kokku, nagu nagu tänu sellele muuta, muutusele, eks. Et siis see annab, sellise võimaluse veel, et ta tegelikult nagu, kuidas ma ütlen, ta annab sulle tagasisidet, mis moes on majandus üldse toimib. Ehk siis kuidas erinevatel sektoritel läheb, eks, kas nüüd läheb üles-alla, on ju, kui palju, kui sa kombineerid seda informatsiooni veel selle informatsiooniga, et, et kui palju selles sektoris inimesi töötab ja, ja, ja mis palku nad saavad ja, ja nii edasi, on ju, siis iseenesest meil on nagu väga adekvaatne juhtimisinfo, oleks nagu olemas, Noh, loomulikult agregeeritud kujul, et seal keegi ei tohi nagu vaadata, et me ei tohi vaadata, et kuidas nagu ühel ettevõttel konkreetselt läheb, eks, on ju, aga aga kui me vaatame näiteks, ma ei tea, IT-sektorit kui tervikut, on ju, või, või vaatame keemiatööstust kui tervikut, on ju, et siis see on nagu see agregeeritud tasem piisavalt kõrgele, et me võime sealt nagu järeldusi teha, eks. Ja see võimaldaks nagu hoopis nagu teisel tasemel nagu, nagu, nagu ennustada, et, et mismoodi Eesti majandusel nagu, nagu, nagu läheb, on ju, et me põhim noh, andma välja selliseid ennustusi, et, et kaheksakümne protsendise tõenäosusega järgmise kuue kuu jooksul keemiatööstusest noh, Ida-Virus me kaotame noh, kuusse töökohta. See on
Jah, siis, siis meil on nagu selles mõttes nagu noh, pilk selgelt nagu parem, et, et kui me näeme, et mingil sektoril läheb halvasti, on ju, Siis me näeme kohe ka seda, et, et kes on selle sektoriga seotud sektor ja kui palju nemad pihta saavad ja, ja ja palju see riigile maksma läheb, kui me kaotame näiteks kuussada töökohta kuskil valdkonnas, on ju, kui palju on seal jälle seotud inimesi taga, taga, kui suur see nii-öelda sotsiaalne katastroof on ja nii edasi, on ju, et Et, et selles mõttes nagu selle info nagu esiletoomine noh, on võimalik ja, ja see on ka asi, see on üks, üks nendest nii-öelda mürjetest, mida me nüüd siis tegema hakkame, eks. Aga siin on suur probleem, ehk siis noh, meie inseneride võime selle nii-öelda informatsiooni välja tuua ja täiesti niimoodi välja tuua, et, et, et mitte mingil juhul ei ole rikutud kellegi privaatsust või, või, või, või, või andmeid ei ole lekitatud. Et me suudame selle infoga välja tuua, aga jah, et meil täna ei ole nagu Eestis piisavalt kompetentsi, kes nagu, kuidas ma ütlen siis, oskaks selle infoga, et siis nagu midagi asjalikku teha, on ju, ehk siis no isegi kui me annamegi, ma ei tea, anname Viimsi valale ette profiili, et näete, et, et te olete täna nagu tsoonis punane, et selleks, et te olete tsooni kollane, on ju, te peaksite tegema need ja need nagu, ma ei tea, meelitama juurde endale ma ei tea, nelisada uut töökohta või, või, või, või ehitama juurde nagu kaks lasteaeda või, või, või, või kakskümmend elumaja, on ju, et noh, et, et et, et meil ei ole neid inimesi, kes nagu nagu suudaksid nagu nii tarku otsuseid teha.
No kõige tähtsam on nagu see, et millest tuleb nagu aru saada jah, et, et et ID-kaart on tehnoloogia ja, ja see tehnoloogia läheb aeg-ajalt katki ja seda on vaja uuendada ja, ja, ja parendada ja noh, teeks samamoodi, kui tooma telefoni ja update-ita, siis, siis on vaja ka nagu kaarte aeg-ajalt update-d, eks. Et siin on täna see teema, et et parandatakse standardit või standardile vastavust, tõstetakse nii-öelda turbijõudu kaardil, aga ega me vaatame ringi ka ja, ja üks, keda me tõesti jälgime huviga, on, on täna Singapur, ehk siis kuna Singapur on minemas nagu ja noh, tema, nemad jätavad nii-öelda kiibikaardi vahele, ehk siis nemad liiguvad otse biomeetria peale. Et me jälgime seda, mis seal nagu toimub ja, ja kui nende nagu investeeringuid ja lahendused nagu ennast õigustavad, siis me mõtleme nagu ka uue roadmap'i välja nagu meie, meie nii-öelda noh, nii-öelda kaardile ja, ja, ja, ja üldse autentimise autoriseerimisega kirjutatud lahendustele, ehk siis et me tahaks, ma tahtsingi öelda, et, et kokkuvõttes, mis on täna nagu nii MKM-i kui riigi infosüsteemide amet, nagu eesmärk, et ei ole see, et me istuksime nagu, me peame igal juhul kasutama ID-kaarti või me oleme kinni nagu mingisugust nagu tehnolo Et meil huvitab ikkagi alati ainult see, et, et kuidas kaitsta seda, et, et, et et infokast on oleks turvaline ja, ja et inimene saaks kindel olla, et, et noh, keegi, keegi tema asemel nagu ei esine või, või, või, või tema identiteeti ei varasta, eks ju, et, et et see on niisugune see põhieesmärk, on ju, see noh, millise tehnoloogia abil me selle saavutame, on ju, et, et see on pigem selle järgi, et mis on nagu kõige... kõige turvalisem ja, ja, ja, ja paremini, et ta saadab ja, ja, ja, ja kasutajaks mugavam.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]