Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Restart on IT-ärisaade, kus kohtuvad ettevõtlus ja infotehnoloogia, seekord räägime saates sellisest ettevõttest nagu Cybernetica, mina olen saatejuht Hans Lõugas, minuga koos juhib saadet Henrik Roonemaa ja meil on külas Cybernetica tegevjuht või CEO, nagu öeldakse, oli veel väärt nõu, ja valdkonnajuht Dan Bogdanov, mida Dan Bogdanov lähemalt teeb, seda jõuame kindlasti saate jooksul rääkida, aga alustame sellest, et Cybernetica ei näi olevat päris tavaline IT-ettevõte. Esiteks sellepärast, kui palju küberneetika teeb koostööd ülikoolidega, teadlust, teadlastega ja teiseks see, kui olulist rolli mängib küberneetika näiteks kogu Eesti e-riigi arengus. No Oliver Väärtnu, kuidas küberneetikast on saanud selline mitte päris traditsiooniline IT-ettevõte?
Eks iga asja taga on ajalugu, et küberneetika omapärususe taga on tegelikult see, et küberneetika on välja kasvanud Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist, mis loodi tuhande üheksasaja kuuekümnendal aastal. teatud ajaloolistel põhjustel siis kuskil üheksakümnendate alguses need instituudid eraldi Teaduste Akadeemia all kaotati ära, liideti ülikoolidega, aga küberneetika, osa inimesi küberneetikas siis tahtsid tegeleda ettevõtlusega ja niimoodi loodi ettevõte. ettevõte, mis oli tegelikult väga tugeva akadeemilise kultuuriga, aga samas ikkagi tegeles nii-öelda reaalsete rakenduslike teemadega. See on meie ajalugu, see on see, kust me tuleme ja see, mis tegelikult täna meid ka defineerib, meie väga tugev nii-öelda seos teadus-arendustegevusega.
Aga see on ajaloolne juur, aga ometi te olete säilitanud selle, et te teete koostööd nii Tallinna Tehnikaülikooliga kui ka Tartu Ülikooliga, eks?
Jaa, jaa, me tegema mõlema ülikooliga väga tugevalt koostööd, ajaline juur, eks ole, et see, mis, mis kunagi alguse sai, seda on edasi kantud, seda, neid väärtusi, et me kindlasti täna ka, kui me vaatame tulevikku, siis me ütleme, et me tahame olla teadus-arendusel põhinev infotehnoloogiaettevõte, kes siis teeb laiemalt selliseid missioonikriitilisi infosüsteeme.
No see, et te olete teadusasutustega tihedalt seotud, väletab ka selles näiteks, et teil töötavad inimesed, kellel on teaduskraadid, doktorikraadid, et ma jälgisin uudiseid just äsja vist eelmise aasta lõpus, järjekordne teie töötaja kaitses doktorikraadi, on, on mul õige andmed, et...
Jaa, meil kaitses doktorikraadi härra Aleksander Lenin eelmisel aastal. Aga ka Tan, kes on siin stuudios minu kõrval, on, on tegelikult väga tugev teadlane, oma doktorikraadi küll juba päris pikka aega tagasi kaitsnud. Kaks tuhat kolmkümmend. Täna juhendab doktoreid ülikoolis, magistreid ülikoolis, andis ka loenguid kuni eelmise aasta lõpuni. Koordineerib erinevaid teadusprojekte, nii et jah, teadus on meil tegelikult väga tugeval kohal firmas.
See ongi niimoodi juhtunud, et me tegelikult võtame mingisuguse asja, mis on võib-olla algselt akadeemiline, aga sellel on potentsiaal saada millekski rakenduslikuks, et ta saab inimesi aidata kuidagi. Ja niimoodi me olemegi toonud teadusest päris maailma päris mitmed erinevad varem nagu võimatuks peetud asjad, nagu internetivalimised, eks ole, me oleme seotud olnud ID-kaardi tekke, digitaalallkirja tekkega, et kõik need teemad on olnud algselt ju akadeemilised, aga Meie siis teadlaste ja inseneride koostöös on õnnestunud nad päris maailma ellu tuua.
Aga selgitage, kuidas on ühel ikkagi äriühingul, ettevõttel võimalik põhjendada seda, et, et me ei tegele iga päev üheksakümmend viieni sellega, et siis otseselt oma näiteks kliente teenindada, vaid saate lubada seda, et teie töötajad on teadlased, kes tegelevad hoopis ütleme selliste rahaliselt või abstraktsemate eesmärkide täitmisega?
Nagu ma ütlesin, see on kultuuri küsimus ja perspektiivi küsimus, eks ole, et kui, kui pikalt me vaatame mingisuguste äriprojektide tulemuslikkust, et. Me vaatame neid teadusprojekte, mis meil küberneetikas käivad oluliselt pikema ajahorisondiga, millal nad peaksid meile ärilist, ärilist tulu tooma. Muidugi, me peame vaatama tegelikult firmas ka seda, et meil on need. Nii-öelda ärilised suunad, mis, mis meile sisse toovad, mis tegelikult saavad seda teadust toetada. Ja tegelikult noh, mis on hästi oluline ja mis, mis meie, mis on üks meie konkurentsieelistest, on see, et kui me võtame näiteks mingisuguse tavalise tarkvara arendusprojekti sisse, siis me tegelikult üritame sinna. Leida sellise teaduse kompe, ütleme teaduse erilise mingi kompetentsi või nišši, eks ole, et millega me suudame eristuda teistest firmadest või teistest lahendustest. Mida turu peal pakutakse, et me tegelikult otsime firma sees selliseid sünergiaid, et me ei lähe täiesti tavaliste tarkvara arendus, ütleme, projektidega kaasa.
Kui ma vaatan internetist teie nii-öelda ajaloo, firma ajalugu, siis erinevalt ma arvan, et peaaegu kõigist või võib-olla tõesti kõigist Eesti nüüd IT-firmadest, teie ajalugu algab aastaga tuhat üheksasada kuuskümmend, kui siin on kirjas, Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi asutamine. Te olete siis kuidagi sealt välja kasvanud?
See on see, millest ma alg, alustasin, et me oleme sealt välja kasvanud ja tegelikult küberneetika aktsiaselts on õigusjärgne järeltulija Küberneetika instituudile, et juriidiliselt meie kanname seda, seda nii-öelda nime ja, ja keha edasi. See küberneetika instituut, mis, mis nii-öelda ülikooliga kokku läks, see, see läks ülikooliga kokku, aga meie oleme selle tuhande üheksasaja kuuekümnendal loodud,
ei ole seda veel arutanud ausalt öeldes juhatuses, et sinna on veel natuke aega, küll aga me, me tähistame Küberneetika aktsiaseltsi sünnipäeva iga aasta.
Mida nad seal kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel tegid, ma ei tea, kas see on sulle või Annile küsimus, aga...
No sellel ajal tegeleti sellega, mida tehnoloogia võimaldas teha umbes, küberneetika sellel ajal ei olnud nagu täna, nagu arvutiteadus täna, aga probleemid nagu trammi marsruutide planeerimine olid ju, kõik sellised planeerimisülesanded olid juba siis olemas. Aga
Meetodid olid natuke teistsugused, selles mõttes kindlasti meetodid olid teistsugused, aga kui vaadata ka mitmeid, ütleme näiteks ülikoolide õppejõude, siis see oli see koht, kus siis mindi selliseid asju tegema, nagu meie ütleme, täna teeme, et kui täna on selline Ärks rakendusliku silmavaatega, inimene tuleb ülikoolist, siis küberneetika on tal kindlasti üks kandidaeriv tööandja, et.
Kuuekümnendatel tegelikult noh, me siin tähistasime eelmine aasta Juku sünnipäeva, Juku arvuti sünnipäeva, see on kasvanud välja küberneetikast. Me tegelesime palju tööstuse planeerimise teemadega, eks ole, et kui palju erinevaid tehaseid, tehased. Mingisuguseid asju suudavad toota, millised on tootmisliinid, nende optimeerimine ja nii edasi. Minu teada ka tegeleti sellise asjaga nagu astronautide kõnetuvastus ja sellest nii-öelda stressisignaalide väljalugemine, et noh, kui kellelgi kosmosel hakkas, eks ole. Natuke paha või, või, või ütleme mingisugused psühholoogilised häired, et kuidas neid oleks siis võimalik nii-öelda detekteerida ja nendest aru saada. Et need on need teemad, millest, millega seal tegeleti ja. Ja, ja tol hetkel töötas seal tegelikult väga palju inimesi, ma, ma arvan, et küberneetika instituut oli ikkagi ma ei tea, kas kümme korda, aga kindlasti suurusjärk suurem kui tänane küberneetika aktsiaselts.
No aga olekski hüpata tänapäevad, natuke anda selliseid üldfakte selle kohta, kui suur küberneetika on näiteks inimeste mõttes?
Tänase päeva seisuga on meil umbes sada viisteist inimest tööl ja Meie üle-eelmise aasta käive oli circa kaheksa ja pool miljonit eurot. Selle aasta ma, või kahe tuhande viieteistkümnenda aasta ametlikke majandusnumbreid me veel välja öelda ei saa.
No aga ütleme, inimeste töötajate aru suhtes te olete Eestis ikka IT-võtete, ettevõtete seas nende selle suuremas otsas selgelt, eks?
Jah, aga me peame ka vaatama seda, et tegelikult Küberneetika Aktsiaselts tegeleb nii-öelda mitme erineva valdkonnaga, eks ole, me tegeleme teadustegevusega, me tegeleme tarkvara arendusega, ütleme missioonikriitilise tarkvara arendusega, Me tegeleme raadioside ja seiresüsteemide arendamisega ja me tegeleme navigatsioonisüsteemide arendamisega, et tegelikult meie portfoolio on väga lai. See, kui me räägime ainult nagu konkreetselt IT-st ja, ja, ja ütleme siis tark, ütleme IT-teadusest või infoturbega seonduvast teadusest, siis meie. See üksus või need kaks üksust on kokku seal umbes kaheksakümmend inimest.
Sest et nüüd pärast seda, kui Eesti taasiseseisvus, siis oli riigil mitmeid värskeid vajadusi, oli vaja lahendada nagu infosüsteemide turve, oli vaja lahendada mereturve, kõik sellised asjad, et need teemad sattusidki küberneetikasse tänu siis suhetele ja ka kompetentsile.
No enne kui me lähme, meie huvi oleks oleva infoturbe IT juurde lähemalt, siis kuidas see kaugelt vaadates tundub nagu natukene, see ajalooline põhjendus on selge, aga kuidas see kõik praegu veel koos töötab süsteemi, et navigatsioon, millest te rääkisite, navigatsioon on, ütleme siis kuulajale ära, et see ei ole. Kuidas öelda, eks liikluses enda navigatsiooni teekonna otsimine, vaid pigem mere...
Jah, navigatsiooni all me räägime meremärkidest, ütleme, poidest ja siis merenavigatsioonituledest, tuletornidest ja, ja sealsetest olevatest valguslahendustest.
Et kui suur sünergia seal nende ettevooltevahel on, et kui ta on, kas sina oma kolleegidega, kes tegid navigatsiooniga, kas te räägite sama keelt?
Ma kindlasti ei oma kõiki samu oskuseid, eks ole, aga me arutame ja kui mina käin välismaal rääkimas oma tööst ja seal on inimesi, kes huvituvad meie teistest valdkondadest, siis oma sõnumit kannan ikka edasi ja räägin sellest, kuidas me kaitseme piire ja. rannikuid Indoneesias ja kõike seda, et see on ikkagi, esindan kogu ettevõtet.
CEO-ne on see, CEO-ne tööle on see paras pähkel, eks ole, et sa räägid infoturbest, räägid turvalisest ühise arvutamisest, räägid ütleme, valgusnavigatsioonituledest, siht või. Sihttuledest näiteks, erinevatest tuletornide lahendusest või räägid raadiosidesüsteemidest, mille abil siis saavad erinevad, ütleme. mereadministratsioonid omavahel sidet pidada või räägid piiriseiresüsteemidest, kuidas, kuidas vaadata näiteks seda, et mis meie idapiiril toimub?
Tüüpiliselt ettevõtted, mis selliseid asju teevad, on paar suurusjärku suuremad.
Jah, tegelikult on ju huvitav... See, et miks te tegelete nii paljude asjadega, et kas sulle ettevõtte juhina ei ole tulnud mõnikord hommikul ärgates mõtet, et noh, keskenduks nagu millelegi, et tõesti, et need valdkonnad on ju nii erinevad, et ettevõte näebki rohkem välja natuke nagu ministeerium kui, kui üks ettevõte.
Väga hea küsimus, ikka küsin seda endalt aeg-ajalt ja ja tegelikult me teatud konsolideerimise suunas ka liigume, et küberneetika ei ole võtnud viimasel vahemärkusena, mina olen kaks aastat olnud CEO, me ei ole ka selle kahe aasta jooksul uusi suuri teemasid endale juurde võtnud, et me oleme ikkagi üritanud leida nendes valdkondades, nendes teemades, kus me sees ole, kasvu. Ja noh, ühe revolutsioonilise asja, mida me tegime kahe tuhande neljateistkümnendal aastal, oma internetihääletamise nii-öelda suuna või valdkonna, me tegelikult spinnisime küberneetikast välja, me tundsime, et me ei jõua sellega tegeleda, see nõuab tegelikult investeeringut, rahvusvahelisi sidemeid ja nii edasi ja me otsustasime selle küberneetikast, selle osa küberneetikast välja tõsta.
Väga põnev, teeme siia väikese pausi ja siis räägime küberneetikast juba edasi.
Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Restart jätkub ja tänase saate teemaks on meil ettevõtte nimega Cybernetica, kes tegeleb esmapilgul väga laia ampluaaga teemadest, alates merenavigatsioonist kuni IT-turvalisuseni. Meid huvitab eelkõige see viimane pool ja Dan Bogdanov sai tänavu sel aastal siis noore IT-teadlase preemia selle eest, et sa oled väga tugevalt panustanud sellise asja nagu Sharemind'i loomisesse. Sharemind on üks küberneetika jaoks väga oluline projekt, ma olen aru saanud, see on Täitsa uue laadne tarkvara, alustame korra ABC-st, et inimestel võiks teha, millega see sharement tegeleb?
Sharemind lahendab ühte probleemi, mis digitaalsete arvutite ehitamisel lahendamata jäi. Ehk siis andmete kopeerimine on kerge, selle kopeerimise takistamine praktiliselt võimatu. Mis tähendab seda, et, et tänapäevases maailmas, kus informatsioon, äriandmed, isikuandmed on vara, nad on kallid, nende kaitsmist nõuavad Euroopas seadused, siis me tahame luua sellist tehnoloogilist lahendust. mis võimaldaks nendest isikuandmetest ja ärisaladustest saada kätte neid, nende pealt neid uurida, analüüsida, ilma mingisuguseid privaatsuskompromisse tegemata. Ehk siis põhimõtteliselt tahame õppida midagi andmetest ilma neid nägemata.
Et nagu sa ütlesid, andmeid kopeerida on lihtne, kopeerimisi takistada, seda on raske teha. Kuidas te olete siis selle probleemi lahendanud, kuidas on võimalik hoiduda andmete kopeerimisest või seda keelata, kuigi andmeid ikka tahtsid öelda?
Klassikaline lahendus, mis infoturbes on, on krüpteerimine, see on nagu salakirjutamine, sa asendad informatsiooni millegagi, mis on siis matemaatiliselt kuidagi varjatud, et näeb välja või juhuslik nagu müra lihtsalt kaabli peale, aga tegelikkuses on võimalik krüpteerimist teha niimoodi, et selles müras on sellised mustrid, mida ei ole võimalik sealt avastada, Aga tegelikult meil on võimalik ikkagi teha arvutusi, näiteks meil on võimalik võtta krüpteeritud inf, informatsioonitabelid ja nende pealt teha statistikat, ilma siis seda krüpteeringut eemaldamata. Ehk siis võtad ühe krüpteeritud tabeli, paned ta kokku teisega, siis arvutad sealt pealt keskmised summad, mis iganes majandusnäitajaid on vaja, võib-olla mingit sellist sotsiaalteaduslikku analüüsi. Väga
hea, äkki sa saadki tuua mõne näite, et kus kohas võiks olla oluline niimoodi, et hoida andmed seal ajas, aga ikkagi samas neid töödelda või teha statistikat?
Eesti riik on selle koha pealt hästi ehitatud, et meil on andmetepõhine valitsemine üsna kaugele jõudnud, igal ministeeriumil, igal asutusel on mingisugused oma andmekogud ja nende ühist kasutamist takistab näiteks andmekaitse seadus, isikuandmete kaitse seadus. Ja selleks, kui nüüd ütleme, on vaja teha mõistlikke analüüse või uuringuid selliste andmete pealt, mis on üle riigi laiali, siis alati nende kokkupanek ei olegi võimalik, et võiks ju öelda, et, et peaminister tõuseb üles ja tahab, et no nüüd paneme siin, võtame maksuandmed ja paneme meditsiiniandmetega kokku ja uurime välja, kuidas nende arstide palkadega tegelikult on, eks ole, aga see ei ole nii triviaalne teha, selles mõttes, et sellist analüüsi Tuleb nagu kas pikalt ette tellida, rasked kooskõlastused või siis peab seda tegema maksuamet, kes muidu maksuandmeid üldse välja ei anna, täiesti põhjusega, eks ole, seal on lisaks isikuandmete kaitsele on ka maksusaladuse kaitse. Ja üks kasutajatest ongi siis sellised riik, noh, riik näiteks või suured konsortsiumid, kellel on siis palju andmebaase, mida, mille kokkupanemisest tuleks kasu. Rakendustena olemegi teinud siis nii. Uuringuid riigi andmete peal, aga oleme vaat, vaadanud ka erasektorit, et aruandlust, finantsaruandlust teha niimoodi, et ettevõtted saavad näidata oma majandusnäitajaid, mille kohalt pannakse kokku näiteks siis sektori keskmine või selline sektori tervisereport, et nagu aruanne sellest, kuidas firmadel läheb tervikuna, ilma et keegi peaks oma näitajaid täpselt andma.
See oli näide, et ettevõtted ei taha paljastada konkurentidele oma majandusnäitajaid täpselt, aga näiteks share-moodi laadse asjaga saab siis neid kokku panna ja analüüsida.
Põhimõtteliselt andmete omanikud krüpteerivad andmed ära ise, siis kas meie poolt antud tööriistadega või kui nad tahavad need ise ehitada, siis me kirjeldame, kuidas see käib. Ja need krüpteeritud andmed nad saavad siis edastada sellele share-moodi süsteemile, mis samamoodi ei ole võimeline neid ise lahti tegema. Aga ta on võimeline neist arvutama välja uusi tulemusi, mille avalikustamist siis jällegi saab kontrollida, et kõike ei saa avalikustada. Ei saa teha päringut, et palun, anna mulle nüüd terve see lähteandmebaas. Aga saab näiteks küsida küsimusi, et ma tahaksin teada, kui palju oli meeste-naiste keskmised vanused.
Kas seda nagu Eestis kasutatud tulemuslikult ka, on sul mingisuguseid näiteid või edulugusid tuua?
Absoluutselt, eelmisel aastal oli meie suur edulugu, kuidas me uurisime infotehnoloogia tudengite töökäitumist, et konkreetne küsimus oli selles, et kas IT-tudengid jätavad oma haridust pooleli, sellepärast et, et nad töötavad. Et me ei suutnud seda paraku veenvalt tõestada.
Tõsi või? Seda kõik ju teavad.
Absoluutselt, see ongi, see oligi selline omapärane, et see oli selline ettevastatud küsimus nagu, aga mis välja tuli sellest uuringust, oli see, et kui me võtsime kõik IT-tudengid, kes olid siis neljas suuremas infotu, infotehnoloogiat õpetavat, õpetavas asutuses, ja võtsime umbes sarnase suurusega kontrollrühmad, kes siis ei õpi IT-d, siis tegelikult nad õp, nad töötavad sama palju, IT-tudengid ja mitte IT-tudengid töötavad sama palju, umbes samas suurusjärgus, ilusti graafikutel tuli majanduskriis välja, kuidas see mõjus mõlemale, IT-tudengitele isegi natuke halvemini, et, et tööhõive IT-tudengites ja siis isegi vähenes kriisi ajal rohkem. Aga mis siis tuli välja, on see, et IT on lihtsalt raskem lõpetada, et IT lõpetajate protsent on lihtsalt madalam, kuigi tööhõive on suhteliselt sama. Et need on nüüd, ütleme, see ei olnud nüüd selline tugev kausaalsuse või põhjustatuse uuring, et selleks on eraldi uuringud, aga mida me saime, me saime siis näidata sellises suurandmete stiilis, me võtsime tõesti nagu kõik tudengeid, kes üldse olemas on, see ei olnud küsitlus. Me võtsimegi riigi andmetest, Haridusministeeriumist, õpingud ja Maksuametist see, et kas nad on saanud palka, ...töö eest ja saimegi selle uuringu ära tehtud, ilma selleta, et kellegi tudengi või hariduse või maksude palkade andmed oleks kusagile lekkinud.
Aga äkki see tulemus hoopis näitas, et IT-firmad on sellised kurjemad, et teiste valdkondade firmad, kui tudeng töötab, ütlevad jaa, jaa, noh, et võta rahulikult, et mine ikka, lõpeta kooli ära, aga äkki IT-firmad ütlevad, et... Ei, ei, istud oma tunnid täis.
Veel üks põnev asi, mis uurimist välja tuli, oli see, et väga päris suur osa IT-firmadest, ei, vabandust, IT-tudengitest, ei tööta firmades, mille põhiline töövaldkond on IT. Aa, okei. Mis tekitas täiendavaid küsimusi.
Absoluutselt, et tegelikult nagu IT on ju väga paljude firmade päris osa, eks ole, pangad, kõikvõimalikud vähegi suuremad ettevõtted, kus informatsiooni on rohkem, vajavad neid oskuseid, valitsus, noh, Riik, eks ole, seal on hästi palju, see on selline tugiamet, tugi, tugioskus ja selles suhtes on...
Dan, paranda mind, minu arvates oli niimoodi, et tegelikult kui me vaatasime võrdlevalt neid, neid erinevaid tudengeid, siis see osakoormuse ja täiskoormuse osakaal oli tegelikult enam-vähem sama, nii IT-ettevõtt, IT-töö nende tudengite kui ka teiste tudengite osas, ehk et ei saa öelda niimoodi, et IT-ettevõtjad suruvad inimesed nagu tudengid täiskohaga tööle ja ütlevad, et me oleme kurjemad.
Maagiliselt tuli välja ka see, et täiskohaga tudengid lõpetasid ülikooli parema tõenäosusega kui need, kes ei tööta terve aasta.
No ikkagi, kas see on laisk, see on laisk.
Ja selles, ja selles mõttes oli see täiesti noh, mitut pidi müüte murdev uuring, mis saigi võimalikuks siis tänu sellele, et me saime vaadata kogu andmestikku kõiki võimalikke kirjaideta, et...
Ja seda ei oleks siis nii-öelda tavaoludest saanud teha, sellepärast et need erinevad asutused ei oleks sulle andnud oma andmebaase niimoodi kätte, jah?
Kindlasti, ja isegi mitte küberneetika ei viinud seda läbi, vaid me tegime siis koostööd konkreetsete majandus- sotsiaalteadlastega, kes on selliseid meetodeid varemgi teinud ja nemad tegid paralleelselt läbi ka siis selliste tänaste privaatsuslahendustega variandi, kus siis lisatakse müra või jäetakse välja vähe sellised huvitavamad tudengid, keda võiks kaudselt tuvastada. Mingite kirjate põhjal ja seal me nägime kõigepealt seda, et kõik, kes olid vähekenegi erilisemad, jäid välja andmestikust. Ja selle tulemusena uuringu kvaliteet kannatas, kui me pärast nägime nagu täistulemusi, siis me nägime, et. Niimoodi anonümiseerides või informatsiooni ära visates, et kartes, et see lekib, et niimoodi kaotatakse ka päris palju täpsust uuringutest. Mis,
mis on võib-olla veel oluline, on see, et kui me seda uuringust tegema hakkasime, siis me küsisime Andmekaitse Inspektsioonilt, et kui me Sharemindiga neid andmeid töötleme, seal peal teeme päringuid, et kas me siis töötame ütleme, konfidentsiaalsed isikuandmed, või kas me töötleme isikuandmeid? Ja Andmekaitse Inspektsioon vaatas peale.
Kas nad said aru, mis on Sharemind? Selle peale läks
natuke. Paar ütleme, niisugust tõsist workshopi neile, tuli läbi lugeda mõned artiklid ja nii edasi, aga põhimõtteliselt nemad jõudsid järeldusele, et kui Sharemindiga andmeid või kui Sharemindiga tehakse päringuid konfidentsiaalsete andmete pealt, siis tegelikult konfidentsiaalsed andmed ei töödelda.
Kui nüüd siis kõik, kõiki protseduure ja asju korrektselt järgitakse ja kõik nagu meetmed on rakendatud. Kas
sellest Germanist võiks välja kujundada sellise riigivalitsemise masina või et Taavi Rõivas läheb hommikul tööle ja tipib masinasse sisse, küsimuse X, masin mõtleb natuke, Võrdleb andmebaase ja annab mingi kõveravastuseks.
Mul on hea meel, et, et ka sina oled selle mõtte peale tulnud, sest see on midagi.
See ei ole vist väga raske tulla selle...
Ei, see, ei noh, alguses me kohe, see, see ei olnud esimene idee, mille peale me tulime, alguses me vaatasime natuke teistsuguseid lahendusi, aga siin tuleb vaadata seda, et German on oma loomult hajus, ta võtab, ta hajutab vastutust laiali, ei ole sellist ühte keskset osapoolt. Mis kontrolliks kõike ja nagu loomulikus keskkonnas selline riigid, kus on palju erinevaid andmekogusid, on väga loomulik keskkond selle jaoks. Sellel aastal on siis juba vähem kui kahe nädala pärast, kaitseb doktoritöö Riivo Talviste Tartu Ülikoolis, kes täpselt seda visiooni oma doktoritööst ka lahkab, et kas Sharemind saaks olla Eesti riigi infosüsteemi ja X-tee osa, ning. sellesama näidatud uuringu põhjal siis demonstreeribki, et võib-olla võiks.
Sharemind parema riigi valitsemise
või et noh, sul hakkab vähemasti tekkima mingi enam-vähem numbriline arusaam sellest ju, et pidevalt, et mis nagu riigis toimub, eks ole.
Jah, juhul, kui sul on algandmed olemas. Jah, aga
selles mõttes on see väga mõistlik kaasaline viis, et mitte enam toetada ütleme siis juba aastakümnete sotsioloogilise põhimeetodit küsitlus, mis ikkagi võtab väikse valimi, on ju, mõne probleemi lahendamisega, siis küsib inimestelt siis, meil on ju arvutid ja andmed, et noh, paneme need tööle.
Küsitlus või siis andmete anonümiseerimine, mille, mida just Dan tegelikult rääkis, mis on väga, väga pikk protsess, võtab väga kaua aega, eks ole, ja tegelikult elimineerib ka need, ütleme, outlayerid või ma ei tea, mis see... Signa,
signaali jääb vähemaks, nagu era, erindi, noh, ütleme, erakordsed lumehelbekesed, nagu mõned on IT-õppes ja olnud seal mõned rohkemad aastad natuke teistsuguse demograafiaga, et nemad jäävad nagu välja pärast ja neid siis me ei näeks, ütleme.
Kas Sharemind on kuidagi tüüpiline selle kohta, kuidas küberneetika töötab ja teeb, et ei olnud ju nii, et tuli üks klient ukse, ta ütles, et palun, progege meile valmis Sharemind, jah, siis me tahame kasutada, vaid see kasvas ikkagi teie teaduse tegemusest?
Ma arvan, et Sharemind on väga eriline, et tuli üks härra kunagi küberneetikasse, nimeks juhtus tal olema härra Dan Bogdanov ja ütles, et ta tahab tegeleda turvalise ühisarvutamisega ja, ja siis tolleaegne küberneetika juht Monika Oit ütles, et jaa, palun, tule ja tegele meil sellega ja niimoodi, ta on esimesed. Eks ta kohe ise räägib pikemalt, aastakese nokitses vaikselt kuskil diivani ääre peal, kirjutas koodi ja, ja mõtles, et et küll sellest asjast kunagi asja
Täna on muidugi Sharemind meil läinud, Sharendi valdkond või, või see tiim, mida, mida ta on, juhib küberneetikas päris suureks. Ja, ja, ja võtab endale järjest rohkem selliseid noh, nagu me rääkisime, reaal, reaalelulisi probleeme lahendada, järjest rohkem me räägime juba kommertsklientidega reaalsetest rakendustest.
Et tõesti, kui alguses oli see nagu puhas teadusprojekt, et vaatame, et meil on natuke tükk ilusat matemaatikat, siis mida rohkem selle matemaatika kallal haamrit alasi vastu andsime, seda rohkem see asi nagu... Nägi välja nagu miski, mis võiks praktikas töötada ja tõsi on, selleks läks päris palju ressurssi ja siinpool tuleb tõesti tänada seda, et Cybernetical on selline kultuur, et võib-olla mõni puhtalt kasumile orienteeritud kontor oleks selle tegevuse kinni pannud juba mõned aastad varem, aga jah. Täna ei ole Sharepoint enam puhtalt teadusprojekt, täna me vaatleme seda kui äriliselt arenevat valdkonda pärast doktorikraadi kaitsmist, mina olen, ütleme nagu siiski spetsialiseerunud müügile ja äriarendusele, klientide leidmisele, klientide valdkondade leidmisele ja see on ka see, millega ma igapäevaselt täna tegelen, et kirjutan pakkumisi ja püüan vaata aidata rohkemaid inimesi sellega.
Väga hea, teeme siia väikse pausi ja siis räägime juba edasi.
Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
IT-ärisaade Restart läheb edasi ja meie tänane saate teema on Cybernetica, me rääkisime just sellest, kuidas on Sharemindist saanud see, mis ta on. Kas Sharemindist on nüüd, võib öelda, et see on tegelikult valmis kommertustoode, mida te pakute siis riikidele, ettevõtetele üle kogu maailma?
tootestamine on üks kõva väljakutse, sellepärast et see eeldab rohkem, vald, see eeldab natukene seda, et me paneme kirja, mis valdkond see on. Päris niimoodi karbist välja ta kohe ei tule ja ise tööle ei hakka, seda tuleb natuke kohendada vastavalt sellele, mis on see, mida temaga teha vajad.
Mitu riiki täna maailmas on, kes suudaksid seda Sharendi kasutusele võtta?
See arv on, ma arvan, juba täna päris suur, tehniliselt võimekaid riike ja ettevõtteid on järjest rohkem. Ka eelmise aasta lõpus, vastavalt siis meie edulugudele ja selle maailmas kajastusele, siis tekkis päris palju uusi huvilisi, nii riikide kui firmade näol, kes on hakanud nüüd tulema küsima meile, meie käest, et rääkige meile täpsemalt, mida te teha suudate. Sellepärast, et nüüd ütleme, selle, nende muudatustega, mis on toimunud Euroopa-Ameerika vahelistes lepingutes, kus safe harbour tühistati, et andmete liikumine Euroopa-Ameerika vahel on küsimärk, eks siis mitmel pool uus seadus on, uus regulatsioon on Euroopas tulemas andmekaitse kohta ja et see teema on natukene olulisemaks muutumas ja seoses sellega on, küsitakse meilt järjest rohkem, et miks, miks te nagu, mida te saaksite teha ja Kui palju te saaksite teha, et noh, kui vaadata näiteks see praegune teema, mis Apple'iga üleval on, siis mitmed firmad juba kasutavad privaatsust ja andmekaitset müügiargumendina, nad tahavad turul eristada ennast ja nad otsivad võimalust, et kas meie saaksime aidata neil eristuda.
No ma, ma näen siin selget tagasihoidlikkust, kui sa ütled, et see on natukene oluline, oleks muutumas, sest ikka või, näedake inimest, kes mulle ütleb, et see andmekaitse ja privaatsus enam ei ole oluline, siis, siis ma olen üllatanud. Et võib näha selget väga tugevat tuleviku sellele, aga Cybernetica, kas meil on meil võime minna edasi järgmise teema juurde?
Võime minna, ma lihtsalt tahtsin tegelikult öelda, et on nii tagasihoidlikkuse kinnitamiseks seda, et et jah, peale seda eelmise aasta sellist märgatavat PR-kampaaniat, mida me tegime Sharemindile ja rääkisime erinevatest nii-öelda case'idest või use case'idest, mis me, mis me läbi viisime, Meie juurde ikkagi tulid väga paljud rahvusvahelised korporatsioonid, suured, nimesid nimetama ei hakka hetkel, ja ka riigid, kes ütlevad, et jah, andmete kaitse on probleem, privaatsete andmete töötlemine, me tahame seda teha.
Aga otsuseid on vaja teha, andmete põhiseid otsuseid on vaja teha ja just sellistes valdkondades, mis on rahaliselt väga kõvasti seotud, nagu mingid sellised pettuste vältimine riigistruktuurides, sotsiaaltoetused, pensionid, maksupettused, kõik need teemad, et see on, mis on hingel paljudel.
Siis me järgmine aasta räägime juba väga, väga teistsugust juttu teile.
Mis, mille poolest teistsugust?
Edulugudest, ma arvan, et meil sellel aastal tulevad paar väga põnevat... See
müügitsik, müügitsikene ilmselt on päris pikk, eks ole, sellest hetkest, kui sa kellelegi kirjutad, kuni sa sealt raha kätte saad, võib minna aasta või mitu.
Oo jaa, oo jaa, et kõvasti lugemist tuleb kliendil teha, paar workshop-i, Dan peab kohale lendama, selgitama, mis asi see on, siis tuleb hakata koos kliendiga tegelikult nii-öelda seda lahendust visioneerima. Siis ütleme, juurutus, kolm-neli kuud, pool aastat ja siis on meil süsteem pistil.
No neid teemasid, mida ma tahaks veel mainida ära, küberneetika seos, on väga palju, meil on vaja paar saadet veel samasugust siia otsa, aga, aga püüame mõnda neist ette võtta. No X-tee uus versioon valmis küberneetikas, X-tee, mis on Eesti e-riigi tugi, on ju, aga ma panen siia punkti, mitte küsimärgi, siis. küberneetika rahvusvaheline koostöö, on neid viinud kokku ka näiteks USA kaitseuuringute agentuuriga Tarpa ja kui ma nüüd õigesti aru saan, siis on teil uus projekt alanud või algamas nendega?
Alanud. Juba jah, tööd käib, oleme esimesed koos, kohtumised teinud, Ehitatakse palju põnevaid, põnevaid süsteeme, eesmärk ongi siis võtta ja uurida, mida on tegelikult võimalik privaatsuse jaoks ära teha, et kuidas anda andmete omanikule, olgu ta isik või ettevõte, siis see kindlustunne, et ta võib sellest digitaalses majanduses kaasa lüüa, et ta tohib oma andmeid anda, et neid tõesti ei saa tema vastu väär kasutada, et see ongi selle projekti peamine eesmärk.
Mis on selle DARPA defents?
siis arenenud teadus- ja uurimistöö agentuur, mis on nende motivatsioon seda uurida, kuidas anda inimestele privaatsustööriistat?
No see on ikka päris huvitav tõesti, et kaitseuuringutes hakati tegelema privaatsusega meiegi jaoks, see oli üllatus, need alustehnoloogiad, mis seal on, on ütleme, Mis on siis mitme, mitmeotstarbelised, need sobivad nii tsiviil- kui kaitsesektorisse, on üks asi. Et teine teema on see, et motivatsioon, mida nad ise kirjutasid, oligi täpselt see, et tugevdada majandust, et see on tegemist sellise nagu ütleme, kaudse kaitsega, et sa tagad seda, et majanduses ei toimu mingisuguseid šokke, sellepärast et näiteks toimub meeletu minema jooksmine Ameerika tehnoloogiatest. Et ühelt poolt Ameerika nagu murraks neid krüpteeritud tehnoloogiaid, teiselt poolt arendab neid, et see on selline omapärane vastuolu selle suure riigi sees, aga noh.
Kui minna tagasi Tarpa ajalukku, siis Tarpa loodi selleks, et Ameerikal ei oleks üllatusi, strateegilisi üllatusi. Tarpa loodi peale seda, kui venelased lennutasid Sputniku ülesse ja Ameerika president luges sellest ajalehest ja vaatas, et. Vau, et me oleme vist natukene siin maha jäänud teistest, vist otsustas, et mul on vaja sellist strateegilist uuringute keskust, mis tegeleb, millel on väga tugev mandaat, vaadata, mis maailmas toimub tehnoloogias, neid tehnoloogiaid tegelikult kokku osta või edasi arendada niimoodi, et meil ei tuleks üllatusi. Ja see ongi nende mandaat, nende eelarve on kuskil kolm miljardit. USA dollarit, mis on siis umbes kas sada korda suurem kui Eesti teadus-arendustegevuse eelarve kogu riigil, Ja, ja, ja nad põhimõtteliselt siis investeerivad olulistesse läbimurdetehnoloogiatesse või siis ostavad neid tehnoloogiaid maailmast kokku ja toovad need Ameerikasse.
Mida küberneetika selles DARPA projektis tehes saavutab, kas teil tuleb mingi konkreetne tarkvara aluspõhimõte, kas teie inimesed saavad targemaks, mis selle tulemus teie jaoks on?
Konkreetses uues programmis meie tegeleme sellise huvitava asjaga nagu infosüsteemide äriprotsesside analüüs, ehk siis me tahame õpetada tegelikult. Analüütikuid, ärianalüütikuid, süsteemide arhitekte sellest, et kuidas tegelikult informatsioon lekib. Näidata neile konkreetselt tööriistaga välja, kui sa ehitad sellise süsteemi ja paned siit salajased andmed sisse ja andmed voolavad niimoodi, siis nad lekivad nendele, nendele ja nendele ja nendele osapoolt. Ja seda ilusti visuaalselt välja tuua nagu modelleerimistööriistade abil, seepärast, et kui me teeme oma tööd, siis päris raske on aeg-ajalt selgitada, aga, aga mul ei ole ju probleeme, ütlevad inimesed, midagi ju ei juhtu, aga siis me püüamegi nüüd ehitada konkreetse asja, mille abil saab õpetada inimesi paremini, et kui me läheme neile ehitama midagi, me saame näidata, et kui me nüüd paneme selle tehnoloogi siia juurde, siis see leke väheneb näiteks ja nii edasi, et sellist sünteesi ka.
Huvitav, kas see teie süsteema oleks näiteks Snowdeni lekke ette näinud
Selles suhtes on organisatsiooni siselekete vastu, me püüame nagu, püüame neid ka analüüsida, aga paratamatult seal lähevad need tehnoloogilised vastumeetmed juba väga kalliks.
See DARPA programm, kus me täna oleme, on viieaastane programm, me oleme seal askeldanud. Et, et me oleme tegelikult väga algusfaasides, aga me näeme, et tegelikult see tarkvara ja teadmus, mis, mis seal luuakse, et sealt on tegelikult potentsiaal ka mingi uus toode või, või teenus välja töötada. Aga elame-näeme, kõik need DARPA, kõik teemad, millega DARPA tegeleb, nad ütlevad, et selle nii-öelda horisont on viis kuni kümme aastat pluss. Et nemad vaatavad seda perspektiivi. Mis veel puudutab DARPAt siis või seda projekti siis, jah, meie inimestel on võimalus töötada maailma absoluutsete tippudega. Et selles DARPA programmis on... kõik sellised tippülikoolid meiega ühise laua taga. Ja teiseks, referents, mille küberneetika sealt saab, kas või erinevatel rahvusvahelistel hangetel osalemistes või teadus-arendusprojektis osalemistel, see on noh, ma, ma võib-olla, võib-olla jah, Tagasihoidlikult ütlen, et ilmselt on see üks maailma kõige paremaid referentse.
Andge üks väike detail, et sellest koostööd aru saada, kas te, inimesed lendavad teise poole ookeani või toimub see kaugtöö vormis või, või kuidas see käib?
Me töötame siin, me käime vähemalt kaks korda aastas tööd tutvustamas ja siis teiste rühmadega informatsiooni vahetamas, regulaarsed telefonikonverentsid ja ka tehnilised kohtumised, et reisimist on päris palju.
No meil on paar minutit aega veel jäänud, ikkagi küberneetika teeb veel koostööd, mitte veel, vaid nüüd teeb koostööd ka näiteks Euroopa tasandil, ma saan aru, et küberneetika kuulub sellisesse gruppi, mida võiks siis kutsuda nagu Euroopa küberjulgeoleku tööstuse selliseks eliidiks.
Ja me, Euroopa Komisjon kutsus kokku, ütleme Euroopa Komisjoni digitaalse teenuste volinik, härra Günter Otsinger kutsus kokku ühe niisuguse nõudva, nõuandva kogu, kes siis annaks talle nõu. Milline võiks olla siis Euroopa küberjulgeoleku tööstuspoliitika ja meil oli väga hea meel, et, et meid väikse, ainsamist väikse ettevõttena sellisesse väga prestiižsesse punti kutsuti, kus on siis, mida veab siis, või veavad Airbus, Thales, Ericsson, Atos,
FSecure, ma loen veel ka, väga prestiižne seltskond ja see ei ole mingi suur saali teie šahvast, vaid väike laud, mille taga siis ta istuta.
Jaa, nii oli jah, ja, ja tegelikult selle, see töögrupp sai esimese osa enda tööst valmis, me presenteerisime jaanuaris siis Oettingerile esimesi nii-öelda soovitusi selle tööstuspoliitika osas, nüüd me lähme edasi selle protsessiga, ja hakkame töötama siis välja nii-öelda konkreetseid poliitikameetmeid ja, ja kogu selle teema point on siis selles, et kuidas Euroopa küberjulgeoleku tööstus oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisem. Kuidas, kuidas ta oleks maailmas rohkem läbiläägivõimelisem, kuidas saaks niimoodi Niimoodi, et neid firmasid, ütleme siis teiste ette, teiste riikide poolt ära ei ostetaks. Et kuidas neid hoida Euroopas, kuidas nende konkurentsivõimet kasutada?
Nii et võime öelda, et Eesti räägib siin kaasa sellest, kuidas meie kontinendi küberjoolgeolekut kogu laial tasemel siis teha konkurentsivõimet.
Ettevõtluse poole pealt kindlasti, jah.
Sellega on ainult rõõm lõpetada ja kuulajatele võib öelda, et kindlasti kuuleme küberneetikast veel ja veel lähiajal, kuna tegu on lihtsalt ühe põneva ja olulise ettevõttega, aga selline oli tänane Restart ja kuulmiseni juba nädala aja pärast.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]