Restart on IT-ärisaade, kus kohtuvad ettevõtlus ja infotehnoloogia, seekord räägime saates sellisest ettevõttest nagu Cybernetica, mina olen saatejuht Hans Lõugas, minuga koos juhib saadet Henrik Roonemaa ja meil on külas Cybernetica tegevjuht või CEO, nagu öeldakse, oli veel väärt nõu, ja valdkonnajuht Dan Bogdanov, mida Dan Bogdanov lähemalt teeb, seda jõuame kindlasti saate jooksul rääkida, aga alustame sellest, et Cybernetica ei näi olevat päris tavaline IT-ettevõte. Esiteks sellepärast, kui palju küberneetika teeb koostööd ülikoolidega, teadlust, teadlastega ja teiseks see, kui olulist rolli mängib küberneetika näiteks kogu Eesti e-riigi arengus. No Oliver Väärtnu, kuidas küberneetikast on saanud selline mitte päris traditsiooniline IT-ettevõte?
Sest et nüüd pärast seda, kui Eesti taasiseseisvus, siis oli riigil mitmeid värskeid vajadusi, oli vaja lahendada nagu infosüsteemide turve, oli vaja lahendada mereturve, kõik sellised asjad, et need teemad sattusidki küberneetikasse tänu siis suhetele ja ka kompetentsile.
Eesti riik on selle koha pealt hästi ehitatud, et meil on andmetepõhine valitsemine üsna kaugele jõudnud, igal ministeeriumil, igal asutusel on mingisugused oma andmekogud ja nende ühist kasutamist takistab näiteks andmekaitse seadus, isikuandmete kaitse seadus. Ja selleks, kui nüüd ütleme, on vaja teha mõistlikke analüüse või uuringuid selliste andmete pealt, mis on üle riigi laiali, siis alati nende kokkupanek ei olegi võimalik, et võiks ju öelda, et, et peaminister tõuseb üles ja tahab, et no nüüd paneme siin, võtame maksuandmed ja paneme meditsiiniandmetega kokku ja uurime välja, kuidas nende arstide palkadega tegelikult on, eks ole, aga see ei ole nii triviaalne teha, selles mõttes, et sellist analüüsi Tuleb nagu kas pikalt ette tellida, rasked kooskõlastused või siis peab seda tegema maksuamet, kes muidu maksuandmeid üldse välja ei anna, täiesti põhjusega, eks ole, seal on lisaks isikuandmete kaitsele on ka maksusaladuse kaitse. Ja üks kasutajatest ongi siis sellised riik, noh, riik näiteks või suured konsortsiumid, kellel on siis palju andmebaase, mida, mille kokkupanemisest tuleks kasu. Rakendustena olemegi teinud siis nii. Uuringuid riigi andmete peal, aga oleme vaat, vaadanud ka erasektorit, et aruandlust, finantsaruandlust teha niimoodi, et ettevõtted saavad näidata oma majandusnäitajaid, mille kohalt pannakse kokku näiteks siis sektori keskmine või selline sektori tervisereport, et nagu aruanne sellest, kuidas firmadel läheb tervikuna, ilma et keegi peaks oma näitajaid täpselt andma.
Absoluutselt, see ongi, see oligi selline omapärane, et see oli selline ettevastatud küsimus nagu, aga mis välja tuli sellest uuringust, oli see, et kui me võtsime kõik IT-tudengid, kes olid siis neljas suuremas infotu, infotehnoloogiat õpetavat, õpetavas asutuses, ja võtsime umbes sarnase suurusega kontrollrühmad, kes siis ei õpi IT-d, siis tegelikult nad õp, nad töötavad sama palju, IT-tudengid ja mitte IT-tudengid töötavad sama palju, umbes samas suurusjärgus, ilusti graafikutel tuli majanduskriis välja, kuidas see mõjus mõlemale, IT-tudengitele isegi natuke halvemini, et, et tööhõive IT-tudengites ja siis isegi vähenes kriisi ajal rohkem. Aga mis siis tuli välja, on see, et IT on lihtsalt raskem lõpetada, et IT lõpetajate protsent on lihtsalt madalam, kuigi tööhõive on suhteliselt sama. Et need on nüüd, ütleme, see ei olnud nüüd selline tugev kausaalsuse või põhjustatuse uuring, et selleks on eraldi uuringud, aga mida me saime, me saime siis näidata sellises suurandmete stiilis, me võtsime tõesti nagu kõik tudengeid, kes üldse olemas on, see ei olnud küsitlus. Me võtsimegi riigi andmetest, Haridusministeeriumist, õpingud ja Maksuametist see, et kas nad on saanud palka, ...töö eest ja saimegi selle uuringu ära tehtud, ilma selleta, et kellegi tudengi või hariduse või maksude palkade andmed oleks kusagile lekkinud.
sellest Germanist võiks välja kujundada sellise riigivalitsemise masina või et Taavi Rõivas läheb hommikul tööle ja tipib masinasse sisse, küsimuse X, masin mõtleb natuke, Võrdleb andmebaase ja annab mingi kõveravastuseks.
Ei, see, ei noh, alguses me kohe, see, see ei olnud esimene idee, mille peale me tulime, alguses me vaatasime natuke teistsuguseid lahendusi, aga siin tuleb vaadata seda, et German on oma loomult hajus, ta võtab, ta hajutab vastutust laiali, ei ole sellist ühte keskset osapoolt. Mis kontrolliks kõike ja nagu loomulikus keskkonnas selline riigid, kus on palju erinevaid andmekogusid, on väga loomulik keskkond selle jaoks. Sellel aastal on siis juba vähem kui kahe nädala pärast, kaitseb doktoritöö Riivo Talviste Tartu Ülikoolis, kes täpselt seda visiooni oma doktoritööst ka lahkab, et kas Sharemind saaks olla Eesti riigi infosüsteemi ja X-tee osa, ning. sellesama näidatud uuringu põhjal siis demonstreeribki, et võib-olla võiks.
Sharemind parema riigi valitsemise
Võime minna, ma lihtsalt tahtsin tegelikult öelda, et on nii tagasihoidlikkuse kinnitamiseks seda, et et jah, peale seda eelmise aasta sellist märgatavat PR-kampaaniat, mida me tegime Sharemindile ja rääkisime erinevatest nii-öelda case'idest või use case'idest, mis me, mis me läbi viisime, Meie juurde ikkagi tulid väga paljud rahvusvahelised korporatsioonid, suured, nimesid nimetama ei hakka hetkel, ja ka riigid, kes ütlevad, et jah, andmete kaitse on probleem, privaatsete andmete töötlemine, me tahame seda teha.
No neid teemasid, mida ma tahaks veel mainida ära, küberneetika seos, on väga palju, meil on vaja paar saadet veel samasugust siia otsa, aga, aga püüame mõnda neist ette võtta. No X-tee uus versioon valmis küberneetikas, X-tee, mis on Eesti e-riigi tugi, on ju, aga ma panen siia punkti, mitte küsimärgi, siis. küberneetika rahvusvaheline koostöö, on neid viinud kokku ka näiteks USA kaitseuuringute agentuuriga Tarpa ja kui ma nüüd õigesti aru saan, siis on teil uus projekt alanud või algamas nendega?
No see on ikka päris huvitav tõesti, et kaitseuuringutes hakati tegelema privaatsusega meiegi jaoks, see oli üllatus, need alustehnoloogiad, mis seal on, on ütleme, Mis on siis mitme, mitmeotstarbelised, need sobivad nii tsiviil- kui kaitsesektorisse, on üks asi. Et teine teema on see, et motivatsioon, mida nad ise kirjutasid, oligi täpselt see, et tugevdada majandust, et see on tegemist sellise nagu ütleme, kaudse kaitsega, et sa tagad seda, et majanduses ei toimu mingisuguseid šokke, sellepärast et näiteks toimub meeletu minema jooksmine Ameerika tehnoloogiatest. Et ühelt poolt Ameerika nagu murraks neid krüpteeritud tehnoloogiaid, teiselt poolt arendab neid, et see on selline omapärane vastuolu selle suure riigi sees, aga noh.
Kui minna tagasi Tarpa ajalukku, siis Tarpa loodi selleks, et Ameerikal ei oleks üllatusi, strateegilisi üllatusi. Tarpa loodi peale seda, kui venelased lennutasid Sputniku ülesse ja Ameerika president luges sellest ajalehest ja vaatas, et. Vau, et me oleme vist natukene siin maha jäänud teistest, vist otsustas, et mul on vaja sellist strateegilist uuringute keskust, mis tegeleb, millel on väga tugev mandaat, vaadata, mis maailmas toimub tehnoloogias, neid tehnoloogiaid tegelikult kokku osta või edasi arendada niimoodi, et meil ei tuleks üllatusi. Ja see ongi nende mandaat, nende eelarve on kuskil kolm miljardit. USA dollarit, mis on siis umbes kas sada korda suurem kui Eesti teadus-arendustegevuse eelarve kogu riigil, Ja, ja, ja nad põhimõtteliselt siis investeerivad olulistesse läbimurdetehnoloogiatesse või siis ostavad neid tehnoloogiaid maailmast kokku ja toovad need Ameerikasse.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]