AI_pealkiri: Seth Lackman ja Tiit Tammiste: millal jõuab 5G Eestisse ja mida see tööstusele tähendab

Tere, ilusat teise aprilli pärastlõunat kõigile Restardi saate kuulajatele, Restart on siis see saade, kus me lahkame Eesti IT äri, Eesti IT-sektorit, Eesti IT ettevõtteid ning uusi tehnoloogiaid. Täna on saatejuht Hendrik Runemaa ja mul on külas kaks inimest, Telia, Eesti tehnoloogia direktor Tiit Tammiste, tere. Tere. Ja Ericssoni Eesti juht Set Lackman, tere. Tere, tere. Tiit on meie saates varem käinud ja korduvalt, ka Seti on hea meel esimest korda tervitada, meil on Telia ja Ericsson täna siis saates, sellepärast et me võtame jutuks ühe teema, millest on tegelikult ju viimastel kuudel päris palju räägitud, selle nimi on 5G, aga, aga samas, see on üks selline veider teema, millest on räägitud ja räägitud, aga, ega keegi midagi ei tea, ja... Ja noh, et millal ta tuleb, mis asi see on, kuidas ta tööle hakkab, mida me temaga tegema hakkame. Kõik nagu ootavad ja me tahaksime täna natuke rohkem selgust tuua, kui viimastel kuudel on, on toodud. Ja noh, põhjus, esimene põhjus on see, et aeg on edasi läinud ja kõik need arendajad. kes selle tehnoloogia arendamisega tegelevad, on vahepeal jõudnud tööd teha ja teiseks vahepeal oli suur Barcelona mobiilimess, kus, kus ka 5G oli üks, üks suurtest teemadest, mida seal lahati, nüüd me vaatame, kas nende viimaste kuudega on see 5G teema kuhugi liikunud või kas me saame täna selle kohta rohkem midagi öelda, kui me seni oleme öelnud, nii et selline saade on tulemas? Aga hakkame siis võib-olla selle, seda, seda viiskümmend nagu närima kusagilt, et kas endiselt on teada, kunas ta tuleb Eestisse, see oli vist kaks tuhat kaheksateist?

Me oleme lubanud, et, et kaks tuhat kaheksateist me teeme esimese võrgu Eestisse, me teeme samal ajal, Telia Sonera teeb koos Ericssoniga võrguga, avab ka Stockholmis, Me ise loodame ja arvame, et me oleme umbes kaks aastat sellistest massarendustest ees, see põhjus, miks me ees oleme, on hästi palju ka see, et et 5G on esimene tehnoloogia, kus ei tehta tehnoloogiat tehnoloogia pärast, vaid on, on tõesti, proovitakse. klientide vajadused, klientide mured kokku võtta ja, ja, ja sinna peale tehnoloogilisi lahendusi esi, ehitada. Ja sel juhul me anname ka oma klientidele umbes kaks aastat aega oma, oma arendusi ja, ja oma, oma digitaliseerimise programme ellu viia.

Ehk siis teiste sõnadega välja mõelda, mida sellega peale hakkab. Just. Ja Zeta on meil siin sellepärast, et Ericsson Eesti vähemalt seda võrku ehitab siis Teriale.

Jaa, seda testvõrku hakkame, ehitame kaks tuhat kaheksateist ja, ja muidugi koos otsime neid kasutajaloosid, et kuus seda 5G võrku võiks kasutada.

Iseenesest on ju selline naljakas olukord, et Tiit tahab müüa, see tahaks pakkuda tehnoloogiat, aga mis puudu on lülistanud, see, mida sellega peale hakata, et seda kõik alles nagu otsivad või?

Tegelikult seda ei ole puudu, me oleme selle otsimised juba, juba täie hooga käivitanud ja, ja siin on päris põnevaid projekte, on, on juba õhus. Ehk meie plaan täna on tegelikult see, et, et me sügiseks kuskil septembrikuuks leiame juba need kasutuslood, millega me kaks tuhat kaheksateist laivi läheme. Ja, ja, ja ma ütleks, päris põnevaid arenguid on juba.

No viimane kord, kui minu. Ma mäletan oma tehnoloogiaaegarjaniku karjäärist, kui oli küsimus, et mida sellega teha, ühesõnaga suurem küsimus oli 3G. Et kui tuli 3G, siis otsiti, ma mäletan sellist asja nagu killer äpp, kõik käsid ja rääkisid, mis on killer äpp, ehk et mida sellega peale hakata, ja kui 4G tuli, siis tegelikult inimestel enam seda küsimust ei olnud nii väga, et kõik olid see, see nagu nutitelefonide ja mobiilse foto ja video ja suhtluse revolutsioon oli käima läinud. Ja kõik said aru, et meil on nüüd vaja lihtsalt kiiremat 3G-d, et see, see toob meile midagi head, aga nüüd 5G puhul hakatakse uuesti otsima ikkagi, ma saan aru, seda, seda killer äppi või seda kasutuslugu?

Ma arvan, et täna on, on olukord, on, on, on muutunud, sellepärast et enamus ettevõtted otsivad oma digitaalset lugu ja, ja oma digitaalset transformatsiooni. Ja, ja see tähendab seda, et, et surve klientide poolt on, on, on täna meie suunas väga, väga hästi tunnetatav.

Mida, mis nende, mis neil viga, mis nad tahavad, mis nende tänase tehnoloogia puhul jääb pudelikaelaks?

Ma oskan öelda seda, mis, mida, mida me 5G-ga suudaks neile pakkuda. Me suudaks 5G-ga pakkuda neile kindlasti võrgus kiiremaid reaktsiooniaegasid, ehk me räägime siin ühest millisekundist kuni nupule vajutusest, kuni, kuni andur või, või robot tööle hakkab, see on kindlasti robootika, see on kindlasti iseliikuvad autod. Me räägime väga suurete andmemahtude väga kiirest ülekandmisest. Me räägime kindlasti sellistest hästi töökindlatest privaatvõrkudest, mida me oma võrgu peal nagu virtuaalselt suudame pakkuda. Ehk neid, neid kasutuskohti on, on veelgi, millele neid lugusid taha tegelikult ehitama hakata, mida täna ei saa kasutada.

Jah, see, see, et kuidas te Ericssoni poolt seda, seda vaatate, et te suudate pakkuda midagi, mida 4G tegelikult siiamaani ei ole suutnud, nagu näiteks need reaktsiooni ajad.

Jaa, me, kui me kerime ajaloos natuke tagasi, nii tekkis esimene, esimene mobiilne lairiba, nii see oli 3G-põhine. Siis võttis sellist lähenemist, et ehitasime võrgud püsti ja jäime ootama, et millal seadmed tulevad. Kui ehit, mobiilne lairiva läks kiiremaks, 4G abil või LD abil, siis oli olemas juba, ehitati võrkusid, aga see mõte oli juba olemas. Nüüd võtame natuke teise lähenemise, et see võrk ja see tehnoloogia päris valmis veel ei ole. Et standard alles luuakse kakskümmend, kakskümmend. Ja nüüd võtame koos sellise lähenemise, et me otsime neid kasutajaloosid, et mille jaoks 5G-t on vaja. Ja kui me mõtleme ka tagasi kolme ja neljaga puhul, see ehitati mobiilse, inimeste mobiilse lairiba jaoks, aga kui me räägime 5SG-st, nii eesmärgiks on ju pigem teha kuidas öelda, kaikehõlma vühendatav võrk, mis töötab nii seadmetele kui, kui protsessidele ja nii edasi. Et see on natuke teine lähenemine, et jah, et kiirused on muidugi 5SG-s ka olulised, et saab seda ja, ressurssi jagada. Paremini, aga sama tähtis on need miljonid seadmed, mis hakkavad, hakkavad võrk, võrgus suhtlema.

Ma arvan, et siin me peame kohe selle halva uudisega kõigile kuulajatele ära ütlema, minu käest on väga tihti küsitud, et. Et milline on, on see 5G pakett, mis on see kiirus ja mis on see hind? Suure tõenäosusega, 5G paketti tavalisse mobiiltelefoni kunagi ei tulegi.

Nii. Alati ei ole tulnud, kõik G-d on tulnud meile.

Jah, aga, aga see on, nagu sa ette ütles, et, et, et me tegelikult, meie, meie siht on ikkagi hästi palju ühendada andureid, roboteid, tootmisprotsesse. Et, et suure tõenäosusega see, mis hakkab olema mobiiltelefonides, on mingisugune 4G edasiarendus oma olemuselt. Long-term evolution, nagu selle 4G standardi kohta öeldakse ja nii ta sealt edasi arenebki.

See tähendab, et me lihtsalt näeme, ma ei tea, tavatarbijatena suuremaid kiiruseid, võib-olla odavamaid paketihindu, kui võrgus läheb gigabaiti edasikandmine nagu lihtsamaks?

Just, ja, ja oma telefoniekraanil hakkame ju nägema siis kõiki neid jubematuid andureid, mida, mida see 5G meile tegelikult sinna kokku toob.

Et see ei ole nagu tavakasutajagi, ta ei ole tavakasutajale

mõeldud? Suuresti küll mitte, jah.

No Mark Zuckerberg ei ole sinuga nõus, tema astus Barcelonas lavale ja ütles, et vaadake, et meie tahame siin virtuaalreaalsust arendada, aga see, juba see video maht, mida näiteks, kui sa tahad virtuaalreaalsuse videot otse üle kanda kusagilt, see on nii suur, et, et juba sellepärast on 5G täiesti elementaarne.

Sellega ma olen nõus, et, et virtuaalreaalsus on kindlasti üks üsna tõsine, tõsine kasutajalugu, küll aga on see, et, et kui ma mõtlen tavakasutaja peale, siis jah, virtuaalreaalsuses olevad, olevad mängud. mingisugused brausimised, aga, aga ma arvan, et, et niisugune tõsisem kasutusala tuleb ka kindlasti ikkagi ärirakendustes.

Kas teie härrased ei näe seda tulevikku, kui me näiteks mingit ma ei tea, Australian Open tenniseturniiri vaatame niimoodi, et istume kusagil, paneme selle kiivri, virtuaalreaalsuse kiivri pähe ja oleksime justkui seal koha peal ja see kõik tuleb üle 5G võrgu otse ja laiv?

Jaa, jaa, kindlasti näeme.

No aga siis, aga sinu võrgust ei jätku selleks juba enam, isegi sinu tulevikku, tulevasest viiskümmend võrgust ju ei jätku, kui miljon eestlast paneb selle pea, seadme pähe ja tahab üle viis G striimida, lai pidevalt.

Sellepärast me tegelikult hakkamegi seda võrku ehitama juba nüüd ja hakkame seda tegema enne, kui see standard lõpuni valmis on, et, et ka. Ka selle standardi viimistluse juures aru saada, et milleks me seda võrku tegelikult kasutama hakkame.

Juba see, kui me räägime asjast nimega näiteks haptiline tehnoloogia, kus tegelikult noh, kas kui sa mängid arvutimängu ja see, see joystick annab sulle tagasisidet, me ei saa mingi löögi või midagi, iseenesest haptiline tehnoloogia, see edasi arendus saab olema ka huvitav teema, teema, kui me räägime VSG-s, me oleme, me ütleme selle peale, et kopa juht juhib kopa. Koppajuht istub ise Tallinnas ja ka kopp on Tartus ja tema juhib seda kopp, mis Tartus on, nüüd tema saab tagasisidet selle kangi kauru, et kui ta satub kivesse ja, ja see on ju vaja tulla suud kiiresti ja tõmbada see kang tagasi, et iseenesest me väga, väga palju kasutajalukasid ka, mida isegi mängutööstuses või kasutada tööstuses.

Kas tööstus reaalselt on näidanud huvi selliste asjade vastu, mõtlen, et odav on palgata, palgata kõik koppajuhtima, kui hakata siin Tallinnas siin kangi tõmbama või ei ole või?

Tööstus on näidanud küll huvi ja, ja ennekõike see tööstus, mis, mis toimetab tingimustes, mis inimesele töötamiseks ei ole mugav. Need on kindlasti kaevandused, need on, on mingisugused keemiatööstused, mürgised keskkonnad, seal on, on see, on see väga aktuaalne teema tegelikult.

Ja, ja seetõttu ma arvan, et selle asja nagu müügiprotsess saab olema ka hoopis teistsugune või et, et kui, kui hästi tööstusettevõtted ise oskavad täna üldse ette kujutada, mida nad sellega teeks, või kui palju peab olema näiteks see Zet sinu või Tiit, sinu tööd minna kaevandusse ja öelda, et kuulge, et siin on ohtlik, pange robot, üle 5G.

Täna me käime, käime koos Ericssoniga ettevõtete juures, räägime, mis see V5G võimaldab, püüame seda rääkida võimalikult lihtsalt, nii et, et ka need ettevõtete juhid aru saaksid ja, ja proovime koos tegelikult mõelda, mida, mida see ettevõttele annaks, ehk et nii-öelda püüame koos nende äri edasi arendada.

Mis, mis su kogemus on olnud, see, et kas nad saavad aru?

See kindlasti saavad aru ja see on üks põnev osa sellest koos, et kui me mõtleme, et kaks tuhat kaheksateist peaks olema võrk püsti ja testvõrk püsti ja. Esimesed kasutajalood, nüüd on tähtis haige, et me käime koos Tiiduga ja, või käime koos Teliaga. Klientide juures ja küsime, et sellised tingimused on paika pandud. Kiirused, latentsus madal ja nii edasi, et kuidas me suudame teie protsessid efektiviseerida ära. Et see on väga oluline, aitab ju praegu keheklientide juures sada see tagasiside, sellepärast me teeme ju seda koostööd, otsime neid kasutajaloosid.

Täna on esimene reaktsioon, on tegelikult olnud selline üllatus hästi palju, et mis, et kas tõesti sellist arendust tullakse meiega koos arendama. Ja teiseks, et, et, et me üldse sellise nii-öelda pakkumisega neile välja tuleme, me aitame nende äri edasi arendama.

Aga oskad sa või? Saad sa tuua mingi tüüpilise noh, näite, ma ei taha konkreetselt teada, eks ole, et AEC ja too, aga et noh, mida, kus te olete käinud rääkimas, mis tüüpi ettevõtetes, mis, mis tüüpi uutest

võimalustest? Kindlasti logistika, kindlasti valdkond, energiavaldkond, kõik see, mis, mida, mida inglisekeelse väljendiga Smart City saab kokku, kokku võtta, on, on, on üsna põnev. Nii et, et neid, neid valdkondi on, on päris palju, ka, ka tegelikult on, on esimesed jutud tehtud Starshipiga, kes kes esialgu üllatus, et, et, et kas tõesti me nende roboti juures võiks nagu muid tehnoloogiaid kasutada.

Mis, aga mille peal nemad praegu sõidavad, 4G peal

või? Nemad sõidavad praegu 4G peal ja, ja päris suurte andmemahtude peal tegelikult.

Nii et nende jaoks kas või näiteks see reaktsiooniaeg kolmkümmend millisekundit versus üks-kaks võiks olla oluline või?

Jah, neid, need kohad, kus see oluline on, tuleb üles leida, sest see, kui, kui, kui keegi koer või, või auto talle ette satub, siis ilmselt see robot kindlasti nii kiiresti pidurdama ei pea, aga aga kindlasti on, on, on kohti just, just selle laadimist ja sealjuures, kus on vaja tegelikult.

Kas, jah?

Madal latentsus on ju iseenesest tähtis, kui me mõtleme, et kui me nüüd arvutasime peast õieti välja, nii kui auto sõidab sada kilomeetrit tunnis ja ja, ja tema saab signaali kuskile nüüd peatu või mingi avarii on ees või midagi ja latentsus on ikka kõrge, kui latentsus on sada millisekundit, minu pea järgi see tähendab umbes kolm meetrit ja keelmisaiga. Et kui me saame latentsuse kümme millisekundi peal või isegi millisekundi peal, me räägime ju siis mõnesentimeetrist, mis võib-olla ära, ära joab selle onnetuse, et Et 5G saab kindlasti olema oluline ka kasutajaloo, need kasutajad lood tulevad väga palju autotööstuses ka, kui autod üks päev hakkavad omaette sõitma ja, ja nii

edasi. Kui 5G tule juurutamise tulemusena ükski auto teisele enam tagant sisse ei sõida, siis ma arvan, me oleme ühiskonnale väga suure teene teinud.

Jah, aga see ei ole muidugi teie kätes, see 5G, seal on kõige autotootjad peavad selle. See

on, see on koostöö, see on koostöö kindlasti.

Hüva, me teeme siia pausi ja siis läheme edasi.

Restarti saade on eetris tagasi ja me räägime Tiit Tammistega Telia Eestist ning Zett Lackmaniga, Ericsson Eestist, 5G teemadel. Üks asi, mis 5G puhul on ju pikalt püsti olnud, on see küsimus, et, et nagu te keegi teist mainis ka, et standard ei ole ju valmis, et sellist asja nagu 5G ei ole noh, maailmas praegu olemas, keegi ei ole template all olenud, et 5G all mõistame me täpselt sellist asja. Ja seda standardit lubatakse mis ajaks, kaks tuhat kakskümmend või on see nüüd nihkunud ettepoole?

Kusagil kaks tuhat üheksateist noh, tegelikult oleme ausad, siis, siis suured raamid sellel standardil on olemas. See, mida, mida ei ole, ongi, ongi selline viimistletus konkreetsete kasutajate lugude järgi, see, et, et, et, et mismoodi üks või teine asi väga konkreetselt peab omavahel hakkama kokku ehitatud saama, need viimistlused on, on puudud.

Aga see, et kuidas te võrku ehitate sellistes tingimustes?

Me teeme ju nootmised, mis, mis meie klientidel on, et näiteks üks on suur, suur kiirus, teine on see, et tulevad väga palju seadmeid juurde, üks asi, millest me veel ei rääkinud, need nii-öelda sensorid ja igasugused seadmed, üks probleem neil tänasel päeval on see, need kasutavad väga palju akusid. Et üks eesmärk VLG-l on ju see, et kui sensor näiteks lühakse lakke, nii see, selle eluiga on võib-olla kümme aastat ja see on vaja vastu piirada seal ja andmed, andmed liiguvad, aga mitte nii palju. Et, et need kasutajalood ja nõudmised on ju olemas tänasel päeval ja, ja töö käib. Kui me vaatame sagedusalasid, nii võib-olla üks suur asi, mis minu andmetel lüüakse lukku, et kuidas kasutatakse kõrgeid sagedusi üle kuus gigahertsi ja nüüd lüüakse kokku, kinni vist kaks tuhat üheksateist. Et see on ju üks osa standardiseerimises ka, et, et viis G saab ju töötada nii olemasolevate sageduste pealt kuni kuus gigahertsi, aga suured mahud hakkavad ju ka liikuma kõrgematel sagedust, isegi kuni sada gigahertsi.

Nojah, aga ma mõtlen, et iga võrgu kasutamiseks on vaja mingisuguseid seadmeid, et noh, kas see on telefon või on see suitsuandur, suurt vahet ei ole, aga ta peab rääkima selle võrguga sama keelt, ehk teie võite teha võrgu, aga kust te teate, et need kõik need seadmed, mida hakatakse tootma, et nad oskavad teie võrguga rääkida, kui, kui standard ei ole paigas?

Me alustamegi, nagu sa hetk ütlesid, et, et me alustame nendest standardi osadest ja, ja nendest seadmetest, mis on täna paigas ja siis me hakkame, hakkame vaikselt neid asju juurde lisama, mis sinna, sinna juurde on tulemas ja, ja, ja juurde peaksid saama olema.

Ja üks asi, millest tihti ka ei räägita, et LD, LD saab ju olema üks osa viies G-s ka, et tegelikult see saab olema LD edasiarendust, mis, kui see puudutab sagedusi alla kuus gigaherts, et need standardid iseenesest juba paigas.

Kas see eeldab nüüd see viis G tulek riigilt ka uute sageduste väljaandmest ja uusi konkursse ja kõike seda?

Aastaks kaks tuhat kaheksateist, ma arvan, et, et, et suurt mitte, me ikkagi praegu oleme arvestanud alustada olemaspäevate sagedustega.

Ehk siis neli keeruumis?

Just, aga, aga kindlasti, kindlasti need samad kõrgemad sagedused, millest Zett rääkis, on, on, on need, millega me riigiga peaksime hakkama, hakkama arutama, millal need tulevad ja, ja millised just nendest tulevad.

Kas need, see vist on väga asjasse, asjatundmatu küsimus, aga mis seal kõrgetel sagedustel täna toimub üldse, kas need on vabad või sealt peab hakkama ka mingisugust militaarkommunikatsiooni ära kolima?

Ega ausalt öeldes väga, väga head informatsiooni meil selle kohta isegi ei ole.

Et kui me vaatame Ericssoni arendustegevust praegu, nii need suured kiirused, me oleme isegi näidanud kuni kakskümmend viis giga allalaadimiskiirust ja minu arust see sagedus on viisteist gigahertsi või kakskümmend kaheksa gigahertsi. Aga ma jään küll vastuse välgu, et mis nagu erinevate sagimusvahimikus toimub, üle kuus gigahertsi praegu.

Need on väga kõrged sagedused tegelikult, eks ole, nagu me teame, et siis mida kõrgem sagedus, seda kehvemini levib, kirjeldage mulle, kuidas see viisteist gigahertsi või kakskümmend gigahertsi levib üldse?

Tegelikult on, on, on see plaan 5G puhul tekitada selliseid närvilõppmeid võrkudesse, mis, mis, mida paigaldatakse nendesse kohtadesse, kus on hästi palju andureid tihedalt koos. Ja, ja, ja sellistes ruumides siis, siis levibki see, see kõrge sagedus ja sealt liigutakse üle siis madalama sageduse peale, millega ta siis suurde võrku ühendatakse. Ehk see tähendab seda, et omavahel on, on, on suhtlus väga kiire ja mahukas, sel kõrgel sagedusel edasi juba väiksem osa informatsiooni, mis on välja filtreeritud, see liigub juba madalama. See

on mingi lühikese, hästi lühikese distantsi peal siis.

Üks väike märkus, võib-olla minu poolt on see ju, et tänase päevaga tihti, kui me räägime raadio, raadio teede juudepääsutehnoloogiast, me räägime alati spetsiifilisest raadio. Kasutajalukudest, aga 5G saab ju olla, olema selline üldine traadita juudepääsutehnoloogia, et nagu Tiit ütles, et võib-olla siseruumides. Me näeme viie või kümme aastat pärast, et kõik raadio, traadita ühendused ongi 5G peal. Siseruumides ja need räägivad meie telekatega, meie teiste seadmetega ja siis, kui me läheme maapiirkonda, on vaja kasutada madalamad sagedused, et tuua need sadavad megabitted inimestele koju.

Piltlikult öeldes, kui seda tuba siin mõelda, siis Zett istub akna all, tema telefon suhtleb välisvõrguga ja, ja kõik, mida meie sinuga oma telefoniga teeme, siis, siis see käib läbi Zeti telefoni välismaailmaga kokku, aga omavahel oleme, mis selle kõrge sagedusega nagu kokku enda. Et ma võib-olla nagu saan läbi suitsuanduri internetti. Näiteks. Täpselt. See, see ei ole nagu mingi idee, vaid et see, see ongi ettenähtud niimoodi? See ongi nii ettenähtud ja, ja see on just selleks, et, et, et, et just siseruumides ja, ja ja sellistes kohtades, kuhu, kuhu selle suure võrguga on, on väga halb ligi pääseda, et, et seal paremat levi tekitada.

Aga see muudab mõneti ju, ütleme päris palju seda traditsioonilist arusaama, et mis asi on mobiilipõrk ja kuidas seda ehitatakse? Aga me oleme harjunud mast püsti või saatja katusele ja see on Telia oma ja seal on võrk.

Kogu maailm läheb jagamise poole, Uber jagab, jagab autosõitu, Airbnb jagab, jagab elamiskohti, meie hakkame lihtsalt mobiililevi jagama.

Aga kas ka omavahel konkurendid või? Et ma olen näiteks Elisa klient ja set on Telias, kas ma saan ka ära internetti üle tema telefoni?

Seda ma veel ei oska öelda, igaks juhuks veel praegu välja ei ütle. Teoreetiliselt see on võimalik, kuidas see praktikas välja nägema hakkab, vot see on nüüd see, see standardi koht, mida me täna veel ei oska konkreetselt

öelda. Ahah, iseenesest väga huvitav nagu mõelda, et ükskõik, mis seade sinu silma ulatuses võib mõne aasta pärast olla nagu pääs internetti.

Jah, ta võib, ta võib nii-öelda tugijaamaks osutuda.

Võib-olla me näeme ühte sellist kasutajalugu, kui ma teen tulevikus auto ukse lahti, nii, auto suhtleb mobiiliga ja üle viie G ja uks lahti. Näiteks, seadmestused hakkavad suhtlema omavahel viie G võrgus ka, see on üks väga uus, uus asi ka, mis tuleb.

Tean näiteks, et, et meie Rootsi kolleegid praegu mõtlevad ühte kasutajalugu, kuidas teha kaevandusse levinii, mis levikski aparaadilt aparaadile.

Et sa mõtled, et kaevuri taskust...

Ta hüppab, hüppab kaevuri taskust kaevuri taskusse, niikaua kuni siis see kõige, kõige, kaevanduse suud, meile kõige lähemal olev, hüppab siis välja välisvõrku.

Ja kui mu suitsuandur läheb katki, kas siis tuleb Telia Eesti seda nii-öelda hooldama või? Kui internet sealt ära kaob või kuidas see pool nagu hakkab olema sinu arvates?

Kui ma kommenteeriks nii palju, et üks asi, millest me väga ei räägi, on ju tegelikult, et üks eesmärk, viie keel, on ju ka teha sensorid väga odavaks. Ja, ja et akud peavad vastu väga kaua, et me ei näe võib-olla suitsuandurit, mis, mis maksab väga palju, et siis, kui see suitsuandur läheb katki, et see maksab kümme dollarit või kümme eurit, kas seda mõtet parandada? Et üks eesmärk on ju VLGK, et viia need seadmete hinnad alla ja et akud peavad kauemini vastu.

Ja parandamise osas kindlasti on, on siin me, me hakkame toimetama partnereid kaudu. Noh, võtame kas või täna meie teenus, millega me mobiiltelefoniga väravaid avame, siis ega meie ei käi väravaid parandamas. Küll on meie partnerid, kes seda teevad ja, ja kasutavad meie simukaarte nendes väravates, meie ühendusi.

Seisus puhttehniliselt see 5G nagu täna on, et Ericssonil on üks labor, kus ma küll ise ei ole kunagi käinud, aga ma tean, et inimesed on käinud, et mis seal laboris täna näha on, konkreetselt teie juures?

No viimane demo, mida me tegime just Barcelona ajal, oli, et me näitasime kiirust kakskümmend, umbes kakskümmend viis giga allalaadimiskiirust ja näiteks laboris on ka sellised suuna antennid, mis tähendab seda, et antenn suunab ennast selle kasutaja kohta, kes parajalt kasutab mobiilset interneti, see tähendab sa, et sa saad suuremat. Kiirus kätte ja sinu energiatõus on suurem, sest tegelikult see tugijaam ja see mobiil kasutab vähem voolu. Et see on näiteks üks asi, mida me kindlasti näitame. Me näitame ka terminalid, esimesed terminalid, terminal on kahjuks veidi suur veel, aga. No kui suur? See on.

Terminal, ma tõlgin ära kuulajatele, on tegelikult see, et mõtleb noh, a la telefoni, mingit seadet, mis seda võrku kasutab?

See on praegu, ütleme umbes meeter korda meeter, et käru peal, et aga see on palju väiksem, kunagi me nägime esimest konglaseer, et see oli üks väike, veeauto täis, täisviadmed oli esimene terminal, aga eesmärk on ju ka, et seadmed lähevad, lähevad vaiksemaks, et see on siis see testimise mõttes.

Küll olen mina näinud sealsamas laboris juba esimest tugijaama, mis näeb välja nagu iga tavaline 2G, 3G või 4G tugijaam ja. Ja ka antennid on, on, on, on normaalse väikse suurusega. Et see on täiesti loomulik, et väljatöötamise faasis on sellised suured asjad, mida ei ole veel mikroskeemidesse valatud.

Ega seda nii-öelda vabas õhus maailmas kuskil veel ei ole või on või on, kõik on seinte vahel kuskil?

Seinte vahel jah, ma olen näinud ka, et võib-olla on juba testitud välistingimustes.

Kui ma õieti mäletan, siis tõesti teie, teie labori ümbruses peaks olema ka vabas õhus 5G levinud.

Aga ikkagi nende nii-öelda tavaliste sageduste peal, 4G sageduste peal? Nii, kui, mida on vaja, et sellest meeter korda meeter telefonist jõuda pisikese suitsuandurini, 5G mõttes?

Ma arvan, et see on, vajab eelkõige see, et, et, et see elektroonika ja see tehniline lahendus, mis seal selle suure käru sees on, see viimistleda nii heaks, et, et teda on võimalik mikroskeemiks disainida ja siis juba, juba panna mõni millimeeter korda mõni millimeeter, silikon kesta, et, et teda ei oleks vaja enam ümber disainida, see on, on ilmselt see vajatus.

Kindel on see, et elektroonikalt kindlasti läheb väiksem, tänase päeva me suudame ju kui elektroonika komponentid siit juba paberi peale trükkida, et need on juba iseenesest väiksed, et las arendus, arendus ikka võtab enda haige ja, ja sellepärast on ju eesmärk, et kui otseme neid kasutajaloosid ja kaks tuhat kaheksateist hakkaks juba esimese asju näitama.

Jah, ma ütlesin, minu jaoks kõlab see hüpemeeter koronomeetri pealt, näiteks viis korda viis millimeetri peale, noh, vaata, et võimatu. Maailmas ei ole teist sellist asja, me ütleme, me disainime siin autot, et see on praegu maja suurune, aga et noh, me tahame jõuda peopesa suurusesse.

Nagu Zett ütles, et esimene 4G-terminal oli, oli terve bussitäis, täna on see meil kõigil taskus.

Restart'i saade on eetris tagasi ja me räägime täna 5G-st, külas on Tiit Tammist ja Telia Eestist ja Set Lackman Ericsson Eestist. See 5G on olnud päris palju nagu Aasia teema, et Aasia suured tootjad, ma ei tea, Samsungid ja, ja, ja kes seal ja Hiina omad, eks ole, loomulikult ka, on väga tugevalt seda 5G pankrit nagu tahtnud vedada ja, ja Koreas on vist tulekul olümpiamängud, kui ma õigesti mäletan, kas kaks tuhat?

Kaheksateist algusest olid olümpiamängud.

Ja nemad, ma olen aru saanud, tahaksid seal juba midagi 5G-laadset ka nagu näidata või vähemasti seda ära kasutada, siis kas see on nagu selliste viimaste aastate nagu paratamatu areng vist, et, et Nokiat on natuke vähem maailmas, kui teda enne oli ja, ja et seda tähelepanu ja seda kesk, kesksust on nagu Aasiasse läinud päris palju? Mõtlen, kui palju ta on nagu Aasia teema, see 5G, kui palju meie siin nii-öelda järel jookseb?

Ma, ma arvan, et ei ole nii palju Aasia teema, sest, et me näeme täpselt samasuguseid arenguid USA-s, me näeme tegelikult seda, et, et, et ka Euroopas on, on analoogseid arendusprojekte, nagu Telia Sonner ja Ericssoni vahel, on, on üsna mitmeid. Pigem jah, seda innovatsiooni ja raha on rohkem olnud seal Aasias, Euroopa operaatorid on On, on pigem rohkem tegelenud üleeuroopaliste regulatsioonidega enna, ennast, enda kooskõlla viimisega ja, ja teistpidi ju omavahel selliste väikeste turgude pärast nagelemisega, nii et see on nüüd see hind, mida me sellepärast oleme pidanud maksnud.

Aga noh, Korea Telekom on välja öelnud, et nemad tahavad kaks tuhat kaheksateist tõepoolest ikkagi viis G-d seal, viis G tööle panna olümpiamängude ajaks.

Ja meie oleme ka väga selgelt välja öelnud, et me tahame olla esimesed Euroopas. Aga, aga mitte maailmas? Mitte maailmas, ma kardan, et me siiski ei suuda jah, seda kaks tuhat kaheksateist algust lüüa.

Et kõige esimesena, saan ma siis õigesti aru, ikkagi tuleb ta kusagil aasis välja?

Karta on küll, jah.

Miks see niimoodi on?

Ma kommenteeriks nii palju seda, mida me tihti unustame, et tegelikult raadioressursid on ju, on ju jagatud ressurss ja see on piiratud ressurss. Et võrku planeerida näiteks Tokyos on märksava keerulise, kui planeerida näiteks Tallinnas, kus Tokyos on inimesi ühe ruutkilomeetriga väga palju, et nen, need on juba sellise mure ees, et tänase, tänapäevane LD. Resurssid võib-olla ei jagune kõigile, et nendel on väga kiire saada suuremat, suuremat andmemahtusid liikuma, liikuma inimestele. Et võib-olla see on endaga üks suur mure praegu, aga ikka, eks Eestis on ka raadioresurss veidi piiratud, võib-olla meie, meie väljakutse on, et kuidas me saame suurema kiirusega laiemale piirkonnale, et, et, et see on üks väike selline märkus minu poolt.

Jah, ma arvan, arvan tõesti, et, et, et see, see, need Aasia suurlinnad ja, ja seal selle raadioliikumise, raadio liigutamise probleemid on, on need, mis neid drive'ivad, meid drive'ivad rohkem, e-ühiskonna teenused, mis, mis seal võib-olla esimesena kindlasti ei, ei tule.

Aga seal, ma saan aru, on seda 5G-d siis ikkagi vaja noh, lõppkasutajale, tavalistele inimestele?

Seal on vaja, seal on vaja seda selleks, et jah, et telefonid üldse, üldse tööl oleks ja, ja...

Need on, et see, et inimeste kontsentratsioon on nii suur, et 4G on nõrk?

Sest üks 5G eesmärk ongi see, et, et, et suurte seadmete kontsentratsiooni võimaldada.

Kui palju 4G nii-öelda, kui, kui palju ta selles osas teoreetiliselt peaks olema tugevam kui, kui 4G, kui suure linna me võiksime 5G-ga katta?

No me räägime praegu ikkagi, ikkagi nii kuskil kuni sajakordsest seadmete arvu suurenemisest mingisugusele pindalale, ühikule.

Ja, ja nii inimesi, kes kasutavad seda mobiilsena lairibana või ka need, võib-olla Tokyos on miljardeid seadmeid, kui me räägime võib-olla Eestis kokku miljoneid seadmeid ja nende seadmete arv saab olema väga suur ka.

Aga kas te ennustate, et ikkagi nüüd see, see Aase jutt paneb mind ikkagi mõtlema, et vähemasti telefoni tootjad tulevad välja millalgi telefoniga, mis ütlevad, et see on 5G telefon, sa Tiit ütlesid, et 5G võrku ei tule tavakasutajale Eestil?

Jaa, kindlasti sellele, sellele telefonile tuleb kunagi see 5G tempel otsa ette, aga, aga need põhiteenused, mis, mis täna eristavad 5G-t 4G-st, need ei ole telefonikesksed.

Miks see kuidagi niimoodi on läinud, minu arust on see naljakas olukord, et üle maailma kõik tahavad seda 5G-d välja tuua, enne kui 5G ise tuleb, et noh. Standard tulebki seal võib-olla kaks tuhat kakskümmend, teie tahate kaks tuhat kaheksateist tuua, asiaadid tahavad kaks tuhat kaheksateist tuua, see on selline äraspidine järjekord, mulle tundub.

Ma tuleks jälle, jälle selle juurde tagasi, et, et, et maailm on tegelikult muutumas ja digitaalne revolutsioon on, on, on toimumas. Mis tähendab seda, et, et, et kõik ettevõtted tahavad oma, oma tegevust digitaliseerida. Ja, ja see on nüüd see innovatsioonivõistlus, kus ka, ka Telekom tahab tegelikult näidata, et, et me oleme oma klientide jaoks valmis selleks digitaliseerimiseks. Ja me tahame võimalikult palju näidata seda, et, et me, me võimalikult vara ja võimalikult hästi suudame seda teha.

Et see on lihtsalt nagu main, suuresti nagu maineprojekt?

See on, see on maineprojekt ja teistpidi ka, ka, ka nii-öelda valmisolek nendeks suurteks muudatusteks, sest mida, mida varem me valmis oleme, seda varem saavad ka meie kliendid olla valmis oma digitaliseerimisprojektideks ja, ja, ja see annab ka neile tegelikult edu.

Aga noh, ikkagi selline ta, ta, tavaline talupoja loogika ütleb, et sa ei saa midagi välja tuua, enne kui see on valmis, et miks ta siis ei ütle, et ah, et see standard tuleb kaks tuhat kakskümmend, et, et noh, et sellest ajast teeme siis lahti, kui see valmis on.

Ma arvan, et see on, see on tegelikult niisugune vale mõtteviis, et, et me oleme, oleme kinni, see on, see on nii nagu. Nagu selline vanaaegne IT-arendus, et, et, et me teeme, mõtleme midagi välja, siis arendame selle ära ja siis unustame kahekümneks aastaks. Pigem, pigem täna me peame mõtlema nii, nagu on Me teeme midagi, midagi valmis ja siis me vaatame seda, et, et mis on järgmised omadused, mida sinna peale ehitada. Ja ehitamegi nii-öelda kihi haaval asja, mida me, me päris hästi selle asja ehitamise alguses ei teagi, mida ta lõpuks välja saab. Ehk agiilsus on jõudnud telekommunikatsiooni. See

kõlab uskumatult, eks ole.

Natukene küll jah.

Aga noh, ütleme riistvara tooteid niimoodi arendada on kindlasti oluliselt keerulisem kui tarkvara või ei ole, kui, kui palju sa saad hiljem tarkvara abil siis muuta nagu seda, mis enne nässu läks?

Täna, kui me vaatame, vaatame siis selline keskmine mikroskeemide väljatöötluse periood on, on juba läinud alla poole aasta, nii et, et ma arvan, et see ei ole enam probleem. Ja, ja tegelikult ühe mikroskeemi väljatöötamine on läinud ka niivõrd odavaks. Et, et vahetada välja seal, seal üks mikroskeem tootmises ei ole enam suur probleem.

Kui, kui palju see Ameerikas praegu rolli mängib, see, see 5G ja see temaatika üldse, kas see on neile oluline, et 4G-ga nad liigutasid ennast kõigi jaoks ju ikkagi üllatavalt kiiresti?

4G jaoks oli, oli neil väga reaalne probleem, et, et 3G võrgud ei olnud väga, väga palju arenenud Ameerikas ja, ja nad olid standardist mööda. Täna ma tean seda, et, et vähemalt Horizon ja AT&T kaks, kaks kõige suuremat operaatorid liigutavad ennast, ennast päris kiiresti. Ja, ja, ja täpselt samamoodi seesama klientide digitaliseerimis, äridigitaliseerimisvajadus on see, mis neid liigutama paneb.

See mulle küll noh, sinu jutu kuulates mulle tundub, et see viis G, neli G, et see kõik võiks kokku sulada mingiks üheks asjaks, et, et noh, et, et see neli G nagu noh, mingis mõttes nagu kaob ära, et sellisel...

Ta, ta sulandubki kokku ja, ja, ja mõtlen veel kord, et neli G standardi nimi on tegelikult long-term evolution, tegelikult neli G areneb viis G-ks

välja. Kas see viis G tähendab näiteks Eesti oludes palju maste juurde?

Ta ei tähenda kindlasti sellistesse hõredatesse kohtadesse palju maste juurde. Küll tähendab ta, ta kindlasti tugijaamasid siseruumidesse, mingitesse tööstusruumidesse. Kindlasti linnadesse palju tihedamalt, ehk needsamad kõrgemad sagedused, kui, kui me peame hakkama autosid näiteks linnateedel juhtima, siis, siis seal kindlasti on, on see võrk palju tihedam.

Kas mingi, mitmed inimesed on mu käest küsinud või avaldanud muret, et kui nüüd tulevad nii kõrged sagedused või et nii suured kiirused, et siis ainuke variant neid ju inimesteni tuua, on panna senisest kümme või sada korda rohkem maista püsti ja Eesti läheb jälle väga koledaks?

See on, see on jällegi see, et, et kas meil on vaja ühtlaselt nii-öelda kõikide nende teenuste jaoks seda, seda maad katta.

Aga kuidas ma lähen oma isesõitva autoga Tallinnast välja, kui mul ei ole seal seda ülikiiret 5G-d, ma sõidan otse kellelegi.

Kui sa lähed metsast välja, siis sa võtad lihtsalt ju nii-öelda maanteelt välja metsa, siis sa võtad juhtimise üle, näiteks. Aa, okei. Ega me päris täpselt ka seda ei tea, kuidas.

Seda küll, jah. Veel üks asi, 5G-ga seoses on küsimus, et loogiline küsimus, et mis on 6G, et kas, kas see 5G on nii-öelda lõpp, nagu Maiko sa ütles Windows kümnega, et see nüüd lõpeb, et edaspidi on lihtsalt Windows, mis areneb?

Ma kommenteeriks võib-olla nii palju, et alustame nüüd 5G ja, ja tegelikult see saab ju olema LD ehk neli, 4G edasiareng. Kui me vaatame mobiilseid andmemahtusid, mis praegusel hetkel maailmas liigub, nii. Kindel on see, et mobiilsed andmemahud hakkavad suurenema, järgmise viie aasta jooksul ma ennustan, et mobiilsed andmed liiguvad kümme korda rohkem. Väga raske ennustada, kui suur see on kaks tuhat kolmkümmend, kaks tuhat nelikümmend. Kui me vaata üldist tehnoloogia arengut, nii mingisugune uus tehnoloogia tuleb iga kümme aastat tagant. Mõtleme 3G-d, 4G-d, nüüd 5G-d, arenguvahe on umbes kümme aastat. Kindel on see, et inimeste vajadus mobiilseid liigutada ennast ja internetti kasutada suureneb iga päev. Kui me mõtleme näiteks, et te olete Ameerika näide, käisin just ühel uuel väga innovatiivsel spordistaadionil Ameerikas, kus ma kuulsin, et seal on võimalus võtta sisse seitsekümmend viis tuhat inimest ja selle jaoks, et inimesed saaks vaheajal vaadata mobiilset interneti, mu liikuvat pilti, selle jaoks on ehitatud tuhat access pointi, WiFi access pointi. Tulevikus kindlasti need access pointid muutuvad viie, viie G tugijaamaseks, tugijaamaks ja need on siit nii sisse peiditud, neid ei ole isegi näha. Kui me mõtleme Tallinnat tulevikus, me ennustame, et väga palju väikseid tugijaamasid saab olla näiteks valguspostides või kohtades, kus me ise ei saa aru, et seal on tugijaam. Kuus G kindlasti. Tehnoloogia areneb järgmise kümme, viis aasta, viisteist aastat, vii, kümme, viisteist aastat, aga lausa, alustame selle viiega ja vaata, mida sellega suudame tähele.

Minu ajalooline mälu ütleb ka, et iga kümne aasta kohta tuleb üks G, kaks tuhat kakskümmend kuus, räägime sellest.

Kas see 5G nagu tulek, kui see nüüd läheb nii, nagu, nagu me oleme siin teie käest saate jooksul kuulnud, kas see võib tähendada hukku teatud praegustele levinud tehnoloogiatena, nagu näiteks seesama WiFi? Et mul on võib-olla isegi raske näha, miks mul peaks olema veel kasutusel WiFi, kui te ütlete, et iga suitsuandur võib-olla 5G noh, access point?

Mina ei näe hukku, mina pigem näen seda, et, et, et need, need erinevad tehnoloogiad, nad integreeruvad viis G-sse. Ehk et tegelikult täna WiFi kõige suurem probleem on, ongi see, et, et kui, kui me räägime mobiilivõrgust ja WiFi võrgust, siis, siis seadmed ja, ja andmed seal vahel sujuvalt ei liigu. Ehk et nii-öelda kliente on vaja uuesti audentide vahepeal.

Ehk et ma ei saa oma telefoniga minna WiFi võrgust edasi näiteks 4G võrku praegu, nii et see andmiseanss

jätkuks,

kukub vahepeal maha.

Aga kui me, kui me suudame selle, selle WiFi võrgu liita 5G võrgu sisse, siis on see kõikvõimalik ja, ja mina näen sellist stsenaariumit.

Kunas see, see võiks juhtuda, et WiFi on ju niivõrd laialt levinud, noh, täitsa nagu vundament paljude inimeste jaoks?

Ma arvan, et see on ka üks selle standardi arendamise teemasid.

Aga selle kõrval näiteks 2G, 3G võrgud, kas, kaua te kavatsete nüüd hoida?

Nii kaua, kuni, kuni meil on seadmeid, mis seal, piisab hulk seadmeid, mis seal võrgus on. Tänane tegelikult selline digitaliseerimine, ehk, ehk sellised masin, masinühendused on põhiliselt tehtud 2G võrgu peal. Ja, ja siin me oleme oma klientidele andnud lubadusi, et, et me umbes aastani kaks tuhat kakskümmend viis seda võrku püsti hoiame. Ja, ja noh, ma arvan, et umbes, umbes nii kaua, et 2G, 3G-ga püsti, püsti. 3G

ka veel seal järgus, jah.

Minu unistus ise on küll, et 3G läheks, läheks esimesena kinnisesse. Miks? See, selle võrgu arhitektuur on tegelikult natukene ebaõnnestunult, teda hea kvaliteediga püsti hoida on, on päris suur väljakutse.

Aga kellele seda 3G-d Eestist teha, mis seal toimub seal 3G võrgus, et tegelikult kõik käib ju 4G võrgus, andmesidest suurem osa või?

Seal toimub täna vähemalt Telia võrgus, on, on vähemalt pool kõnedest umbes toimub. Ja, ja, ja siiski ka üsnagi tuntav osa andmesidest, ehk, ehk need telefonid, kes veel 4G-d ei. Ei, ei tunne ja need kliendid, kes ei ole veel 4G aparaadile üle läinud.

No kõnest ma saan aru, et 4G ütleme, kõnetoega telefone ongi väga vähe ju praegu, ma ei tea üldse, kas teie võrk vist ka ei toeta seda praegu?

Meie võrk, testvõrk toetab.

Jah, aga, aga 3G ütleme, mitte 4G telefonide hulk peaks küll vähenema ülikiiresti ajas.

Ta väheneb, noh, me juba paar aastat, me ei müü enam, enam ilma 4G toeta telefone, me näeme seda, et, et selline telefonipargi ringlus on, on kohati isegi üle viie aasta võtab, võtab aega.

No siis saad natuke varem panna kinni, kui kaks tuhat kakskümmend viis, et võib-olla kaks tuhat kakskümmend on, on uks kinni

3G-l. Ma olen ka optimist.

Selge, no sellega me peame oma saate täna lõpetama, aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume järgmisel nädalal.